1-23-2633/41 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

11. jaanuar 2024, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-23-2633

Kohtukoosseis

Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas, Maarika Kuusk

Kriminaalasi

Kert Koor süüdistuses KarS § 424 lg 2 järgi

üldmenetluses

Apelleeritud kohtuotsus

Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 10. oktoobri 2023

otsus

Apellatsioonide esitajad

süüdistatav Kert Koor ja kaitsja vandeadvokaat Kaire

Hänilene, apellatsioonid

Prokurör

ringkonnaprokurör Evelin Merilaine

Süüdistatav

Kert Koor, isikukood: 39011305229, asukoht: Viru

Vangla; kriminaalkorras karistatud

Kaitsja

vandeadvokaat Kaire Hänilene

RESOLUTSIOON

1. Tartu Maakohtu 10. oktoobri 2023 otsus jätta muutmata ja apellatsioonid

rahuldamata.

2. Välja

maksta

riigieelarvest

Advokatuurile

eraldatud

vahendite

arvelt

Advokaadibüroo Tarmo Pilv ja Partnerid kaudu 322 (kolmsada kakskümmend kaks)

eurot 80 senti, sealhulgas käibemaks 53 (viiskümmend kolm) eurot 80 senti,

vandeadvokaadile Kaire Hänilene süüdistatav Kert Koorele määratud korras

kaitse teostamise eest apellatsioonimenetluses.

3. Punktis 2 nimetatud menetluskulud jäävad süüdistatav Kert Koore kanda.

Süüdistatav Kert Koorel tasuda väljamõistetud kaitsja tasu otsusele lisatud makseinfo alusel

30 päeva jooksul käesoleva otsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies

ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile

täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil

kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja

kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Kert Koorele esitati süüdistus KarS § 424 lg 2 järgi selles, et tema isikuna, kes on varem

korduvalt toime pannud mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, mille eest karistati teda Harju

Maakohtu 8. jaanuari 2018 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-18-101 KarS § 424 lg 2 järgi ja

milline karistus on kehtiv, 8. veebruaril 2023 kell 00.46-00.47 Valga linnas Pikk 1 juures ja

seejärel Tartu tänaval juhtis tahtlikult mootorsõidukit BMW 525D registreerimismärgiga XXX

, omamata mootorsõiduki juhtimise õigust ja olles alkoholijoobes, kuna alkoholisisaldus tema

väljahingatavas õhus oli 0,80-1,01 mg/l vahemikus. Eeltooduga rikkus K. Koor kuriteo

toimepanemise ajal kehtinud liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt ei tohi

mootorsõidukijuht olla joobeseisundis. Lisaks rikkus K. Koor liiklusseaduse § 90 lg 1 p 1 nõuet,

mille kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või

alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust.

2. Tartu Maakohtu 10. oktoobri 2023 otsusega karistati K. Koort KarS § 424 lg 2 järgi 2 aasta

vangistusega, mille hulka KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg 8. veebruar

2023 kuni 23. aprill 2023, s.o 2 kuud 16 päeva, ning loeti kandmata karistuseks 1 aasta 9 kuud

14 päeva vangistust.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendati K. Koorele mõistetud karistust Viru Maakohtu 12. oktoobri

2021 otsusega kriminaalasjas nr 1-20-9574 mõistetud kandmata karistuse (24. aprill 2023-

9. oktoober 2023 on kantud 5 kuud 16 päeva vangistust) 3 aasta 8 kuu 27 päeva vangistuse

võrra ning mõisteti lõplikuks kandmisele kuuluvaks liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 5

aastat 6 kuud 11 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja algust arvestati kohtuotsuse

kuulutamisest, s.o alates 10. oktoober 2023.

Kohtuotsusega jäeti rahuldamata taotlus K. Koorele mittevaralise kahju hüvitamiseks.

3. Maakohtu hinnangul on süü tõendamist leidnud.

3.1. Vaidlust ei ole selles, et K. Koor juhtis 8. veebruaril 2023 kella 00.46-00.47 ajal Valga

linnas Pikk 1 juures ja seejärel Tartu tänaval mootorsõidukit BMW 525D registreerimismärgiga

XXX . See on tõendatud tunnistajate R.L. , E.V. u, M.O. i ning süüdistatava K. Koore ütlustega.

Lisaks on nimetatu tõendatud 10. veebruari 2023, 20. veebruari 2023 ja 15. märtsi 2023

teabesalvestiste vaatlusprotokollide ja nende lisadeks olevate salvestistega (tl 38-45) ning 8.

veebruari 2023 sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega (tl 46-pöördel). Viimasest nähtuvalt

kõrvaldati K. Koor sõiduki juhtimiselt 8. veebruaril 2023 kella 00.47 ajal Jõhvi-Tartu-Valga

maantee 218. kilomeetril, kuna oli alust arvata, et tema veres või väljahingatavas õhus on

alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta on joobeseisundis, samuti puudus tal vastava kategooria

mootorsõiduki juhtimise õigus. Vaidlusalune on, kas Kert Koor oli sõiduki juhtimise ajal

alkoholijoobes või saavutas ta tuvastatud joobe, tarvitades pärast sõiduki peatamist alkoholi.

3.2. Süüdistatava K. Koore sõnul tema sõidu ajal ja enne seda alkoholi ei tarvitanud. Ta jõi ära

talle K.P. i poolt ostetud energiajoogi. Seda jõi ta ka Valga tanklas autosalongis. Autos olid

musta gini ja Saku õlle kastid – džinni kangus 7,5 ja õlle kangus 5,2. Kui politsei nad kinni

pidas, läks ta paanikasse enda saatuse üle, kuna tal oli tingimisi karistus all ja et ilma lubadeta

sõit ning on kinni minemine. Selle paanika tõttu võttis ta Ragnarilt purgi ja siis kuskilt veel ning

siis tehti veel õlut, ta jõi ära kolm 0,33-liitrist, s.t 2 õlut ja kindlasti gini. Õlu oli tal viimasena

käes, kui politseiekipaaž tuli. Tema koordinatsioon oli korras, aga ta oli ärritatud ja ärev oma

saatuse pärast. Ta võttis sel ajal ka regulaarselt ravimeid paanika- ja ärevushoogudega seoses

ja õhtul unerohtu, kuid ei oska neid peast nimetada.

Seoses süüdistatava ütlustega, millist alkoholi ta tarvitas, avaldati tema kohtueelses menetluses

antud ütlustest kaks rida (tl 161 pöördel), kus ta rääkis, erinevalt kohtus antud ütlustest, ainult

õlle joomisest. Süüdistatav avaldas seepeale, et ta ei tea, miks ta kohtueelses menetluses gini

joomisest ei rääkinud, tal ülekuulamisel mõte ei töötanud ja kui politsei sinna tuli, oli tal käes

õlu ja siis ta ei rääkinud. Kohtus räägitu gini ja õlu joomise kohta vastab tõele.

3.3. Süüdistatavat õigustavaid ütlusi andsid kohtuistungil ka temaga sõidukis viibinud

tunnistajad M.O. , R.S. e ja K.P. .

M.O. i sõnul sõiduki roolis olnud Kert Koor rooli taga ei joonud, vaid jõi sõiduki kinnipidamise

järel, kui tagaistmele hüppas, mõned 0,33-liitrised purgid musta 8-kraadist gini. K. Koor ei

joonud alkoholi ka siis, kui nad kokku said, sest sõitis. Ta ei pannud tähele, et Kert oleks tankla

juures autos alkoholi tarvitanud. Ta ei tulnud selle peale, et rääkida politseile, et K. Koor tarvitas

kinnipidamise järel alkoholi, kuna alguses polnud nad otsustanud, kes sõitis. K. Koor ei olnud

kinnipidamise järel ärritunud, aga kui lubadeta sõidad ja on võimalus, et pannakse kinni selle

eest, siis iga inimene läheb närvi. K. Koorel polnud diktsioonihäireid ega kõne ebaselge. Arvab,

et K. Koor asus tagaistmel alkoholi tarvitama pingest, et võib lubadeta sõidu eest vahele jääda.

