3-23-1133/7 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Haldusasja number

3-23-1133

Otsuse kuupäev

11. jaanuar 2024

Kohtunik

Kadri Palm

Haldusasi

Pareto Capital OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti 9. märtsi 2023. a

maksuotsuse nr 12.2-3/060006-6 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – Pareto Capital OÜ, volitatud esindaja vandeadvokaat

Rene Varul

Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Jaanek Lips

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Pareto Capital OÜ kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

3. Jõustunud kohtulahendi avaldamisel Riigi Teatajas tuleb X ja Y nimed ja

ridaelamuboksi aadress asendada tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 12. veebruaril 2024.

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem

kui 14 päeva (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja

arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral

eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) kohustas 9. märtsi 2023. a maksuotsusega nr 12.2-3/060006-6

Pareto Capital OÜ-d tasuma 39 388,21 eurot (digitaalse kohtutoimiku leheküljed (dtl) 3-9).

3-23-1133

Maksuotsuse lahutamatuks osaks on 2. veebruari 2023. a kontrolliakt nr 12.2-3/060006-5, mis

kajastab kontrolli käigus tuvastatud maksustamise seisukohalt tähendust omavaid faktilisi ja

õiguslikke asjaolusid (dtl 22-27). MTA tuvastas, et kaebaja on ridaelamuboksi välja üürinud

oma juhatuse liikmele Yle ning seda kasutatakse eluruumina tema ja tema perekonna poolt.

Kuna käibemaksuseaduse (KMS) § 16 lg 2 p 2 kohaselt on eluruumide üürile andmine

maksuvaba käive, siis Pareto Capital OÜ-l puudus KMS § 29 lg 1 kohaselt seaduslik alus

maksuvaba käibe tarbeks soetatud ridaelamuboksi sisendkäibemaksu mahaarvamiseks.

2. Kaebaja esitas 10. aprillil 2023 vaide MTA 9. märtsi 2023. a maksuotsusele (dtl 48-51).

Kaebaja selgitas, et soetas kinnistu oma ettevõtlusega seotult ja maksustatava käibe tarbeks.

Kinnistu oli mõeldud edasivõõrandamiseks, kuid see on hetkel takistatud, sest hoonel puudub

kasutusluba. MTA jättis 24. aprilli 2023. a vaideotsusega nr 6-1/5341-2 kaebaja vaide

rahuldamata (dtl 44-47). MTA leidis, et KMS § 16 lg 2 p 2 rakendamisel ei oma tähendust,

kas korterile, mida välja üüritakse, on antud kasutusluba või mitte.

3. Pareto Capital OÜ esitas 23. mail 2023 Tartu Halduskohtule kaebuse MTA 9. märtsi 2023.

a maksuotsuse nr 12.2-3/060006-6 tühistamiseks (dtl 30-33).

4. Tartu Halduskohus võttis 12. juuni 2023. a määrusega kaebuse menetlusse, tunnistas

vastustajaks MTA ja kohustas vastustajat esitama vastus kaebusele ja haldusmenetluse

toimiku materjalid (dtl 54-56).

5. MTA esitas 14. juulil 2023 vastuse kaebusele (dtl 57-63).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

6. Kaebaja taotleb MTA 9. märtsi 2023. a maksuotsuse nr 12.2-3/060006-6 tühistamist,

põhjendades oma kaebust kokkuvõtvalt järgmiselt.

6.1.

MTA on käsitlenud ebaõigesti äriühingu eesmärki ridaelamuboksi soetamisel. Kaebaja

on soetanud kinnistu oma ettevõtlusega seotult ja maksustatava käibe tarbeks, MTA

vastupidised väited ei ole põhjendatud.

6.2.

Riigikohus on lahendi nr 3-3-1-20-05 p-s 22 põhjendanud, et isegi, kui asjaolude

kohaselt on tegevus (elamu ehitus) suunatud äriühingu osaniku vajaduste rahuldamisele,

siis sellest ei saa teha järeldust, et nimetatud äriühingu tegevus pole ettevõtlus või et

selline tegevus on õigusvastane. Äriühingu tegevus vastab ettevõtluse tunnustele ka siis,

kui äriühing müüb kaupa või osutab teenust ainult ühele kliendile, kelleks võib olla ka

sama äriühingu osanik või aktsionär. Riigikohus ei näinud siinjuures käibemaksuseaduse

rikkumist, kui ka viidati sellele, et juhatuse liige/osanik kasutas elamut mingi aeg

maksuvabas käibes.

