3-23-2203/36 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Janar Jäätma ja

Virgo Saarmets

Määruse tegemise aeg ja koht

11.01.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-23-2203

Haldusasi

Politsei-

ja

Piirivalveameti

taotlus

X

kinnipidamiskeskuses

kinnipidamise

tähtaja

pikendamiseks

Menetlusosalised

Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja KB

Puudutatud isik – X, riigi õigusabi korras määratud

esindaja vandeadvokaat Aleksei Ratnikov

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 29.11.2023 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 29.11.2023 määruse

haldusasjas nr 3-23-2203 resolutsioon muutmata, kuid muuta halduskohtu määruse

põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele.

2. Vabastada X käesoleva määruse tõlkimise kulude kandmisest osaliselt. Tõlkida

määruse sissejuhatus, resolutsioon, edasikaebamise kord ja põhjendused prantsuse

keelde.

3. Määruse avaldamisel asendada füüsiliste isikute nimed ja sünniajad tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 235 lg-d 1 ja 3, § 265

lg 5).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) pidas 04.10.2023 Tallinna Vanasadama D-terminalis

kinni isiku, kes esitas isiku tuvastamiseks Y (sünd. XX.XX.XXXX) nimele väljastatud Hollandi

ID-kaardi (varastatud 24.01.2019). Isikul oli pilet Soome väljuvale laevale. PPA pidas isiku

väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 15 lg 1 alusel kinni. Isik esitas

04.10.2023 rahvusvahelise kaitse taotluse ning PPA tuvastas isiku tema ütluste alusel kui

3-23-2203

2(7)

Kongo Demokraatliku Vabariigi kodaniku X (sünd. XX.XX.XXXX). Isiku eesmärk oli jõuda

Soome Vabariiki, et seal rahvusvahelist kaitset paluda, sest kardab kodumaal valitseva olukorra

tõttu, et tema elu võib olla ohus. PPA pidas isiku 04.10.2023 välismaalastele rahvusvahelise

kaitse andmise seaduse (VRKS) § 361 lg 1 ja lg 2 p-de 1, 2, 3 ja 4 alusel 48 tunniks kinni.

2. Tallinna Halduskohus andis 05.10.2023 määrusega nr 3-23-2203 VRKS § 361 lg 2 p-de 1‒

5 alusel PPA-le loa paigutada isik kinnipidamiskeskusesse kinnipidamise aluse äralangemiseni,

kuid mitte kauemaks kui 05.12.2023.

3. PPA esitas 27.11.2023 Tallinna Halduskohtule taotluse pikendada VRKS § 361 lg 2 p-de

4 ja 5 alusel X kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaega nelja kuu võrra. Taotluse kohaselt

on isiku jätkuv kinnipidamine vajalik tema rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust

omavate asjaolude ja rahvusvahelise kaitse vajaduse väljaselgitamiseks. Vabaduses viibides

võib isik lahkuda talle sobivasse liikmesriiki või asuda end varjama. Rahvusvahelise kaitse

menetluse käigus on isikuga 13.10.2023 viidud läbi intervjuu, kus isiku ütlused olid üldised ja

vastuolulised. Isikuga on vaja läbi viia uus intervjuu.

Isik esitas kontrollimisel PPA ametnikule dokumendi, mis on varastatud. Oma andmete kohta

kinnitas ta, et ta on Kongo Demokraatliku Vabariigi kodanik nimega X, sünniajaga

XX.XX.XXXX. Samal päeval rahvusvahelise kaitse menetluse raames väitis isik, et tema nimi

on C ja ta on sündinud XX.XX.XXXX. Samuti ütles isik, et õppis koolis perioodil 2009‒2021,

kuid ankeedi tõlkimisel ütles, et õppis 2008‒2020. Hiljem muutis isik oma ütlusi veel kord ja

vastas, et õppis koolis ajavahemikul 2000‒2016 ja kirjutas tõlgi abil ankeedile alla, et esitatud

andmed on õiged. Isiku poolt esitatud andmed ei saa olla õiged, kuna oma sünniajaks märkis

isik XX.XX.XXXX, mille kohta menetleja korduvalt küsis üle, kas aasta 2005 on õige, kuna

isik ei näe välja 18-aastane. Isik kinnitas korduvalt, et ta on sündinud XX.XX.XXXX. Kui tõene

on väide, et isik on sündinud 2005. a-l, siis polnud tal võimalik alustada õpinguid koolis 2000.

a-l.

