Legislator Case Law & Legislation
2-20-17387/131 AI generated

2-20-17387/131 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Case Number 2-20-17387/131
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Tühistada Harju Maakohtu 27. oktoobri 2023. a otsus tsiviilasjas nr 2-20-17387 menetluskulude jaotust puudutavas osas (maakohtu otsuse resolutsiooni punkt 6).

Legislator headnote

AI generated

2-20-17387/131 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: Tühistada Harju Maakohtu 27. oktoobri 2023. a otsus tsiviilasjas nr 2-20-17387 menetluskulude jaotust puudutavas osas (maakohtu otsuse resolutsiooni punkt 6).

Keywords

AI generated
divisible thing decree of schedule of claims interim distribution subdivision of land partition agreement surplus-sharing minimum maintenance calculation
AI generated
2-06-37530/4
Viru Maakohtule 08. detsembril 2006 esitatud hagiavalduse kohaselt on poolte abielu sõlmitud xxx, Kohtla-Järve Perekonnaseisuosakonnas. Hageja palub poolte abielu lahutada, kuna abielusuhted on lõppenud ning hageja soovib uut abielu sõlmida. Poolte abielust on xxx sündinud poeg A ja xxx poeg M. Lapsed on täiskasvanud. Hageja palub lahutada poolte abielu
2-19-15678/19
Harju Maakohus määras tulenevalt Tallinna Ringkonnakohtu 17.09.2019 määrusest tsiviilasjas nr 2-18-11407, 04.10.2019 määrusega tsiviilasjas nr 2-18-11407 edastada X Xi 30.04.2019 vastuhagi (mida on täiendatud 11.05.2019) koos lisadega registreerimiseks ja jagamiseks uue tsiviilasjana üldises korras. Lähtudes eeltoodust lahendab kohus X Xi 30.04.2019 hagi (mida on täiendatud 11.05.2019) tsiviilasjana nr 2-19-15678. Tallinna Ringkonnakohus on 17.09.2019 määruses tsiviilasjas nr 2-18-11407 nõustunud maakohtuga, et X Xi poolt hagis esitatud nõudeid ei ole võimalik menetleda ühisvara jagamisena ja et hagejal on võimalik esitatud nõuded esitada kas käsundita asjaajamise sätete (VÕS § x8 jj) või alusetu rikastumise sätete alusel (VÕS § 1027 jj).
2-10-36023/10
Kostja esitas 22. oktoobril 2010 kohtule vastuse, milles võttis hagi abielu lahutamises õigeks ning vastuhagi esitada ei soovi. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et hagi abielu lahutamises kuulub rahuldamisele õigeksvõtuotsusega, kuivõrd kostja tunnistas vastuses hagile hageja nõuet.
2-22-7452/12
L P F (hageja) esitas 19. mail 2022 Pärnu Maakohtule hagi R T (kostja) vastu abielu lahutamiseks. Hagiavaldusest nähtub, et pooled abiellusid x. xxxxxxxxxx xxxx. Poolte abielulised suhted on 19. jaanuaril 2022 pöördumatult lõppenud ja hageja soovib abielu lahutada. Asjas 15. augustil 2022 toimunud kohtuistungil pooled nõustusid abielu lahutama.
2-25-1486/13
Jätta menetlusse võtmata R.Y 19.02.2025 ja B.E 20.03.2025 vastuhagid, sest R.Y Jätta R.Y ja B.E vastuhagidega seotud menetluskulud neist kummagi enda kanda

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Vallo Kariler ja Mati Maksing

Otsuse tegemise aeg ja koht

12. jaanuar 2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-17387

Kohtuasi

X hagi Y vastu ühisvara jagamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 27. oktoobri 2023. a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

X apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

0 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepingulised

esindajad vandeadvokaadid Maria Mägi-Rohtmets ja

Hendrik Mühls

Kostja Y (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Teele Viilup

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada X apellatsioonkaebus.

