2-23-1785/50 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Krista Kirspuu, Mati Maksing

Määruse tegemise aeg ja koht 10.01.2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-23-1785

Kohtuasi

X

avaldus

Y

vastu

lapse

Cga

suhtluskorra

kindlaksmääramiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 10.11.2023 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Karina Lõhmus-Ein

Puudutatud isikud:

Y (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja

Monika Sulg

C (XXXXXXXXXXX), riigi õigusabi korras määratud

esindaja vandeadvokaat Andres Lusmägi

Eestkosteasutused:

Viimsi vald (Viimsi Vallavalitsuse kaudu)

Paide linn (Paide Linnavalitsuse kaudu)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Täiendada Harju Maakohtu 10.11.2023 määruse resolutsiooni, lisades, et

kohtumääruse täitmine on tagatud täitemenetluse seadustiku § 179 lg-tes 2 ja 22

nimetatud sunnivahenditega.

2. Ülejäänud osas jätta Harju Maakohtu 10.11.2023 määruse resolutsioon muutmata,

kuid muuta osaliselt põhjendusi.

3. Kohtumääruse kehtiva resolutsiooni terviklik sõnastus on järgmine:

3.1. Rahuldada X avaldus Y vastu lapse Cga suhtluskorra määramiseks osaliselt.

3.2. Määrata Yle suhtlemiseks tema poja Cga järgmine suhtluskord:

3.2.1. Lapse vanemad lepivad hiljemalt iga kuu eelviimasel päeval kokku lapse

ja isa kohtumised järgmisel kuul. Kui vanemad kokkuleppele ei jõua, viibib laps

koos isaga iga kuu viimasel täisnädalal reedel kella 17-st kuni pühapäeval kella

18-ni.

3.2.2. Laps viibib isaga suvel perioodil 01.07 kuni 31.08 igas kuus vähemalt 10

päeva järjest. Täpsed kuupäevad lepivad vanemad kokku hiljemalt sama aasta

30.04. Kui vanemad kuupäevades kokku ei lepi, viibib laps isa juures 01.-10.07

ja 07.-16.08. Sel ajal teisi kohtumääruse järgseid isa ja poja kohtumisi ei toimu.

3.2.3. Kui laps on valmis sõitma üksi bussiga, läheb laps ühe vanema juurest teise

juurde bussiga. Vanem, kes lapse teise vanema juurde saadab, teavitab teist

vanemat bussi saabumise ajast. Vanem, kelle juurde laps tuleb, läheb lapsele

bussijaama või -peatusesse vastu. Seni, kuni laps ei ole valmis ühistranspordiga

üksi sõitma, läheb isa lapsele ema juurde järele ja viib lapse ema juurde tagasi.

3.2.4. Vanematel on alati õigus omavahel kokku leppida lapsega teistsuguses,

käesoleva määrusega sätestatust erinevas suhtluskorras.

3.2.5. Suhtluskorraga reguleerimata küsimustes ja/või korra muutmiseks

loetakse vanemate vahel kokkulepe sõlmituks, kui mõlemad vanemad on sellega

kirjalikult e-kirja ja sms teel nõustunud.

3.3. Käesolev määrus kehtib ja kuulub täitmisele sõltumata jõustumisest

viivitamata alates päevast, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus

on tehtud.

3.4. Kohtumääruse täitmine on tagatud täitemenetluse seadustiku § 179 lg-tes 2 ja

22 nimetatud sunnivahenditega.

4. Rahuldada määruskaebus.

5. Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud menetlusosaliste endi

kanda, välja arvatud lapsele määratud esindaja kulud, mis jätta riigi kanda.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. X (avaldaja, ema) esitas 01.02.2023 maakohtule avalduse Y (isa) vastu lapse Cga (laps)

suhtluskorra kindlaksmääramiseks selliselt, et laps kohtub isaga paarisnädala reedel kella 17-st

kuni pühapäeva kella 17-ni. Samuti taotles ema koolivaheaegade ja pühade reguleerimist

vanemate võrdsuse põhimõtet arvestades.