Isiku osas esineb VSS § 68 p-s 6 sätestatud alus. Isik oli teadlik sellest, et ta saabus Euroopasse

ebaseaduslikult, saabumisel tal enda dokumente ei olnud ja ta jätkas ebaseaduslikku viibimist

Schengeni viisaruumis. Samuti on isik kinnitanud, et ei kavatse naasta enda

kodakondsusjärgsesse riiki.

Isik on andnud nii esmastel ütlustes kui ka 13.10.2023 läbi viidud intervjuul vastuolulisi ütlusi

endaga seotud asjaolude kohta. Isik väidab, et põgenes kodumaalt sõja eest ning tema vanemad

ja vennad on tapetud. Kinnipidamisel väitis isik aga, et soovib minna Soome oma venna juurde

ja taotleda seal varjupaika. 13.10.2023 intervjuul isik väitis, et tal ei ole Soomes venda ja ta ei

kavatsenud Soome minna. Kinnipidamisel väitis isik, et saabus Schengeni alale lennukiga

03.10.2023, aga intervjuul väitis, et saabus läbi Valgevene ja viibis pikalt Lätis. Samuti muutis

isik pidevalt enda nimekuju ja sünniaega. Isik soovis esitleda ennast alaealisena, et saada

vabadusse või endale paremaid tingimusi. PPA peab analüüsima isiku antud ütlusi päritolumaa

infoga seonduvalt ning pärast seda on vaja isikuga läbi viia täiendav intervjuu.

Põgenemisohtu suurendab asjaolu, et isik esitas kodakondsusjärgsesse riiki tagasi saatmise

vältimiseks rahvusvahelise kaitse taotluse Eestis, kuigi soovis seda väidetavalt teha Soomes.

Taotlus esitati pärast seda, kui PPA oli isikule selgitanud tema kohustust lahkuda

kodakondsusjärgsesse riiki. Arvestades isikuga seotud asjaolusid kogumis (ebaseaduslik ränne

Schengeni alal, võltsitud dokumentide kasutamine, valeütluste andmine, Eesti oli transiitriik),

on isikust tulenev põgenemise oht jätkuvalt aktuaalne, mistõttu ei ole võimalik

järelevalvemeetmeid kohaldada. Kinnipidamiskeskusest vabastamisel on tõenäoline, et isik

hakkaks end varjama või lahkuks ebaseaduslikult mõnda teise Schengeni liikmesriiki.

Võimalikku ebaseaduslikku piiriületust saab takistada vaid isiku liikumisvabaduse piiramisega.

3-23-2203

3(7)

Isikul puuduvad sidemed Eesti Vabariigiga, tal ei ole Eestis elu- ega töökohta ega

perekonnaliikmeid ning tal puuduvad rahalised vahendid Eestis toimetulekuks. Isikule on

kinnipidamiskeskuses tagatud meditsiiniline abi. PPA-le teadaolevalt ei esine isikul sellist

meditsiinilist seisundit, mis välistaks tema kinnipidamise kinnipidamiskeskuses. Asjaolusid

kogumis arvestades ei saa valitud abinõu pidada ülemääraseks.

4. X ei nõustunud 29.11.2023 kohtuistungil enda kinnipidamisega. Isik kinnitas, et ei kavatse

põgeneda. Isik lahkus Kongost majanduslikel ja turvalisuse kaalutlustel. Teise isiku dokument

anti talle Lätis, sest see võimaldab liikuda Euroopas. Varasema väite kohta, et ta soovis minna

Soome oma venna juurde, täpsustas isik, et aafriklased kutsuvad sõpra vennaks.