2. Tühistada Harju Maakohtu 27. oktoobri 2023. a otsus tsiviilasjas nr 2-20-17387

menetluskulude jaotust puudutavas osas (maakohtu otsuse resolutsiooni punkt 6).

Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta maakohtus kantud menetluskulud poolte

endi kanda.

3. Harju Maakohtu 27. oktoobri 2023. a otsus tsiviilasjas nr 2-20-17387 on jõustunud

osas, millega X hagi Y vastu ühisvara jagamiseks osaliselt rahuldati (maakohtu otsuse

resolutsiooni punktid 2–5).

4. Sõnastada kohtuotsuse tervikresolutsioon järgmiselt:

4.1. Keelduda asja juurde võtmast ja tagastada järgmised tõendid: hageja 18. septembri

2023. a seisukoha lisad 1 ja 2 ning kostja 25. septembri 2023. a seisukoha lisa 1.

Võtta asja juurde kostja 18. septembri 2023. a seisukoha lisad 1–4 ja 25. septembri

2023. a seisukoha lisa 2.

4.2. Rahuldada hagi osaliselt.

4.3. Jagada X ja Y ühisvara järgmisel viisil:

4.3.1. Jätta kinnisasi asukohaga KKK (registriosa nr XXXXXX) koos kõikide päraldiste

ja vallasasjadega (mööbel, kütteseadmed jms) X ainuomandisse.

4.3.2. Kohustada Y tegema tahteavaldus (kinnistusraamatuseaduse § 34 lg 1 tähenduses)

Y kustutamiseks kinnistusraamatust KKK kinnistu (registriosa nr XXXXXX)

omanikuna ja X sisse kandmiseks kinnistusraamatusse KKK kinnistu

ainuomanikuna ning asendada vastav tahteavaldus kohtuotsusega.

4.3.3. MMM kinnisasjast, asukohaga XXX (registriosa nr XXXXXXX) eraldatakse

katastriüksus

„LLL“

(katastritunnus

XXXXX),

pindalaga

100 086m2,

maatulundusmaa sihtotstarve, iseseisvaks kinnistusraamatus avatasse registriossa

sisse kantavaks kinnisasjaks ja see jääb X ainuomandisse.

4.3.4. Kohustada Y tegema tahteavaldus (kinnistusraamatuseaduse § 34 lg 1 tähenduses)

„LLL“ katastriüksuse (katastritunnus XXXXX) eraldamiseks MMM kinnisasjast

(registriosa nr XXXXXXX) ja „LLL“ katastriüksuse moodustamiseks eraldi

kinnistusraamatus avatavasse registriossa sisse kantava kinnisasjana ning

asendada vastav tahteavaldus kohtuotsusega.

4.3.5. Kohustada Y tegema tahteavaldus (kinnistusraamatuseaduse § 34 lg 1 tähenduses)

Y

kustutamiseks

kinnistusraamatust

MMM

kinnisasjast

(registriosa

nr XXXXXXX) eraldatava „LLL“ katastriüksuse baasil moodustatava kinnisasja

omanikuna ja X sisse kandmiseks kinnistusraamatusse eraldatava „LLL“

kinnisasja omanikuna ning asendada vastav tahteavaldus kohtuotsusega.

4.3.6. Jätta Y ainuomandisse CCC kinnisasi (registriosa nr XXXXXX), TTT Tallinnas

asuv korteriomand (registriosa nr XXXXXX) ning panipaik P81 (registriosa

nr XXXXXX), Q OÜ (registrikood XXXXXXXX) osa nimiväärtusega 1287 eurot;

OÜ W (registrikood XXXXXXXX) kaks osa, kumbki nimiväärtusega 1278 eurot;

MMM kinnisasi, asukohaga XXX (registriosa nr XXXXXXX) ilma sellest

eraldatava „LLL“ katastriüksuseta.

4.3.7. Välja mõista Ylt X kasuks hüvitis 41 334,97 eurot enamsaadud ühisvara eest.

4.4. Jätta hagi rahuldamata hageja nõudes arvata ühisvara arvelt tehtud kulutused

kokku 251 504,09 eurot hüvitisena ühisvara hulka ja selle ühisvarana jagamise

nõudes.