6.3.

Kaebaja on algusest peale selgitanud, et kinnistu oli mõeldud edasivõõrandamiseks,

millest tekib ka käibemaksu tasumise kohustus. Maksumenetluse algatamisel ja ka veel

maksuotsuse tegemise ajal, oli kinnisasja edasivõõrandamine takistatud, kuivõrd hoonel

puudus kasutusluba, st korteriomandit ei olnud veel valmis ehitatud ja seda ei oleks

saadud ka valminuna kasutusele võtta.

6.4.

Asjaolu, et korteriomandit kasutatakse eluruumina, ei tähenda, et kaebaja algsed

eesmärgid seoses korteri omandamisega oleksid muutunud. Pealegi on kaebaja teinud

soodsa investeeringu, maksuhaldurile on esitatud tõendid korteri hinnakasvust vahepealsel

perioodil. See tähendab, et edasivõõrandamisel saab riik tagasi suurema

käibemaksusumma, kui kuulus soetamisel sisendisse arvamisele.

3-23-1133

6.5.

Kui maksuhaldur väidab, et korter on võetud esmasesse kasutusse ja selle edasimüügil

ei saa enam käibemaksu lisada, siis see asjaolu ei võta ära teadmist, et korter soetati ühe

peamise eesmärgiga see edasi müüa. Samuti on hinnanguline küsimus korteri kasutatusest

– kaebaja hinnangul ei saa enne kasutusloa andmist rääkida sellest, et korter oleks valmis.

Hoonel ja korteril on vaja enne kasutusloa saamist teha veel ehituslikke töid (sh

päikesepaneelid jmt), mistõttu on korteri näol tegemist mittevalmis objektiga, mida

põhimõtteliselt ei tohikski kasutada.

6.6.

Igal juhul ei ole MTA-l juba praegu õigust küsida käibemaksu tagasi. Selle küsimuse

juurde võib tulla tagasi siis, kui korterit hakatakse edasi müüa. Kujunenud olukorras on

kaebaja seisukohal, et edasimüügil peab ta lisama müügisummale käibemaksu, kuivõrd ta

müüb sel juhul uut ja kasutamata korterit (peale kasutusloa saamist). Sellisel juhul saab

riik käibemaksusummad igal juhul kätte ja arvestades korteri hinnakasvu, oleks

käibemaksusumma veelgi suurem, kui maksuotsuses fikseeritud käibemaksuosa.

6.7.

MTA ametnikud on maksumenetluses rikkunud menetlusnorme, sest asjaolu, kas ja

kuidas korterit kasutatakse, on tuvastatud vaatluse raames, mil on küsitletud korteri uksel

väikest last, mis on vägagi küsitav käitumine. Maksumenetluses ei ole aga näha, et

maksuhaldur oma tegevuses mingeid probleeme näeks.

7. Vastustaja peab kaebust põhjendamatuks ja vaidleb sellele vastu. Vastustaja vastuväited

on kokkuvõtvalt järgmised.

7.1.

MTA nõustamismenetluse ajal plaanis kaebaja ridaelamuboksi turuhinna alusel välja

üürida Xle (kaebaja juhatuse liikme Y abikaasa). Hiljem loobus kaebaja väidetavalt

sellest kavatsusest MTA selgituste järgselt. Kaalutlusena esitles kaebaja siis põhjuseks

enne esmast kasutuselevõttu võimaliku müügiprotsessi.

7.2.

MTA selgitas 10. jaanuari 2022. a e-kirjas kaebajale, et tegu on eluruumiga. KMS § 29

lg 1 alusel on eluruumi ja selle tarbeks soetatud kaupade ja teenuste käibemaksu lubatud

sisendkäibemaksuna deklareerida vaid juhul, kui ruume asutakse kasutama maksustatava

käibe tarbeks. Kaebaja puhul seda olukorda täheldada ei saanud. MTA selgitas kaebajale,

et kaebaja osanikust juhatuse liikme abikaasale ridaelamuboksi üürimine on maksuvaba

käive. Seega oli ridaelamu selle eesmärgi tarbeks soetatud vara. Kaebaja hilisemad

kaalutlused olid MTA sekkumise järgselt ilmselt välja mõeldud. MTA palus kaebajal

esitada septembrikuu 2021 KMD parandused.

