3-23-634/9 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Einar Vene, Tanel Saar, Maili Lokk

Määruse tegemise aeg ja koht

09.01.2024, Tartu

Haldusasja number

3-23-634

Haldusasi

X.X.-i kaebus Viru Vanglalt mittevaralise kahju

summas 10 000 eurot hüvitamise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 24.11.2023. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X.X.-i määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja/määruskaebuse esitaja – X.X.

RESOLUTSIOON

Tagastada X.X.-i määruskaebus Tartu Halduskohtu 24.11.2023. a määruse peale

HKMS § 207 lg 2 alusel.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kinnipeetav X.X. (kaebaja) esitas 12.10.2022 Viru Vanglale pöördumise, milles tegi

ettepaneku algatada K-hoone vahetuse vanema suhtes kriminaalasi, kuna ta andis

korralduse, mille alusel pidi kaebaja kandma põhjuseta kaitsemaski. Kaebaja oli

seisukohal, et selline diskrimineerimine on suunatud spetsiaalselt tema inimväärikuse

alandamisele. Kaebaja tõi kaebuses esile, et ta tegi kaks päeva varem koroonatesti, mis

oli negatiivne. Kaebaja sõnul haigestus ta mitmel korral külmetushaigusesse, kuna peab

vanglas külma duši all käima. Kaebaja nõudis maski kandmise nõudmisega

diskrimineerimise ja sellega seotud ebamugavuste tekitamise eest mittevaralise kahju

hüvitamist 1000 euro ulatuses.

Kaebaja esitas 16.12.2022 Viru Vanglale täiendava selgituse kahjunõude kohta. Kaebaja

märkis, et kollases majas ei ole kunagi sooja vett. Kaebaja haigestumine toimus 2022. aasta

märtsis-juunis ja ajavahemikul 6.-20.10.2022. Kaebaja heitis vanglale ette tegevusetust, kus

ametnikud ei korralda hoone veevärgi hooldamist, et soe vesi tuleks torustikust koheselt ning ta

on külma duši all käimise tõttu 2022. a kaks korda haigestunud. Kaebaja arvates on meedikud

talle pannud valediagnoosi, mistõttu teda sunniti maski kandma alates 11.10.2022. Kaebajat ei

teavitatud sellest, kellelt ta võis koroonaviiruse nakkuse saada. Kaebaja arvates tekitati talle

tervisekahju seetõttu, et dušist tuleb pidevalt külma vett.

2. Viru Vangla jättis 15.02.2023. a otsusega nr 6-16/238-7 kaebaja kahju hüvitamise taotluse

rahuldamata.

3. Kaebaja esitas 15.03.2023 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla vastu kahju

hüvitamise nõudes. Kaebaja märgib, et kaebus on esitatud seoses sellega, et Viru Vangla jättis

tema kahju hüvitamise taotluse rahuldamata. Kaebaja heidab kaebuses vanglaametnikele ette

valeandmete esitamist ja kuriteo toimepanemist ning viitab tervishoiuteenuse

dokumenteerimise kohustuse rikkumisele. Kaebaja märgib, et ta on vaktsineerimise järgselt

põdenud kaks korda koroonat pärast seda, kui külmetus jäise duši all, kus puhus ka

ventilatsioonist külma õhku. Kaebaja väitel põdes ta koroonat veebruaris-märtsis 2022 ja

juuni lõpus 2022. Kaebaja arvates oleks see pidanud arstidel olema registreeritud. Kaebaja

leiab, et oktoobris 2022, mil teda sunniti maski kandma, ei oleks ta saanud enam nakatuda,

kuna tal oli siis immuunsus. Kaebajal oli üksnes nohu 2 päeva. Samuti tehti talle päev enne

maski kandmise sundimist kiirtest, mis oli negatiivne. Kaebaja sõnul selgitas ta ka valvuritele,

et ei puutunud õpetaja Erikaga kokku ega saanud haigestuda ning maski pärast lähevad tal

prillid uduseks ja on lämbumise tunne, sest tal oli sel ajal nohu. Kaebaja märgib, et ta hindab

vangla tekitatud kahju tema tervisele kokku 10 000 eurole, s.o seoses kaebaja nägemise

halvenemisega, koroonaviirusesse nakatumisega, kambris värske õhu puudujäägiga,

keeldumise eest anda kaebajale vangla arvel villaseid sokke, keeldumise eest kütta põrandaid

ning keeldumise eest anda täpset informatsiooni, kes võis kaebajat nakatada koroonaviirusega

siis, kui teda sunniti maski kandma.