4.5. Jätta kummagi poole ainuomandisse tema arvelduskontol ühisvara jagamise aja

seisuga olnud raha.

4.6. Jätta maakohtus ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud poolte endi kanda.

Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. X (hageja) esitas 25. novembril 2020 (täpsustatud 12. mail 2023 ja 9. juunil 2023) Harju

Maakohtule Y (kostja) vastu hagi abielu lahutamiseks ja ühisvara jagamiseks. Menetluskulud

palus hageja jätta poolte endi kanda.

Hagiavalduse kohaselt sõlmiti poolte abielu 13. augustil 1983. Poolte abielusuhted lõppesid

jaanuaris 2020. a. Poolte varasuhteks on varaühisuse varasuhe. Poolte ühisvara hulka kuulub

neli kinnistut ja osalus kahes äriühingus. Hageja palus ühisvara jagada järgmisel viisil: a) KKK

kinnisasi jätta hageja ainuomandisse; b) MMM kinnisasi jätta hageja ainuomandisse; c)

alternatiivselt p-s b toodule eraldada MMM kinnisasjast katastriüksus „LLL“ iseseisvaks

kinnistusraamatus avatasse registriossa sisse kantavaks kinnisasjaks ja jätta see hageja

ainuomandisse; d) mõista kostjalt hageja kasuks välja enamsaadud ühisvara eest hüvitis

130 669,94 eurot; e) alternatiivselt p-s d toodule, juhul, kui MMM kinnisasjast eraldatakse

„LLL“ katastriüksus ja ülejäänud MMM kinnisasi jääb kostja ainuomandisse, mõista kostjalt

hageja kasuks välja täiendav hüvitis 48 000 eurot, s.o kokku 178 669,94 eurot; f) mõista kostjalt

hageja kasuks välja 50% aastatel 2009–2011 kostja lahusvaraks olevale UUU kinnisasjale Q

OÜ rendimaksete eest tehtud parendustööde maksumusest, s.o 5752,05 eurot; g) mõista kostjalt

hageja kasuks välja 50% ühisvara arvelt JJJ ja VVV kinnisasjade parendamiseks tehtud

kulutustest, s.o 120 000 eurot; h) jätta kummagi abikaasa pangakontodel olev raha ühisvara

jagamise aja seisuga tema enda ainuomandisse. Hageja palus ühisvara jagamisel jätta kostja

ainuomandisse: a) CCC kinnisasi; b) TTT korteriomand ning panipaik P81; c) laenukohustus

O ees; d) laenukohustus Swedbank AS-i ees; e) Q OÜ osa; f) Osaühingu W kaks osa; g) MMM

kinnisasjast „LLL“ katastriüksuse eraldamisel ülejäänud MMM kinnisasi.

Kostja vastuväited

2. Kostja nõustus hagiavalduses taotletud vara jagamise viisiga, kuid ei nõustunud osaliselt

hageja väidetega seoses vara väärtusega ja sellest tulenevalt hüvitise summaga. Samuti leidis

kostja, et UUU, VVV ja JJJ kinnisasjad ei kuulu poolte ühisvara hulka.

Kostja palus jätta menetluskulud hageja kanda. Kostja on teinud enne kohtumenetlust ja ka

menetluse ajal palju kompromissipakkumisi. Hageja keeldumine kompromissi sõlmimisest on

olnud pahatahtlik ja põhjendamatu.

Maakohtu otsus ja põhjendused

3. Harju Maakohus rahuldas 27. oktoobri 2023. a otsusega (vaidlustatud otsus) hagi osaliselt.

Maakohus jättis ühisvara jagamise tulemusena hageja ainuomandisse KKK kinnisasja.