2. Avalduse kohaselt sündis laps vanemate abielust XX.XX.XXXX. Vanemate kooselu lõppes

2017. aasta novembris. Pärast kooselu lõppemist jäi laps elama emaga. Alates kooselu

lõppemisest toimusid isa ja lapse kokkusaamised vanemate jooksvalt sõlmitud kokkulepete

alusel, sest vanemad elasid sel ajal lähestikku. 2022. aasta augustis lapse isa elukorraldus

muutus, kuivõrd ta leidis uue elukaaslase ja kolis Tallinnast Paidesse. Alates 2022. aasta

augustist avaldas isa harva soovi lapse enda juurde võtmiseks ning isa ja lapse kohtumiste

vahele jäid pikad pausid. Lapsele meeldis isaga aega veeta ja nende suhe oli lähedane. Kuna

ema hinnangul oli lapse huvides olla isaga regulaarselt ja piisaval määral koos, tegi ema oma

esindaja vahendusel isale ettepaneku leppida kokku isa ja lapse suhtluskorras. Isa ei pidanud

vajalikuks ja võimalikuks kindlate kellaaegade ja kuupäevadega suhtluskorra kokkuleppimist,

mistõttu palus lapse ema määrata suhtluskord kindlaks kohtul.

Menetlusosaliste seisukohad

3. Lapse isa palus jätta avalduse ema taotletud viisil rahuldamata ja määrata suhtluskord

kindlaks selliselt, et laps ja isa lepivad omavahelise suhtluskorra kokku jooksvalt ilma

emapoolse vahendamiseta. Lapse isa töötas igakuiselt kinnitatava graafiku alusel 24-tunnistes

vahetustes XXX, YYY ja D OÜ-s. Töögraafik muutus sageli ning lapse isa pidi töökohustusi

täitma sõltumata nädalapäevast. Suhtluskord tuli kindlaks määrata sedavõrd paindlikult, et see

võimaldaks arvestada tema töö- ja puhkeaega ning lapse huve. Kohtumise aegu ei tohtinud

määrata selliselt, et need kattuvad vanema tööajaga.

4. Lapse esindaja toetas ema esitatud suhtluskorda, sest see oli kooskõlas lapse huvidega.

5. Viimsi Vallavalitsus oli seisukohal, et lapse ja vanemate huvidele vastas kõige rohkem

kohtuasja lõppemine õiglase ja vanemate poolt vabatahtlikult täidetava kompromissiga. Kui

vanemad kompromissi ei sõlmi, oli põhjendatud lähtuda ema pakutud suhtluskorrast.

6. Paide Linnavalitsus tegi ettepaneku, et isa kohtub lapsega kahel korral kuus eelneva

kokkuleppe alusel. Kokkulepped lapse viibimise aja kohta isa juures tuli sõlmida vanemate

vahel, võttes arvesse isa töögraafikut ning võimalusel ka lapse soove.

Maakohtu määrus

7. Maakohus rahuldas avalduse osaliselt ja määras kindlaks isa ja lapse suhtluskorra selliselt, et

vanemad lepivad hiljemalt iga kuu eelviimasel päeval kokku lapse ja isa kohtumised järgneval

kuul. Kui vanemad kokkuleppele ei jõua, viibib laps koos isaga iga kuu viimasel täisnädalal

alates reedel kella 17-st kuni pühapäeval kella 18-ni. Suveperioodil viibib laps isaga igas kuus

vähemalt 10 päeva järjest.

Kohus oli seisukohal, et käesoleval juhul ei olnud põhjendatud kohaldada täitemenetluse

seadustiku (TMS) § 179 lg-tes 2 ja 22 kehtestatud sunnimeetmeid, mida saab rakendada määruse

rikkumise korral, kuivõrd võimalike sunnimeetmete kohaldamine kahjustaks oluliselt lapse ja

tema vanemate suhteid ja sellise olukorra tekkimine ei olnud lapse huvides. Kohtulahendi

sundtäidetavus looks eeldusi edaspidisteks tülideks ja arusaamatusteks lapsega suhtlemise

korraldamisel, mida tuli vältida.

Määruskaebus

8. Ema esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus tühistada määruse osas,

milles kohus jättis määramata sunnivahendid, mida saab rakendada kohtumääruse rikkumise

korral ja teha tühistatud osas uus määrus, millega määrata sunnivahendid.

