2-22-12278/93 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

1(12)

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Tsiviilasja number

2-22-12278

Otsuse tegemise koht ja aeg

Tartu, 10. jaanuar 2024

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Tanel Saar, Indrek Parrest

Tsiviilasi

Riho Rannikmaa ja Andres Jaadla hagi MTÜ Eesti

Sumoliit vastu 21. mai 2022. a üldkoosoleku otsuste

kehtetuks tunnistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 27. aprilli 2023. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse

liik

Riho Rannikmaa ja Andres Jaadla apellatsioonkaebus

MTÜ Eesti Sumoliit apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

Riho Rannikmaa ja Andres Jaadla apellatsioonkaebusel

3500 eurot

MTÜ Eesti Sumoliit apellatsioonkaebusel 0 eurot

Kohtuistungi toimumise aeg

Menetlusosalised ja nende

esindajad

5. detsember 2023

Hageja

(apellant)

Riho

Rannikmaa

(isikukood

XXXXXXXXXXXX)

Hageja

(apellant)

Andres

Jaadla

(registrikood

36503105210)

Kostja (vastustaja) MTÜ Eesti Sumoliit (registrikood

80003314), lepinguline esindaja Tõnu Metsäär

2(12)

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 27. aprilli 2023. a otsus osas, millega kohus jättis MTÜ

Eesti Sumoliit menetluskulud maakohtu menetluses tema enda kanda.

Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta menetluskulud (sh MTÜ Eesti

Sumoliit menetluskulud) maakohtu menetluses tervikuna Riho Rannikmaa ja

Andres Jaadla kanda. Muus osas jätta maakohtu otsuse resolutsioon muutmata,

muutes osaliselt maakohtu otsuse põhjendusi.

2. Rahuldada MTÜ Eesti Sumoliit apellatsioonkaebus ning jätta Riho Rannikmaa

ja Andres Jaadla apellatsioonkaebus rahuldamata.

3. Jätta apellatsioonimenetluse menetluskulud Riho Rannikmaa ja Andres Jaadla

kanda.

4. Määrata, et Riho Rannikmaa ja Andres Jaadla vastutavad MTÜ Eesti Sumoliit

mõlema kohtuastme menetluskulude hüvitamise eest solidaarselt.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule

30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu

möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi

ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse

või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.

Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Riho Rannikmaa (hageja I) ja Andres Jaadla (hageja II) esitasid 21. augustil 2022

Viru Maakohtule hagi MTÜ Eesti Sumoliit (kostja, ühing) vastu, mida täpsustasid

2. septembril 2022 ning millega hagejad palusid tunnistada kehtetuks kostja 21. mai

2022. a üldkoosoleku otsus, tühistada 21. mai 2022 üldkoosoleku otsuse alusel 27. mail

2022 registrile esitatud kandeavalduse alusel tehtud kanded ning ennistada hagejad kostja

juhatuse liikmeteks ja teha vastav kanne registris. Hagejad palusid jätta menetluskulud

kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt on kostja juhatuse liikmete poolt 27. mail 2022 registriosakonnale

esitatud eksitav ja mitteõiguslikele alustel tehtud kandeavaldus, mis tugineb 21. mail 2022

toimunud kostja väidetava üldkoosoleku otsustele.

Hagejad on kostja juhatuse liikmed. 16. aprillil 2022 toimus kostja liikmete üldkoosolek,

mille päevakorrapunktis 3 otsustati hagejad kostja juhatusest välja arvata. Otsuse poolt anti

9 häält, vastu 5 häält ning 2 kostja liiget jäid erapooletuks. Hagejad leiavad, et 16. aprilli

2022. a üldkoosoleku otsus on kehtetu, selle koosoleku kohta ei ole koostatud samal

kuupäeval üldkoosolekul osalenud liikmete nimekirja. Lisaks ei olnud koosolek

üldkoosolek, tegemist oli hoopis infokoosolekuga, sest koosolekut ei viinud läbi kostja

3(12)

president, nagu seda kostja põhikirja punkt 5.6 ette näeb. Hagejate hinnangul ei olnud

16. aprillil 2022 toimunud kostja koosolekul üldkoosoleku volitusi ning see ei olnud

õigustatud otsuseid vastu võtma, kuna ei olnud järgitud mittetulundusühingute seaduse

(MTÜS) § 21 ja kostja põhikirjast tulenevaid nõudeid.

21. mail 2022 toimus kostja üldkoosolek, kus mh kinnitati üle 16. aprilli 2022. a

üldkoosoleku protokollis olevad otsused (päevakorrapunkt 3) ning valiti kaks uut juhatuse

liiget (päevakorrapunkt 5). Kostja 21. mai 2022. a üldkoosoleku otsus on MTÜS § 241 lg 1

alusel tühine, kuna koosoleku kokkukutsumisel rikuti seaduses sätestatud üldkoosoleku

kokkukutsumise korda ja kostja põhikirja nõudeid.

MTÜS § 20 lg 1 kohaselt kutsub üldkoosoleku kokku mittetulundusühingu juhatus.

21. mai 2022. a üldkoosolekut ei kutsunud kokku kostja juhatus. 21. mai 2022

üldkoosolekut kokku kutsuv juhatuse otsus ja vastav koosoleku protokoll puudub.

Üldkoosolekut kokku kutsuma pidanud kostja juhatuse väidetavale koosolekule hagejaid

kui kostja juhatuse liikmeid ei kutsutud. Kutse 21. mai 2022. a üldkoosolekule saatis kostja

liikmesklubidele Kaido Höövelson (kostja president) 6. mail 2022 ainuisikuliselt, ilma

eelneva juhatuse otsuseta. Juhatuse liikmel puudub õigus üldkoosolekut ainuisikuliselt

kokku kutsuda.

Kostja 16. aprilli 2022. a üldkoosolekul tegid kostja vähemalt 1/10 liikmesklubide

esindajad (11 klubi 20-st) MTÜS § 20 lg 3 alusel pöördumise kostja juhatuse poole palvega

kokku kutsuda kostja erakorraline üldkoosolek liikmete poolt määratud päevakorraga.

