2-20-17387/131 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Legislator summary
AI generatedTühistada Harju Maakohtu 27. oktoobri 2023. a otsus tsiviilasjas nr 2-20-17387 menetluskulude jaotust puudutavas osas (maakohtu otsuse resolutsiooni punkt 6).
Legislator headnote
AI generated2-20-17387/131 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: Tühistada Harju Maakohtu 27. oktoobri 2023. a otsus tsiviilasjas nr 2-20-17387 menetluskulude jaotust puudutavas osas (maakohtu otsuse resolutsiooni punkt 6).
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Vallo Kariler ja Mati Maksing
Otsuse tegemise aeg ja koht
12. jaanuar 2024, Tallinn
Kohtuasja number
2-20-17387
Kohtuasi
X hagi Y vastu ühisvara jagamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 27. oktoobri 2023. a otsus
Kaebuse esitaja ja liik
X apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
0 eurot
Menetlusosalised ja nende
esindajad ringkonnakohtus
Hageja X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepingulised
esindajad vandeadvokaadid Maria Mägi-Rohtmets ja
Hendrik Mühls
Kostja Y (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline
esindaja vandeadvokaat Teele Viilup
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Rahuldada X apellatsioonkaebus.
2. Tühistada Harju Maakohtu 27. oktoobri 2023. a otsus tsiviilasjas nr 2-20-17387
menetluskulude jaotust puudutavas osas (maakohtu otsuse resolutsiooni punkt 6).
Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta maakohtus kantud menetluskulud poolte
endi kanda.
3. Harju Maakohtu 27. oktoobri 2023. a otsus tsiviilasjas nr 2-20-17387 on jõustunud
osas, millega X hagi Y vastu ühisvara jagamiseks osaliselt rahuldati (maakohtu otsuse
resolutsiooni punktid 2–5).
4. Sõnastada kohtuotsuse tervikresolutsioon järgmiselt:
4.1. Keelduda asja juurde võtmast ja tagastada järgmised tõendid: hageja 18. septembri
2023. a seisukoha lisad 1 ja 2 ning kostja 25. septembri 2023. a seisukoha lisa 1.
Võtta asja juurde kostja 18. septembri 2023. a seisukoha lisad 1–4 ja 25. septembri
2023. a seisukoha lisa 2.
4.2. Rahuldada hagi osaliselt.
4.3. Jagada X ja Y ühisvara järgmisel viisil:
4.3.1. Jätta kinnisasi asukohaga KKK (registriosa nr XXXXXX) koos kõikide päraldiste
ja vallasasjadega (mööbel, kütteseadmed jms) X ainuomandisse.
4.3.2. Kohustada Y tegema tahteavaldus (kinnistusraamatuseaduse § 34 lg 1 tähenduses)
Y kustutamiseks kinnistusraamatust KKK kinnistu (registriosa nr XXXXXX)
omanikuna ja X sisse kandmiseks kinnistusraamatusse KKK kinnistu
ainuomanikuna ning asendada vastav tahteavaldus kohtuotsusega.
4.3.3. MMM kinnisasjast, asukohaga XXX (registriosa nr XXXXXXX) eraldatakse
katastriüksus
„LLL“
(katastritunnus
XXXXX),
pindalaga
100 086m2,
maatulundusmaa sihtotstarve, iseseisvaks kinnistusraamatus avatasse registriossa
sisse kantavaks kinnisasjaks ja see jääb X ainuomandisse.
4.3.4. Kohustada Y tegema tahteavaldus (kinnistusraamatuseaduse § 34 lg 1 tähenduses)
„LLL“ katastriüksuse (katastritunnus XXXXX) eraldamiseks MMM kinnisasjast
(registriosa nr XXXXXXX) ja „LLL“ katastriüksuse moodustamiseks eraldi
kinnistusraamatus avatavasse registriossa sisse kantava kinnisasjana ning
asendada vastav tahteavaldus kohtuotsusega.
4.3.5. Kohustada Y tegema tahteavaldus (kinnistusraamatuseaduse § 34 lg 1 tähenduses)
Y
kustutamiseks
kinnistusraamatust
MMM
kinnisasjast
(registriosa
nr XXXXXXX) eraldatava „LLL“ katastriüksuse baasil moodustatava kinnisasja
omanikuna ja X sisse kandmiseks kinnistusraamatusse eraldatava „LLL“
kinnisasja omanikuna ning asendada vastav tahteavaldus kohtuotsusega.