R.S. e sõnul juhtis Valgas sõidukit BMW vist Kert. Nii tema ise kui ka teised kaasreisijad olid

alkoholi tarvitanud, Kert ei joonud. Neil oli autos kõvasti musta vist 8-kraadist gini ja 4,3-

kraadist A. Le Coq õlut. Kui politsei nad kinni pidas, oli juhiks olnud Kert tulnud nende kõrvale

istuma. Pärast sõiduki kinnipidamist võttis Kert tema käest mingi gini ära ja hakkas sõiduki

tagaistmel olles jooma. Ta tegi teise gini lahti ja ka selle võttis Kert temalt ära. Arvab, et Kert

jõudis tarbida 2 purki gini. Kert oli kinnipidamise järel rahulik, kuid ta ei pööranud tegelikult

Kerdi olekule tähelepanu.

K.P. i sõnul jõi tema koos M.O., aga ei oska öelda K. Koore ja R.S. e kohta. Ta ei vaadanud,

palju keegi joob. Ta ei tea, kas K. Koor juhtis tema sõidukit ega tea, kas K. Koorel on

juhtimisõigus. Kui politsei tuli, tarvitas tema alkoholi, kuid ei tea, mis teised taga tegid. Ta ei

näinud K. Koore tagaistmele minemist, vaid tal on meeles hetk, kui auto liikus ise ja tema

tõmbas ühe käega käsipidurit ja teisega tõmbas rooli natukene tee ääre poole, kuna nad oleks

muidu politseiautole sisse sõitnud ja nende auto oleks läinud vastassuunda, kust tulid autod

vastu.

3.4. Riigikohus on andnud isikuliste tõendite usaldusväärsuse hindamiseks mitmeid suuniseid.

Tõendi usaldusväärsuse küsimuse lahendamisel on kohtul võimalik muu hulgas hinnata, kas

ütlused on järjepidevad või sisaldavad vasturääkivusi, kas kohtus ja kohtueelsel uurimisel antud

ütlused on vastuolulised, kas ütlustes on lahknevusi kannatanu ja tunnistaja ütlustega või teiste

kogutud tõenditega ning kas ütlused on eluliselt usutavad. Küsimus isikulise tõendiallika

usaldusväärsusest tõusetub kahtlemata siis, kui isik on andnud ajas omavahel lahknevaid ütlusi.

Sellisel juhul tuleb otsustada, milline osa isiku ristküsitlusel antud ütlustest on varem antud

ütlustega diametraalses vastuolus ja kas isik on suutnud mõistuspäraselt ning kohtule

arusaadavalt selgitada ütluste erinevuse põhjust. Sõltuvalt sellele küsimusele antavast vastusest

saab edasiselt isiku ristküsitlusel antud ütlusi arvesse võtta osaliselt või tervikuna või tuleb need

mingis osas või tervikuna tõendikogumist välja jätta.

Kohus on seisukohal, et süüdistatava kohtueelses menetluses ja kohtuistungil antud ütlused

joodud alkoholi osas erinevad üksteisest oluliselt. Tema selgitused erinevuse põhjuste kohta,

s.o et ta ei tea mitterääkimise põhjust või et tal ülekuulamisel mõte ei töötanud, ei saa aga pidada

sellisteks, et tema ütlusi selles osas usaldusväärseks hinnata. Ühtlasi ei saa kohtu hinnangul

pidada usaldusväärseteks K. Koorega sõidukis BMW viibinud tunnistajate M.O. i, R.S. e ja

K.P. i ütlusi K. Koore alkoholi tarvitamist puudutavas osas. Nii nähtub tunnistajate M.O. i ja

R.S. e ütlustest, et need ei lähe tarvitatud alkoholi osas kokku süüdistatava istungil antud

ütlustega – kuigi süüdistatav räägib nii gini kui ka õlle tarvitamisest, räägivad tunnistajad ainult

gini joomisest. Samuti räägib tunnistajate ütluste ebausaldusväärseks hindamise kasuks seegi,

et K. Koorega autos viibinud ei avaldanud politsei poolt auto kinnipidamisel kohe, kes roolis

oli. Seejuures nähtub M.O. i ütlustest, et selle põhjuseks oli, et nad polnud otsustanud, kes roolis

oli ning R.S. e ütlused selles osas ei ole kindlad, vaid ta ainult märgib, et juhiks võis olla K.

Koor. K.P. ei mäleta aga ei K. Koore alkoholi tarvitamist ega ka K. Koore poolt tema sõiduki

juhtimist, kuigi nagu edasiselt nähtub, kinnitas K.P. sündmuskohal politseiametnikele R.L. ja

E.V. , et roolis oli just K. Koor. Tunnistajate R.L. ja E.V. u sellekohaseid ütlusi kinnitab ka 10.

veebruari 2023 teabesalvestise vaatlusprotokolli lisaks olevalt vormikaamera salvestistelt (tl

40-42) nähtuv, kus K.P. kinnitab K. Koore poolt sõiduki juhtimist. Lisaks sellele on nii

süüdistatava kui ka tema jaoks soodsaid ütlusi andnud M.O. i, R.S. e ja K.P. i ütlused lükatud

ümber edasiselt käsitlemisele tulevate tõendite kogumiga, mis lükkavad kahtlusteta ümber K.

Koore väite, et ta ei olnud 08. veebruaril 2023 kella 00.46-00.47 ajal Valga linnas sõidukit

BMW juhtides joobeseisundis, vaid saavutas joobeseisundi pärast kinnipidamist alkoholi

tarvitades. Tõendikogum kinnitab K. Koorele joobes juhtimises esitatud süüdistust.

3.5. Tunnistaja R.L. sõnul olid kõik sõidukis viibinutest alkoholi tarvitanud ja alguses nad ei

tahtnud öelda, kes roolis oli. Hiljem ütles autoomanik, kes roolis oli. Autost tuli ka

alkoholilõhna ja isikute käitumine oli selline omamehelik ning isikutega vesteldes oli nende

diktsioon selline, mis viitas, et nad on alkoholi tarvitanud. K. Koor alguses tema nähes alkoholi

ei tarvitanud, aga kui teine patrull oli appi kutsutud ja selle liige andis K. Koorele korralduse

autost väljumiseks, nägi ta K. Koore käes 0,3-liitrist purki, millest K. Koor üritas kummutada.

Tema andis K. Koorele korralduse purk ära panna ja autost väljuda. Selles 0,3-liitrises paistis

olevat õlu, kuna õlle lõhna oli tunda.

3.6. Tunnistaja E.V. u ütluste kohaselt olid K. Koorel alkoholijoobe tunnused, s.o alkoholilõhn

suust, aeglane jutt, koordinatsioon häiritud, meeleolu muutused ja ähmane pilk. Meeleolu

muutustena peab silmas, et K. Koor ütles ühel hetkel, et on joonud alkoholi ja teine hetk, et

polnud roolis, ei sõitnud ning pole midagi teinud. Tema ei näinud kellegi alkoholi tarvitamist.

Mäletab, et teise kohale kutsutud patrulli poolt ainsana politseijaoskonda viidud K. Koor puhus

seal tõenduslikku alkomeetrisse. K. Koor viidi ainsana jaoskonda, kuna kapuutsi äär reetis, kes

oli juht ja ka K.P. viitas K. Koorele kui juhile. K. Koor oli ärritunud – ei olnud nõus, et tema

juhtis.

3.7. Lisaks tunnistajate R.L. ja E.V. u ütlustele, kust tuleb kohtu hinnangul üheselt välja, et

Kert Koor oli juba kinnipidamise hetkel alkoholijoobele viitavate tunnustega, on kohtu

käsutuses ka 10. veebruari 2023, 20. veebruari 2023 ja 15. märtsi 2023 teabesalvestiste

vaatlusprotokollid koos nende lisadeks olevate salvestistega (tl 38-45). 10. veebruari 2023 ja

20. veebruari 2023 vaatlusprotokollide lisadeks olevatelt salvestistelt ei nähtu K. Koore poolt

alkoholi tarvitamine, aga 15. märtsi 2023 vaatlusprotokolli lisaks olevalt salvestiselt

ajavahemiku kell 00:56-01:05 kohta on näha, kuidas kell 00:57.47 joob K. Koor pruunikast

plekkpurgist lonksu, asetades selle seejärel endale jalgade juurde. Seejärel joob ta kell 00:58.15

purgist uuesti, juues selle kohtu hinnangul arusaadavalt lõpuni. Seejärel ütleb politseiametnik

K. Koorele, et ta paneks õlu ära ning kell 00:58.28 väljub K. Koor sõidukist. Ühtlasi on

K. Koore käitumine salvestisel selline, mis viitab kohtu hinnangul tema joobes olemisele – tema

silmad seisavad, pilk on nö klaasistunud ning tema üldine olemine, reageerimine on loid.