Liikmed määrasid päevakorra ettepanekuga kutsuda tagasi kõik kostja juhatuse liikmed,

kehtestada põhimõte, et ühest kostja liikmesklubist saab juhatusse kuuluda vaid üks

esindaja ning valida uus juhatus. MTÜS § 201 lg 1 järgi, kui üldkoosoleku kutsuvad kokku

mittetulundusühingu liikmed, määravad nemad üldkoosoleku päevakorra. Seega on

juhatus seaduse alusel kohustatud kokku kutsuma liikmete poolt määratud päevakorraga

üldkoosoleku. Kostja juhatus ei arvestanud liidu liikmete sooviga ja ei saatnud välja 11-ne

liikme poolt nõutud päevakorraga üldkoosoleku kutset. K. Höövelson kutsus 6. mail 2022

ainuisikuliselt kokku liikmete tahtest erineva päevakorraga üldkoosoleku 21. mail 2022.

Hagejad märgivad, et 27. mail 2022 registriosakonnale esitatud kandeavaldusele lisatud

21. mai 2022. a üldkoosoleku protokollile oli registripidaja eksitamiseks lisatud 16. aprilli

2022. a üldkoosoleku seaduse nõuetele mittevastavad materjalid ja allkirjaleht, mis on

dateeritud 15. aprillil 2022. Kuna 16. aprilli 2022. a koosoleku vaidlustamiseks MTÜS

§ 24 lg-s 1 sätestatud tähtaeg ei olnud 21. mai 2022 üldkoosoleku ajaks saabunud, ei saa

kostja tugineda 16. aprilli 2022 koosoleku dokumentidele.

2. Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hagejate

kanda.

Kostja juhatuse koosolek, millel otsustati kokku kutsuda 21. mail 2022 kostja üldkoosolek,

toimus 5. mail 2022 Skype teel. Hagejaid ei kutsutud juhatuse koosolekule, kuna nad ei

olnud koosoleku toimumise ajaks enam juhatuse liikmed. Hagejad kutsuti kostja juhatuse

liikme ametikohtadelt tagasi kostja 16. aprilli 2022 üldkoosoleku otsusega, mitte

21. mai 2022 üldkoosolekul. Seega ei saanud hagejad olla 5. mail 2022 kostja juhatuse

liikmed.

Formaalseks põhjuseks, mis tingis vajaduse hagejate tagasikutsumist 21. mai 2022. a

üldkoosolekul MTÜS § 24 lg 2 sätestatud alusel uue otsusega kinnitada, oli asjaolu, et

16. aprilli 2022. a üldkoosolekut juhatanud hageja II asus ise ebaseaduslikult kõrvale

hoidma selle üldkoosoleku protokolli allkirjastamisest, ilmse sooviga takistada sel viisil

hagejate tagasikutsumise kannete tegemist äriregistris. Samas ei muuda koosoleku juhataja

allkirja puudumine protokollil üldkoosolekul toimunud hääletamist olematuks ja

üldkoosolekul vastu võetud ühingu liikmete otsuseid kehtetuks. Samuti on juhatuse

4(12)

liikmete kohta tehtud kanne äriregistris olemuslikult deklaratiivse, mitte konstitutiivse

tähendusega.

Hagejate väited, sh viide 16. aprilli 2022. a üldkoosoleku protokollile lisatud allkirjalehe

kuupäeva ebatäpsusele, ei anna alust 21. mail 2022 toimunud üldkoosoleku otsuste

kehtetuks tunnistamiseks ega teiste hagis esitatud nõuete rahuldamiseks. Kostja 16. aprilli

2022. a otsuste väidetavate puuduste esile toomine on asjakohatu, kuna hagejad ei ole hagis

vaidlustanud eeltoodud otsust, vaid 21. mai 2022. a otsuse kehtivust.

Hagejad on esitanud pikema käsitluse sellest, kuidas hagejate arvates oleks või ei oleks

pidanud toimuma kostja juhtimine, osundamata konkreetsetele õigusnormidele või sätetele

kostja põhikirjas, mida oleks rikutud.

Kostjal juhatusel ei olnud kohustust kutsuda koosolek kokku liikmesklubide 16. aprilli

2022. a pöördumises märgitud päevakorraga. 21. mail 2022 toimunud kostja üldkoosolekut

ei kutsunud kokku kostja liikmed MTÜS § 20 lg 4 alusel, vaid juhatus vastavalt 5. mail

2022 toimunud juhatuse koosolekul otsustatule. Seega oli ka kõnealuse üldkoosoleku

päevakorra määramine MTÜS § 201 lg 1 kohaselt kostja juhatuse, mitte liikmete

pädevuses.

MAAKOHTU LAHEND

3. Viru Maakohus jättis hagi rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi

kanda.

Maakohus leidis, et hagiavaldus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Vaidlust ei

ole selle üle, et hagejad olid kostja juhatuse liikmed ning 16. aprillil 2022 toimus kostja

liikmete üldkoosolek. Kostja president K. Höövelson koosolekule ei ilmunud.

Üldkoosoleku viis läbi hageja II, kes oli kostja asepresident. Üldkoosolekul said arutatud

ja hääletatud kõik koosoleku päevakorra punktid. Päevakorra punktis 3 otsustas

üldkoosolek hagejad juhatusest välja hääletada. Kuna kostja põhikirjast tulenevalt on

üldkoosolekute juhatamise õigus üksnes presidendil, siis on üldkoosolek läbi viidud kostja

põhikirja nõudeid rikkudes ja sellisel üldkoosolekul vastu võetud otsus on kehtetu.

Asjaolul, et hageja II juhatas üldkoosolekut kui kostja juhatuse liige ja asepresident, ei ole

tähtsust. Samuti ei oma tähtsust kostja väide hageja II poolt üldkoosoleku protokolli

allkirjastamata jätmise kohta. Juriidilise isiku otsus on vastu võetud otsuse poolt

hääletamistulemuste teatavaks tegemisest ja protokolli allkirjastamata jätmine ei tee

üldkoosolekul vastu võetud otsuseid olematuks.