5. Tallinna Halduskohus rahuldas 29.11.2023 määrusega PPA taotluse ning andis loa

puudutatud

isiku

kinnipidamiskeskuses

kinnipidamise

tähtaja

pikendamiseks

kuni

kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 29.03.2024 (k.a).

VRKS § 361 lg 2 p-des 4 ja 5 sätestatud kinnipidamise alused on täidetud. Asjaoludest tulenevalt

on alus arvata, et rahvusvahelise kaitse taotlus on esitatud väljasaatmise vältimiseks. Isik

selgitas kinnipidamisel, et soovib minna Soome ning see versioon kattub Soome minevale

laevale suundumisega. Sellest tulenevalt on ka usutav, et alles pärast kinnipidamist esitatud

rahvusvahelise kaitse taotlus on esitatud enda võimaliku väljasaatmise takistamiseks.

Kinnipidamisel selgitas politsei isikule, et ebaseaduslikult Schengeni alal viibiv isik saadetakse

tagasi tema elukohariiki.

Kohtule esitatud teabe alusel ei ole võimalik välistada isikust lähtuvat põgenemisohtu.

Kinnipidamisel esitas isik PPA ametnikule dokumendi, mis oli väljastatud teisele isikule ja mis

kontrollimisel osutus varastatuks. Oma andmete kohta kinnitas isik esialgu, et on Kongo

Demokraatliku Vabariigi kodanik nimega X, sünniajaga XX.XX.XXXX. Samal päeval

illegaalimenetluses aga väitis, et tema nimi on C ja ta on sündinud XX.XX.XXXX.

Rahvusvahelise kaitse taotluse esitamisel kinnitas isik samuti, et ta on C ja ta on sündinud

XX.XX.XXXX. Puudutatud isiku käitumine ja ütlused kogumis viitavad sellele, et vabaduses

viibides võib ta Eestist lahkuda. Seega esineb tema puhul põgenemise oht. Põgenemise oht

välistab VRKS § 29 lg-s 1 sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamise.

PPA-l tuleb rahvusvahelise kaitse menetluses läbi viia täiendavaid toiminguid. Seda eelkõige

seetõttu, et isik on muutnud oma selgitusi menetluse kestel. Seepärast on isiku

kinnipidamiskeskuses kinnipidamise pikendamine kuni neljaks kuuks proportsionaalne. Kuigi

kinnipidamiskeskusesse paigutamine riivab isiku õigusi, ei saa valitud abinõu pidada

ülemääraseks. Isiku kinnipidamine ei ole muutunud ebaproportsionaalseks. Isik on viibinud

praeguseks kinnipidamiskeskuses vähem kui kaks kuud. Kohtul puuduvad andmed selle kohta,

et isiku jätkuv kinnipidamine kinnipidamiskeskuses oleks vastuolus tema turvalisuse või

tervisekaitse kaalutlustega (VRKS § 363 lg 3).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

6. X palub 04.12.2023 määruskaebuses (täiendatud 18.12.2023) tühistada Tallinna

Halduskohtu 29.11.2023 määrus ja teha asjas uus määrus, millega jätta PPA taotlus rahuldamata

ning vabastada puudutatud isik kinnipidamiskeskusest.

Puudutatud isik ei nõustu kohtu seisukohaga, et ta tuli kinni pidada rahvusvahelise kaitse

taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks (VRKS § 361 lg 2 p 4).

PPA ja kohus ei ole põgenemisohtu piisavalt põhjendanud. VRKS § 361 lg 2 p 5 alusel

kinnipidamine ei ole lubatav. Rahvusvahelise kaitse taotlus ei olnud esitatud väljasaatmise

vältimiseks. PPA ja kohus ei ole arvestanud isiku ütlustega ega teinud kindlaks ja arvestanud

3-23-2203

4(7)

asjaoludega, miks isik oli sunnitud tegutsema nii, nagu ta seda tegi. Segadus isikuandmete ja

dokumentidega tulenes sellest, et isik kartis enda elu pärast ja põgenemisest tekkinud

šokiseisundist. Kohus ei ole isikuga seotud asjaolusid piisavalt kaalunud. Isiku kinnipidamise

pikendamine ei ole proportsionaalne. PPA ei ole välja toonud, milliseid menetlustoiminguid on

isikuga vaja teha. Kuna isik ei esitanud varjupaigataotlust väljasaatmise vältimise eesmärgil

ning tema põgenemisohtu ei ole piisavalt põhjendatud, oleks pidanud kaaluma leebemate

järelevalvemeetmete kohaldamist.

