2-21-10340/40 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Määruse tegemise aeg ja koht

11.01.2024 Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-21-10340

Tsiviilasi

V.O hagi S.B vastu kahjunõudes ja S.B

vastuhagi V.O vastu tahteavalduse asendamise

nõudes

Tsiviilasja hind

Hagi hind 42 552,00 eurot

Vastuhagi hind 3 500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja V.O (isikukood XXX), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Helmeri Indela

Kostja S.B (isikukood XXX), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Meelis Pirn

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 15.12.2023

RESOLUTSIOON

1. Hagiavaldus rahuldada osaliselt.

2. Välja mõista S.Blt V.O (O) kasuks 1820 eurot.

3. Välja mõista S.Blt V.O (O) kasuks viivis põhinõudelt 1820 eurot alates

01.07.2021 kuni nõude rahuldamiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.

4. Rahuldada S.B vastuhagi V.O vastu.

5. Kohustada V.O (isikukood XXX) andma tahteavaldus kinnistu korteriomand

asukohaga XXX, mille reaalosaks on eluruum nr xx (registriosa nr xxxxx)

kohta kinnistusraamatusse omanikuna kantud Q (isikukood XXX)

kustutamiseks ja uute kannete tegemiseks, mille kohaselt on kinnistu

ainuomanikuks S.B (isikukood XXX) ning samuti omandiõiguse üleandmiseks

S.Ble (isikukood XXX).

6. Käesolev kohtuotsus asendab V.O tahteavaldust.

Menetluskulude jaotus

7. Jätta hagiavalduse menetluskulud 96 % ulatuses V.O kanda ja 4 % ulatuses

S.B kanda.

8. Jätta vastuhagi menetluskulud V.O kanda.

9. Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks pärast käesoleva

kohtuotsuse jõustumist tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lõikes 2

sätestatud korras.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1. Hagiavalduse kohaselt suri 21.02.2018 Q (pärandaja), kelle pärijateks oli ½ mõttelises

osas C ja ½ mõttelises osas V.O (hageja). Pärandvara suhtes viidi läbi inventuur, mille

tulemusel selgus, et pärandaja oli viimastel elukuudel muutunud varatuks. S.B (kostja) oli

pärandaja hooldajaks ja tal oli juurdepääs pärandaja dokumentidele, sh pangakaardile ja

koodikaardile.

2. Perioodil 06.02.2018 - 23.02.2018 võttis kostja pärandaja arvelduskontolt välja ja tegi

ülekandeid endale või endaga seotud isikutele (R.Wle, N.Tle ja Cle) kokku summas 98

800,00 eurot. 8600,00 eurot käsutas kostja enne pärandaja surma ja 70 200,00 eurot pärast

pärandaja surma. Kostja tegi 20 000 euro suuruse ülekande 23.02.2018 Cle (hageja vend).

C andis sellest pool hagejale. Nimetatud summa hüvitamist hageja kostjalt ei nõua. Kostja

sõnul ei soovinud Q hagejale midagi jätta. Kostjal puudus nõusolek hagejale kuuluva

pärandvara käsutamiseks. Kostja suhtes algatatud kriminaalmenetlus lõpetati.

3. Hageja leiab, et kostja tekitas hagejale kahju omandi rikkumisega ja heade kommete

vastase käitumisega. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista kahju summas 39

400,00 eurot ja viivis põhinõudelt alates 01.07.2021 kuni põhinõude rahuldamiseni VÕS §

113 lg 1 sätestatud määras.

KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE

4. Kostja vaidleb hagile vastu. 2017. aasta märtsis sõlmisid Q ja kostja pärimislepingu,

mille kohaselt Q määras kostjale annakuna korteriomandi, tingimusel, et S.B kolib

korterisse elama ja pakub Qle igapäevast hooldust. Samuti kohustus kostja korraldama Q

matused. Q andis maikuus 2017 notariaalse volikirja enda esindamiseks Swedbank AS-is,

mille kohaselt oli kostjal õigus käsutada Q pangakontot, teha ülekandeid, sularaha sisse- ja

väljamakseid.