7.3.

Kaebaja MTA positsiooni ei jaganud, mille järgselt alustas MTA maksukontrolli

etteteatamata vaatlusega. Sellele järgnes teinegi vaatlustoiming. Toimingute käigus leidis

kinnitust MTA kahtlus, et perekond X oli kaebaja soetatud ridaelamusse sisse kolinud

2021 novembris ja selle kasutusele võtnud oma isikliku eluruumina. Xte naaber kinnitas

(dtl 211-214), et ridaelamus elavad igapäevaselt Y. ja X koos kahe lapse ja koeraga ning

kliente ega sõpru seal ei käi. Seega ei haakunud kaebaja poolt MTA-le avaldatud

alternatiivsed eesmärgid tegelikkusega.

7.4.

Põhjendatud ei ole kaebaja kriitika, et MTA ei ole arvestanud kinnistu soetamise

eesmärki ühingu ettevõtluse vaatenurgast. Kaebaja esindajad võtsid ridaelamu selle

soetamise järgselt oma eluruumina faktiliselt kasutusse. Seega ei saanud võimaliku

edasimüügi korral olla tegu enam esmase kasutuselevõtuga võimaliku uue omaniku poolt.

Kasutusloa puudumine ei välista esmast kasutuselevõttu.

7.5.

Kaebaja on esitanud MTA-le üürilepingu, mis kinnitab ühemõtteliselt, et X üüris

ridaelamut alates 15. novembrist 2021 kaebajalt ning viimane võimaldas neil sinna sisse

kolida. Ridaelamuboksi esmast kasutuselevõttu kinnitavad ka MTA poolt teostatud

vaatlustoimingud.

3-23-1133

7.6.

Eluruumi edasiüürimisel on tegu maksuvaba käibega, mille korral sisendkäibemaksu

mahaarvamine soetuselt ei ole põhjendatud. Kaebaja vastuväited, et ta ei olnud kursis

kinnisvara soetamise maksunüanssidega ei ole asjakohased. Nõustamismenetluse käigus

on MTA kaebajat selles osas põhjalikult informeeritud.

7.7.

Kaebaja juhatuse liikmel oli algusest peale varjatud plaan eluruumid oma pere

elukohana kasutusse võtta ning saada sellest maksueelis sisendkäibemaksu võrra.

7.8.

Kaebaja väitis 12. jaanuari 2022. a e-kirjas, et hakkab tegema ettevalmistusi korteri

müügiprotsessiks, et teenida võimalikult hinnatõusult tulu ning müügi korral deklareerib

ja tasub käibemaksu, kuid faktiliselt jätkati ridaelamu kasutamist oma elukohana. Kuna

kaebaja ei deklareerinud 2022. a ei 9% käivet (st majutusteenust) ega maksuvaba käivet

(st eluaseme üüritulu) ja kaebajal puudus 20% maksutatav käive, paluti täiendavat teavet,

kommunaalarveid ning võimaliku müügikuulutust, millele kaebaja sisuliselt ei vastanud.

7.9.

Kaebaja on MTA-le ise möönnud, et ostetud eluruume kasutatakse juba tema juhatuse

liikme perekonna eluruumidena. Sellisel juhul oleks KMS § 16 lg 2 p 3 kohaselt

ridaelamuboksi edasi müügi korral tegemist maksuvaba käibega, kuna kinnisasi on olnud

juba kasutusel eluruumina.

7.10.

Asjaolu, et hoonele on vaja teha ehituslike järeltöid enne kasutusloa saamist

(päiksepaneelid jms) ei tähenda, et see välistab esmase kasutuselevõtu võimaluse KMS

tähenduses.

7.11.

Esimesel vaatlusel väitis juhatuse liige Y telefoni teel tehtud videokõnes, kui teavitati

teda kontrolli alustamisest ja etteteatamata vaatluse läbiviimisest, et hetkel vaatlust läbi

viia ei saa ning katkestas kõne. Asjaolus, et 6. detsembri 2022. a vaatluse käigus avas

kodu ukse laps ja teavitas MTA audiitoreid, et vanemaid ei ole kodus ning helistas isale ja

ulatas telefoni audiitoritele, ei näe vastustaja midagi küsitavat ega probleemset. Vaatluse

protokollis on vaatluse käik protokollitud korrektselt. Samuti on korrektselt protokollitud

oma eluruumidest toimingu ajal väljunud naabri ütlused vaatluse käigus.