K. Koor ei ole salvestiselt nähtuvalt paanikas ega kummuta purkidest alkoholi. Arvestades

ekspert M.T. i poolt istungil antud ütlusi, on seejuures selge, et kui K. Koor oleks sõitmise ajal

olnud kaine ja alles kinnipidamise järgselt joonud alkoholi, ei oleks tal salvestiselt nähtuvaid

joobetunnuseid esineda saanud. Eksperdi sõnul ei esine need kohe pärast alkoholi tarvitamist,

vaid nende tekkimine võtab aega – need hakkavad tekkima kuskil 15 minutit pärast tarvitamist

ja süvenevad järjest. Vaatamata sellele, et kaamera ei olnud pidevalt suunatud K. Koorele, on

kohus seisukohal, et salvestistelt nähtuv koostoimes politseiametnike ütlustega siiski ei kinnita

K. Koore ja tema kaasreisijate versiooni K. Koore poolt 10 minuti jooksul kahe purgi gini ära

joomist sel ajal, kui mitu politseiniku ümber auto liikusid ning vestlesid autos viibinud

isikutega, üritades selgitada välja isikute andmed ning kes oli roolis. Selline K. Koore aktiivne

tegevus ei oleks kohe kindlasti jäänud politseinikele märkamata. Ka K. Koore loid olek autos

ei tekita kahtlust, et ta oleks võimeline kiireid liigutusi tegema, eriti arvestades, et kolmekesi

tagaistmel istudes oli üsna kitsas. Salvestiselt ei nähtu ka K. Koore paanikas või šokiseisundis

olemine. Tema olek vastab tavalisele joobes inimese olekule.

3.8. Sündmuse raames kontrolliti K. Koore joovet ka 8. veebruar 2023 kell 01:24

indikaatorvahendiga, kirjeldades ka joobeseisundile viitavaid tunnuseid, ja kell 01:35-01:40

tõendusliku alkomeetriga (tl 47-49). Lisaks viidi läbi kohtutoksikoloogiaekspertiis (tl 50-56).

Indikaatorvahendi kasutamise tulemus oli positiivne, näidates K. Koore väljahingatavas õhus

alkoholi 0,94 mg/l kohta. Joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokolli kohaselt

oli K. Koore pupillid suured, reaktsioonikiirus häiritud, kõne segane, käitumine rahutu, ta oli

häiritud ning tema aja-, isiku ja kohatajus esines häireid. Tõendusliku alkomeetri kasutamise

tulemiks oli 0,93 mg/l kohta ja pärast laiendmääramatuse mahaarvamist jäi alkoholisisalduseks

K. Koore väljahingatavas õhus 0,84 mg/l kohta. Ekspertiisiaktis asus ekspert M.T. seisukohale,

et arvestuslikult oli K. Koore väljahingatavas õhus alkoholi kontsentratsioon mootorsõiduki

juhtimise hetkel 8. veebruaril 2023 kella 00:47 paiku ja enne kahe lonksu õlle manustamist

0,80-1,01 mg/l vahemikus.

3.9. Kohtuistungil selgitas ekspert M.T. , et lähtus Widmarki valemist, mille alusel alkoholi

kontsentratsiooni arvutuseks on vaja isiku kehamassi ja tarbitud puhta etanooli kogust. Tema

võttis aluseks kehamassi 70 kilogrammi ja et K. Koor oli tarvitanud pärast sõiduki juhtimist 2

lonksu alkoholi kangusega 4-5,2 promilli. Kui tarvitatavad ravimid ei sisalda alkoholi, ei muuda

need sisuliselt alkoholi kontsentratsiooni. Psühhotroopsed ravimid mõjutavad joobe tunnuseid,

kuid mitte veres sisalduva alkoholi kogust.

3.10. Kohtu hinnangul ei kinnita eeltoodud tõendite kogum K. Koore ega ka tunnistajate M.O.

i ja R.S. e ütlusi ning ka kaitsja poolt kohtuvaidluses märgitut, et K. Koor jõi sõiduki

kinnipidamise järel ära suuremas koguses alkoholi, s.t kas mõned purgid või vähemalt 1 purgi

kas õlut või gini. Otsuse punktis 20 käsitletud salvestiselt on kohtu hinnangul igati arusaadav,

et K. Koor joob ühest ja samast purgist ning joodud koguseks on 2 lonksu. Puudub vajadus

diskuteerida selle üle, mida K Koor purgist tarvitas, kuivõrd salvestise alusel oli selleks

kahtlusteta õlu, kuna just selle palus politseiametnik tal ära panna. Tunnistaja R.L. kinnitas ka

istungil, et tema arvates jõi K. Koor purgist õlut. Seega andis ekspert M.T. kohtu hinnangul

eksperdiarvamuse K. Koorel esinenud joobe kohta korrektsetele andmetele tuginedes, s.t et K.

Koor jõi pärast kinnipidamist 2 lonksu õlut. Seda enam, et eksperdiarvamust, et K. Koor oli

alkoholijoobes juba sõiduki juhtimise ajal, kinnitavad ka eksperdi poolt istungil antud

selgitused, et K. Koorel tuvastatud joobe tekkimiseks oleks ta, olles sõiduki juhtimise ajal kaine,

pidanud jooma oluliselt rohkem alkoholi kui 2 lonksu.

Kohtu hinnangul puudub igasugune alus diskuteerida selle üle, kas ja millised ravimid alkoholi

kontsentratsiooni väljahingatavas õhus mõjutavad. Peale K. Koore ütluste ei ole andmeid, kas

ja milliseid ravimeid ta sündmuse toimumise ajal tarvitas ehk siis puuduvad andmed, et ta oleks

tarvitanud alkoholi sisaldavaid ravimeid, mis eksperdi sõnul ainsana alkoholi kontsentratsiooni

muudaksid.

Viimasena märkis kohus, et kuigi kaitsja hinnangul oli K. Koore selgitus, et ta liikus sõiduki

juhiistmelt politsei peatumismärguande andmise järel tagumisele istmele, kuna kartis, et tema

tingimisi mõistetud karistus pööratakse uue juhtimisõiguseta juhtimise tõttu täitmisele, viitab

ka see kohtu hinnangul pigem K. Koore poolt alkoholijoobes olemisele. Kuigi kohus ei sea

kahtluse alla, et K. Koor kartis uue juhtimisõiguseta juhtimisega kaasnevaid järelmeid, on kohtu

hinnangul eluliselt usutav, et K. Koor tegi just temal esinenud alkoholijoobe tõttu

ebaratsionaalse otsuse lahkuda sõiduki liikumise ajal juhiistmelt ja istuda sõiduki tagaistmele

(istme keskele, kahe kaassõitja vahele), jättes sellega sõiduki BMW juhikoha vabaks.

3.11. Kohus asus seisukohale, et tõendikogum kinnitab K. Koorele esitatud süüdistust, et tema

juhtis 8. veebruaril 2023 kella 00.46-00.47 ajal Valga linnas Pikk 1 juures ja seejärel Tartu

tänaval mootorsõidukit BMW 525D registreerimismärgiga XXX olles joobeseisundis – tema

väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus vahemikus 0,80-1,01 mg/l kohta. Seega rikkus K.

Koor LS § 69 lg-s 1 ja LS § 69 lg 2 p-s 1 sätestatud nõudeid. Kuivõrd K. Koort on varasemalt

Harju Maakohtu 8. jaanuari 2018 otsusega nr 1-18-101 karistatud KarS § 424 lg 2 järgi (tl 83-

85), milline karistus oli nii teo toimepanemise ajal kui ka on käesoleval ajal kehtiv, realiseeris

ta KarS § 424 lg 2 objektiivse koosseisu.