7. PPA palub 02.01.2024 vastuses jätta määruskaebus rahuldamata.

Määruskaebuses heidetakse ette puudutatud isikust tulenevate asjaoludega mittearvestamist,

samas ei ole välja toodud konkreetseid asjaolusid, mida isiku hinnangul pole arvesse võetud.

Asjaolu, et isik ei nõustu PPA taotluse ja kohtumääruse seisukohtadega, ei muuda

põgenemisohtu olematuks. Loataotluses on välja toodud menetlustoimingu, mis on vaja veel

toimetada. Menetluse läbiviimist on raskendanud isiku antud ütluste muutumine. PPA peab

kontrollima isiku väidete õigsust, pidev väidete muutmine pikendab menetlust. PPA ja kohus

on hinnanud isiku ütlusi ja tegevusi kogumis. Isiku suhtes esineb VRKS § 361 lg-s 1 ning lg 2

p-des 4 ja 5 toodud kinnipidamise alus ning VSS §-s 68 sätestatud põgenemisoht, mistõttu ei

ole leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine võimalik.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Puudutatud isik on taotlenud menetlusabi tõlkimise kulude kandmisest vabastamiseks.

Ringkonnakohus tuvastas riigi õigusabi taotluse kohta 05.12.2023 tehtud määruses isikul vara

ja sissetulekute puudumise, mistõttu on täidetud menetlusabi andmise majanduslikud eeldused.

Ringkonnakohtu hinnangul tuleb HKMS § 110 lg 1 p 1 alusel rahuldada ka isiku taotlus tõlkeabi

saamiseks ning vabastada X kohtumääruse tõlkimise kulude kandmisest määruse sissejuhatuse,

resolutsiooni, edasikaebamise korra ja põhjenduste tõlkimist puudutavas osas. HKMS § 111 lg

4 kohaselt ei hinnata mh kohtulahendi tõlkimiseks menetlusabi andmisel isiku menetluses

osalemise edukust ega mõistlikkust. Tõlkeabi andmist ei välista ka isikule riigi õigusabi korras

advokaadi määramine. Riigi õigusabi taotluse kohaselt on isik võimeline suhtlema prantsuse

keeles, mistõttu tuleb riigi kulul korraldada asjas tehtava määruse sissejuhatuse, resolutsiooni,

edasikaebamise korra ja põhjenduste tõlkimine prantsuse keelde.

9. PPA tugines 27.11.2023 taotluses VRKS § 361 lg 2 p-dele 4 ja 5 ning § 362 lg-le 5 ja

põgenemisohu osas VSS § 68 p-dele 2 ja 6. Rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamiseks

VRKS § 361 lg 2 p 4 alusel peab esinema vältimatu vajadus pidada isikut kinni rahvusvahelise

kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks. Sätte eesmärk on

tagada, et isik oleks PPA-le kättesaadav vajalike menetlustoimingute tegemiseks (sh isiku

ärakuulamiseks). Seega esineb kinnipidamiseks vältimatu vajadus eelkõige siis, kui on

põhjendatud alus kahelda, et isik võiks vastasel korral põgeneda või asuda ennast PPA eest

varjama (nt Riigikohtu 30.01.2018 määrus nr 3-17-792, p-d 18–18.5). Kinnipidamine ei ole

VRKS § 361 lg 1 kohaselt lubatud ka juhul, kui soovitud eesmärki oleks tõhusalt võimalik

saavutada VRKS § 29 lg-s 1 sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamisega, samuti olukorras,

kus kinnipidamine oleks rahvusvahelise kaitse taotlejaga seotud olulisi asjaolusid arvestades

ebaproportsionaalne.