7.12.

Tartu Ringkonnakohus on oma 1. märtsi 2023. a määruse nr 3-22-2598 p-s 12

märkinud, et maksumenetluse esmasteks ametlikeks toiminguteks ei pea ilmtingimata

olema kirjalikul teel andmete küsimine või isiku kohustamine selgituste andmiseks

maksuhalduri juurde ilmuda, vaid teatud juhtudel on põhjendatud vaatluse läbiviimine ja

sealt edasi järgnevate menetlustoimingute sooritamine. Seega ei ole MTA tegutsenud

lubamatult.

7.13.

16. detsembri 2022. a vaatlusel, kui Y oli ka ise kodus, keeldus aga kaebaja esindaja

ridaelamuboksis vaatluse läbiviimise võimaldamisest põhjendusel, et tegemist on

eluruumiga. Seega on kaebaja sisuliselt kaasitamiskohustust rikkunud ja võtnud omaks

väite, et tegu on kaebaja juhatuse liikme pere kasutusele võetud eluruumidega.

7.14.

Eeltoodust nähtub selgelt, et kohe peale ridaelamuboksi soetamist kaebaja poolt oli

plaan asuda seda oma lähedasele välja üürima. Kuivõrd kinnisvara või selle üürimine on

käibemaksuvaba, siis oli juba kinnisasja soetamise hetkel eesmärgiks asuda seda kasutama

maksuvabal eesmärgil. Mis puudutab kaebaja väidet, mille kohaselt korteriomandi

edasimüügil saab riik sellest suurema käibemaksuosa, kui soetamisel sisendisse kanti, siis

ei ole selline seisukoht kooskõlas KMS § 16 lg 2 p-ga 3, mille kohaselt ei maksustata

käibemaksuga kinnisasja või selle osa. Asjaolu, et korterile ei ole veel antud kasutusluba,

ei tähenda, et seda ei saaks kasutada. KMS § 16 lg 2 p 2 rakendamisel ei oma tähendust

see, kas korterile, mida välja üüritakse, on antud kasutusluba või mitte. Oluline on üksnes

asjaolu, et korterit üüritakse. Sama puudutab ka KMS § 16 lg 2 p-i 3, kuivõrd korterit on

juba eluruumina kasutatud, siis ei oma mingit rolli see, kas see kasutamine toimus ajal,

mil kasutusluba oli antud või enne seda.

7.15.

Maksukorralduse seaduse (MKS) § 150 lg 1 näeb ette, et maksuotsuses määratud

maksusumma vaidlustamise korral lasub maksukohustuslasel kohustus tõendada, et

3-23-1133

maksusumma määrati valesti. Kontrolli käigus on kogutud piisavalt tõendeid, mis

põhjendavad kahtlust kaebaja poolt esitatud andmete õigsuses ning nende põhjal on tehtud

põhjendatud järeldused.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

8. Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohus nõustub maksuhalduri

seisukohtadega ega pea HKMS § 165 lg-le 2 tuginedes vajalikuks kõiki maksuhalduri

põhjendusi üle korrata.

9. Vaidlustatud maksuotsusega kohustati kaebajat tasuma 39 388,21 eurot, sest 1)

ridaelamuboks soetati maksuvaba käibe tarbeks, 2) ridaelamuboksi kasutatakse eluruumina, 3)

kaebaja ei ole esitanud ülejäänud sisendkäibemaksu tõendamiseks dokumente. Maksuhaldur

on seisukohal, et kuivõrd KMS § 16 lg 2 p kohaselt on eluruumide üürile andmine maksuvaba

käive, siis puudub kaebajal KMS § 29 lg 1 kohaselt seaduslik alus maksuvaba käibe tarbeks

soetatud ridaelamuboksi sisendkäibemaksu 39 166,67 eurot mahaarvamiseks. Samuti leidis

MTA, et kuna kaebaja ei ole esitanud nõuetekohaseid arveid, siis puudub õigus

sisendkäibemaksu summas 221,54 eurot maha arvata, sest dokumentaalselt tõendamata

sisendkäibemaksu mahaarvamiseks on täitmata KMS § 31 lg-st 1, § 29 lg-st 1 ja lg 3 p-st 1

tulenevad tingimused, mille kohaselt arvatakse ettevõtlusega seotud ja maksustatava käibe

tarbeks teiselt maksukohustuslaselt soetatud kauba või saadud teenuse sisendkäibemaks maha

nõuetekohase arve alusel.