5. Kostja väitel andis pärandaja enne surma kostjale korralduse oma vara jagada

erinevatele inimestele, eesmärgiga jätta hageja ilma pärandaja varast. Pärandaja andis

kostjale korralduse võtta pangaautomaadist sularaha ja teha kostjal iseendale ülekanne

summas 20 000,00 eurot. Kuna hageja ei olnud pärandajale helistanud ega teda ka vaatamas

käinud, siis hagejale ei soovinud pärandaja raha anda. Pärandaja jagas sularaha kokku

summas 35 000,00 ümbrikutesse ja käskis kostjal selle edasi anda N.Tle ja R.Wle. Cle

käskis pärandaja teha ülekande summas 20 000,00 eurot. C kandis sellest poole hiljem

hagejale üle. Sularaha jagas kostja laiali pärandaja lähedastele vastavalt tema juhistele.

Kostja ei mäleta, kas see toimus enne või pärast pärandaja surma. Isegi juhul, kui see

toimus pärast Q surma, siis tegemist ei olnud pärandvaraga, kuna Q oli selle juba oma

eluajal ära kinkinud.

6. Q surmapäeval võttis kostja pangakontolt 2 800 eurot ja 23.02.2018 veel 2 400 eurot ning

tegemist oli matusekuludega.

VASTUHAGI

7. Vastuhagi kohaselt sõlmis kostja Qga 16.03.2017 pärimislepingu, mille alusel jäi korter

2(9)

registrinumbriga xxxxx kostjale annakuna. Q suri 21.02.2018. Hageja pole notarisse

kutsutud ajal tulnud, mistõttu pole kostja saanud annakuks olevat korterit üle võtta. Kostja

taotleb, et kohus asendaks hageja tahteavalduse, mis on vajalik korteri registrinumbriga

xxxxx asjaõiguslepingu sõlmimiseks omandiõiguse ülemineku kohta ja kinnistusraamatu

kannete tegemiseks.

8. Kostja täpsustas kohtu nõudel hagiavalduse resolutsiooni ja palub kohustada V.O, andma

tahteavaldus kinnistu korteriomand asukohaga XXX, mille reaalosaks on eluruum nr 19

(registriosa nr xxxxx) kohta kinnistusraamatusse omanikuna kantud Q kustutamiseks ja

uute kannete tegemiseks, mille kohaselt on kinnistu ainuomanikuks S.B; samuti omandi

üleandmiseks S.Ble. Kohtuotsus asendab V.O tahteavaldust.

VASTUVÄITED VASTUHAGILE

9. Hageja vaidles vastuhagile vastu. Hageja leidis, et kuna kostja on hagejale tekitanud

õigusvastaselt kahju, on hagejal õigus keelduda oma tahteavalduse andmise kohustuse

täitmisest ning esitatud kujul pole nõue täidetav.

MENETLUSE KÄIK

10. Kostja esitas hageja vastu nõude tahteavalduse asendamiseks. Kohus liitis nimetatud

nõude käesoleva menetlusega. Kuna nõudest lähtuvalt on menetlusosalised vastupidistes

rollides ja nõuete vahel on vastastikune seos, käsitleb kohus menetlusliku selguse huvides

liidetud hagi vastuhagina.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

11. Kohus rahuldab hagi osaliselt. Vastuhagi rahuldab kohus täies ulatuses.

Hageja nõue kostja vastu

12. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja peab tagastama hagejale raha, mille kostja võttis

Q pangakontolt vahetult enne ja pärast tema surma erinevate ülekannetega kostja

pangakontole. Pooled on eri meelt selles, kas raha ülekandmiseks oli õiguslik alus või on

raha üle kantud õigusliku aluseta ja tuleb tagastada.

13. Hageja leidis hagis, et kostja tekitas hagejale kahju omandi rikkumisega ja heade

kommete vastase käitumisega. Hageja taotleb kostjalt kahju summas 39 400 euro ja viivise

väljamõistmist. Hageja hinnangul on hageja nõue võimalik lahendada VÕS § 1045 lg 1 p 5

ja 8 järgi.

14. Teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab

kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest

vastavalt seadusele (VÕS § 1043 lg 1). Kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui

see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse rikkumisega või tahtliku heade

kommete vastase käitumisega (VÕS § 1045 lg 1 p 5 ja 8). Kahju tekitaja ei vastuta kahju

tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole

sätestatud teisiti (VÕS § 1050 lg 1). Kahjunõude lahendamiseks peab kohus tuvastama

kahjunõude objektiivse teokoosseisu (kostja tegu, hagejale tekkinud kahju, põhjuslik seos

teo ja kahju vahel), rikkumise õigusvastasuse (hageja omandi rikkumine või kostja tahtlik

heade kommete vastane tegu) ning kostja süü (kahju tekitamine vähemalt hooletusest või

heade kommete vastase käitumise puhul vähemalt kaudne tahtlus hagejale kahju tekitamise

suhtes). Kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on

võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse

aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud (VÕS § 127 lg 1). Kahju kuulub hüvitamisele, kui

see on põhjuslikus seoses rikutud kohustusega ja kahju on rikutud kohustuse kaitse

3(9)

eesmärgiga hõlmatud (VÕS § 127 lg 2 ja lg 4). Hageja peab hagi rahuldamiseks tõendama

kõiki nõude eelduseks olevaid asjaolusid, v.a süü. Kostja peab hagi rahuldamata jätmiseks

tõendama süü puudumist ning oma vastuväiteid hagile.

15. Kohus tuvastab järgmised asja lahendamisel tähtsust omavad asjaolud mille üle vaidlus

puudub. Q suri 21.02.2018. Pärimistunnistuse kohaselt on Q pärijateks ½ mõttelises osas C

ja ½ mõttelises osas V.O (hageja) (toimik nr 2-21-10340, tl 9-10). Q ja S.B (kostja)

sõlmisid 16.03.2017 pärimislepingu, mille kohaselt määras Q annakuna talle kuuluva

korteriomandi asukohaga XXX koos korteri sisustusega ja kuldehetega kostjale (toimik nr

2-21-10340, tl 59-60). Pärandvara suhtes viidi läbi inventuur. Seisuga 11.04.2018 on Q

arvelduskonto Swedbangas nr XXXXXXX seis negatiivne (-6,16) (toimik nr 2-21-10340, tl

9 pöördel). S.B (kostja) oli pärandaja hooldaja. 11.05.2017 antud tähtajatu volitusega

volitas Q kostjat esindama Qt Swedbank AS-is, tegema ülekandeid, sularaha sisse- ja

väljamakseid, suurendama või vähendama konto päeva, kuu, või muu ajaperioodi limiite;

saama infot konto kasutamist võimaldavate lepingute kohta ja saama konto väljavõtteid;

muutma ja/või lõpetama volitaja nimel konto kasutamist võimaldavaid elektroonse

maksevahendi lepinguid, sh pangakaardi- ja internetipanga lepinguid; vastu võtma

maksevahendi kasutamiseks vajalikke pangakaarte ja nende koode, samuti internetipanga

turvaelemente ning ID-kaardi paroole; sõlmima, muutma ja lõpetama volitaja nimel muid

pangateenuste lepinguid; määrama volitaja kontodele kasutamiseks ja käsutamiseks

õigustatud isikuid (toimik nr 2-21-10340, tl 61-61 pöördel). Nimetatud volikirja on

kinnitanud notar Sirje Orman ning notar on selgitanud volitajale (Qle), et volikirjas peaks

märkima ka volikirja alusel tehtava tehingu olulised tingimused (näiteks tehingu rahaline

väärtus, raha tasumise kord jne), samuti ohtusid, mis kaasnevd volikirja välja andmisega

ilma tehingu olulisi tingimusi märkimata. Vaatamata sellele soovis volitaja anda välja

nimetatud sisuga volikirja (tl 61 ja 61 pöördel).

16. Kohus täitis 27.04.2022 määrusega selgituskohustust ning selgitas käesolevale

vaidlusele kohalduvat õigust ja poolte tõendamiskoormist (toimik nr 2-21-10340, tl 77-79).

17. Kohus kontrollib hageja nõuet esmalt VÕS § 1045 lg 1 p 5 alusel ning tuvastab, kas

kostja on rikkunud hageja omandiõigust ning pannud sellega toime õigusvastase teo. Kohus

jääb enda 27.04.2022 selgituskohustuse täitmise määruses märgitud seiusukoha juurde.