10. VRKS § 361 lg 21 järgi käsitatakse mh VRKS § 361 lg 2 p-s 4 nimetatud põgenemisohuna

seda, kui esineb mõni VSS §-s 68 nimetatud asjaolu või isik on loata lahkunud teisest Euroopa

Liidu liikmesriigist. VSS § 68 kehtestab siiski üksnes asjaolud, mis peavad põgenemisohu

kindlakstegemiseks vältimatult esinema, kuid ohu lõplikuks kindlakstegemiseks tuleb vaadelda

ka muid välismaalast ja juhtumit iseloomustavaid asjaolusid kogumis (nt Riigikohtu 05.12.2022

3-23-2203

5(7)

määrus nr 3-20-2004, p 18.5; 31.05.2017 määrus nr 3-3-1-93-16, p 13). Põgenemise ohule

võivad viidata mh dokumentide puudumine, samuti elukoha või püsiva viibimiskoha

puudumine, varasem käitumine ja raha puudumine. PPA järeldas puudutatud isiku

põgenemisohtu tema poolt kinnipidamisel valeandmete ja võõra dokumendi esitamisest ning

asjaolust, et puudutatud isik on PPA-le kinnitanud oma soovimatust päritoluriiki naasta.

11. Loataotluse esitamisel peab PPA välja tooma mh kinnipidamise vajalikkust selgitavad

põhjendused ja sõnastama kinnipidamise eesmärgi (nt Riigikohtu 27.09.2022 määrus nr 3-22-

56, p 14). Asja materjale arvestades ei ole rahvusvahelise kaitse menetluses tähtsust omavate

asjaolude väljaselgitamise vajaduses alust kahelda. PPA on loataotluses selgitanud, et isik on

esmastes ütlustes ja 13.10.2023 läbi viidud vestlusel (vestluse protokoll dtl 97‒103) andnud

endaga seotud asjaolude kohta vastuolulisi ütlusi. Isik väitis kinnipidamisel suulise küsitluse

käigus, et elab Saksamaal ja mängib jalgpalliklubis ning saabus Euroopasse viis aastat tagasi.

Eesmärk oli jõuda Soome noorema venna juurde, et seal varjupaika paluda, sest kodumaal

valitseva olukorra tõttu on tema elu ohus. Isiku vanemad lasti tema silme all maha. Enda

teekonnaks väitis isik Saksamaa-Taani-Rootsi-Eesti. Täpsustavate küsimuste esitamisel väitis,

et saabus Eestisse ja Schengeni alale lennukiga alles 03.10.2023. 13.10.2023 vestlusel väitis

isik, et tema vennad on tapetud, ta ei kavatsenud Soome minna ja ta ei tunne seal kedagi. Samas

peeti isik kinni sadamas Soome suunduva laeva pardale minekul. Vestluse protokollist

nähtuvalt väitis isik 13.10.2023 vestlusel, et saabus Eestisse läbi Valgevene (kus viibis kuus

kuud) ja Läti (kus viibis 16 päeva). Isik on muutnud korduvalt enda nimekuju ja sünniaega.

PPA peab analüüsima isiku antud ütlusi ning on tõenäoline, et pärast asjaolude täiendavat

uurimist on vajalik läbi viia uus vestlus. PPA ei ole ületanud VRKS § 181 lg-s 1 sätestatud

rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise 6-kuulist tähtaega ning puudub alus järeldada, et

PPA oleks toimingute tegemisega põhjendamatult viivitanud. Kinnipidamiskeskuses

kinnipidamise pikendamiseks ei pea tingimata esinema uusi asjaolusid, vaid oluline on see, et

jätkuvalt peavad esinema asjaolud, mis isiku kinnipidamist õigustavad.

12. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole Eestist lahkumisel teise isiku dokumendi esitamine

käsitatav VSS § 68 p-s 2 nimetatud asjaoluna, kuivõrd tegemist ei ole Eestis viibimiseks

seadusliku aluse või selle pikendamise, Eesti kodakondsuse, rahvusvahelise kaitse ega ka isikut

tõendava dokumendi taotlemisega. Varastatud dokumendi esitamine, et kinnitada Eestis

viibimiseks seadusliku aluse olemasolu (välismaalaste seaduse § 43 lg 1 p 5, Euroopa Liidu

kodaniku seaduse § 7 lg 1), ei ole samastatav viibimisaluse taotlemisega VSS § 68 mõttes.

Põgenemisohu põhjendamisel ei saanud PPA sellele alusele järelikult tugineda (nt Tallinna

Ringkonnakohtu 18.12.2023 määrus nr 3-23-2021, p 10; 06.07.2023 määrus nr 3-23-304, p 15).

13. VSS § 68 p 6 kohaselt esineb välismaalase põgenemise oht mh juhul, kui haldusorgan

järeldab välismaalase hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Vaidlust

ei ole selles, et puudutatud isiku esialgne eesmärk oli liikuda Valgevenest Läti ja Eesti kaudu

Soome. Ehkki isik on 13.10.2023 vestlusel selgitanud, et tema ise soovis jõuda üksnes ohutusse

Euroopasse ning teekonna Soome pani paika vahendaja, kelle meelevallas puudutatud isik oli,

ei saa ringkonnakohtu hinnangul olla kindel, et kinnipidamiskeskusest vabastamise korral isik

oma teekonda ei jätkaks, vaid oleks PPA-le kättesaadav. Isik on 13.10.2023 vestlusel märkinud,

et soovib jääda Eestisse ja kodumaale ei ole võimalik tagasi pöörduda, sest tema elu on ohus,

palju inimesi on tapetud ja paljud külad hävitatud (vt protokolli p-d 22 ja 31). Puudutatud isiku

käitumine ja ütlused kogumis viitavad sellele, et isik võib vabaduses viibides Eestist lahkuda.

Seega tuvastas PPA isiku põgenemise ohu VSS § 68 p 6 alusel õigesti.

14. Alates 16.08.2022 kehtiva VRKS § 361 lg 2 p 5 alusel on rahvusvahelise kaitse taotleja

kinnipidamine vältimatu vajaduse korral lubatud, kui välismaalane on Eestist lahkuma

kohustamise menetluses kinni peetud ja on põhjendatud alus arvata, et isiku rahvusvahelise

3-23-2203

6(7)

kaitse taotlus on esitatud lahkumiskohustuse edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks.

Nimetatud seadusmuudatus on tehtud õigusselguse huvides selleks, et VRKS § 361 lg 2 p 5

sõnastus vastaks paremini selle aluseks olevale Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26.06.2013

direktiivi 2013/33/EL art 8 lg 3 p-le d (vt Riigikogu XIV koosseisu 630 SE seletuskiri, lk 10).

Tallinna Ringkonnakohus selgitas 06.07.2023 määruses (p-d 11–12) ja 20.11.2023 määruses

(p-d 11–13) haldusasjas nr 3-23-246, et isiku esialgset kinnipidamist alates 18.06.2022 kehtiva

VSS § 15 lg 1 alusel n-ö ettevalmistava menetluse tarbeks, mille tulemusena peaks mh selguma,

kas esineb vajadus algatada välismaalase Eestist lahkuma kohustamise menetlus, ei saa käsitada

välismaalase kinnipidamisena Eestist lahkuma kohustamise menetluses VRKS § 361 lg 2 p 5

tähenduses. Sellele vaatamata ei pea isikule olema tingimata juba tehtud lahkumisettekirjutust,

sest VSS § 23 lg 1 annab aluse isikut kinni pidada ka välismaalase Eestist lahkuma kohustamise

(st lahkumisettekirjutuse koostamise) menetluse läbiviimise tulemuslikkuse tagamiseks.