10. Kaebaja põhjendab kaebust peaasjalikult väitega, et vastustaja on käsitlenud ebaõigesti

kaebaja eesmärki ridaelamuboksi soetamisel. Kaebaja väidab, et on soetanud kinnistu oma

ettevõtlusega seotult ja maksustatava käibe tarbeks. Kinnistu oli mõeldud

edasivõõrandamiseks, millest tekib ka käibemaksu tasumise kohustus. Samuti märgib kaebaja,

et asjaolu, et korteriomandit kasutatakse eluruumina, ei tähenda, et kaebaja algsed eesmärgid

seoses korteri omandamisega oleksid muutunud.

11. Asja materjalidest nähtub, et Eesti Ühistumajad OÜ müüs 1. septembril 2021 Pareto

Capital OÜ-le (esindaja X) Tartu linnas, xxx asuva korteriomandi, mille eriomandi esemeks

oli eluruum nr 1 hinnaga 235 000 eurot (ostuhind sisaldas käibemaksu summas 39 166,67

eurot) (korteriomandi müügileping, hüpoteegi seadmise leping ja asjaõiguslepingud, dtl 152-

161). Nimetatud lepingu p 1.7.4 kohaselt soovis Pareto Capital OÜ lepingu eseme osta

eesmärgiga kasutada seda oma äritegevuses sihtotstarbe kohaselt. Lepingu p-st 2.2. nähtub, et

ostuhind 235 000 eurot on hüpoteegipidaja TARTU HOIU-LAENUÜHISTU poolt Pareto

Capital OÜ-le väljastatud laenu arvel tasutud Eesti Ühistumajad OÜ kontole. Korteriomandi

müügi kohta on Eesti Ühistumajad OÜ esitanud 1. septembril 2021 Pareto Capital OÜ-le arve

nr EYM3728 (dtl 172). Vaidlust ei ole, et kaebaja on septembrikuu 2021. a

käibedeklaratsioonil deklareerinud sisendkäibemaksu 39 388,21 eurot, sh Eesti Ühistumajad

OÜ-lt soetatud ridaelamuboksi eest tasutud käibemaksu summas 39 166,67 eurot (KMD INF

B, dtl 116).

12. Samuti nähtub asja materjalidest, et ehitisregistri andmetel on xxx, Tartu eluruum (dtl

249). Ka kasutusloa taotlusest 2211371/12898 nähtub, et ridaelamu aadressil Xxx, Tartu on

eluhoone, mille eluruumide pind kokku on 798,4 m2 ning mitteeluruumide pind kokku on 0,0

m2 (dtl 173-182). Pareto Capital OÜ, keda esindas juhatuse liige X (üürileandja) on sõlminud

Yga (üürnik) 15. novembril 2021. a üürilepingu, mille kohaselt üürileandja andis üürnikule

tasu eest kasutamiseks Tartus, Xxx-1 asuva ridaelamuboksi (dtl 263-264). Lepingu p 2.1.

kohaselt kohustus üürnik maksma üürileandjale üüri 750 eurot kuus. Üüri arvestus algas 1.

3-23-1133

detsembrist 2021, kui üürnikul on olnud võimalik ruumidesse sisse kolida. MTA poolt Xxx

aadressil 16. detsembril 2022 läbi viidud vaatlusel tuli uksele Y, kes ütles, et tegemist ei ole

Pareto Capital OÜ tegevuskohaga, vaid eluruumiga (dtl 274). Seda kinnitas Y ka 16.

detsembri 2022. a eluruumide vaatluse protokolli lisas (dtl 276). Ka varasema, 6. detsembri

2022. a vaatluse protokollist nähtub, et suulisi selgitusi küsiti naabrilt, kes selgitas, et tegemist

on eluruumiga (dtl 209). Ka kolmanda isiku suuliste seletuste protokollist nähtub, et

kõnealuses ridaelamuboksis elavad Y ja X laste ja koeraga alates 2021. a novembrikuust (dtl

211). Samuti on Y 19. jaanuaril 2023 MTA-le antud seletustes selgitanud, et ridaelamuboksi

andis Pareto Capital OÜ üürile Yle, kes elab seal oma perega sees ja kasutab eluruumina (dtl

75).