3.12. Subjektiivsete tunnuste poolest eeldab süütegu tahtlust kõigi objektiivsete tunnuste suhtes.

Kohtu hinnangul pani K. Koor süüteo toime vähemalt otsese tahtlusega KarS § 16 lg 3 mõttes.

K. Koor oli teadlik, et on tarvitanud alkoholi, kuid asus vaatamata sellele mootorsõidukit

juhtima. Ei saa olla kahtlust, et tal tuvastatud joobeseisundis olles pidi K. Koor aru saama, et ta

ei ole seisundis, millises tal oleks lubatud mootorsõidukit juhtida. Seda enam, et nagu kohus

eelpool märkis, tegi ta ilmselt ka endal esinenud joobe tõttu otsustuse lahkuda sõiduki

juhikohalt tagaistmele.

3.13. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.

4. Karistuse osas leidis maakohtu järgmist.

Analüüsides K. Koore süü suurust, võtab kohus arvesse, et mootorsõidukit alkoholijoobes

juhtinud K. Koorel puudub juhtimisõigus (tl 57) ja ka seda, et sõidukit juhtinud K. Koor lahkus

politseipatrulli poolt peatumismärguande andmise järgselt sõiduki liikumise ajal sõiduki

juhiistmelt, liikudes sõiduki tagaistmele ning ka seda, et sel ajal liikus sõidukile mööda teed

vastu ka vähemalt üks sõiduk. Tuvastatud asjaoludest nähtub, et tegemist oli talviste oludega

ning väljas oli pime. Seega seadis K. Koor oma tegevusega ohtu nii enda kui ka temaga sõidukis

BMW viibinud isikute kui ka teiste kaasliiklejate elu ja tervise ning vara. Kohus ei ole

tuvastanud ei karistust kergendavaid asjaolusid KarS § 57 mõttes ega ka karistust raskendavaid

asjaolusid KarS § 58 mõttes. Seega, eeltoodud kuriteoasjaoludest, karistust raskendavate ja

kergendavate asjaolude puudumisest, hindas kohus K. Koore süü keskmiseks.

Karistusregistri teatise (tl 79-82) ja kohtule esitatud kohtuotsuste väljatrükkide (tl 83-97)

kohaselt on K. Koor kriminaalkorras karistatud. Teda karistati Harju Maakohtu 8. jaanuari 2018

otsusega nr 1-18-101 KarS § 424 lg 2 järgi 1 aasta 3-kuulise vangistusega, millest pärast

lühimenetluses menetlemise tõttu 1/3 mahaarvamist jäi kanda 10 kuud vangistust. Antud

karistusest kuulus KarS § 74 lg-te 1, 2 alusel kohesele kandmisele 1 kuu vangistust ning

ülejäänud 9 kuud vangistust määrati 2-aastase katseajaga täitmisele mitte pöörata. Ühtlasi

määrati talle KarS § 75 lg 2 p-des 2, 8 sätestatud lisakohustused. K. Koor ei olnud aga suuteline

mõistetud karistust vabaduses seaduskuulekalt lõpuni kandma, vaid jätkas õigusvastast

käitumist, pannes katseajal toime uued kuriteod. Seetõttu karistati teda Viru Maakohtu

12. oktoobri 2021 otsusega lõpliku liitkaristusega 4 aastat 2 kuud ja 13 päeva vangistust, mida

määrati KarS § 74 lg 5 ja lg-te 1, 3 alusel 4 aasta ja 6 kuu pikkuse katseajaga täitmisele mitte

pöörata. Ühtlasi määrati K. Koorele lisakohustused KarS § 75 lg 2 p 1, KarS § 75 lg 2 p 2, KarS

§ 75 lg 2 p 21, KarS § 75 lg 2 p 8 ja KarS § 75 lg 2 p 9 alusel. Nagu käesolev menetlus näitab,

jättis K. Koor ka viimatise otsusega talle antud võimaluse karistuse vabaduses ärakandmiseks

kasutamata, jätkates õigusvastast käitumist, pannes toime käesoleva menetluse aluseks oleva

mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimise. Seetõttu peeti ta 8. veebruaril 2023 kahtlustatavana

kinni (tl 59-61) ja võeti vahi alla (62-78), mille käigus pööras Pärnu Maakohus 14. märtsi 2023

määrusega nr 1-20-9574 talle 12. oktoobri 2021 otsusega mõistetud 4 aasta 2 kuu ja 13 päeva

pikkuse vangistus täitmisele (tl 107-110). Ehk siis näitab eeltoodu, et hoolimata kohtu antud

võimalustest ja ka varasemalt reaalselt vangistusasutuses viibimisest, ei ole K. Koor suutnud

oma käitumises korrektiive teha ja seaduskuulekale teele asuda, vaid on jätkanud

õigusrikkumiste toimepanemist.

Eeltoodu alusel kogumis mõistis kohus K. Koorele KarS § 424 lg 2 järgi karistuseks 2 aastat

vangistust. Vastavalt KarS § 68 lg-s 1 sätestatule arvestas kohus eelvangistuses viibitud aja 8.

veebruar 2023 kuni 23. aprill 2023, s.o 2 kuud ja 16 päeva karistusaja hulka ning luges K. Koore

kandmata karistuseks 1 aasta 9 kuud ja 14 päeva vangistust. Kuivõrd K. Koor pani KarS § 424

lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toime, olles Viru Maakohtu 12. oktoobri 2021 otsuse järgi

katseajal, suurendab kohus talle mõistetud vangistust KarS § 65 lg 2 alusel Viru Maakohtu

12. oktoobri 2021 otsusega nr 1-20-9574 mõistetud kandmata karistuse (24. aprill 2023-

9. oktoober 2023 on kantud 5 kuud 16 päeva vangistust) 3 aasta 8 kuu ja 27 päeva vangistuse

võrra ning mõistis K. Koorele lõplikuks kandmisele kuuluvaks liitkaristuseks kohtuotsuste

kogumis 5 aastat 6 kuud ja 11 päeva vangistust. Selle karistuse kandmise algust tuleb arvata

kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 10. oktoober 2023.

5. Süüdistatava kaitsja taotles K. Koore õigeksmõistmist ning seoses sellega esitas taotluse

hüvitada K. Koorele mittevaralise kahjuna tema kinnipidamise ja vahistamisega seoses SKHS

§ 5 lg 1 p-de 1, 2 alusel kokku 4682,25 eurot (tl 163-164). Kuivõrd käesolev kohtuotsus on K.

Koore suhtes süüdimõistev, puudub tal seega alus kinnipidamise eest kahju hüvitise saamiseks.

Seega tuleb kaitsja taotlus mittevaralise kahju hüvitamiseks jätta rahuldamata.

Apellatsioonid

6. Tartu Maakohtu 10. oktoobri 2023 otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav K. Koor, kes

palub maakohtu otsus tühistada ja ennast õigeks mõista. Menetluskuludega seoses palub

süüdistav jätta menetluskulud riigi kanda.

6.1. K. Koor leiab, et ta ei rikkunud LS § 69 lg 2 p 1 ega juhtinud sõidukit alkoholijoobes.

Joobes saavutas ta peale sõiduki peatamist, juhikohalt lahkudes 10 minuti jooksul tarbides

alkoholi. Prokurör ja kohus ei hinnanud tõendeid kogumis.

6.2. Kohus ei hinnanud süüdistatava ärevushäire/paanikahoo võimalikke tunnuseid sellises

olukorras, kus K. Koorel eksisteerib reaalne hirm end tuleviku üle. Antud olukord tekitas

K. Koores tugeva ärevuse koos mitmete teiste teguritega – tal on 2 väikest last, seega segaduses

ja paanikahoos leidis ta tol momendil n-ö parimaks teguviisiks tarvitada alkoholi, et jätta endast

mulje nagu oleks ta pelgalt kaasreisiga ega ole teadlik, kes viibis roolis. K. Koor palub arvestada

oma psüühilise seisundiga ning teha sellest vastavad järeldused tema tollase käitumise kohta.

Tal on sel momendil paanikahood. Kuna süüdistataval oli tol hetkel palju kaotada, siis puudus

tal igasugune adekvaatne mõtlemine. Tal oli tingimisi karistus.