15. Praeguses asjas peeti puudatud isik 04.10.2023 kell 15.41 kinni VSS § 15 lg 1 alusel, kuna

PPA-l oli alust arvata, et isik on esitanud teisele isikule kuuluva dokumendi (dtl 17‒18). Isik

on tuvastatud 04.10.2023 (isiku tuvastamise akt, dtl 29). Puudutatud isik esitas rahvusvahelise

kaitse taotluse 04.10.2023 ning ta peeti VRKS § 361 lg 2 p-de 1, 2, 3 ja 4 alusel kinni 04.10.2023

kell 23.17 (dtl 23‒24). Ehkki PPA on loataotluses selgitanud, et puudutatud isik saabus Eestisse

ja viibis Eestis ebaseaduslikult, ei saa asjaoludest järeldada, et isik olnuks juba kinni peetud

Eestist lahkuma kohustamise (st lahkumisettekirjutuse koostamise) menetluses. Sellele viitab

mh asjaolu, et VRKS alusel kinnipidamisel ei ole tuginetud VRKS § 361 lg 2 p-le 5. PPA

selgitusel avaldas puudutatud isik soovi taotleda rahvusvahelist kaitset lahkuma kohustamise

menetluse raames toimunud küsitluse käigus (dtl 11‒13) ja halduskohus aktsepteeris, et

tegemist oli Eestist lahkuma kohustamise menetluse ühe toiminguga. Ringkonnakohus sellega

ei nõustu. VSS ei näe ette kindlaid menetlustoiminguid lahkumiskohustuse koostamise

menetluses ja see, et tegemist oli mitteformaalse vestlusega, annab alust arvata, et tegemist oli

alles VSS § 15 lg-s 1 sätestatud ettevalmistava etapiga, mitte kinnipidamisega Eestist lahkuma

kohustamise menetluses VSS § 23 lg 1 tähenduses. Seetõttu ei ole VRKS § 361 lg 2 p 5

kohaldamise eeldused täidetud.

16. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole alust hinnata puudutatud isiku jätkuvat kinnipidamist

ebaproportsionaalseks. Isiku jätkuvat kinnipidamist ei saa ainuüksi selle kestusest tulenevalt

lugeda ülemääraseks, pidades silmas, et see ei ületa PPA-le rahvusvahelise kaitse taotluse

menetlemiseks VRKS § 181 lg-s 1 ettenähtud kuuekuulist tähtaega. VRKS §-s 361 sätestatud

aluste esinemise korral on lubatud isikut maksimaalselt kinni pidada kuni 18 kuud (vt

Riigikohtu 03.03.2016 määrus nr 3-3-1-14-16, p-d 10–11). VRKS § 29 lg-s 1 nimetatud

meetmete kohaldamine eeldab usaldust, et isik järgib PPA seatavaid reegleid, kuid isiku suhtes

tuvastatud põgenemisoht ei anna selliseks hinnanguks alust. Puuduvad andmed, et isiku jätkuv

kinnipidamiskeskuses kinnipidamine oleks vastuolus tema turvalisuse või tervise kaitse

kaalutlustega. Siiski juhib ringkonnakohus tähelepanu, et isiku pikaajaline kinnipidamine

VRKS § 361 lg 2 p 4 alusel ei ole lubatav ning kui pärast tähtsust omavate asjaolude selginemist

ei esine teisi kinnipidamise aluseid (sh ei ole praegusel juhul võimalik tugineda VRKS § 361 lg

2 p-le 5), tuleb puudutatud isik viivitamata kinnipidamiskeskusest vabastada (nt Tallinna

Ringkonnakohtu 06.07.2023 määrus nr 3-23-246, p 14; 24.01.2023 määrus nr 3-22-1649, p 17;

04.08.2022 määrus nr 3-22-903, p-d 13, 16).

17. Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 29.11.2023

määruse resolutsioon muutmata, kuid ringkonnakohus muudab halduskohtu määruse

põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele.

18. Ringkonnakohus asendab avaldatavas lahendis füüsiliste isikute nimed ja sünniajad

tähemärgiga (VRKS § 13 lg 1, HKMS § 175 lg 3 ja § 179 lg 4).

3-23-2203

7(7)

(allkirjastatud digitaalselt)