13. Seega nähtub asja materjalidest üheselt, et kaebajale kuuluv korteriomand Xxx on

eluruum, mis on välja üüritud kaebaja juhatuse liikmele. Vaidluse lahendus sõltub sellest,

kuidas tõlgendada ja kohaldada KMS §-s 16 sätestatud kinnisasja üürile, rendile või

kasutusvaldusesse andmise maksuvabastust. KMS § 16 lg 2 p 2 näeb ette, et käibemaksuga ei

maksustata kinnisasja või selle osa üürile, rendile või kasutusvaldusse andmist. Samas ei

kohaldata maksuvabastust majutusteenuse osutamisele ning sõidukite parkimismaja või

parkimiskoha, statsionaarselt paigaldatud seadme või masina või seifi üürile, rendile või

kasutusvaldusse andmisele. KMS § 16 lg 3 p 1 annab maksumaksjale võimaluse loobuda

viidatud maksuvabastusest, välja arvatud eluruumi üürile, rendile või kasutusvaldusesse

andmisel. KMS § 29 lg 1 kohaselt on maksukohustuslase poolt tasumisele kuuluv

käibemaksusumma maksustamisperioodil KMS § 3 lg-s 4 ning lg 6 p-des 5 ja 6 nimetatud

tehingutelt või toimingutelt arvestatud käibemaks, millest on maha arvatud maksustatava

käibe tarbeks, samuti ettevõtlusega seotud § 4 lg-s 2 nimetatud tehingute või toimingute või

välisriigis toimuva ettevõtluse, välja arvatud maksuvaba käibena käsitatavad tehingud (§ 16),

tarbeks kasutatava kauba või teenuse sama maksustamisperioodi sisendkäibemaks.

14. Riigikohus on 2. märtsi 2016. a otsuses asjas nr 3-3-1-47-15 p-s 12 selgitanud, et KMS §

16 lg 2 p 2 ja lg 3 p 1 tõlgendamisel saab teha järelduse, et majutusteenuse pakkumine pole

kunagi maksuvaba ja eluruumi üürile, rendile või kasutusvaldusesse andmine on alati

maksuvaba, muu kinnisasja või selle osa kasutusse andmine on maksuvaba, kui

maksukohustuslane pole maksuvabastusest loobunud. Seega tuleks eluruumi soetamine

maksustatava käibe tarbeks kõne alla juhul, kui see soetatakse eesmärgiga osutada neis

ruumides majutusteenust. Turismiseaduse § 17 kohaselt on majutusteenus ööbimisvõimaluse

ning sellega kaasneva kauba või teenuse müügiks pakkumine ja müük majutusettevõtja poolt.

15. Kuna kaebaja on andnud eluruumi üürile, siis on maksuhaldur õigesti leidnud, et tegemist

on KMS § 16 lg 2 p 2 mõttes maksuvaba käibega ning kaebaja eluruumi üürileandjana ei või

tehingu hinnale KMS § 16 lg 2 p 2 kohaselt käibemaksu lisada.

16. Kaebaja ei ole väitnud, et ta osutas majutusteenust või et ta üüris korteriomandit välja

büroo või kontorina või et ta oleks asunud korteriomandi kasutusotstarvet muutma. Kaebaja

on väitnud, et ta soetas kinnistu eesmärgiga see edasi võõrandada. Y maksuhaldurile 19.

jaanuaril 2023 antud selgitustest nähtub, et ridaelamuboksi edasi müümine on plaanis

kasutusloa saamisel (dtl 75). Kohus selgitab, et oluline on see, et vaidlusaluses maksuotsuses

märgitud kontrolliperioodil üüris kaebaja ridaelamuboksi eluruumina välja ja seda kasutati

faktiliselt alaliseks elamiseks. Sõltumata kaebaja eesmärgist tuleb maksuhalduril lähtuda

tekkinud faktilisest olukorrast kontrolliperioodil ja tõlgendada tehingut vastavalt selle

tegelikule majanduslikule sisule. Ainuüksi asjaolu, et kaebaja kavatses korteriomandi

võõrandada, ei anna alust maksuotsuse tühistamiseks.