Maakohus ei nõustunud hagejate käsitlusega 16. aprillil 2022. a üldkoosoleku

infokoosolekuks lugemise kohta. 16. aprilli 2022. a üldkoosolek on toimunud, üldkoosolek

on kõik päevakorra punktid läbi arutanud ja nende punktide osas ka otsuseid vastu võtnud.

Kohus ei nõustunud kostja väitega, et hagejad on kaotanud otsuse vaidlustamise õiguse,

kuna ei ole seda MTÜS § 24 lg 1 sätestatud kolme kuu jooksul vaidlustanud. 21. mai

2022. a üldkoosoleku toimumise ajaks ei olnud 16. aprilli 2022. a üldkoosoleku

vaidlustamiseks seadusega ette nähtud tähtaeg saabunud. Kuna 21. mail 2022 toimunud

üldkoosolek kinnitas 16. aprilli 2022. a üldkoosoleku otsuse, siis sellest tingituna ei olnud

alates sellest ajast hagejatel võimalik 16. aprilli 2022. a üldkoosoleku otsuse kehtetuks

tunnistamist MTÜS § 24 lg 2 järgi nõuda.

Kohus tuvastas, et kostja juhatuse koosolek toimus 5. mail 2022 elektrooniliselt Skype

rakenduse vahendusel. Koosolekust võtsid osa juhatuse liikmed Kaido Höövelson,

Meelis Höövelson ja Jüri Nisumaa, protokollis kostja peasekretär Tiina Höövelson.

5(12)

Koosolekul otsustati kokku kutsuda kostja liikmete üldkoosolek 21. mail 2022, et seal mh

otsustada 16. aprilli 2022. a üldkoosoleku otsuste kinnitamine. Kuna 16. aprilli 2022. a

üldkoosoleku otsus on kehtetu üldkoosoleku kostja põhikirja nõudeid rikkudes läbiviimise

tõttu, siis on tekkinud olukord, kus hagejad olid endiselt kostja juhatuse liikmed ja

hagejatel oli õigus osa võtta 5. mai 2022 juhatuse koosolekust. Kostja põhikirja punkt 5.25

järgi on juhatuse üldkoosolek otsustusvõimeline, kui kohal on üle poolte juhatuse

liikmetest. Kuna kostja põhikirja punkt 5.17 järgi on juhatuse liikmete alammääraks 3 ja

ülemmääraks 5 inimest ning 5. mai 2022 koosolekust võttis osa üle poole (kolm) juhatuse

liikmetest, siis on juhatuse otsus vastu võetud. Juhatuse otsust ei tee olematuks see, et

hagejad ei saanud selle otsuse vastuvõtmist kuidagi mõjutada. Isegi kui hagejad oleks

koosolekul osalenud ja otsusele vastu vaielnud, ei mõjutanuks hagejate võimalik

mittenõustumine juhatuse otsuse kolme liikme poolthäältega vastuvõtmist ega selliselt

vastu võetud otsuse kehtivust.

Hagejad on ka kaudselt kinnitanud juhatuse koosoleku toimumist 5. mail 2022. Hagejad

teatasid 13. veebruaril 2023 toimunud kohtuistungil, et 5. mail 2022 toimunud juhatuse

koosolekul arutas juhatus liikmete soovi, kuid kutsus üldkoosoleku kokku 11 liikme poolt

nõutust erineva päevakorraga. Sellises olukorras ei ole tähtsust sellel, et kutse 21. mai

2022. a üldkoosolekule saatis 6. mai 2022 e-kirjaga kostja president. Üldkoosoleku kokku

kutsumine oli otsustatud juhatuse otsusega.

Kostja 21. mai 2022. a üldkoosoleku otsus on kehtiv. Alates selle otsuse vastuvõtmisest ei

ole hagejad enam kostja juhatuse liikmed. 21. mail 2022 toimunud kostja liikmete

erakorralisel üldkoosolekul kinnitati 16. aprilli 2022 üldkoosoleku otsused üle, protokolli

punkti 3.4 kohaselt kinnitati hagejate kostja juhatusest välja arvamine 15 poolthäälega.

Kostja liikmed on 21. mai 2022 üldkoosoleku otsusega loonud 16. aprilli 2022

üldkoosoleku otsuse suhtes õigusselguse, mis tähendab, et tulenevalt 21. mai 2022

üldkoosoleku otsuse vastuvõtmisest on varem toimunud protseduurilised rikkumised

kõrvaldatud. Kostja liikmetest (kokku 23 klubi) üldkoosolekul osalenud 15 liiget

hääletasid kõik hagejate juhatuse kohalt tagasikutsumise poolt. Kostja põhikirja

punkti 5.11 kohaselt on üldkoosoleku otsus vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole

koosolekul osalenud liikmete esindajatest.

Kostjal juhatusel ei olnud kohustust kutsuda koosolek kokku liikmesklubide 16. aprilli

2022. a pöördumises märgitud päevakorraga. 16. aprillil 2023 esitasid 11 kostja

liikmesklubi kostjale avalduse kostja erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumiseks

järgmise päevakorraga: kutsuda tagasi kõik juhatuse liikmed; kehtestada põhimõte, et

ühest kostja liikmesklubist saab juhatusse kuuluda vaid üks esindaja ja valida uus juhatus.

Tulenevalt MTÜS § 20 lg-st 1 oli juhatusel õigus kutsuda üldkoosolek kokku ka liikmete

pakutust erineva päevakorraga ja sellisel juhul oli liikmetel endil õigus kutsuda

üldkoosolek kokku juhatuse pakutust erineva päevakorraga.

Maakohus leidis, et kuigi hagi jääb rahuldamata, ei ole menetluskulude hagejate kanda

jätmine õiglane, sest poolte vahel tekkinud vaidlus on saanud alguse kostja poolt põhikirja

rikkudes läbi viidud 16. aprilli 2022. a üldkoosolekust. Samuti on vaidluse üheks

tekkepõhjuseks kostja poolt 5. mai 2022. a juhatuse koosoleku toimumise kohta liikmetele

informatsiooni jagamata jätmine. Seetõttu jättis maakohus kummagi poole menetluskulud

tema enda kanda.