4.3.6. Jätta Y ainuomandisse CCC kinnisasi (registriosa nr XXXXXX), TTT Tallinnas
asuv korteriomand (registriosa nr XXXXXX) ning panipaik P81 (registriosa
nr XXXXXX), Q OÜ (registrikood XXXXXXXX) osa nimiväärtusega 1287 eurot;
OÜ W (registrikood XXXXXXXX) kaks osa, kumbki nimiväärtusega 1278 eurot;
MMM kinnisasi, asukohaga XXX (registriosa nr XXXXXXX) ilma sellest
eraldatava „LLL“ katastriüksuseta.
4.3.7. Välja mõista Ylt X kasuks hüvitis 41 334,97 eurot enamsaadud ühisvara eest.
4.4. Jätta hagi rahuldamata hageja nõudes arvata ühisvara arvelt tehtud kulutused
kokku 251 504,09 eurot hüvitisena ühisvara hulka ja selle ühisvarana jagamise
nõudes.
4.5. Jätta kummagi poole ainuomandisse tema arvelduskontol ühisvara jagamise aja
seisuga olnud raha.
4.6. Jätta maakohtus ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud poolte endi kanda.
Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse
kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks
tegemisest.
Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja
taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada
Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või
muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse
esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka
kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1. X (hageja) esitas 25. novembril 2020 (täpsustatud 12. mail 2023 ja 9. juunil 2023) Harju
Maakohtule Y (kostja) vastu hagi abielu lahutamiseks ja ühisvara jagamiseks. Menetluskulud
palus hageja jätta poolte endi kanda.
Hagiavalduse kohaselt sõlmiti poolte abielu 13. augustil 1983. Poolte abielusuhted lõppesid
jaanuaris 2020. a. Poolte varasuhteks on varaühisuse varasuhe. Poolte ühisvara hulka kuulub
neli kinnistut ja osalus kahes äriühingus. Hageja palus ühisvara jagada järgmisel viisil: a) KKK
kinnisasi jätta hageja ainuomandisse; b) MMM kinnisasi jätta hageja ainuomandisse; c)
alternatiivselt p-s b toodule eraldada MMM kinnisasjast katastriüksus „LLL“ iseseisvaks
kinnistusraamatus avatasse registriossa sisse kantavaks kinnisasjaks ja jätta see hageja
ainuomandisse; d) mõista kostjalt hageja kasuks välja enamsaadud ühisvara eest hüvitis
130 669,94 eurot; e) alternatiivselt p-s d toodule, juhul, kui MMM kinnisasjast eraldatakse
„LLL“ katastriüksus ja ülejäänud MMM kinnisasi jääb kostja ainuomandisse, mõista kostjalt
hageja kasuks välja täiendav hüvitis 48 000 eurot, s.o kokku 178 669,94 eurot; f) mõista kostjalt
hageja kasuks välja 50% aastatel 2009–2011 kostja lahusvaraks olevale UUU kinnisasjale Q
OÜ rendimaksete eest tehtud parendustööde maksumusest, s.o 5752,05 eurot; g) mõista kostjalt
hageja kasuks välja 50% ühisvara arvelt JJJ ja VVV kinnisasjade parendamiseks tehtud
kulutustest, s.o 120 000 eurot; h) jätta kummagi abikaasa pangakontodel olev raha ühisvara
jagamise aja seisuga tema enda ainuomandisse. Hageja palus ühisvara jagamisel jätta kostja
ainuomandisse: a) CCC kinnisasi; b) TTT korteriomand ning panipaik P81; c) laenukohustus
O ees; d) laenukohustus Swedbank AS-i ees; e) Q OÜ osa; f) Osaühingu W kaks osa; g) MMM
kinnisasjast „LLL“ katastriüksuse eraldamisel ülejäänud MMM kinnisasi.
Kostja vastuväited
2. Kostja nõustus hagiavalduses taotletud vara jagamise viisiga, kuid ei nõustunud osaliselt
hageja väidetega seoses vara väärtusega ja sellest tulenevalt hüvitise summaga. Samuti leidis
kostja, et UUU, VVV ja JJJ kinnisasjad ei kuulu poolte ühisvara hulka.