6.3. See, et K. Koor rääkis ülekuulamisel vaid õlle tarbimisest ei tähenda, et ta ei tarvitanud

üldse alkoholi. K. Koor palub tõlgendada enda ütlused tema kasuks, mitte kahjuks.

6.4. Ka on ebaõige K.P. i selgitus, et tema hoidis kõrvalistuja kohal olles rooli, kuna sõiduk

oleks muidu politseiautole sisse sõitnud ja läinud vastassuunda. Kohus ei vaadanud salvestist

täielikult, sest mingit kaldumist sõidurajalt ei olnud. Sõidustiil oli korrektne. Tagumisele

istmele läks K. Koor alles siis, kui sõiduk oli juba praktiliselt täiesti seisma jäänud.

6.5. K. Koor ei nõustu, et ta oleks andnud asjas lahknevaid ütlusi ning tema ütlused kohtueelses

menetluses ja kohtuistungil ei erine üksteisest oluliselt.

6.6. K. Koor ei ole pikka aega töötu olnud, üksnes 2 kuud.

6.7. Süüdistatav taotleb jätkuvalt mittevaralise kahju hüvitamist ajavahemiku 8. veebruar 2023

kuni 23. aprill 2023 eest.

7. Tartu Maakohtu 10. oktoobri 2023 otsuse peale esitas apellatsiooni ka süüdistatav K. Koore

kaitsja vandeadvokaat Kaire Hänilene, kes palub tühistada maakohtu otsuse tervikuna, mõista

K. Koor õigeks ning rahuldada K. Koore taotlus süüteomenetluses tekitatud kahju

hüvitamiseks. Vaidlustamise põhjuseks on tõendite hindamise kallutatus, mis on viinud

alusetult süüdimõistva lahendini.

7.1. Kaitsja peab oluliseks rõhutada, et õiglase kohtupidamise üldprintsiibid ei tohiks

eksisteerida formaalselt, vaid neid saab toimivaks lugeda vaid juhul, kui neist ka praktikas

reaalselt juhindutakse. Antud asjas on kohus süütuse presumptsiooni eiranud.

7.2. Kohus on leidnud, et esitatud tõendid kogumis kinnitavad süüdistatava süüd, kuid ei ole

neid tõendeid piisavalt kriitiliselt analüüsinud. Kohtuotsuses näib olevat võetud eelduseks, et

K. Koor on süüdi ning kogu ülejäänud tõendianalüüs on konstrueeritud sellest eeldusest

lähtuvalt, eirates kõiki kahtluseid ja vastuolusid.

7.3. Ei ole välistatud, et kohus on lasknud end mõjutada eelarvamustest, mis võivad K. Koore

mineviku ja ka käesolevas ajas tuvastatud käitumise pinnalt hõlpsalt tekkida. K. Koort on varem

joobes juhtimise eest karistatud, temalt on võetud juhtimisõigus, ta kannab tingimisi karistust

eriliigiliste kuritegude eest ning käesoleva asja tehioludest nähtuvalt on ta politsei eksitamiseks

auto roolist tagaistmele roninud ning tegelikkusele mitte vastavaid selgitusi andnud.

7.4. Kaitsja ei ole piirdunud üldsõnaliste kahtlustega, vaid on toonud välja konkreetsetel

andmetel põhineva analüüsi ja arvutused, mis peaks objektiivse hindamise korral K. Koore süü

kriminaalsüüdistuses välistama. Kaitsja ei püüa väita, et K. Koor ei ole alkoholi tarbinuna

mootorsõidukit juhtinud, kuid õiguslikus mõttes ei oma asja lahendamisel tähtsust, kas või kui

palju ta alkoholi tarbinud oli või kas nii on ilus käituda, vaid vastust vajab üksainus konkreetne

küsimus - kas on väljaspool mõistlikku kahtlust tõendatud, et K. Koor juhtis autot

joobeseisundis, st kas tema väljahingatavas õhus oli mootorsõiduki juhtimise ajal vähemalt 0,75

mg/l alkoholi.

7.5. Kohus on K. Koore süüd tõendatuks lugedes tuginenud politseinikest tunnistajate ütlustele,

patrullsõiduki pardakaamera ja politseiametniku vormikaamera videosalvestistele, ekspertiisi

aktile ja eksperdi ütlustele.

7.6. Üks kohtu järeldus, millega kaitsja ei saa nõustuda, puudutab K. Koore ja tunnistajate M.O.

i, R.S. e ja K.P. i ütlustele antud hinnangut. Kohus on leidnud, et süüdistatava kohtueelses

menetluses ja kohtuistungil antud ütlused joodud alkoholi osas erinevad üksteisest oluliselt.

7.7. Kaitsja on kogemuse põhjal seisukohal, et lahknevused tunnistajate ütlustes ei osunda

sageli nende ebausaldusväärsusele, vaid pigem kinnitavad, et inimesed räägivad oma tajumise

ja mälu põhjal toimunust nii nagu nad mäletavad. Pigem annavad just detailideni kokku

langevad üksikasjalikud ütlused kinnitust, et isikud võivad olla kohtus räägitavas kokku lepitud.

7.8. Eeltoodut arvesse võttes ei ole eluliselt õigustatud üksikasjadeni kõrvutada autos viibinud

isikute ütlusi tarvitatud jookide ja koguste osas, vaid nende põhjal saab teha üldisemat laadi

järelduse – pärast sõiduki kinnipidamist politsei poolt jätkati alkoholi tarvitamist ning alkoholi

tarbis ka K. Koor.

7.9. Liialt kaugeleulatuva tähenduse on kohus omistanud ka politseiametnikest tunnistajate

ütlustele. Lisaks on politseiametnikele saanud osaks äärmiselt suur usalduskrediit.

7.10. Kogemusele tuginedes märgib kaitsja, et videosalvestised, mis on ühest küljest väga

usaldusväärseteks ja kindlateks tõenditeks, võivad vahel hindajale ka eksitavalt mõjuda. Seda

peamiselt juhul, kui salvestis ei ole täielik ning sellelt võib näha üksnes sündmuse üksikuid

fragmente või etappe.

7.11. Antud juhul on kohus ilmselgelt end sellest videotõendi anomaaliast eksitada lasknud,

märkides otsuses, et salvestiselt on kohtu hinnangul igati arusaadav, et K. Koor joob ühest ja

samast purgist ning joodud koguseks on 2 lonksu ning puudub vajadus diskuteerida selle üle,

mida K. Koort purgist tarvitas, kuivõrd salvestise alusel oli selleks kahtlusteta õlu, kuna just

selle palus politseiametnik tal ära panna.

Seega ütleb kohus sisuliselt, et kuivõrd kohtul oli oma silmaga võimalik näha kahe lonksu õlle

joomist, ei saanudki K. Koor juua rohkem kui kaks lonksu ja kindlasti mitte muid jooke kui õlu,

sest kohus midagi sellist ei näinud. Tegelikult tulnuks kohtul siinkohal lisaks nägemismeelele

rakendada laialdasemat analüüsivõimet ja elulise usutavuse kriteeriumit.

7.12. Soovimata kritiseerida politseinike rasket ja ohtlikku tööd, tuleb siiski möönda, et antud

juhul on politsei tegutsemine loonud võimaluse kahtluste tekkeks, mida ei ole tagantjärele

kuidagi võimalik kõrvaldada. Nimelt on politseinik R.L. selgitanud, et kuniks patrull oli

sündmuskohal ainult kahekesi, oli nende ülesandeks enda ohutus tagada ja jälgida ka seda, mis

kinni peetud autos toimub. Objektiivselt autos toimunut aga pikema aja jooksul ei jälgitud ega

filmitud ning kinni peetud seltskond jäeti autosse omapäi, andes neile seeläbi võimaluse

alkoholi tarbimist jätkata.

7.13. Faktidel mitte põhinevat järeldust K. Koore alkoholi tarbimisest on kohus püüdnud

toetada otsitud argumendiga, et K. Koor ei ole salvestistelt nähtuvalt paanikas ega kummuta

purkidest alkoholi.