Ema ei vaidlustanud isa ja lapse suhtluskorra tingimusi, kuid leidis, et maakohus rikkus oluliselt

menetlusnorme, jättes määramata sunnivahendid. Maakohtu seisukoht ja määruses

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5621 lg 1 nõuete täitmata jätmine ei olnud seadusega

kooskõlas. Kohtule ei tulenenud TsMS § 5621 lg-st 1 diskretsiooniõigust otsustada

sunnivahendite kohaldamise üle. Kohus peab määruses, millega ta reguleerib lapse ja vanema

suhtlemist, määrama kohtumääruse rikkumise korral kohaldatavad sunnivahendid ja selgitama

TMS-s sätestatud sunnimeetmete rakendamise korda. Nimetatud määrus oli täitedokument, mis

pidi olema vajadusel sundtäidetav.

Menetlusosaliste seisukohad ja menetluse edasine käik

9. Lapsele määratud esindaja, eestkosteasutused ja lapse isa vaidlesid määruskaebusele vastu ja

palusid jätta selle rahuldamata, kuivõrd ema ei esitanud avalduses taotlust määrata

sunnivahendid.

10. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

11. Ringkonnakohus leiab, et osaliselt tuleb muuta maakohtu määruse põhjendusi ning määruse

resolutsiooni tuleb täiendada seoses sunnivahendite rakendamisega. Ülejäänud osas jääb

maakohtu määrus muutmata. Määruskaebus kuulub rahuldamisele. Kuna ringkonnakohus

täiendab maakohtu lahendi resolutsiooni, märgib ringkonnakohus määruse tervikresolutsiooni

uues sõnastuses vastavalt TsMS § 654 lg-le 22 (koosmõjus §-ga 659).

12. TsMS § 659 ja § 651 lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus määruskaebemenetluses

maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.

Maakohtu lahendit ei vaidlustanud osas, milles kohus rahuldas avalduse osaliselt ja määras

kindlaks isa ja lapse suhtluskorra. Kuna selles osas ei ole maakohtu määrust vaidlustatud, siis

on määrus TsMS § 466 lg 3 järgi vaidlustamata osas jõustunud. Vastuseks määruskaebuse

väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

13. Maakohus oli seisukohal, et käesolevas asjas ei olnud põhjendatud kohaldada TMS § 179

lg-tes 2 ja 22 kehtestatud sunnimeetmeid, sest võimalike sunnimeetmete kohaldamine

kahjustaks oluliselt lapse ja tema vanemate suhteid ning sellise olukorra tekkimine ei olnud

lapse huvides (tl 84 p, maakohtu määruse lk 12, neljas lõik).

14. Määruskaebuse põhjendustel rikkus maakohus TsMS § 5621 lg-t 1, jättes määramata

sunnivahendid, mida tuleb rakendada kohtumääruse rikkumise korral.

15. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu määruse põhjendustega osas, milles kohus leidis, et

käesoleval juhul ei olnud põhjendatud kohaldada TMS § 179 lg-tes 2 ja 22 kehtestatud

sunnimeetmeid.

16. TsMS § 5621 lg-s 1 sätestab, et kohus määrab lapsega suhtlemist korraldavas kohtumääruses

sunnivahendid, mida saab rakendada kohtumääruse rikkumise korral, ja selgitab TMS § 179

lõigetes 2 ja 22 kehtestatud sunnimeetmete rakendamise korda. TsMS § 5621 lg 1 alusel määrab

ringkonnakohus, et kohtumääruse täitmiseks võib läbi viia täitemenetluse. Kohus selgitab, et

kohtumääruse rikkumisel võib kohus kohtutäituri ettepanekul trahvida isikut, kes kohtumäärust

ei täida (TMS § 179 lg 2). Teistkordse trahvi määramise asemel võib määrata kohustatud isikule

aresti TMS §-s 62 sätestatud korras. Trahvi maksmine või aresti kandmine ei vabasta

kohustatud isikut täitedokumendis ettenähtud toimingu tegemise, selle talumise või sellest

hoidumise kohustusest (TMS § 179 lg 22).

17. Määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud jäävad TsMS § 171 lg 1 ja § 172 lg 1 alusel

menetlusosaliste endi kanda, v.a lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud, mis

jäävad vastavalt TsMS § 172 lg-le 3 riigi kanda.

18. TsMS § 696 lg 3 võimaldab esitada käesoleva määruse peale määruskaebuse.

(allkirjastatud digitaalselt)