Kostja palus jätta menetluskulud hageja kanda. Kostja on teinud enne kohtumenetlust ja ka
menetluse ajal palju kompromissipakkumisi. Hageja keeldumine kompromissi sõlmimisest on
olnud pahatahtlik ja põhjendamatu.
Maakohtu otsus ja põhjendused
3. Harju Maakohus rahuldas 27. oktoobri 2023. a otsusega (vaidlustatud otsus) hagi osaliselt.
Maakohus jättis ühisvara jagamise tulemusena hageja ainuomandisse KKK kinnisasja.
Maakohus
määras
eraldada
MMM
kinnisasjast
katastriüksus
„LLL“
iseseisvaks
kinnistusraamatus avatasse registriossa sisse kantavaks kinnisasjaks ja jättis selle hageja
ainuomandisse. Maakohus jättis kostja ainuomandisse CCC kinnisasja, TTT korteriomandi ja
panipaiga P81, Q OÜ osa, Osaühingu W kaks osa ning MMM kinnisasja ilma sellest eraldatava
„LLL“ katastriüksuseta. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja enamsaadud ühisvara
eest hüvitise 41 334,97 eurot. Maakohus jättis kummagi poole ainuomandisse tema
arvelduskontol ühisvara jagamise aja seisuga olnud raha. Maakohus jättis hagi rahuldamata
ühisvara arvelt tehtud kulutuste 251 504,09 eurot hüvitisena ühisvara hulka arvamiseks ja selle
ühisvarana jagamiseks. Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda.
3.1. Maakohus tuvastas kinnisasjade ja äriühingute osade väärtused. Samuti tuvastas maakohus
laenukohustuste olemasolu O ja Swedbank AS-i ees. Maakohus jagas KKK kinnisasja, CCC
kinnisasja, TTT korteriomandi ja panipaiga P81 ning Q OÜ ja Osaühingu W osad hagis
taotletud viisil, mis vastab ka asjaõigusseaduse (AÕS) § 77 lg-s 2 sätestatud viisile. MMM
kinnisasja jagas maakohus hagis esitatud alternatiivse nõude järgi, eraldades kinnisasjast
katastriüksus „LLL“, kuivõrd sellise jagamise viisiga on nõustunud ka kostja. Poolte vahel
puudub vaidlus selles, et laenukohustused tuleb jagada selliselt, et jätta kohustused kostja
kanda. Maakohtu hinnangul ei ole hageja esitanud menetluses sellist teavet, mille pinnalt saaks
teha järeldusi kinnisasjade väärtuse muutumise kohta ja konkreetsete ühisvara vahendite
panustamise kohta. Ühisvara jagamise tulemusena tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista
enamsaadud ühisvara eest hüvitis 41 334,97 eurot.
3.2. Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda. Maakohus leidis, et põhjendatud on kalduda
kõrvale tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 164 lg-s 1 toodud üldreeglist. Maakohus
viitas TsMS § 163 lg-le 2 ja § 164 lg-le 2 ning asjaolule, et kostja on pakkunud menetluses
korduvalt kompromisse. Seejuures oli üks 24. märtsil 2023 pakutud kompromissidest sarnases
ulatuses, milles kohus hagi rahuldas.
Apellatsioonkaebus
4. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse osaliselt tühistada
menetluskulude jaotust puudutavas osas ja teha uus otsus, millega jätta menetluskulud poolte
endi kanda.
4.1. Maakohus on menetluskulude jaotamisel ebaõigesti kohaldanud TsMS § 163 lg-t 2.
Hagiliste perekonnaasjade menetluskulude jaotuse üldnorm on TsMS § 164 lg 1 ning erinorm
selles toodud menetluskulude jaotuse osas on TsMS § 164 lg 2. Seejuures ei esine praegusel
juhul TsMS § 164 lg-s 2 sätestatud erandlikku olukorda.
4.2. Menetluskulude hageja kanda jätmine on ebaõiglane ning põhjendamata. Ainuüksi asjaolu,
et otsus tuli ligilähedane sellega, mida kostja viimati kompromissina pakkus, ei ole piisav
põhjus jätta kulud hageja kanda. Ka on maakohtu menetluskulude jaotus üllatuslik. Maakohus
on kahel korral enne otsuse tegemist e-kirja teel andnud mõista, et menetluskulude jaotamisel
kohaldub TsMS § 164 lg 1 ning kohus ei näe põhjust jaotada menetluskulusid teisiti.