4. Tartu Halduskohus tagastas esitatud kaebuse 24.11.2023. a määrusega. Halduskohus

märkis vaidlusaluses määruses kokkuvõtvalt järgmist.

4.1. HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud

vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Praegusel juhul näeb

seadus vaidluse lahendamiseks ette teistsuguse menetluskorra osas, mis seondub kaebaja

kuriteoteate alusel kriminaalmenetluse algatamata jätmisega. Tallinna Ringkonnakohus

märkis 11.01.2022. a määruses nr 3-21-858, et kriminaalmenetluse alustamata jätmine mõnel

kriminaalmenetluse seadustiku § 199 lg-tes 1 või 2 sätestatud alusel on kriminaalmenetluse

toiming, millega tekitatud kahju hüvitamist reguleerib süüteomenetluses tekitatud kahju

hüvitamise seadus (SKHS), mis on riigivastutuse seaduse suhtes eriseaduseks (vt SKHS § 1

lõige 3 ja § 4). Taotlus kriminaalasja kohtueelses menetluses menetlusõiguse süülise

rikkumisega (vt SKHS § 7 lõige 1 ja § 11 lõige 2) tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks

tuleb SKHS § 14 lõike 2 kohaselt esitada prokuratuurile. Kui prokuratuur jätab taotluse

(osaliselt) rahuldamata või läbi vaatamata, võib SKHS § 16 lõike 1 järgi esitada kaebuse

Riigiprokuratuurile ning vajaduse korral on Riigiprokuratuuri määrust võimalik SKHS § 17

lõike 1 alusel vaidlustada maakohtus (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 08.06.2021. a määrus nr

3-21-1184, p-d 5–6).

Eelnevat arvestades ei kuulu kriminaalmenetluse alustamata jätmisega seoses tekitatud kahju

hüvitamise nõude lahendamine HKMS § 4 lõike 1 kohaselt halduskohtu pädevusse ja kaebus

tuleb selles osas tagastada HKMS § 121 lõike 1 punkti 1 alusel.

4.2. Kohus märgib, et kaebaja saab kohtus nõuda ainult sama kahju hüvitamist, mida ta nõudis

vanglalt. Kohtu hinnangul on kaebaja kaebuses võrreldes kohtueelse menetlusega kahjunõude

alust laiendanud. Kohtule esitatud materjalidest ei nähtu, et kaebaja oleks nõudnud kaebuses

viidatud kohtueelses menetluses vanglalt kahjuhüvitise väljamõistmist tema nägemise

halvenemise, kambris värske õhu puudujäägi, villaste sokkide andmisest keeldumise ning

põrandate kütmata jätmise eest. Kaebaja on vanglale esitatud kahjunõudes teinud etteheiteid

üksnes selle kohta, et teda sunniti sektsioonis maski kandma ning et dušist tuleb väidetavalt

ainult külma vett, mille tõttu kaebaja haigestus kaks korda külmetushaigusesse (kaebaja viitab

haigestumisele märtsis-juunis koroonaviirusesse ning 6.-20.10.2022 nohusse või grippi).

Samuti viitas kaebaja nimetatud kohtueelses menetluses informatsiooni andmata jätmisele

nakatumise osas. Kaebaja ei ole vanglale 12.10.2022 esitatud kahjunõudes ega ka 16.12.2022

esitatud kahjunõude täienduses talle tekkinud tervisekahju kirjeldades väitnud, et tervisekahju

seisneks nägemise halvenemises ning samuti ei ole kaebaja kohtueelses menetluses teinud

vanglale etteheiteid seoses kambris värske õhu puudujäägi, villaste sokkide andmisest

keeldumise või põrandate kütmata jätmisega. Seega ei ole kaebajal selles osas läbitud

vangistusseaduse § 11 lõikes 8 ja HKMS § 47 lõikes 1 ette nähtud kohustuslikku kohtueelset

menetlust ning vastavas osas kuulub kaebus HKMS § 121 lõike 1 punkti 4 alusel

tagastamisele.

4.3. Kohtupraktika kohaselt on avaliku võimu kandja tekitatud mittevaralise kahju hüvitamine

Eestis erandlik ja piiratud ning RVastS § 9 lg 1 näeb selle võimaluse ette vaid kõige

olulisemate põhiõiguste tõsiste riivete korral (Riigikohtu halduskolleegiumi 27.06.2017. a

otsus asjas nr 3-3-1-9-17, p 13 ning seal viidatud kohtupraktika). Praeguse vaidluse

asjaolusid arvestades ei ole kohtu hinnangul ilmnenud, et seoses maski kandmise kohustuse,

duši vee temperatuuri või viiruse leviku osas informatsiooni andmata jätmisega oleks kaebaja

põhiõigusi riivatud määral, mis õigustaks tema kasuks kahjuhüvitise väljamõistmist.