6(12)

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Kostja palub esitatud apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada osas, millega

kohus jättis kostja menetluskulud kostja kanda (resolutsiooni p 2) ning teha uue otsuse,

mõista kostja menetluskulud solidaarselt välja hagejatelt.

Apellatsioonkaebuse kohaselt ei vasta kohtuotsus tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 162 lg-s 4 sätestatule, sest menetluskulude kostja kanda jätmine on äärmiselt

ebaõiglane kostja, mitte hagejate suhtes. Kohtuotsusest ei nähtu vähimatki põhjust, miks

menetluskulude hagejatelt väljamõistmine oleks hagejate suhtes ebaõiglane või

ebamõistlik. Kostja ei andnud oma tegevusega hagejatele põhjust hagi esitamiseks.

16. aprilli 2022. a üldkoosoleku viis läbi hageja II, mitte kostja. Seda on kinnitanud

kohtuistungil ka hageja II ise. Kohtuotsusest ei nähtu ühtegi põhjendust, miks 5. mai

2022. a juhatuse koosoleku toimumise kostja liikmesklubidele info mittejagamine oli või

võis olla vaidluse tekkimise üheks põhjuseks. Seadus ei pane sellekohast

informeerimiskohustust kostja juhatusele. Maakohtu vastupidised järeldused ei ole

kohtuotsusest jälgitavad ega arusaadavad.

Kostja vastu ei ole hagi esitanud mitte ükski kostja liikmesklubi, vaid kostja endised

juhatuse liikmed, kes liikmesklubide suure häälteenamusega ja kahe järjestikuse

üldkoosoleku otsuse alusel juhatuse liikme ametikohtadelt tagasi kutsuti.

5. Hagejad vaidlevad kostja apellatsioonkaebusele vastu.

Maakohus on õigesti leidnud, et menetluskulude hagejate kanda jätmine ei ole õiglane, sest

poolte vahel tekkinud vaidlus on saanud alguse kostja poolt põhikirja rikkudes läbi viidud

16. aprilli 2022. a üldkoosolekust. Põhikirja järgi oli üldkoosolekut läbi viima volitatud

esindaja kostja president K. Höövelson, kes aga puudus teadmata põhjusel 16. aprilli

2022. a koosolekult, mistõttu oli toimunud koosolek põhikirja vastane ja otsustusvõimetu

ning ei olnud kostja põhikirja kohaselt üldkoosolek. See, et hageja II viibis infokoosolekul

ja seda juhatas ning püüdis päästa K. Höövelsoni puudumisest tekkinud olukorda, ei tee

temast kui eraisikust juriidilist isikut – kostjat. Maakohus on õigesti märkinud, et kõik

kohtuvaidlusega seonduvad kulud on tingitud kostja ebaseaduslikust käitumisest

üldkoosoleku läbiviimisel.

6. Hagejad paluvad apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ning teha uue

otsuse, millega tunnistada tühiseks 21. mail 2022. a toimunud kostja üldkoosoleku otsus,

edastada tehtud otsus registripidajale kande muutmiseks hagejate kui kostja juhatuse

liikmelisuse osas. Hagejad paluvad menetluskulud jätta kostja kanda.

Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus kõrvale vaadanud mittetulundusühingute

seaduse ühest kõige olulisemast aluspõhimõttest, st vähemalt 1/10 liikmete õigusest nõuda

üldkoosoleku läbiviimist liikmete enda poolt määratud päevakorraga.

Hagejad ei nõustu maakohtu seisukohaga, et 16. aprilli 2022. a üldkoosolek on toimunud,

üldkoosolek on kõik päevakorra punktid läbi arutanud ja nende punktide osas ka otsused

vastu võtnud. Maakohus on tuvastanud, et 16. aprilli 2022. a üldkoosolek viidi läbi kostja

põhikirja oluliselt rikkudes, kuna seda ei viinud läbi kostja president.

Hagejad on seisukohal, et mittetulundusühingu juhatuse otsus koosoleku kokku kutsumise

kohta peab olema teada ka liikmetele ja seda tuleb arusaadavalt märkida liikmetele

saadetavas üldkoosoleku kutses. Üldkoosoleku kutsest peab olema näha, teada ja

arusaadav, et koosoleku kokkukutsujaks on juhatus. K. Höövelsoni poolt 6. mail 2022

välja saadetud eraisikulises e-kirjas ei olnud ühtegi viidet juhatusele ega juhatuse

koosolekule. Seega on 21. mai 2022. a üldkoosolekut kokku kutsudes rikutud

7(12)

mittetulundusühingute seaduses sätestatud üldkoosoleku kutsumise korda. See, et juhatuse

koosolek 5. mail 2022 toimus, selgus alles pärast teist maakohtu istungit.

Kostja juhatus eiras 21. mai 2022 üldkoosolekut kokku kutsudes tahtlikult

MTÜS § 20 lg-s 3 ja § 201 lg-s 1 sätestatut. Maakohus on õigesti märkinud, et

üldkoosoleku kutsub kokku juhatus. Hagejad on seisukohal, et kui üldkoosolekut soovivad

kokku kutsuda vähemalt 1/10 liikmetest, nii nagu kostja liikmed seda 16. aprillil 2022

tegid, siis on juhatus kohustatud üldkoosoleku kokku kutsuma liikmete poolt määratud

päevakorraga.

K. Höövelson, M. Höövelson ja J. Nisumaa asusid kostja juhatuse liikmetena

ebaseaduslikult kõrvale hoidma üldkoosoleku kokkukutsumisest kostja liikmete soovitud

päevakorraga ilmse sooviga takistada sel viisil iseenda tagasikutsumist juhatuse liikme

kohalt. Juhatuse liige K. Höövelson kutsus oma e-kirjas 6. mail 2022 ainuisikuliselt,

juhatuse otsusele viitamata, kokku kostja liikmete tahtest erineva päevakorraga

üldkoosoleku 21. mail 2022.