3-23-1133

17. Samuti on õige maksuhalduri seisukoht, et kuna kaebaja esindajad võtsid ridaelamu selle

soetamise järgselt oma eluruumina faktiliselt kasutusse, siis ei saa korteriomandi edasimüügi

korral olla enam tegu esmase kasutuselevõtuga. Tegu poleks siis enam uue kinnisasja

müügiga KMS mõttes. Seejuures ei oma KMS § 16 lg 2 p 2 rakendamisel tähendust see, kas

korteriomandile, mida välja üüritakse, on antud kasutusluba või mitte.

18. Kaebaja leiab, et ta on kinnistu soetanud oma ettevõtlusega seonduvalt. Kohus selgitab, et

ettevõtlus ei ole samastatav maksustatava käibega, sest ettevõtlusest osa moodustab ka

maksuvaba käive.

19. Kaebaja on seisukohal, et MTA ametnikud on maksumenetluses rikkunud menetlusnorme,

sest asjaolu, kas ja kuidas korterit kasutatakse, on tuvastatud vaatluse raames, mil on

küsitletud korteri uksel väikest last, mis on vägagi küsitav käitumine. Kohus kaebajaga ei

nõustu. Praegusel juhul algas maksukontroll 6. detsembri 2022. a korralduse nr 12.2-

3/060006-1 alusel (dtl 143). Nimetatud korralduse alusel viidi kaebajale kuuluval tegevuskoha

aadressil läbi etteteatamata vaatlus, mille eesmärgiks oli kontrollida Pareto Capital OÜ

kinnisvara Xxx, Tartu kasutamist ettevõtluses. MTA proovis korraldust kätte toimetada

ettevõtte tegevuskohas Xxx, Tartu, kus tuli uksele vastu laps, kes helistas oma isale ehk

Pareto Capital OÜ juhatuse liikmele ning andis telefoni vaatlust läbi viinud MTA ametnikele.

Videokõnes selgitas MTA, et alustab kontrolli etteteatamata vaatlusega. Juhatuse liige ei

võimaldanud vaatlust läbi viia ning katkestas kõne (dtl 144). Isegi kui MTA ametnikud

palusid lapsel oma isale helistada, ei saa seda pidada menetlusnormide rikkumiseks. Vaatluse

läbiviimine kaebaja tegevuskohas on lubatud. MTA ametnikud ei ole last küsitlenud, laps on

isale helistades andnud telefoni ametnikele, kes teavitasid Yt asjaolust viia vaatlus läbi. Seda

kaebaja esindaja ei lubanud ning kuna kaebaja juhatuse liiget ei olnud kohal, vaatlust

eluruumis ei toimunudki.

20. Kuna kaebaja ei esitanud ülejäänud sisendkäibemaksu tõendamiseks dokumente

(kontrolliakti p 1.1.2.3 ja maksuotsuse p 2.1.2.3), siis leidis maksuhaldur õigesti, et

dokumentaalselt tõendamata sisendkäibemaksu mahaarvamiseks on täitmata KMS § 31 lg-st

1, § 29 lg-st 1 ja lg 3 p-st 1 tulenevad tingimused, mille kohaselt arvatakse ettevõtlusega

seotud ja maksustatava käibe tarbeks teiselt maksukohustuslaselt soetatud kauba või saadud

teenuse sisendkäibemaks maha nõuete kohase arve alusel. Kuna kaebaja ei ole esitanud MTA-

le nõuetekohaseid arveid, siis puudub tal õigus sisendkäibemaksu summas 221,54 eurot maha

arvata, sest sisendkäibemaksu mahaarvamise tingimused ei ole täidetud.

21. Eelnevast tulenevalt jääb rahuldamata kaebaja kaebus MTA 9. märtsi 2023. a maksuotsuse

nr 12.2-3/060006-6 tühistamiseks. Vaidlusalune maksuotsus on kooskõlas kehtiva õigusega.

22. HKMS § 108 lg 1 alusel kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS §

109 lg 1 sätestab, et menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi

menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja

esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Kuna MTA ei ole kohtule esitanud

kuludokumente ja menetluskulude nimekirja, jäävad menetluskulud poolte endi kanda.

23. Jõustunud kohtulahendi avaldamisel Riigi Teatajas tuleb X ja Y nimed ja ridaelamuboksi

aadress asendada tähemärkidega (HKMS § 175 lg 3).

3-23-1133

(allkirjastatud digitaalselt)

Kadri Palm