4.4. Seoses maski kandmise kohustusega märgib kohus, et Viru Vangla 15.02.2023. a otsuse

nr 6-16/238-7 kohaselt on sisekontroll asjaolude kontrollimise käigus tuvastanud, et kaebaja

oli kohustatud kandma väljaspool kambrit maski, sest ta puutus 10.10.2022 kokku V-hoone

COVID-19 positiivse vahistatuga ja oli seega lähikontaktne. Kohtul ei ole alust selles kahelda.

Vangistusseadus ei sisalda sätteid, mis reguleeriksid abinõude kohaldamist nakkushaiguse

tõrjumise eesmärgil. Küll aga sätestavad nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 17

lõike 3 punktid 1 ja 2, et Justiitsministeeriumil tuleb korraldada kinnipidamisasutuses

võimalikult nakkusohutud tööolud vanglaametnikele ja kinnipeetavatega vahetult

kokkupuutuvatele isikutele, samuti võimalikult nakkusohutud kinnipidamistingimused

kinnipeetavatele. Seega oli vanglal üldine hoolsuskohustus oma töökorralduses vastavaid

abinõusid rakendada. Viru Vangla märkis kaebaja kahjunõude kohta tehtud otsuses, et lähtus

COVID-19 haiguse leviku ja haigestumise vältimiseks riiklikest juhistest, sh oli lähikontakti

puhul üheks käitumisjuhendiks kanda kaitsemaski olukorras, kus täielik isoleeritus ei ole

võimalik. Kohus märgib, et vanglas nagu teistes hoonetes, kus viibib palju inimesi

elukondlikult koos (haiglad, hooldekodud, koolid jne), on suur risk nakatuda ning maskide

kandmist on COVID-19 pandeemia ajal peetud üheks viiruse leviku tõkestamise vahendiks.

Lisaks on kaebaja kahjunõudes esile toonud, et tal endal oli sel ajal nohu, mis täiendavalt

õigustab maski kandmist viiruse leviku vältimiseks. Viru Vangla meditsiiniosakonna

poolsetes juhistes COVID-19 haiguse leviku ja haigestumise vältimiseks oli välja toodud, et

lähikontaktsed kannavad maski 5 päeva ühiskasutatavates ruumides. Seega tuli kaebajal maski

kanda üksnes lühiajaliselt ühiskasutatavates ruumides. Kohtupraktikas on leitud, et maski

kandmise kohustust lühiajaliselt ei saa pidada intensiivseks piiranguks (vt Tallinna

Halduskohtu 11.02.2022. a otsus asjas nr 3-20-2585). Eelnevat arvestades ei näe kohus vangla

tegevuses seoses maski kandmise kohustuse panemisega õigusvastasust ning kaebajale

kahjuhüvitise väljamõistmine selle eest ei ole tõenäoline.

4.5. Kaebaja heidab vanglale ette ka seda, et teda ei teavitatud sellest, kellega täpsemalt ta

suhtles, kes võis koroonaviirust põdeda. Kohus mõistab, et kaebaja soovis teada saada selle

COVID-19 positiivse isiku nime, kellega kokku puutumise tõttu tuli tal vaidlusalust

kaitsemaski kanda. Kohus leiab, et vanglal ei olnud kohustust ega ka volitust antud isiku nime

kaebajale avaldada. Tegemist oli teise isiku terviseandmetega, mida loetakse tavaliselt eraelu

kaitsesfääriga hõlmatuks. Seega ei näe kohus ka antud vangla tegevuses õigusvastasust.

Vastava teabe mittesaamine ei saanud kaebaja õigusi intensiivselt riivata.

4.6. Kaebaja teeb vanglale etteheiteid ka duši liialt külma vee osas ning leiab, et selle tõttu

haigestus ta kaks korda 2022. aasta märtsis-juunis ja 6.-20.10.2022.