Vastustaja seisukoht
5. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud
hageja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6. Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel osas, milles
maakohus määras kindlaks menetluskulude jaotuse ja jättis kostja menetluskulud hageja kanda.
Ringkonnakohus saab teha tühistatud osas asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks
saatmata uue otsuse, millega jätab maakohtus kantud menetluskulud poolte endi kanda.
Apellatsioonkaebus rahuldatakse ning ringkonnakohtu menetluskulud jäävad poolte endi
kanda.
7. Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 järgi apellatsiooni korras esimese astme kohtu
otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja
vaidlustab maakohtu otsuse menetluskulude jaotuse osas, millega jäeti kostja menetluskulud
hageja kanda (maakohtu otsuse resolutsiooni p 6). Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud ühisvara
jagamise osas (maakohtu otsuse resolutsiooni p-d 2–5). Selles osas on maakohtu otsus
TsMS § 456 lg 4 teise lause alusel edasi kaebamata jõustunud.
8. Pooled vaidlevad apellatsiooniastmes selle üle, kas praegusel juhul oli põhjendatud hagilises
perekonnasjas (s.o ühisvara jagamine) menetluskulude jaotamisel TsMS § 164 lg-s 1 sätestatud
üldreeglist kõrvale kalduda. Maakohus on menetluskulude jaotuse üldreeglist kõrvalekaldumist
sisustanud sellega, et kostja on korduvalt pakkunud hagejale kompromisse ning arvestades, et
kohus rahuldas hagi selliselt, nagu pakkus kompromissina kostja, pidas maakohus õiglaseks
jätta kulud tervikuna hageja kanda. Seejuures on maakohus viidanud nii TsMS § 164 lg-le 2 kui
ka § 163 lg-le 2.
9. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine praegusel juhul selliseid erandlikke asjaolusid, mis
annaksid aluse TsMS § 164 lg 2 kohaldamiseks, mistõttu on maakohus menetluskulude
jaotamisel ületanud diskretsiooni piire. Ringkonnakohus leiab, et menetluskulud tuleb
TsMS § 164 lg 1 alusel jätta poolte endi kanda.
9.1. TsMS § 164 lg-st 2 tulenevalt võib kohus jagada kulud erinevalt TsMS § 164 lg-s 1
sätestatust, kui tegemist on abielu varavahekorral põhineva vaidlusega või kui kulude selline
jaotus ei oleks õiglane, muu hulgas kui see kahjustaks ülemäära ühe abikaasa olulisi vajadusi.
Seejuures on õiguskirjanduses leitud, et menetluskulude poolte endi kanda jätmise ebaõigluse
hindamisel lg 2 alusel tuleks lähtuda samadest kriteeriumidest nagu TsMS § 162 lg 4
kohaldamisel, näitena nimetab seadus ühe abikaasa oluliste vajaduste ülemäärast kahjustamist.
Selle näite sõnastustest järeldub, et mitte igasuguse vajaduse ja mis tahes määral kahjustamine
ei anna alust kalduda kõrvale lg-st 1, vaid vajadus peab olema oluline ning selle kahjustamine
ülemäärane (TsMS I komm (2017), § 164, p 3.2. c).
9.2. Esmalt märgib kolleegium, et ei jaga hageja seisukohta, nagu oleks maakohus
menetluskulude jaotuse osas teinud üllatusliku otsuse. 29. juuni 2023. a ja 28. augusti 2023. a
e-kirjadega on maakohus andnud pooltele menetluskulude jaotuse osas selgitusi, samuti ka
juhise, et kui esinevad TsMS § 164 lg-s 1 sätestatud üldreeglist kõrvale kaldumise eeldused,
siis tuleb vastavad asjaolud kohtule esitada. Tõsi, maakohus on avaldanud, et „praegusel juhul
ei näe kohus ka, et esineks alus sellisest jaotusest kõrvalekaldumiseks“, kuid hageja ei saanud
sellisest kohtu eelhinnangust lähtuda, sest TsMS § 173 lg 1 järgi määratakse menetluskulude
jaotus kindlaks kohtulahendis.
