2-22-151390/12 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Marian Miilaste

Otsuse tegemise aeg ja koht

11. jaanuar 2024, Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr

2-22-151390

Tsiviilasi

Elisa Eesti AS hagi D. V. vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

175 eurot 7 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Elisa Eesti AS (registrikood 10069659, asukoht

Sõpruse pst 145, Tallinn)

Hageja

lepinguline

esindaja:

Anni

Kennedy

(e-post

jurist@julianus.ee)

Kostja: D. V. (isikukood xxxxxxxxxx, rahvastikuregistri

järgne

elukoht

xxxxxxxx-xxxxxxx,

tegelik

elu-

ja

viibimiskoht

teadmata,

e-post

xxxxxxxxxxxxxxxxxx@xxxxxxxxx)

Menetlus

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada tagaseljaotsusega Elisa Eesti AS-i hagi D. V. vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks.

2. Mõista D. V. Elisa Eesti AS kasuks välja:

2.1. 161 eurot 88 senti (sealhulgas põhivõlg 125 eurot 61 senti ja põhivõlalt 125 eurolt 61

sendilt 3. mai 2023 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 36 eurot 27 senti);

2.2. viivis tasumata põhivõlgnevuselt 125 eurolt 61 sendilt alates 4. maist 2023 kuni

põhivõlgnevuse 125 euro 61 sendi tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras.

3. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

4. Toimetada otsus hagejale kätte.

5. Saata otsus kostja teadaolevatele e-posti aadressidele. Toimetada otsus kostjale avalikult

kätte, avaldades väljaandes Ametlikud Teadaanded väljavõtte, milles on märgitud asja

arutav kohus, menetlusosalised ja menetluse ese ning käesoleva otsuse resolutsiooni

punktid 1 – 3 ja 6 – 8 ning selgitused kaja esitamise kohta.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

6. Jätta menetluskulud D. V. kanda.

7. Mõista D. V. Elisa Eesti AS kasuks välja menetluskulu 220 eurot.

8. Mõista D. V. Elisa Eesti AS kasuks välja viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust

kindlakstegeva kohtulahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni.

Kaja esitamine

Kostja võib esitada Tartu Maakohtule (aadress Kalevi 1, Tartu linn, Tartumaa; e-post

tmktartu.menetlus@kohus.ee) tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul

viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei

võinud seaduse kohaselt teha.

Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui

tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast,

kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.

Kaja esitamise eest tuleb riigilõivuseaduse § 59 lg 19 järgi tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt,

kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus

võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

KIRJELDAV OSA

Elisa Eesti AS (hageja) esitas Tartu Maakohtule hagi D. V. (kostja) vastu võla

väljamõistmiseks. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 125 eurot 61

senti, sissenõutavaks muutunud viivise 36 eurot 27 senti ja edasiulatuva viivise.

Hagiavalduse kohaselt on Elisa Eesti AS (Teleteenused) AS ja kostja vahel 30. oktoobril 2018

sõlmitud kliendi- ja teenuse osutamise leping nr L-1117110, mille alusel osutas hageja kostjale

interneti- ja/või teleteenuseid ja/või seadmete rendi- ja/või müügilepingu(te)ga rentis kostja

hagejalt teenuse kasutamiseks vajaminevad seadmed. Lepingu(te) alusel oli kostja kohustatud

tagastama lepingu lõpetamise korral kõik komplektiosad. Kostja ei tagastanud renditud

seadmeid Elisa Eesti AS (Teleteenused) AS-le. Lepingu sõlmimisega kinnitas kostja, et

kohustub täitma lepingu lahutamatuks osaks olevaid teenuste kasutamise üldtingimusi. Elisa

Eesti AS (Teleteenused) AS on endale võetud kohustusi täitnud ja esitanud kostjale igakuiseid

arveid teenuste kasutamise eest. Kostja kasutas Elisa Eesti AS (Teleteenused) AS teenuseid

nende eest tasumata. Kostja jättis tasumata arvete eest, mille maksetähtajad saabusid 2019.

aasta juunis, juulis, augustis, septembris ja oktoobris. Kostja võlgnevuse põhisumma on 125

eurot 61 senti.

Vastavalt Elisa Teleteenused AS üldtingimuste p 7.10 järgi on hagejal õigus nõuda rahalise

maksega viivitamise korral viivist tähtaegselt laekumata summalt 0,07% kalendripäevas.