Eeldades hageja väidete õigsust, et kostja andis suurema osa rahast üle kolmandatele

isikutele pärast pärandaja surma ja pärandaja vastavat korraldust raha üleandmiseks ei

andnud või ei läinud üleantud raha omandiõigus kehtivalt üle raha saanud isikutele ehk

hageja poolt nõutud raha kuulus pärandvarasse ja on õigusliku aluseta antud üle

kolmandatele isikutele, on hagejal võimalik esitada alusetu rikastumise nõuded kolmandate

isikute vastu. Alusetu rikastumise nõue kolmanda isiku vastu omab rahalist väärtust, mis

vastab kolmandale isikule üle antud raha summale. Riigikohus on alusetu rikastumise ja

kahjunõude konkurentsi olukorras selgitanud, et sellises olukorras saab kahjuhüvitist nõuda

vaid ulatuses, milles alusetust rikastumisest tulenev nõue on väärtusetu (RKTKo 2-16-3785,

p 24).

18. Omand on isiku täielik õiguslik võim asja üle (AÕS § 68 lg 1). Omand tekib ainult

seaduses sätestatud juhtudel (AÕS § 68 lg 3). Pärimine on isiku surma korral tema vara

üleminek teisele isikule (PärS § 1 lg 1). Pärand avaneb isiku surma korral (PärS § 3 lg 1).

Seega saab hageja varaks ja omandiks pidada üksnes seda Qle kuulunud vara, mis oli

olemas Q surma hetkel. Pärijatel ei ole õigust pärandvarale kindla ajahetke või neile kõige

kasulikumas koosseisus. Enne pärandaja surma ei kuulunud pärandaja vara hagejale ja

seetõttu ei saanud vara käsutamine enne pärandaja surma, isegi kui see toimus pärandaja

loata või tahtevastaselt, põhjustada hageja omandile kahju ega rikkuda hageja õiguseid,

vaid üksnes pärandaja omandile ja õigustele.

4(9)

19. Kui pärandajal tekkis kostja käsutuse tulemusel nõue kostja vastu, siis võis selline nõue

seaduse alusel pärijatele üle minna. Tsiviilõigused ja -kohustused võivad üle minna ühelt

isikult teisele (õigusjärglus), kui need ei ole seadusest tulenevalt isikuga lahutamatult

seotud (TsÜS § 6 lg 1). Õigusjärgluse aluseks on tehing või seadus (TsÜS § 6 lg 2). Pärandi

vastuvõtmisega lähevad pärijale üle kõik pärandaja õigused ja kohustused, välja arvatud

need, mis oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga või mis seadusest

tulenevalt ei saa ühelt isikult teisele üle minna (PärS § 130 lg 1).

20. Kohus leiab, et kostja ei ole rikkunud Q õiguseid. Pärand läks hagejale üle Q

surmapäeval, so 21.02.2018. Kostjal ei olnud hageja nõusolekut pärandvara käsutamiseks.

Kostjal oli aga õigus enne pärandi avanemist Q pangakontodel olevat raha käsutada Q poolt

11.05.2017 välja antud volikirja alusel. Tegemist on notariaalse volikirjaga, millega Q andis

kostjale otsese tahteavaldusega õiguse tema nimel arvelskontole olevate rahaliste

vahenditega tehingute tegemiseks.

21. Vallasomand tekib vallasasja üleandmisega, kui võõrandaja annab asja valduse üle

omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale (AÕS § 92 lg 1).

Paberraha käsitletakse vallasasjana.1 Kinkelepinguga kohustub üks isik (kinkija) tasuta

teisele isikule (kingisaaja) üle andma talle kuuluva eseme ja tegema võimalikuks omandi

ülemineku kingisaajale või tasuta varalisest õigusest kingisaaja kasuks loobuma või muul

viisil kingisaajat rikastama (VÕS § 259 lg 1). Kinkija avaldus endale kinkelepingust

tulenevate kohustuste võtmiseks peab olema tehtud kirjalikult, kui seadusest ei tulene teisiti

(VÕS § 261 lg 1). Kinkelepingust tuleneva kohustuse täitmisega loetakse kinkeleping

kehtivaks ka juhul, kui seaduses sätestatud vorminõuet ei ole järgitud (VÕS § 261 lg 2).