Maakohus

määras

eraldada

MMM

kinnisasjast

katastriüksus

„LLL“

iseseisvaks

kinnistusraamatus avatasse registriossa sisse kantavaks kinnisasjaks ja jättis selle hageja

ainuomandisse. Maakohus jättis kostja ainuomandisse CCC kinnisasja, TTT korteriomandi ja

panipaiga P81, Q OÜ osa, Osaühingu W kaks osa ning MMM kinnisasja ilma sellest eraldatava

„LLL“ katastriüksuseta. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja enamsaadud ühisvara

eest hüvitise 41 334,97 eurot. Maakohus jättis kummagi poole ainuomandisse tema

arvelduskontol ühisvara jagamise aja seisuga olnud raha. Maakohus jättis hagi rahuldamata

ühisvara arvelt tehtud kulutuste 251 504,09 eurot hüvitisena ühisvara hulka arvamiseks ja selle

ühisvarana jagamiseks. Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda.

3.1. Maakohus tuvastas kinnisasjade ja äriühingute osade väärtused. Samuti tuvastas maakohus

laenukohustuste olemasolu O ja Swedbank AS-i ees. Maakohus jagas KKK kinnisasja, CCC

kinnisasja, TTT korteriomandi ja panipaiga P81 ning Q OÜ ja Osaühingu W osad hagis

taotletud viisil, mis vastab ka asjaõigusseaduse (AÕS) § 77 lg-s 2 sätestatud viisile. MMM

kinnisasja jagas maakohus hagis esitatud alternatiivse nõude järgi, eraldades kinnisasjast

katastriüksus „LLL“, kuivõrd sellise jagamise viisiga on nõustunud ka kostja. Poolte vahel

puudub vaidlus selles, et laenukohustused tuleb jagada selliselt, et jätta kohustused kostja

kanda. Maakohtu hinnangul ei ole hageja esitanud menetluses sellist teavet, mille pinnalt saaks

teha järeldusi kinnisasjade väärtuse muutumise kohta ja konkreetsete ühisvara vahendite

panustamise kohta. Ühisvara jagamise tulemusena tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista

enamsaadud ühisvara eest hüvitis 41 334,97 eurot.

3.2. Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda. Maakohus leidis, et põhjendatud on kalduda

kõrvale tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 164 lg-s 1 toodud üldreeglist. Maakohus

viitas TsMS § 163 lg-le 2 ja § 164 lg-le 2 ning asjaolule, et kostja on pakkunud menetluses

korduvalt kompromisse. Seejuures oli üks 24. märtsil 2023 pakutud kompromissidest sarnases

ulatuses, milles kohus hagi rahuldas.

Apellatsioonkaebus

4. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse osaliselt tühistada

menetluskulude jaotust puudutavas osas ja teha uus otsus, millega jätta menetluskulud poolte

endi kanda.

4.1. Maakohus on menetluskulude jaotamisel ebaõigesti kohaldanud TsMS § 163 lg-t 2.

Hagiliste perekonnaasjade menetluskulude jaotuse üldnorm on TsMS § 164 lg 1 ning erinorm

selles toodud menetluskulude jaotuse osas on TsMS § 164 lg 2. Seejuures ei esine praegusel

juhul TsMS § 164 lg-s 2 sätestatud erandlikku olukorda.

4.2. Menetluskulude hageja kanda jätmine on ebaõiglane ning põhjendamata. Ainuüksi asjaolu,

et otsus tuli ligilähedane sellega, mida kostja viimati kompromissina pakkus, ei ole piisav

põhjus jätta kulud hageja kanda. Ka on maakohtu menetluskulude jaotus üllatuslik. Maakohus

on kahel korral enne otsuse tegemist e-kirja teel andnud mõista, et menetluskulude jaotamisel

kohaldub TsMS § 164 lg 1 ning kohus ei näe põhjust jaotada menetluskulusid teisiti.

Vastustaja seisukoht

5. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

hageja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel osas, milles

maakohus määras kindlaks menetluskulude jaotuse ja jättis kostja menetluskulud hageja kanda.