Hageja nõuab viivist seadusjärgses viivisemääras. Hageja arvestab viivist viimase arve

sissenõutavaks muutunud maksetähtajale järgnevast kalendripäevast, s.o 1. novembrist 2019

kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 3. mail 2023. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga

on hagejal sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 36 eurot 27 senti. Hageja palub

kohtul lisaks välja mõista kostjalt ka viivis perioodi eest alates hagi esitamisest kohtule kuni

põhinõude täitmiseni seadusjärgses määras.

2. Kostjale toimetati hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue kätte 20. detsembril 2023

Ametlikes Teadaannetes teate avaldamisega. Kostja ei vastanud hagile tähtaegselt. Kohus

hoiatas kostjat, et kirjaliku vastuse kohtu poolt antud tähtajaks esitamata jätmise korral on

kohtul hageja nõusolekul või taotlusel õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses

märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses.

KOHTU PÕHJENDUSED

3. Kohus jätab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 alusel otsusest välja

põhjendava osa.

4. Kohtul ei õnnestunud kostjale menetlusdokumente kätte toimetada kohtule teadaolevatel

kostja aadressidel ega kostja sidevahendite andmeid kasutades. Kostja elukoha ja muude

sidevahendite andmete väljaselgitamiseks tehti päring rahvastikuregistrisse, kostja

elukohajärgsele kohalikule omavalitsusele ja Politsei- ja Piirivalveametile. Kohtul ei

õnnestunud välja selgitada kostja kehtivaid elukoha ja muude sidevahendite andmeid, mis

oleksid viinud dokumentide kostjale kättetoimetamiseni. Kohtule ei ole pärast hagiavalduse ja

kirjaliku vastuse esitamise nõude kostjale avalikult kättetoimetamist saanud teatavaks

täiendavaid kostja elukoha ega muude sidevahendite andmeid. Tagaseljaotsus tuleb toimetada

kostjale TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel kätte otsuse resolutsiooni väljavõtte avaldamisega

väljaandes Ametlikud Teadaanded. Väljavõttes tuleb TsMS § 317 lg 4 järgi märkida asja arutav

kohus, menetlusosalised ja menetluse ese ning otsuse resolutsiooni punktid 1 – 3 ja 6 – 8 ning

selgitused kaja esitamise kohta.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

5. Menetluskulud jäävad TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt palub hageja menetluskulud jätta kostja kanda. Menetluskuludena on

hageja tasunud riigilõivu maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel 65 eurot ja

hagiavalduse esitamisel 35 eurot, kokku 100 eurot. Riigilõiv on TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi

põhjendatud menetluskulu.

Hageja on kandnud ka maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ning esitamise kulu

20 eurot ja õigusabikulu summas 338 eurot (ilma käibemaksuta, kuna hageja on

käibemaksukohustuslane).

Maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot on TsMS § 4842 kohaselt põhjendatud menetluskulu.

Kui menetlusosaline peab kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud,

mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Põhjendatud

ja vajalikus ulatuses kulude kindlaks tegemisel tuleb hinnata esindamisele kulunud aega

(töötundide arv) ja eraldi ühe tööühiku hinda (tunnihind) (vt Riigikohtu 1. juuni 2016 määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-39-16).

Hagejale osutati õigusabi 2 tundi tunnihinnaga 169 eurot (käibemaksuta). Hageja esitas nõude

sideteenuse lepingust tuleneva põhivõla ja viivise saamiseks. Tegemist ei ole õiguslikult

keerulise vaidlusega. Kohtute Infosüsteemist nähtuvalt on hageja esitanud sarnaseid hagisid

sadu. Hageja lepingulise esindaja osalus menetluses on sisuliselt piirdunud hagiavalduse

kohtusse esitamisega. Seetõttu ei pea kohus ajakulu 2 tundi täies mahus põhjendatuks. Kohtu

hinnangul on põhjendatud ja vajalik ajakulu trafaretse hagiavalduse koostamiseks ja kohtusse

esitamiseks 1 tund. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu on juristist esindaja puhul samuti

liiga kõrge ning vastab pigem vandeadvokaadi tunnitasu suurusele. Kohus peab põhjendatud

tunnitasu suuruseks 100 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja esindajakulu on seega vajalik ja

põhjendatud 1 tunni, s.o 100 euro ulatuses (käibemaksuta).

Hageja menetluskulud on seega kokku põhjendatud ja vajalikud 220 (100 + 20 + 100) euro

ulatuses. Kuna menetluskulud jäid kostja kanda, tuleb hageja menetluskulu 220 eurot kostjalt

hageja kasuks välja mõista.

Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lõikele 4 tuleb kohtulahendis märkida, et

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks

tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marian Miilaste

kohtunik