Küll aga nõustub kolleegium hagejaga selles, et ainuüksi asjaolu, et hageja kostja
kompromissiettepanekutega ei nõustunud, ei anna alust TsMS § 164 lg-s 1 sätestatud
üldreeglist kõrvale kaldumiseks. Seejuures märgib kolleegium, et TsMS § 164 on erinormiks
TsMS § 163 suhtes, reguleerides menetluskulude jaotust hagilises perekonnaasjas (vt RKTKo
05.03.2014, 3-2-1-183-13, p 10). Seega hagilises perekonnaasjas TsMS § 163 kohaldada ei saa,
mistõttu on maakohtu kõnealuse sätte kohaldamine vale.
9.3. Teiseks märgib kolleegium, et praeguses asjas on oluline pöörata tähelepanu sellele, mille
üle pooled vaidlesid ja mis takistas neil kokkuleppele jõudmast. Hageja tugines sellele, et kolme
kostja kinnisasja (UUU, JJJ, VVV) parendati ühisvara arvelt. Maakohus leidis hageja
251 504,09 euro suurust kulutuste hüvitamise ühisvara hulka arvamise nõuet hinnates, et see on
tõendamata ning jättis rahuldamata. Ainuüksi asjaolu, et kohus hageja nõude rahuldamata jättis,
ei tähenda, et hageja oleks kohtusse pöördunud pahauskselt või keeldunud põhjendamatult
kompromissi sõlmimisest. Ka õiguskirjanduses on selgitatud, et üldreeglist kõrvalekaldumiseks
ei piisa üldisest märkusest, et pooltel oli võimalik küsimus lahendada kohtuvälises korras,
milleks mõlemad pooled pidid näitama head tahet (vt analoogia korras TsMS I komm
(2017) § 162 p 3.4.2. a).
Praeguses asjas tuleb arvestada ka seda, et kompromissiettepanek, mis oma sisult vastas
sarnasele ulatusele maakohtu otsusega, tehti menetluse lõpustaadiumis, s.o 24. märtsil 2023.
Selleks hetkeks olid enamus menetluskulusid juba poolte poolt kantud.
9.4. Kostja tõi TsMS § 164 lg 2 kohaldamise eeldusena esile, et hageja on pahatahtlikult
menetlust venitanud, keeldunud põhjendamatult kompromissi sõlmimisest, lootuses teenida
lahutusest kostja lahusvara arvelt varalist kasu. Vastuseks kostja väitele märgib kolleegium, et
pooltel oli maakohtus sisuline vaidlus nii ühisvarasse kuuluva hüvitise suuruse kui vara väärtuse
üle. Asja materjalidest nähtuvalt on kostja ise menetluse käigus muutnud seisukohti vara
väärtuste osas. Lisaks seadis kostja kahtluse alla Q OÜ osa väärtuse kohta tehtud 1. septembri
2022. a
eksperdiarvamuse
ning
taotles
istungil
eksperdi
ärakuulamist.
Hilisemas
menetlusstaadiumis kostja nõustus osa väärtusega (vt maakohtu otsuse p 9). Sellises olukorras
oleks põhjendamatu jätta menetluskulud hageja kanda.
Kolleegium märgib, et kostja tõlgendus viiks olukorrani, kus kohtul tuleks ühisvara jagamisel
olukorras, kus üks pool ei ole nõus vastaspoole kohtuväliste ja ka kohtumenetluse ajal tehtud
pakkumistega, üldreeglist kõrvale kalduda. TsMS § 164 lg-t 1 ei saa tõlgendada viisil, mis võib
viia selleni, et valdava osa ühisvara jagamise asjade suhtes tuleb kohaldada erandit ning vaid
väikse osa vaidluste suhtes saab kohaldada seaduses sätestatud reeglit.
10. Kolleegiumi hinnangul ei esine praeguses asjas erandlikke asjaolusid, et jagada kulud
TsMS § 164 lg-s 1 sätestatust erinevalt. Ka ringkonnakohtus kantud menetluskulud tuleb
TsMS § 164 lg 1 alusel jätta poolte endi kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad kulud puuduvad.
11. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,
millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).
(allkirjastatud digitaalselt)