Ringkonnakohus saab teha tühistatud osas asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks

saatmata uue otsuse, millega jätab maakohtus kantud menetluskulud poolte endi kanda.

Apellatsioonkaebus rahuldatakse ning ringkonnakohtu menetluskulud jäävad poolte endi

kanda.

7. Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 järgi apellatsiooni korras esimese astme kohtu

otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja

vaidlustab maakohtu otsuse menetluskulude jaotuse osas, millega jäeti kostja menetluskulud

hageja kanda (maakohtu otsuse resolutsiooni p 6). Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud ühisvara

jagamise osas (maakohtu otsuse resolutsiooni p-d 2–5). Selles osas on maakohtu otsus

TsMS § 456 lg 4 teise lause alusel edasi kaebamata jõustunud.

8. Pooled vaidlevad apellatsiooniastmes selle üle, kas praegusel juhul oli põhjendatud hagilises

perekonnasjas (s.o ühisvara jagamine) menetluskulude jaotamisel TsMS § 164 lg-s 1 sätestatud

üldreeglist kõrvale kalduda. Maakohus on menetluskulude jaotuse üldreeglist kõrvalekaldumist

sisustanud sellega, et kostja on korduvalt pakkunud hagejale kompromisse ning arvestades, et

kohus rahuldas hagi selliselt, nagu pakkus kompromissina kostja, pidas maakohus õiglaseks

jätta kulud tervikuna hageja kanda. Seejuures on maakohus viidanud nii TsMS § 164 lg-le 2 kui

ka § 163 lg-le 2.

9. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine praegusel juhul selliseid erandlikke asjaolusid, mis

annaksid aluse TsMS § 164 lg 2 kohaldamiseks, mistõttu on maakohus menetluskulude

jaotamisel ületanud diskretsiooni piire. Ringkonnakohus leiab, et menetluskulud tuleb

TsMS § 164 lg 1 alusel jätta poolte endi kanda.

9.1. TsMS § 164 lg-st 2 tulenevalt võib kohus jagada kulud erinevalt TsMS § 164 lg-s 1

sätestatust, kui tegemist on abielu varavahekorral põhineva vaidlusega või kui kulude selline

jaotus ei oleks õiglane, muu hulgas kui see kahjustaks ülemäära ühe abikaasa olulisi vajadusi.

Seejuures on õiguskirjanduses leitud, et menetluskulude poolte endi kanda jätmise ebaõigluse

hindamisel lg 2 alusel tuleks lähtuda samadest kriteeriumidest nagu TsMS § 162 lg 4

kohaldamisel, näitena nimetab seadus ühe abikaasa oluliste vajaduste ülemäärast kahjustamist.

Selle näite sõnastustest järeldub, et mitte igasuguse vajaduse ja mis tahes määral kahjustamine

ei anna alust kalduda kõrvale lg-st 1, vaid vajadus peab olema oluline ning selle kahjustamine

ülemäärane (TsMS I komm (2017), § 164, p 3.2. c).

9.2. Esmalt märgib kolleegium, et ei jaga hageja seisukohta, nagu oleks maakohus

menetluskulude jaotuse osas teinud üllatusliku otsuse. 29. juuni 2023. a ja 28. augusti 2023. a

e-kirjadega on maakohus andnud pooltele menetluskulude jaotuse osas selgitusi, samuti ka

juhise, et kui esinevad TsMS § 164 lg-s 1 sätestatud üldreeglist kõrvale kaldumise eeldused,

siis tuleb vastavad asjaolud kohtule esitada. Tõsi, maakohus on avaldanud, et „praegusel juhul

ei näe kohus ka, et esineks alus sellisest jaotusest kõrvalekaldumiseks“, kuid hageja ei saanud

sellisest kohtu eelhinnangust lähtuda, sest TsMS § 173 lg 1 järgi määratakse menetluskulude

jaotus kindlaks kohtulahendis.