Maakohus tõlgendab liigselt vabalt ja põhjendamatult Riigikohtu tsiviilasjas nr 2-17-3069

tehtud otsuse punkti 10 osas, mis selgitab küll äriseadustiku § 178 lõiget 2 ja seal sätestatud

osanike vahelist suhtlust äriühingus, kuid ei anna alust sarnaste seoste ja paralleelide

loomiseks MTÜS § 18 osas, kus üldkoosoleku läbiviimisel on teised seaduslikud alused.

Maakohtu poolt osundatud otsuste nn üle kinnitamist ei ole MTÜS-is sätestatud.

Maakohus oleks pidanud sidustama 16. aprilli 2022. a kostja 1/10 liikmete otsused ja

liikmete poolt määratud päevakorra 21. mai 2022. a üldkoosoleku läbiviimisega.

5. mai 2022. a juhatuse protokollis on sõnaselgelt kirjas, et juhatus on käsitlenud oma

koosolekul 1/10 liikmete koosolekuga määratud päevakorda, seda omaalgatuslikult

muutnud ja ei ole tahtlikult liikmete poolt määratud päevakorraga üldkoosolekut kokku

kutsunud. Sellega välistas juhatus liikmetele osalusdemokraatliku võimaluse läbi kaaluda

sobilikke juhatuse liikme kandidaate ja oma kandidatuuri või kandidaatide meeskonnaga

välja tulla ja seda juba liikmete tahte kohaselt kindlaksmääratud päevakorraga toimuval

üldkoosolekul.

7. Kostja vaidleb hagejate apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata

ja menetluskulud solidaarselt hagejate kanda.

Hagejad väidavad põhjendamatult, et kostja juhatus pidi 21. mai 2022. a üldkoosoleku

kokku kutsuma liikmete 16. aprilli 2022. a pöördumises märgitud päevakorraga.

Sellekohane hagejate käsitlus ei ole kooskõlas mittetulundusühingute seadusega.

21. mail 2022 toimunud üldkoosolekut ei kutsunud kokku kostja liikmed MTÜS § 20 lg 4

järgi, vaid kostja juhatus vastavalt 5. mail 2022 toimunud juhatuse koosolekul otsustatule.

Seega oli ka üldkoosoleku päevakorra määramine seaduse kohaselt juhatuse, mitte liikmete

pädevuses. Samale seisukohale on asunud ka maakohus. Juhul, kui juhatuse määratud

päevakord liikmetele ei oleks sobinud, oli neil vastavalt MTÜS § 201 lg-tes 2 ja 3

sätestatule õigus nõuda juhatuselt täiendavate küsimuste võtmist päevakorda, koos

põhjendustega. Selliseid nõudmisi juhatusele ei esitatud.

Kostja arvates ei ole võimalik rahuldada hagejate taotlust tunnistada tühiseks 21. mai 2022

toimunud üldkoosoleku otsus, kuna üldkoosoleku läbiviimisel on rikutud MTÜS § 241 ja

§ 24 lg-s 1 sätestatut. Kehtiv seadus ei näe ette nõuet "tühiseks tunnistamine" ning

MTÜS § 241 ega § 24 lg 1 ei reguleeri üldkoosoleku läbiviimisega seotud küsimusi.

8(12)

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus, leiab et maakohtu otsus tuleb menetlusõiguse normide olulise

rikkumise tõttu tühistada TsMS § 657 lg 1 p 2 järgi osas, millega kostja menetluskulud

maakohtu menetluses jäeti tema enda kanda, ning teha tühistatud osas uus otsus, millega

jätta menetluskulud (sh kostja kulud) maakohtu menetluses tervikuna hagejate kanda.

Muus osas jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse resolutsiooni muutmata, muutes TsMS

§ 657 lg 1 p 21 alusel osaliselt maakohtu otsuse põhjendusi. Kostja apellatsioonkaebus

rahuldatakse, hagejate apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.

9. TsMS § 5 lg 1 järgi menetleb kohus hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste

alusel, lähtudes nõudest ning TsMS § 651 lg-st 1 tulenevalt on ringkonnakohus seotud

apellatsioonkaebuse piiridega. Hagejatel on olnud menetluses raskusi oma nõuete selge ja

arusaadava sõnastamisega.

9.1.

Hagejad

palusid

maakohtule

esitatud

hagiavalduses

tunnistada

kostja

21. mai 2022. a üldkoosoleku otsused kehtetuks, tühistada 21. mai 2022. a kostja kehtetu

üldkoosoleku otsuse alusel registrile esitatud kandeavalduse alusel tehtud kanded ning

ennistada hagejad kostja juhatuse liikmeteks ja teha vastavad registrikanded. Maakohus on

asja materjalidest nähtuvalt neid hagejate nõudeid lahendanud. Apellatsioonimenetluses

on hagejad pärast kohtu selgitusi palunud ringkonnakohtul 13. juunil 2023 esitatud

menetlusdokumendis maakohtu otsuse täies ulatuses tühistada ning teha asjas uus otsus,

tunnistada tühiseks 21. mail 2022 toimunud kostja üldkoosoleku otsus, edastada tehtud

otsus registripidajale kande muutmiseks hagejate juhatuse liikmelisuse osas ja jätta kõik

menetluskulud kostja kanda.

9.2.

Ringkonnakohus kordab juba 2. juuni 2023. a määruses esitatud selgitust, et kohus

saab MTÜS § 241 lg 1 ja 2 järgi tuvastada, et mittetulundusühistu üldkoosoleku otsus on

MTÜS § 241 lõikes 1 või muul seaduses sätestatud alusel tühine. Kohus võib MTÜS § 24

lg 1 järgi mittetulundusühingu vastu esitatud hagi alusel tunnistada seaduse või põhikirjaga

vastuolus oleva üldkoosoleku otsuse kehtetuks. Eraõigusliku juriidilise isiku organi otsuse

tühisuse tuvastamise ja kehtetuks tunnistamise nõude õiguskaitse eesmärk on üks ja sama:

vabaneda ebaseaduslikust otsusest. Juhul kui hageja on esitanud otsuse tühisuse

tuvastamise nõude ja soovib hiljem samadele rikkumistele tuginedes esitada ka otsuse

kehtetuks tunnistamise nõude (või ka vastupidi), tuleb tema haginõuet senise kohtupraktika

järgi käsitada ühtse, puudustega otsusest vabanemisele suunatud nõudena ja selliselt ka

menetleda. Kohus võib otsuse tühisuse tuvastada isegi siis, kui hageja on esitanud otsuse

kehtetuks tunnistamise nõude, kuid asjaolud, millele hageja on otsuse vaidlustamisel

tuginenud, on sellised, et need toovad nende tõendatuse korral kaasa otsuse tühisuse (vt

RKTKo 03.03.2021, 2-17-13391/43, p 27).