Kostja tugines asjaolule, et sularaha summas 70 200,00 eurot läks kinkelepingu alusel üle

kolmandatele isikutele ning ei olnud seetõttu pärandvara osaks. Seega täitis kostja, enne

surma raha välja võttes ja seda jagades, Q poolt antud käsundit. Hageja ei ole välja toonud

ega tõendanud vastupidist. Raviarsti ütluste kohaselt viibis Q Lääne-Tallinna Keskhaiglas

08.02.2018 - 16.02.2018. Haiglasse saabudes oli Q väga raskes seisus, tal olid tõsised

hingamisraskused, kuid haiglas olles tema seisund paranes. Haiglas oleku ajal oli Q

kontaktne ning vastas esitatud küsimustele igati adekvaatselt ja arusaadavalt ning mingeid

kõrvalekaldeid tema vaimses seisundis ei täheldatud (toimik nr 2-21-10340, tl 37).

22. Pärand avaneb pärandaja surmahetkel ja pärand koosneb sellest koosseisust mis tal on

surma hetkel. Kohtule esitatud pangakonto väljavõttest nähtuvalt oli seisuga 21.02.2018 Q

pangakontol 25 200 eurot (toimik nr 2-21-10340, tl 28). Pärast Q surma võis kostja

kasutada hageja rahalisi vahendeid üksnes matusekulude jaoks. Pärimislepingu kohaselt on

pandud kostjale kohustus korraldada puudutatud isiku matused.

23. Kui pärandi on vastu võtnud mitu pärijat (kaaspärijad), kuulub pärandvara neile ühiselt

(pärandvara ühisus) (PärS § 147 ls 1). Pärandvara ühisusele ja kaaspärijate vahelistele

suhetele kohaldatakse kaasomandi sätteid (PärS § 147 lg 2). Pärijad on kaasomanikud

pärandvara kui terviku suhtes vastavalt neile langevatele osadele.2 Konkreetsete

varaesemete, õiguste ja kohustuste osas on pärijad ühisomanikeks.3 Abikaasade ühisvara

suhtes on Riigikohus leidnud, et nõude ühisvarasse kuuluva eseme tagastamiseks võib

esitada ka ainult üks abikaasa, kuid selle saab välja nõuda üksnes nendele ühiselt (RKTKo

2-16-9519, p 25). Välistatud on kohtulahendi tegemine, mille järgi saaks asja nõuda üksnes

ühe ühisomaniku valdusse (RKTKo 2-16-9519, p 25.2). Riigikohus on varasemas lahendis

öelnud, et pärija võib kahjunõude esitada üksi (RKTKo 3-2-1-35-13, p 17). Kohus selgitas

selgituskohustuse määruses, et hageja nõuab raha välja mõistmist endale. Seetõttu peab

hageja tõendama hagis esitatud rahalise nõude osas, et pärijad on pärandvara jaganud ning

1 TsÜS komm vlj, § 49, p 3.1.2.

2 P. Varul. AÕS komm vlj, § 70, p 3.5.2.

3 P. Varul. AÕS komm vlj, § 70, p 3.5.2.

5(9)

hagejal on õigus konkreetse rahasumma ulatuses nõuda kohustuse täitmist endale või

muutma hagiavalduse nõudeid. Vaidlus puudub selles, et pärast pärandi avanemist kostja

poolt Cle kantud 20 000 eurot on jagatud kahe pärija, so hageja ja kostja vahel (kumbki

pärijatest sai 10 000 eurot). Seega jagasid pärijad (hageja) ja hageja vend C pärandvarast 20

000 eurot kokkuleppel (PärS § 152 lg 4).

24. Kohus võtab seisukoha, kas kostja rikkus hageja omandit 5200 euro käsutamisel ja

tekitas hagejale kahju. Iga pärija kannab pärandaja matuse kulud võrdeliselt oma pärandiosa

suurusega, kui testamendist või pärimislepingust ei tulene teisiti (PärS § 131 lg 2).