7.14. Ekspert selgitas kohtuistungil ekspertiisiaktis kajastatut, et tema arvutuste aluseks on

kolmeetapiline valem: 1) kõigepealt arvestatakse välja, kui palju puhast etanooli sisaldab

konkreetne kogus konkreetse kangusega alkoholi (330 ml 5,2% õlle puhul 330 x 0,052 x 0,789

(alkoholi tihedus) = 13,54 grammi puhast etanooli). Widmarki valem, mille tulemusel selgub

kui suur on 330 ml 5,2% kangusega alkoholi joonud 70 kg mehe alkoholi kogus veres

promillides. Selleks tuleb etanooli kogus korrutada 100-ga ning tulemus jagada meeste

koefitsiendi

(0,66)

ja

konkreetse

inimese

kehakaalu

korrutisega.

Antud

juhul

13,54x100/0,66x70000 = 0,029 % ehk 0,3 promilli. Arvutatakse välja, kui suur on alkoholi

sisaldus väljahingatavas õhus. Selleks tuleb Widmarki valemi tulemusel saadud näit jagada

kahega. Antud juhul 0,3/2 = 0,15 mg/l kohta.

7.15. K. Koore joobeseisundi tuvastamisel mõõdeti indikaatorvahendiga väljahingatava õhu

alkoholisisalduseks 0,94 mg/l ja tõendusliku alkomeetri kasutamise tulemiks oli 0,93 mg/l

kohta, millest pärast laiendmääramatuse mahaarvamist jäi alkoholisisalduseks K. Koore

väljahingatavas õhus 0,84 mg/l kohta. Seega ei sõltu K. Koore kriminaalvastutusele võtmine

sellest, kas ta oli juhtides alkoholi tarvitanud, vaid kas on võimalik, et pärast sõiduki peatumist

ja enne alkomeetritega testimist võis tema väljahingatava õhu alkoholisisaldusele lisanduda

vähemalt 0,09 mg/l.

7.16. Kaitsja arvates saab välja arvutada, et 330 ml (ehk 1 purk) 5,2% õlle joomise tulemusel

tekiks mehe väljahingatavas õhus alkoholikontsentratsioon 0,15 mg/l kohta. Järelikult on täiesti

reaalne, et kui K. Koor jõi seisvas autos oodates ära purgi või kasvõi pisut rohkem kui pool

purki õlut, võis alkoholikontsentratsioon tema väljahingatavas õhus tõusta üle 0,75 mg/l ning

saavutada tõendusliku alkomeetriga mõõdetud taseme: 0,84 mg/l.

Eelpool toodud tõendianalüüsist nähtuvalt puudub vähimgi objektiivne alus väita, et K. Koor

ei oleks võinud ca 10 minuti jooksul juua ära vähemalt ühte väikest purki õlut.

7.17. Kuna K. Koor palub end talle esitatud süüdistuses õigeks mõista, siis palub K. Koor

mõista Eesti Vabariigilt tema kasuks välja mittevaralise kahju hüvitisena 4682,25 eurot

kahtlustatavana kinnipidamise ja vahi all viibitud aja eest. Menetluskulud palutakse jätta riigi

kanda.

8. Tartu Ringkonnakohtu 13. novembri 2023 määrusega võeti apellatsioonid menetlusse ning

anti menetlusosalistele apellatsioonide kohta seisukohtade, taanduste ja taotluste esitamise

tähtajaks hilisemalt 30. november 2023.

9. Nimetatud ajaks esitas seisukoha süüdistatav K. Koor, kes märgib, et kaitsja on apellatsioonis

ekslikult märkinud, et K. Koorel on varasemalt juhtimisõigus ära võetud, tal ei ole kunagi

juhtimisõigust olnudki. Varasemalt on karistatud KarS § 424 järgi 8. jaanuari 2018 otsusega,

aga sellest on möödas 5 aastat 10 kuud ning süüdistatav on sellest omad järeldused teinud ja

õppinud saadud karistusest.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

10. Ringkonnakohus, olles uurinud asjas kogutud tõendeid, kohtuistungite protokolle,

maakohtu otsust ja esitatud apellatsioone, leiab, et apellatsioonid jäävad juhinduvalt KrMS

§ 337 lg 1 p-st 1 rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata.

11. Kolleegium ei nõustu kaitsja apellatsiooni väitega, et maakohus on asjas kogutud tõenditele

andnud ebaõige hinnangu ja seetõttu on otsus ebaseaduslik. Seda põhjusel, et maakohus on

otsuses detailselt analüüsinud kõiki asja õigeks lahendamiseks tähtsust omavaid asjaolusid.

Vastav tõendite analüüs, siseveendumuse kujunemine ja järeldusteni jõudmine on

kohtukolleegiumile jälgitav.

12. Asja materjalidest, mis kajastavad juba menetluse algfaasi ja hiljem apellatsioonidest on

selgelt väljaloetav, et korduvalt sõidukit joobeseisundis juhtinud isikuna ei soovi süüdistatav

K. Koor minna pikemat reaalset vangistust kandma, mida tal aga tuleks maakohtu otsuse ja

karistuste liitmise tulemusena praegu ikkagi teha. Kaitsja on püüdnud asjas tõstatada erinevaid

kahtlusi, kuid seekord ei ole need kahtlused sedavõrd veenvad ja usutavad, et õigeksmõistmise

taotlust saadaks edu. Apellatsiooni etteheide, et maakohus on lasknud end mõjutada

eelarvamustest, mis võivad K. Koore mineviku põhjal hõlpsalt tekkida, pole asja materjalide

põhjal siiski tõsiseltvõetav.

13. Maakohus tuvastas tõenditest tulenevalt, et 08.02.2023 kell 00.46-00.47 Valga linnas Pikk

1 juures ja seejärel Tartu tänaval juhtis K. Koor tahtlikult mootorsõidukit BMW 525D

registreerimismärgiga XXX , olles joobeseisundis, olukorras, kus, alkoholisisaldus tema

väljahingatavas õhus mõõdeti politseitöötajate poolt 0,80-1,01 mg/l vahemikus. Seega rikkus

K. Koor LS § 69 lg-s 1 ja LS § 69 lg 2 p-s 1 sätestatud nõudeid. Kuna K. Koort on varasemalt

Harju Maakohtu 08.01.2018 otsusega asjas nr 1-18-101 karistatud KarS § 424 lg 2 järgi, milline

karistus oli nii teo toimepanemise ajal kui ka on käesoleval ajal kehtiv, realiseeris ta KarS § 424

lg 2 objektiivse koosseisu.

14. Kaitsja püstitab jätkuvalt kahtluse, kas K. Koor juhtis autot joobeseisundis, st kas tema

väljahingatavas õhus oli mootorsõiduki juhtimise ajal vähemalt 0,75 mg/l alkoholi. Kõnealune

näit on liiklusseaduse kohaselt piiriks lubatud alkoholipiirmäära ületamise ja joobe vahel.

Sellest madalam näit kriminaalvastutust kaasa ei too.

15. K. Koore joobeseisundi tuvastamisel mõõdeti indikaatorvahendiga väljahingatava õhu

alkoholisisalduseks 0,94 mg/l ja tõendusliku alkomeetri kasutamise tulemiks oli 0,93 mg/l

kohta, millest pärast laiendmääramatuse mahaarvamist jäi alkoholisisalduseks K. Koore

väljahingatavas õhus 0,84 mg/l kohta.

16. Kaitsja arvates ei sõltu K. Koore kriminaalvastutusele võtmine sellest, kas ta oli juhtides

alkoholi tarvitanud, vaid kas on võimalik, et pärast sõiduki peatumist ja enne alkomeetritega

testimist võis tema väljahingatava õhu alkoholisisaldusele lisanduda vähemalt 0,09 mg/l.

Kaitsja arvates puudub alus väita, et pärast patrullpolitseinike poolt kinnipidamist K. Koor ei

oleks võinud ca 10 minuti jooksul juua ära vähemalt ühte purki õlut. Kuivõrd ei eksisteeri ühtegi

tõendit, mis saaks välistada võimaluse, et enne selle õlle joomist ei küündinud

alkoholikontsentratsioon tema väljahingatavas õhus üle 0,75 mg/l, on vältimatu K. Koor KarS

§ 424 lg 2 järgi õigeks mõista.