9.3.

Ringkonnakohtu hinnangul on need seisukohad asjakohased ka praegusel juhul.

Hagejate esitatust ei ole võimalik üheselt aru saada, kas hagejad leiavad, et 21. mail 2022

toimunud kostja üldkoosoleku otsused on seaduses sätestatud alusel tühised või tuleb

kohtul need MTÜS § 24 lg 1 järgi hagejate hagi alusel kehtetuks tunnistada. Igal juhul on

tuvastatav hagejate eesmärk vabaneda nende hinnangul ebaseaduslikest kostja

üldkoosolekute otsustest. Seetõttu käsitleb ringkonnakohus apellatsioonkaebuse

lahendamisel haginõuet ühtse, puudustega otsusest vabanemisele suunatud nõudena.

10. Hagejate apellatsioonkaebuse väited ei anna alust vaidlustatud otsuse resolutsiooni

muutmiseks osas, millega maakohus jättis hagi tervikuna rahuldamata.

10.1. Hagejate esitatud asjaoludel ei ole kostja 21. mai 2022. a üldkoosoleku otsused

tühised. MTÜS § 241 lg 1 järgi on üldkoosoleku otsus on tühine, kui otsuse teinud

üldkoosoleku protokoll ei ole seaduses sätestatud juhul notariaalselt tõestatud või kui

otsuse vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, otsus rikub

9(12)

mittetulundusühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud

seaduse sätet või ei vasta headele kommetele. Otsus on sama lõike kohaselt tühine ka

seaduses sätestatud muul juhul.

10.1.1. MTÜS § 20 lg 1 järgi kutsub mittetulundusühingu üldkoosoleku kokku juhatus.

Sellest sättest ei tulene, et kostja juhatuse liikmed võisid üldkoosoleku kokku kutsuda

ainult ühiselt. See, milline juhatuse liige või liikmed korraldavad üldkoosoleku kutsete

edastamine ühingu liikmetele, on juhatuse sisemise töökorralduse küsimus ning

üldkoosolekul vastu võetud otsuste kehtivuse sellest ei sõltu. Poolte vahel ei ole asjas

vaidlust, et kutse 21. mai 2022. a üldkoosolekule saatis ühingu liikmetele 6. mail 2022 e-

kirjaga ühingu juhatuse liige (president) K. Höövelson. Seda asjaolu on kinnitanud

mõlemad pooled oma väidetes.

10.1.2. Lisaks tuvastas maakohus vaidlustatud otsuses, et 21. mai 2022. a üldkoosoleku

kokku kutsumise kutses märgitud päevakorraga oli otsustanud kostja juhatus 5. mai

2022. a koosolekul. Hagejate apellatsioonkaebuse põhjendustest ei nähtu, et hagejad

sooviksid seda maakohtu järeldust vaidlustada. Samuti leiab ringkonnakohus, et juhatuse

otsuse puudumine üldkoosoleku kokku kutsumise kohta ei muudaks üldkoosolekul vastu

võetud otsuseid veel tühiseks (eeldusel, et üldkoosoleku kutse oli ühingu liikmetele

nõuetekohaselt edastatud). Samuti ei annaks see alust üldkoosoleku otsuseid kehtetuks

tunnistada (MTÜS § 24 lg 1).

10.1.3. Põhjendatud ei ole ka hagejate apellatsioonkaebuse keskne väide, et kostja juhatus

eiras 21. mai 2022. a üldkoosolekut kokku kutsudes MTÜS § 20 lg-s 3 ja § 201 lg-s 1

sätestatut. Hagejad leiavad, et juhatus pidi üldkoosoleku kokku kutsuma sellise

päevakorraga, mida olid soovinud kostja 11 liikmesklubi 16. aprilli 2022. a avalduses või

pöördumises (I kd, tl 12). Sarnaselt maakohtuga leiab ringkonnakohus, et kostja juhatus ei

pidanud kutsuma üldkoosolekut kokku 16. aprilli 2022. a avalduses märgitud

päevakorraga. MTÜS § 201 lg 1 esimese lause järgi määrab üldkoosoleku päevakorra

juhatus, kui ühingu põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. Sama lõike teisest lausest tuleneb,

et kui üldkoosoleku kutsuvad kokku mittetulundusühingu liikmed, määravad nemad

üldkoosoleku päevakorra. Praegusel juhul ei ole tegemist MTÜS § 201 lg 1 teises lauses

sätestatud olukorraga. 21. mai 2022. a üldkoosoleku kutsus kokku kostja juhatus ning sai

sellest lähtuvalt määrata ise ka koosoleku päevakorra. 16. aprilli 2022. a avalduse

koostanud 11 liikmesklubil (maakohtu otsuses märgitud nn initsiatiivgrupil) on MTÜS

§ 20 lg-test 3 ja 4 tulenevalt sellises olukorras õigus kutsuda kokku üldkoosolek viidatud

16. aprilli 2022. a avalduses toodud päevakorraga.

10.2. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna hagejate väited alust ka 21. mai 2022. a

üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamiseks. MTÜS § 24 lg 1 esimese lause järgi võib

kohus mittetulundusühingu vastu esitatud hagi alusel kehtetuks tunnistada seaduse või

põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku otsuse. Hagis esitatud asjaoludest ei nähtu, et

21. mai 2022. a üldkoosolekul oleks vastu võetud seaduse või kostja põhikirjaga vastu

olevaid otsuseid.