Pärandaja võib testamendis või pärimislepingus määrata, kes tema matuse kulud kannab

(PärS § 131 lg 3 ls 1). Kui pärija või annakusaaja pärandvarast või annakust ei jätku

pärandaja matuse kuludeks, kannavad teised pärijad pärandiosa või annakut ületavad

matusekulud võrdeliselt oma pärandiosa suurusega (PärS § 131 lg 3 ls 2). Pärast inventuuri

tegemist täidetakse pärandvaraga seotud kohustused järgmiselt: esimeses järjekorras

tasutakse pärandaja matusekulud (PärS § 142 lg 1 p 1). Pärandaja võib testamendis või

pärimislepingus panna kohustuse täitmise mõnele pärijale või annakusaajale, kuid ei või

muuta kohustuste täitmise korda (PärS § 142 lg 5). Vaidlus puudub selles, et Q ja kostja

sõlmisid 16.03.2017 pärimislepingu, mille kohaselt määras Q annakuna talle kuuluva

korteriomandi asukohaga XXX koos korteri sisustusega ja kuldehetega kostjale (toimik nr

2-21-10340, tl 59-60). Nimetatud pärimislepingu p 3.3 kohaselt on pärija S.B kohustatud

korraldama pärandaja Q matused (toimik nr 2-21-10340, tl 59 pöördel).

25. Q surmapäeval võttis kostja pangakontolt 2 800 eurot ja 23.02.2018 veel 2 400 eurot.

Kriminaalmenetluses on kostja selgitanud, et tegemist oli matusekuludega, mis kostja ja C

omavahel pooleks jagasid. Kostja seletas 11.10.2022 toimunud kohtuistungil, et peielaua

arve maksis ta sularahas. Samuti maksis kostja sularahas muusikutele ja lugejale. Kostja

sõnul tuli jätta Q korraldusel matusekuludeks 5 000 eurot. Matusekuludeks läks 2200 eurot

ja 3400 eurot jagasid kostja ja C pooleks, kuna nad on haudade hooldajad (toimik nr 2-21-

10340, tl 97). Tõendatud ei ole, et kostjale oleks pärimislepinguga pandud haua hooldamise

kohustus.

26. 18.11.2022 menetlusdokumendi kohaselt kandis kostja seoses Q matustega järgmised

kulud: kremeerimine 800 eurot; peielaud 400 eurot; urnimatuseks haudade kaevamine 120

eurot ja matusel lugeja ja muusik (toimik nr 2-21-10340, tl 99 pöördel). Matusekulud on

tõendatud summas 800 eurot Tallinna Matusebüroo arvega (toimik nr 2-21-10340, tl 101).

Tallinna Kalmistud arve kohaselt oli urni matuste kulu 60 eurot (toimik nr 2-21-10340, tl

102). Teise augu kaevamise arve summas 60 eurot on kostja enda sõnul ära kaotanud.

Tunnistaja C andis 15.12.2023 toimunud kohtuistungil ütlusi selle kohta, et metsakalmistul

pandi kaks urni: tädi ja tädipoeg. Matustel oli 10 inimest. Peielaud oli väga korralikult

kaetud. Kostja on viis aastat hauaplatsi korras hoidnud ja hooldanud. Pärast matuseid jäi

1700 eurot alles kostjale ja 1700 eurot Cle (vt 15.12.2023 kohtuistungi protokoll). Seega ei

saa arvestada Q matusekuludeks teise augu 60 euro kaevamise kulu. Kostjal oli kohustus

korraldada üksnes Q matused. Muid korraldusi Q kostjale pärimislepinguga ei määranud.

Eeltoodust tulenevalt on tõendatud Q matusekulud summas 1560 eurot.

27. Seega jäi 5200 euro suurusest pärandvarast pärast matusekulude kandmist

pärandvarasse 3640 eurot. Vastavalt jäi pärandavarasse pärast matusekulude maha arvamist

3640 eurot ja seega oli kummagil pärijal õigus saada 1820 eurot. Nimetatud summa tuleb

jagada kahe pärija vahel ning hagejale tekitatud kahju suuruseks on 1820 eurot. Eeltoodust

tulenevalt esines kostja tegu hageja omandi rikkumise näol ning hagejale tekkis kahju 1820

euro näol. Kostja teo ja hagejale tekkinud kahju vahel on põhjuslik seos.