17. Vaidlusaluseks küsimuseks on apellatsioonides tõstatatud seega jätkuvalt, kas süüdistatav

oli sõiduki juhtimise ajal kriminaalses joobes või saavutas ta joobe hiljem sõiduki tagaistmel

istudes ja alkoholi tarvitades. Süüdistatav K. Koor ise leiab, et teda tuleks KarS § 424 lg 2 järgi

õigeks mõista ja hinnata tema tegu väärteona.

18. Selguse mõttes on vajalik märkida maakohtu otsusega tuvastatud sündmuste käik järgmises.

Juba politsei märguande peale sõiduk peatada, asus sõidukiroolis istunud süüdistatav K. Koor

tegutsema vastupidiselt seaduskuulekale kodanikule. Sõidukit peatamata ronis ta roolist kahe

esiistme vahelt tagaistmele. Et sõiduk teel püsiks, võttis kätega rooli hoides sõidukijuhtimise

üle juhi kõrvalistmel istunud K.P. . Sõiduki peatudes tuvastas politseipatrull olukorra, kus

juhiistmel sõidukiroolis polnud kedagi, tagaistmel aga ilma kinnitamata turvavööta K. Koor.

Esmastele politseinike küsimustele vastas sõidukis viibinud seltskond asjakohatult ja segaselt,

et nad ei tea kes sõidukit juhtis. See on seletatav olukorraga, kus kinnipidamine toimus loetud

sekundite jooksul ootamatult ja alkoholi tarvitanutel polnud aega seisukohta kujundada.

19. Hiljem on süüdistatav menetluse kestel järjekindlalt väitnud, et ta küll juhtis sõidukit, aga

polnud seejuures liiklusseaduses sätestatud alkoholijoobes. Alkoholi asus ta aga tarvitama

pärast seda kui politseitöötajad olid sõiduki peatanud. Apellatsiooni kohaselt „joobe saavutas

ta peale sõiduki peatamist, juhikohalt lahkudes 10 minuti jooksul tarbides alkoholi.“

Kolleegium tõdeb pärast tõendite uurimist, et süüdistatava näol on tegemist järjekordselt

isikuga, kes püüab vastutusest pääseda versiooniga, et joobe saavutas ta alkoholikogusega,

mille tarbis pärast sõiduki peatamist.

20. Kolleegium märgib, et ei pea taolist kaitseversiooni usutavaks ja seda ei pidanud tõendid

uurides veenvaks ka maakohus. Nn roolijoodikute kriminaalasjades kinnitab kohtupraktika

pidevalt olukordi, kus ühe põhilise kaitseversioonina väidetakse, et väga lühikese ajavahemiku

jooksul oli isikul ootamatult vajadus juua ära suurem kogus kanget või lahjemat alkoholi.

Käesolevas asjas kolleegium süüdistatava ja kaitsja esitatud versiooni uskuma ei jää.

21. Uurides samuti teabesalvestise vaatlusprotokolli ja politsei vormikaamera salvestist,

nähtub, et mingit järjepidevat alkoholitarvitamist K. Koori poolt ei saanudki olla. On näha, et

süüdistatav istub sõidki tagaistmel ja joob kell 00.57.47 pruunikat värvi 0,33 L plekkpurgist

ühe lonksu ja kell 00.58.15 võtab veel lonksu, mille peale politseinik käsib õlle ära panna. (Ko

To tl 43)

22. Süüdistatava enda versiooni lükkab ümber ka ekspertiisiakt nr 23E-AOX0060, milles

kriminaalasjas esitatud tõendusteabe põhjal annab ekspert M.T. arvamuse, et arvutuslikult oli

K. Koore väljahingatava õhu alkoholi kontsentratsioon sõiduki juhtimise hetkel 08.02.2023

kella 00.47 paiku ja enne kahe lonksu õlle manustamist 0,80-1,01 mg/l vahemikus.

23. Süüdistatav teadis, et ta on alkoholi tarvitanud, ning tahtis kohe asetleidva alkokontrolli

tarbeks teatraalselt alkoholi tarvitada, et siis seda hiljem esitleda ühe kaitseversioonina, miks ta

joobes on. Süüdistatava seisukohast on keskne sõlmpunkt asjaolu, et esitatud süüdistuses

süüdimõistmise korral ähvardab teda reaalne vangistus. Karmist karistusest pääsemiseks

püüavadki süüdistatav ja kaitsja esitada kõikvõimalikke kaitseväiteid, millest osad tunduvad

kohati naeruväärsed. Nii väidetakse muuhulgas, et politseitöötajaid nähes tekkis K. Koorel

meeletu paanikahoog ja rahutus, kuna ta teadis, et juhtis sõidukit ilma juhtimisõiguseta. Seetõttu

püüdis ta ka liikuvast sõidukist juhikohalt eemale ronida, et politseitöötajad ei fikseeriks teda

sõidukijuhina. Iseenesest pole taolises situatsioonis erutumise tekkimises midagi imelikku, kuid

antud juhtumi puhul on kummastav see, et toimunust johtuvalt oli süüdistataval meeleheitlik

vajadus asuda sõiduki tagaistmele roninuna alkoholi tarvitama.

24. Põhjendatult on maakohus tuginenud muuhulgas kohtus osalenud ekspert M.T. i

selgitustele. Ta on andnud veenva põhjenduse ja märkinud, et selleks, et alkoholi

farmakokineetiliselt tekkinuks enne mootorsõiduki juhtimist kainel K. Koorel alkoholi

kontsentratsioon väljahingatavas õhus 0,93 +/- 0,09 mg/l kohta, oleks ta pidanud tarvitama

alkoholi tunduvalt rohkem kui 2 lonksu, s.o vähemalt pool pudelit viina.

Maakohus on lisaks uuritud tõenditest ja eksperdi antud ütlustest õigesti järeldanud, et kui

K. Koor oleks sõiduki juhtimise ajal olnud kaine nagu ta ise väidab ja alles pärast kinnipidamist

sõiduki tagaistmel alustanud alkoholi tarbimist, siis ei oleks tal salvestiselt nähtavaid

joobetunnuseid saanud esineda.

25. Maakohtu poolt uuritud tõendite analüüs, nendele antud hinnang kogumis ja K. Koore süüd

kinnitavate seoste välja toomine on sedavõrd põhjalik, et kohtukolleegiumil sellele midagi uut

lisada pole (Ko To tl 176-178).

Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonis esitatud kahtlused eksperdi selgituste ja väite osas, et

K. Koor jõi pärast sõiduki kinnipidamist ära suuremas koguses alkoholi pole osutunud tõesteks.

Seega on maakohus õigesti tuvastanud, et juba kinnipidamisele eelnevalt oli süüdistatav

sõidukiroolis kriminaalses alkoholijoobes. Märkida tuleb sedagi, et kohtueelses menetluses on

K. Koor veel nimetanud, et jõi kinnipidamise järgselt sõiduki tagaistmel õlut. Kuna õlle

alkoholisisaldus on suhtelist väike, siis kohtumenetluse ajaks väidab ta juba, et jõi juba kõvasti

kangemat alkoholi, s.o 8% Gini. Miks ta alles kohtumenetluses kangemat jooki nimetab pole

osanud süüdistatav kuidagi asjakohaselt selgitada ja väidab keerutades, et „Ma ei tea.

Ülekuulamisel ma ei tea, mõte ei töötanud kohe.“

26. Kolleegiumil pole nagu maakohtulgi mingit alust kahelda politseitöötajatest tunnistajate

R.L. ja E.V. u ütluste usaldusväärsuses ja nende tajumisvõimes. Jälgitav ja põhjalik on

maakohtu hinnang tunnistajate ütlustele. Tunnistajaid on põhjalikult küsitletud ja E.V. jäi

endale lõpuni kindlaks, et K. Koorel olid alkoholijoobe tunnused, s.o alkoholilõhn suust,

häiritud koordinatsioon, ähmane pilk ja meeleolu muutused.