10.2.1. Hagejad on käesolevas asjas esitatud hagis vaidlustanud 21. mai 2022. a

üldkoosoleku otsused, kuid kuna sellel üldkoosolekul on kinnitatud mh osasid kostja

16. aprilli 2022. a üldkoosolekul vastu võetud otsuseid, tuleb asja lahendamisel n-ö

eeldusküsimusena hinnata ka 16. aprilli 2022. a üldkoosoleku otsuste kehtivust, täpsemalt

seda, kas otsused ei ole tühised. Esialgset tühist otsust ei oleks ühingu liikmetel võimalik

uue (kinnitava) otsusega kehtivaks muuta (võimalik on küll võtta esialgse tühise otsuse

asemel vastu uus samasisuline otsus, millel on iseseisev õigusjõud). Kostja liikmete

21. mai 2022. a üldkoosolekul sai seega kehtivalt kinnitada 16. aprilli 2022. a

üldkoosolekul vastu võetud otsuseid eeldusel, et viimased ei olnud tühised.

Ringkonnakohus ei nõustu hagejate arusaamaga, et mittetulundusühingu üldkoosolek ei

10(12)

saa varasema üldkoosoleku otsust (üle) kinnitada. MTÜS § 24 lg 2 selgelt viitab sellisele

kinnitamise võimalusele.

10.2.2. Maakohus on 16. aprilli 2022. a üldkoosoleku otsuste kehtivust otsuses

kontrollinud, kuid kohtu vastavasisulised põhjendused ja järeldused on arusaamatud ning

vastuolulised. Kokkuvõttes ei selgu maakohtu otsusest üheselt, kas kõnealuse koosoleku

otsused on tühised või kehtivad ning millist tähtsust omab asjaolu, et 16. aprilli 2022. a

üldkoosoleku otsuste vaidlustamise tähtaeg ei olnud 21. mai 2022. a koosoleku toimumise

ajaks lõppenud. Maakohtu otsuse põhjendusi tuleb vastavas osas muuta.

10.2.3. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole 16. aprilli 2022. a üldkoosoleku otsused tühised

põhjusel, et koosolekut juhatas liidu (kostja) presidendi K. Höövelsoni asemel toonane

asepresident A. Jaadla (hageja II). Kostja põhikirja p 5.6 järgi juhatab üldkoosolekut

president, kuid koosoleku juhatamine teise juhatuse liikme (asepresidendi) poolt ei ole

kindlasti selline oluline rikkumine, mis võimaldaks pidada koosolekul vastu võetud

otsuseid tühiseks. Lisaks ei ole kostja põhikirjas (I kd, tl 140–144) reguleeritud olukorda,

kus president ei saa või ei ole pikemaajaliselt võimeline (nt terviserikke tõttu)

üldkoosolekut juhtima. Seda arvestades on presidendi puudumisel üldkoosolekult

koosoleku juhtimine asepresidendi poolt seaduse ja põhikirja mõttega kooskõlas.

10.2.4. Samuti ei muuda 16. aprilli 2022. a üldkoosolekul vastu võetud otsuseid tühiseks

üksnes see, et koosoleku juhataja (st hageja II) ei ole allkirjastanud koosoleku protokolli

(kostja väitel on hageja II allkirjastamisest keeldunud). Pooled ei vaidle asjas selle üle, et

16. aprilli 2022. a üldkoosolek selle protokollis märgitud päevakorraga toimus (vaidlus on

küll koosolekul vastu võetud otsuste kehtivuse üle). Koosoleku toimumisele on mõlemad

pooled oma väidetes tuginenud. Hagejate käsitlusel 16. aprilli 2022. a üldkoosolekust kui

(üksnes) infokoosolekust puudub õiguslik sisu.

10.2.5. Hagejad ei väida, et 16. aprilli 2022. a üldkoosolekul vastu võetud otsused oleks

kohtu poolt hagejate või muu otsuste vaidlustamiseks õigustatud isiku hagi alusel

kehtetuks tunnistatud (MTÜS § 24 lg 1) või et selline hagi oleks seaduses sätestatud tähtaja

jooksul või hiljem esitatud.

10.2.6. Kuna 16. aprilli 2022. a üldkoosolekul vastu võetud otsused ei ole hagiavalduses

toodud asjaolude põhjal tühised, kehtis kõnealusel koosolekul tehtud otsus hagejate

juhatusest välja arvamise kohta alates vastava otsuste tegemisest. Seda ei muuda asjaolu,

et selleks õigustatud isikutel (sh hagejatel) oli MTÜS § 24 lg 1 järgi võimalus hageda

üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamist (ringkonnakohus ei hinda siinkohal sellise

võimaliku hagi edukust). Seega ei ole õige ka maakohtu seisukoht, et hagejad olid pärast

16. aprilli 2022. a üldkoosolekut jätkuvalt kostja juhatuse liikmed. Hagejad ei olnud enam

juhatuse liikmed ning neid ei olnud seetõttu vajalik kutsuda ka 5. mail 2022 toimunud

juhatuse koosolekule. Teistsugused põhjendused maakohtu otsuse p-s 36 tuleb

vaidlustatud kohtuotsusest välja jätta.

10.2.7. Ringkonnakohus märgib, et kui hagejad olnuks jätkuvalt juhatuse liikmed, oleks

nende juhatuse koosolekule kutsumata jätmine koosoleku kokku kutsumise korra oluline

rikkumine. Maakohtu seisukoht, nagu ei saanuks hagejad niikuinii mõjutada juhatuse

koosolekul otsuste vastuvõtmist, on üksnes oletuslik. Samas, nagu eelnevalt märgitud, ei

sõltu 21. mai 2022. a üldkoosoleku otsuste kehtivus ringkonnakohtu arvates sellest, kas

juhatus oli eelnevalt kehtivalt otsustanud üldkoosoleku kokku kutsumise.

11. Hagejad on maakohtule esitanud mh nõuded 21. mai 2022. a üldkoosoleku otsuse

alusel 27. mail 2022 registrile esitatud kandeavalduse põhjal tehtud kannete tühistamiseks

ning hagejate kostja juhatuse liikmeteks ennistamiseks.