28. Õigusvastasuse tuvastamisel arvestab kohus rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti

suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel ning hindab rikkuja ja

6(9)

kannatanu kaitstud hüvesid ja huve (VÕS § 1046 lg 1 ls 2 ja lg 2 ls 2). Kohus tuvastas, et

kostja on osaliselt rikkunud hageja õigusi ning kostjal ei olnud õigust võtta endale

pärandaja arvelt 1820 eurot. Eeltoodust tulenevalt rikkus kostja hageja omandit ning

õigusvastasust välistavad asjaolud kostja suhtes puuduvad.

29. Süü olemasolu eeldatakse (VÕS § 1050 lg 1 ja § 104). Kohus ei ole tuvastanud süüd

välistavaid asjaolusid. Kohtu hinnangul on kostja oma õigusvastase käitumisega hagejale

põhjustatud varalise kahju tekkimises süüdi. VÕS § 1050 lg 1 järgi ei vastuta kahju tekitaja

kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole

sätestatud teisiti. VÕS § 104 lg 2 kohaselt on süü vormid hooletus, raske hooletus ja tahtlus.

Süü kindlakstegemine toimub delikti üldkooseisu puhul põhimõtteliselt kahes etapis: esmalt

tuleb kindlaks teha, et kahju põhjustati tahtlikult või välisest hooletusest (VÕS § 1050 lg 1),

mittetahtliku delikti puhul tuleb seejärel veel hinnata, kas esineb sisemine hooletus, st kas

väline hooletus on subjektiivselt vabandatav (VÕS § 1050 lg 2). Kohus leiab, et kostja on

käitunud vähemalt hooletult. Kohtu hinnangul ei ole kostja tõendanud, et nimetatud

rikkumine oleks subjektiivselt vabandatav. Seega esineb kostja süü (kahju tekitamine

vähemalt hooletusest).

30. Kuna kostja tegevus oli õigusvastane ja süüline, siis vastutab kostja hagejale

omandiõiguse rikkumisega tekitatud õigusvastase kahju tekitamise eest. Vastavalt kuulub

hagi rahuldamisele osaliselt, so summas 1820 eurot.

31. Hageja esitas kostja vastu viivisenõude põhinõudelt alates 01.07.2021 kuni põhinõude

rahuldamiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise

korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni (VÕS § 113 lg 1 ls 1). Viivise määraks loetakse VÕS

§-is 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas (VÕS § 113 lg 1 ls

2). Kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju

hüvitamise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil

võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi (VÕS §

113 lg 2). Kohus rahuldas hagi põhinõude 1820 euro osas. Hagi esitati 30.06.2021.

Vastavalt kuulub rahuldamisele ka viivisenõue põhinõudelt 1820 eurot alates 01.07.2021

kuni põhinõude rahuldamiseni.

Vastuhagi

32. Kohus leiab, et vastuhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

33. Kostja palub kohustada hagejat andma tahteavaldus kinnistu korteriomand asukohaga

XXX, mille reaalosaks on eluruum nr 19 kohta kinnistusraamatusse omanikuna kantud Q

kustutamiseks ja uute kannete tegemiseks, mille kohaselt on kinnistu ainuomanikuks kostja

ning omandi üleandmiseks kostjale.

34. Kostja nõude õiguslikuks aluseks on TsÜS § 68 lg 5. Kui isik on kohustatud tegema

kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele

kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma (TsÜS § 68 lg

5). Seega peab kohus tuvastama hageja kohustuse kostja poolt taotletud tahteavalduse

andmiseks. PärS § 67 lg 1 sätestab, et kui annakuks on määratud pärandi hulka kuuluv ese,

tuleb see annakusaajale anda koos annaku täitmise nõude tekkimise hetkest alates saadud

kasuga. Kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 341 lg 1 sätestab, et kande tegemiseks,

muutmiseks või kustutamiseks on nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa

kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

35. Kui testaator ei ole määranud isikule kogu oma vara ega selle mõttelist osa, vaid üksnes

teatud varalise hüve, pidamata hüve saajat oma õigusjärglaseks, loetakse hüve annakuks ja

hüve saaja annakusaajaks (PärS § 56 lg 1 ls 1). Annaku määramise korraldus annab

7(9)

annakusaajale õiguse nõuda annakutäitjalt annakuks määratud eseme üleandmist (PärS § 56

lg 1 ls 2). Kui testaator ei ole annakutäitjat määranud, on annakutäitjaks pärija (PärS § 57 lg