27. Kolleegium nõustuvalt maakohtuga ei pea usaldusväärseks süüdistatavaga üheskoos

sõidukis istunud kambajõmmide ehk tunnistajate M.O. i, R.S. e ja K.P. i ütlusi K. Koore

alkoholitarvitamise osas. Tunnistaja M.O. püüdis maakohtus antud ütlustes väita, et K. Koorel

oli pärast sõiduki kinnipidamist rahulikult aega purkide viisi üsna kanget alkoholi tarbida.

„Väiksed purgid, 8 kraadised, arvan, et oma mõned ikka jõudis ära juua, sest poole tunni

pärast alles äkki pandi puhuma.“ (Ko To tl 153)

28. Apellatsiooni kohaselt on ebaõige K.P. i selgitus, et tema hoidis kõrvalistuja kohal olles

rooli, kuna sõiduk oleks muidu politseiautole sisse sõitnud ja läinud vastassuunda. Sõiduki

sõidustiil oli korrektne. Tagumisele istmele läks K. Koor alles siis, kui sõiduk oli juba

praktiliselt täiesti seisma jäänud.

Kolleegium selle väitega ei nõustu, sest vaatas teabesalvestust ja sellelt on näha kuidas sõiduk

kaldub tee telgjoone ligidale ja siis jälle äärde. Politseinik R.L. on samuti maakohtus antud

ütlustes kinnitanud, et „Peale peatumismärguande andmist hakkas auto vingerdama tee peal

ehk siis ületades telgjoont ja kaldudes jälle tagasi teisele poole tee äärde…ma olin

politseisõiduki roolis ja jõudsin selle kontrollitava sõiduauto kõrvale, siis juba enam kedagi

roolis ei olnud jah, auto liikus ise.“ Tunnistaja selgitas, et oli näha, et kõik sõidukis viibijad

olid alkoholi tarvitanud ning kohe algul sõidukis viibijad ei öelnud, kes oli roolis. Mõni aeg

hiljem aga rääkis sõiduki omanik ära, kes roolis oli. (Ko To tl 149)

Tunnistaja, patrullpolitseinik E.V. on samuti andnud ütlusi, et „sõiduk lülitas sisse

parempoolse suunatule, nagu sooviks tee äärde seisma jääda, aga samal ajal sõiduk muudkui

liikus otse edasi linnast välja ja selle sõiduki sõidumaneer oli väga ebakindel, kõikus siia-

sinnapoole, ei suutnud sirgjooneliselt üldse liigelda, kuni lõpuks peatus….ja oli näha, et juht

oli siis sõidu ajal lahkunud roolist tahaistmele.“ (Ko To tl 150p) Samuti selgitas tunnistaja

maakohtus, et K. Koor oli pärast sõiduki kinnipidamist selgelt ärritunud olekus ja ei olnud nõus

sellega, et teda käsitleti isikuna, kes oli juhiroolis olnud. „Ta ütles, et ei tea, kes oli.“

29. Kahtlusteta tuleb nõustuda maakohtu eluliselt usutava seisukohaga, et just alkoholijoobe

tõttu võttis süüdistatav kiirkorras vastu ebamõistliku otsuse sõiduki rooli tagant lahkuda ja

ronida sõiduki tagaistmele ning jätta seejärel patrullpolitseinikele mõistatada, kes võis küll

sõiduki roolis olla.

30. Apellatsioonides püütakse väita, et K. Koorel oli pärast kinnipidamist igal juhul võimalik

mitmeid purke alkoholi tarvitada. Kolleegium leiab, et see väide pole juba eluliselt usutav ja

seda kinnitavad ka kohapeal viibinud patrullpolitseinikud. Sõidukiga kinni peetud isikud,

sealhulgas K. Koor olid politseinike silma all ja aktiivne alkoholitarvitamine oli välistatud.

31. Apellatsioonimenetluses rõhutavad süüdistatav ja kaitsja süüdistatava meeleseisundit ning

üleelamist, mis valitses K. Koorel sõiduki kinnipidamise hetkel. Kuna süüdistataval oli tol

hetkel palju kaotada, siis puudus tal igasugune adekvaatne mõtlemine. Tal oli tingimisi karistus,

tal oli kodus naine ja kaks pisikest tütart. Maakohus polevat seda paanilist seisundit õigesti

hinnanud olukorras, kus K. Koorel eksisteeris reaalne hirm enda tuleviku üle. Eriliselt

emotsionaalselt rõhutatakse süüdistatava kahe väikelapse olemasolu.

32. Kolleegium

leiab,

et

hoolitseva

pereisa

kuvandit

murendab

15.03.2023

vanemkriminaalhooldusametniku J.V. i koostatud ettekanne. Selle kohaselt elab laste ema K.K.

koos lastega sotsiaalkorteris ja süüdistatav pole pere juures elanud järjepidevalt. Kui oli

alkoholijoobes, siis oli nädalaid kadunud ja selle ajal ka suhted elukaaslasega halvad. Isik ei

väljenda otseselt subkultuurilisi hoiakuid, kuid korduv kuritegevus (sh. vägivaldsus) ning

korduv joobes juhtimiste toimepanemine viitab, et ta on siiani aktsepteerinud kriminaalset

käitumist. ( Ko To tl 112)

Kahe lapse olemasolust oli süüdistatav teadlik juba enne purjuspäi rooli taha asumist. Tekkinud

olukorras kasutatakse kohtu mõjutamiseks kõiki instrumente, kuid väikelapsed ei saa

süüdistatava teo ja isiku puhul hajutada kohtu tähelepanu asja õigeks lahendamiseks tähtsust

omavatelt asjaoludelt.

33. Asjaolu, et kaitsja on apellatsioonis ekslikult märkinud, et K. Koorel on varasemalt

juhtimisõigus ära võetud, kuid süüdistatav rõhutab vastuses, et seda pole tal kunagi olnudki, ei

muuda kuidagi süüdistuse lõplikku kvalifikatsiooni.

34. Apellatsioonis väidab süüdistatav, et maakohus pole vajalikku tähelepanu pööranud tema

ärevus-ja paanikahoogudele, seega psüühilisele seisundile uuritaval ajal. K. Koor leiab, et teda

valdaski tol momendil paanikahoog (peapööritus, nõrkus, hingetus, jõuetus, ärrituvus ja palju

muud). Maakohtule ei esitanud süüdistatav häirete tõendamiseks vastavaid materjale, sest ei

pidanud tol hetkel neid vajalikuks.

Apellatsiooniga koos esitas süüdistatav 4-l lehel väljavõtte TÜ Kliinikumi kodulehelt, kus

käsitletakse paanikahäire üldparameetreid. Samuti on K. Koor esitanud 1-l lehel väljavõtte oma

haigusloo anamneesist aastast 2020. Kolleegium lisas need dokumendid asja menetlusse võttes

apellatsioonide juurde, kuid tõdeb, et mitme aasta tagused andmed ei oma tõenduslikku kaalu

või väärtust uuritava süüdistuse õigeks lahendamiseks. Isik oli ennast teadlikult ise

alkoholijoobe seisundisse viinud.

35. Seega jääb süüdistatava K. Koore osas maakohtu otsusega 10.10.2023 tehtud süüdimõistev

otsus muutmata.

36. Kaitsja Kaire Hänilene on apellatsioonimenetluses esitanud taotluse riigi õigusabi tasu

suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks.

Tasutaotluse kohaselt kulus kaitsjal maakohtu otsusega tutvumiseks, vestlusele kliendiga ja

apellatsiooni koostamiseks 224 minutit, mille eest taotleb tasu 322,80 eurot, sh käibemaks 53,80

eurot. Ringkonnakohus, hinnates kaitsja toiminguid ja apellatsiooni mahtu, leiab, et tasutaotlus

tuleb lugeda põhjendatuks.

37. Kuna ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 sätestatud lahendi, s.o jätab maakohtu

otsuse muutmata, siis KrMS § 185 lg 2 alusel jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kelle

huvides apellatsioon on esitatud. Seega jäävad menetluskulud summas 322,80 eurot

süüdistatava K. Koore kanda.

38. Tulenevalt eeltoodust ja KrMS § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Tartu Maakohtu

10. oktoobri 2023 otsuse muutmata ja apellatsioonid rahuldamata.

Tiit Lõhmus

Aarne Sarjas

Maarika Kuusk

(allkirjastatud digitaalselt)