Küll aga nõustub kolleegium hagejaga selles, et ainuüksi asjaolu, et hageja kostja

kompromissiettepanekutega ei nõustunud, ei anna alust TsMS § 164 lg-s 1 sätestatud

üldreeglist kõrvale kaldumiseks. Seejuures märgib kolleegium, et TsMS § 164 on erinormiks

TsMS § 163 suhtes, reguleerides menetluskulude jaotust hagilises perekonnaasjas (vt RKTKo

05.03.2014, 3-2-1-183-13, p 10). Seega hagilises perekonnaasjas TsMS § 163 kohaldada ei saa,

mistõttu on maakohtu kõnealuse sätte kohaldamine vale.

9.3. Teiseks märgib kolleegium, et praeguses asjas on oluline pöörata tähelepanu sellele, mille

üle pooled vaidlesid ja mis takistas neil kokkuleppele jõudmast. Hageja tugines sellele, et kolme

kostja kinnisasja (UUU, JJJ, VVV) parendati ühisvara arvelt. Maakohus leidis hageja

251 504,09 euro suurust kulutuste hüvitamise ühisvara hulka arvamise nõuet hinnates, et see on

tõendamata ning jättis rahuldamata. Ainuüksi asjaolu, et kohus hageja nõude rahuldamata jättis,

ei tähenda, et hageja oleks kohtusse pöördunud pahauskselt või keeldunud põhjendamatult

kompromissi sõlmimisest. Ka õiguskirjanduses on selgitatud, et üldreeglist kõrvalekaldumiseks

ei piisa üldisest märkusest, et pooltel oli võimalik küsimus lahendada kohtuvälises korras,

milleks mõlemad pooled pidid näitama head tahet (vt analoogia korras TsMS I komm

(2017) § 162 p 3.4.2. a).

Praeguses asjas tuleb arvestada ka seda, et kompromissiettepanek, mis oma sisult vastas

sarnasele ulatusele maakohtu otsusega, tehti menetluse lõpustaadiumis, s.o 24. märtsil 2023.

Selleks hetkeks olid enamus menetluskulusid juba poolte poolt kantud.

9.4. Kostja tõi TsMS § 164 lg 2 kohaldamise eeldusena esile, et hageja on pahatahtlikult

menetlust venitanud, keeldunud põhjendamatult kompromissi sõlmimisest, lootuses teenida

lahutusest kostja lahusvara arvelt varalist kasu. Vastuseks kostja väitele märgib kolleegium, et

pooltel oli maakohtus sisuline vaidlus nii ühisvarasse kuuluva hüvitise suuruse kui vara väärtuse

üle. Asja materjalidest nähtuvalt on kostja ise menetluse käigus muutnud seisukohti vara

väärtuste osas. Lisaks seadis kostja kahtluse alla Q OÜ osa väärtuse kohta tehtud 1. septembri

2022. a

eksperdiarvamuse

ning

taotles

istungil

eksperdi

ärakuulamist.

Hilisemas

menetlusstaadiumis kostja nõustus osa väärtusega (vt maakohtu otsuse p 9). Sellises olukorras

oleks põhjendamatu jätta menetluskulud hageja kanda.

Kolleegium märgib, et kostja tõlgendus viiks olukorrani, kus kohtul tuleks ühisvara jagamisel

olukorras, kus üks pool ei ole nõus vastaspoole kohtuväliste ja ka kohtumenetluse ajal tehtud

pakkumistega, üldreeglist kõrvale kalduda. TsMS § 164 lg-t 1 ei saa tõlgendada viisil, mis võib

viia selleni, et valdava osa ühisvara jagamise asjade suhtes tuleb kohaldada erandit ning vaid

väikse osa vaidluste suhtes saab kohaldada seaduses sätestatud reeglit.

10. Kolleegiumi hinnangul ei esine praeguses asjas erandlikke asjaolusid, et jagada kulud

TsMS § 164 lg-s 1 sätestatust erinevalt. Ka ringkonnakohtus kantud menetluskulud tuleb

TsMS § 164 lg 1 alusel jätta poolte endi kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad kulud puuduvad.

11. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)