1 ls 2). Annakutäitja on kohustatud annakut täitma pärandist saadud vara ulatuses (PärS §

58 lg 1). Annaku täitmise nõue tekib pärandi avanemisel (PärS § 62 lg 1). Pärand avaneb

isiku surma korral (PärS § 3 lg 1). Kostjal tuli tõendada nõude eelduseid ehk, et kostjale oli

määratud annak, annaku sisu ja et pärand on avanenud. Q ja S.B (kostja) sõlmisid

16.03.2017 pärimislepingu, mille kohaselt määras Q annakuna talle kuuluva korteriomandi

asukohaga XXX koos korteri sisustusega ja kuldehetega kostjale (toimik nr 2-21-10340, tl

59-60). Vaidlus puudub, et pärand on avanenud.

36. Annakusaaja nõude vabatahtlikuks täitmiseks tuleb sõlmida asjaõigusleping ning

kinnistusraamatusse omanikena kantud isikud (kui pärandaja kohta on kanne muutmata, siis

pärija või kaaspärijad) peavad andma nõusoleku senise kande kustutamiseks ja uue kande

tegemiseks. Kui annakutäitja ei ole nõus asjaõiguslepingu sõlmimisega ja

kinnistusraamatusse omanikena kantud isikud (kui pärandaja kohta on kanne muutmata, siis

pärija või kaaspärijad) ei ole nõus andma nõusolekut kinnistusraamatu kande muutmiseks,

asendab nende tahteavaldusi TsÜS § 68 lg-s 5 nimetatud kohtulahend.

37. Võlgnik võib keelduda oma kohustuse täitmisest, kuni võlausaldaja on rahuldanud

võlgniku sissenõutavaks muutunud nõude võlausaldaja vastu, kui see nõue ei ole piisavalt

tagatud ning selle nõude ja võlgniku kohustuse vahel on piisav seos ning seadusest,

lepingust või võlasuhte olemusest ei tulene teisiti (VÕS § 110 lg 1 ls 1). Kui võlausaldaja

nõuab võlgnikult kohtus kohustuse täitmist ja võlgnik täitmisest käesoleva paragrahvi alusel

keeldub, teeb kohus otsuse, millega võlgnikku kohustatakse otsust täitma üksnes juhul, kui

võlausaldaja on oma kohustuse tema suhtes täitnud või võlgnik on täitmise vastuvõtmisega

sattunud viivitusse (VÕS § 110 lg 5). Kohustuse täitmisest keeldumise õiguse hindamiseks

peab kohus tuvastama hageja poolt kostja vastu esitatud kahjunõude põhjendatuse. Seetõttu

on hageja VÕS §-ile 110 tugineva vastuväite tõendamiskoormis sama, mis hageja

kahjunõudele. Kohus leiab, et hagejal ei ole õigust keelduda annaku üleandmisest.

38. Eeltoodust tulenevalt tuleb vastuhagi rahuldada.

39. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid ei oma

kohtu hinnangul käesoleva asjas lahendamisel tähtsust ja seetõttu kohus neid lahendis ei

käsitle.

MENETLUSKULUD

40. Kohus rahuldas hagi osaliselt, so u 4 % ulatuses. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise

rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota

menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid

täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus on seisukohal, et hagiavalduse

menetluskulud tuleb jätta 4 % ulatuses kostja kanda ja 96 % ulatuses hageja kanda.

41. Hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (TsMS § 162 lg 1). Seega

jätab kohus vastuhagi menetluskulud täielikult vastuhagis kostja, so hageja V.O kanda.

42. Kooskõlas TsMS § 174 lõikega 4 määrab tsiviilasja lahendanud maakohus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist TsMS §

177 lõikes 2 sätestatud korras.

43. TsMS 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaie Almere

8(9)

kohtunik

Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 04.04.2025. a otsusega nr 2-21-

10340.

9(9)