11(12)

11.1. Ringkonnakohus märgib, et kui kohus tuvastab üldkoosoleku otsuse tühisuse või

tunnistab üldkoosoleku otsuse kehtetuks ning tühise või kehtetuks tunnistatud otsuse alusel

oli tehtud kanne mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse, saadab kohus MTÜS

§ 24 lg 6 ja § 241 lg 4 alusel otsuse ärakirja registripidajale kande muutmiseks. Otsuse

alusel mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse tehtud kande muutmine eeldab

seega, et kohus tuvastab kande aluseks olnud üldkoosoleku otsuse tühisuse või tunnistab

selle kehtetuks.

11.2. Mittetulundusühingu juhatuse liikmete määramine ja tagasikutsumine on MTÜS

§ 19 lg 1 p 2 järgi mittetulundusühingu üldkoosoleku pädevuses. Üldjuhul ei saa kohus

mittetulundusühingu üldkoosoleku eest isikute mittetulundusühingu juhatuse liikmeks

olekut otsustada. Kohus saab ülalviidatud normide alusel üksnes tuvastada

mittetulundusühingu juhatuse liikmete määramise või tagasikutsumise kohta tehtud

üldkoosoleku otsuste tühisuse või tunnistada otsused kehtetuks. MTÜS §-s 30 sätesatud

eeldustel on võimalik juhatuse liikme määramine kohtu poolt, kuid käesoleval juhul ei ole

tegemist sellise olukorraga.

11.3. Seega ei ole hagejate kõnealused nõuded registrikannete tühistamiseks ning

hagejate kostja juhatuse liikmeteks ennistamiseks ringkonnakohtu hinnangul õiguslikult

perspektiivikad ning maakohus oleks võinud nende nõuete menetlusse võtmisest TsMS

§ 371 lg 2 p 2 alusel keelduda või jätta nõuded läbi vaatamata (TsMS § 423 lg 2 p 2).

Maakohus on jätnud hagi siiski tervikuna rahuldamata ning esitatud apellatsioonkaebused

ei anna alust vastavas osas maakohtu otsust muuta.

12. Kostja apellatsioonkaebus on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud. Maakohtu

otsus tuleb tühistada osas, milles kohus jättis kostja menetluskulud tema enda kanda. TsMS

§ 162 lg 1 järgi jäävad hagi rahuldamata jätmise korral menetluskulud (sh kostja

menetluskulud) hageja kanda. TsMS § 162 lg 4 lubab erandina jätta menetluskulud

täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt,

kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.

Maakohus on ka praegusel juhul lähtunud menetluskulude jaotamisel TsMS § 162 lg-st 4,

kuid ei ole sätte kohaldamist nõuetekohaselt (TsMS § 436, § 442 lg 8) põhjendanud.

12.1. Maakohus ei pidanud menetluskulude hagejate kandma jätmist õiglaseks põhjusel,

et poolte vahel tekkinud vaidlus on saanud alguse kostja poolt põhikirja rikkudes läbi

viidud 16. aprilli 2022.a üldkoosolekust. Samuti pidas maakohus vaidluse tekkimise üheks

põhjuseks kostja poolt 5. mai 2022. a juhatuse koosoleku toimumise kohta liikmetele

informatsiooni jagamata jätmist.

12.2. Ringkonnakohus märgib, et TsMS § 162 lg 4 rakendamine on küll kohtu kaalutlus-

ehk diskrestsiooniotsus, kuid senise kohtupraktika järgi ei piisa sätte kohaldamiseks üksnes

ebaõiglusest või ebamõistlikkusest, vaid kehtestatud on kõrgendatud standard, mille järgi

peab olema äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik menetluskulude väljamõistmine poolelt,

kelle kahjuks otsus tehti (vt nt RKTKo 27.10.2021, 2-19-6689/47, p 13 koos selles viidatud

kohtupraktikaga).

Maakohus ei ole ringkonnakohtu arvates tuvastanud nõuetekohaselt selliseid erandlikke

asjaolusid, mis TsMS § 162 lg 4 kohaldamist õigustaksid. Selliseid asjaolusid asja

materjalidest ka ei nähtu. Nagu ringkonnakohus eespool järeldas, ei esinenud kostja

liikmete 16. aprilli 2022. a üldkoosoleku läbiviimisel selliseid rikkumisi, mis tooksid kaasa

üldkoosolekul vastu võetud otsuste tühisuse. Samuti ei nähtu maakohtu otsuse

põhjendustest, et selle üldkoosoleku otsused oleksid tühised. Liiatigi ei saa jätta

tähelepanuta, et 16. aprilli 2022. a üldkoosolekut juhatas (st osales koosoleku läbiviimisel)

hageja II ise. Samuti ei leia ringkonnakohus, et kostja poolt 5. mai 2022. s juhatuse

koosoleku toimumise kohta liikmetele informatsiooni jagamata jätmine võinuks

12(12)

põhjustada käesoleva kohtuvaidluse. Maakohus ei ole oma kõnealust seisukohta otsuses

ka täpsemalt põhjendanud.

13. Eelmärgitust lähtuvalt jätab ringkonnakohus menetluskulud maakohtu menetluses

TsMS § 162 lg 1 alusel hagejate kanda. Apellatsioonimenetluse kulud jääavad TsMS § 162

lg 1 ja § 171 lg 1 alusel samuti hagejate kanda.

Kuna hagejad on hagi esitanud ühiselt ja samal eesmärgil, määrab ringkonnakohus TsMS

§ 165 lg 1 esimese lause alusel, et hagejad vastutavad kostja menetluskulude eest

solidaarselt.

14. Kuna ringkonnakohus muudab käesoleva lahendiga menetluskulude jaotust

menetlusosaliste vahel ning maakohus ei ole vaidlustatud otsusega kostja menetluskulude

rahalist suurus kindlaks määranud, ei määra ka ringkonnakohus TsMS § 174 lg 4 kohaselt

kindlaks apellatsiooniastme menetluskulusid. TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2 järgi määrab

menetluskulud kindlaks maakohus määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või

menetlust lõpetava määruse jõustumisest.

TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

(allkirjastatud digitaalselt)