Kuna kaebaja väitis esitatud kahjunõudes, et K-hoones ei tule sooja vett mitte kunagi ja seda

peab kaua ootama ning kinnipeetava haigestumine külma duši all käimisest toimus 2022.

aasta märtsis-juunis ja 6.-20.10.2022, siis kontrollis vangla kohtueelses menetluses Riigi

Kinnisvara AS töötaotluste väljavõtteid terve 2022. aasta kohta. Vangla ei tuvastanud mitte

ühtegi kaebust või töötaotlust 2022. aastal sooja vee probleemide kohta K-hoones. Kohtul

puudub alus selles kahelda. Kohus nõustub vanglaga, et ei ole tõenäoline, et vanglaametnikud

ei esita Riigi Kinnisvara AS-le rikketeateid, kui hoones esineb häireid sooja veega. Samuti ei

ole kaebaja vangla väitel ise esitanud vanglale kirjalikke pöördumisi sooja vee probleemide

kohta. Ka kaebaja ise ei ole kaebuses väitnud, et ta vanglale vastavasisulisi pöördumisi oleks

esitanud.

Viru Vangla selgitas otsuses nr 6-16/238-7 põhjalikult ka vangla hoonete sooja veega

varustamise asjaolusid. Vangla sõnul on hoonete sooja veega varustamine automatiseeritud

ning K-hoone duširuumide kraanidest väljuv soe vesi on reguleeritud temperatuurile 38°C.

K-hoone kolmandal korrusel paikneb kuuma vee boiler, kus külm vesi kuumutatakse

temperatuurini 55°С. Hoone igal korrusel paiknevad omakorda sooja vee segamissõlmed, kus

külm ja kuum vesi segatakse hooneautomaatika abil temperatuurini 38°C ning sealt liigub soe

vesi mööda torustikku duširuumidesse. Isegi juhul, kui hoones on korraga suur veetarbimine,

säilib dušikraanides sooja vee temperatuur konstantsena, sest automaatika reguleerib külma

vee pealevoolu segamissõlmes ning kraanist väljuv vesi on temperatuuriga 38°C.

Segamissõlmes olev soe vesi ei saa jahtuda, sest see suunatakse tsirkulatsiooni teel tagasi

boilerisse. Vangla on teadlik, et dušikraani nupule vajutamisel ei välju kraanist koheselt soe

vesi temperatuuriga 38°C, kui vett ei ole vahetult enne kasutatud. Seadistatud temperatuuriga

soe vesi väljub dušikraanist sekundi-paari möödudes, kuni soe vesi voolab mööda torustikku

korruse segamissõlmest duširuumi kraanini. Korruse segamissõlm paikneb valveruumi kohal

ning torustiku vahemaa kuni duširuumini ei ole pikk. Soe vesi, mis seisab segamissõlme ja

duširuumi vahelises torustikus, võib jahtuda toatemperatuurini, kuid mitte madalamale, sest

torustik paikneb siseruumides. Tehniliselt ei ole võimalik reguleerida, et soe vesi väljuks

kraanist kohe pärast nupule vajutamist. Ka tavaelus ei tule kortermaja sooja vee kraanist kohe

sooja vett ning seda tuleb mõni hetk oodata. Vangla ei pea tõenäoliseks, et kinnipeetav võiks

külmetuda, kui ta kasutab duši all sekund-paar toatemperatuuriga vett, pigem on tegemist

tervisliku karastamisega. Kohus nõustub sellega. Kaebaja viibib vangistuses alates 2021. aasta

märtsikuust ning tal on piisav kogemus ja teadmine, et esimesed paar sekundit tuleb

dušikraanist toasooja vett. Vangla väitel ei ole kinnipeetavatel duši all käimise aeg

limiteeritud ning kaebaja ei pea duši all end kastma märjaks toasooja veega, sest tal on aega

oodata sekund-paar, kuni kraanist tuleb soe vesi. Vangla on seisukohal, et dušikraanist

väljuva vee temperatuur on sobiv ning see vastab nõuetele ning vanglaametnikud ei pidanud

esitama Riigi Kinnisvara AS-le alusetuid rikketeateid torustiku hooldamiseks. Kohtul ei ole

alust eeltoodud selgitustes kahelda.

Kohus nõustub vanglaga ka selles osas, et ei ole tõenäoline, et kaebaja külmetus ja sai nohu

duši all käimisest, sest kraanist tuleb soe vesi sekundi-paari möödudes ning duširuumi

õhutemperatuur vastab kehtestatud nõuetele. Majandus- ja taristuministri 2. juuli 2015. a

määruse nr 34 „Eluruumile esitatavad nõuded“ § 4 lõike 4 kohaselt ei tohi kaugküttevõrgust

või hoonekatlamajast köetavas eluruumis siseõhu temperatuur inimese pikemaajalisel ruumis

viibimisel olla madalam kui 18°С. Hooneautomaatika aruande kohaselt ei ole K-hoone

õhutemperatuurid ajavahemikul 6.-20. oktoober 2022 langenud madalamale kui 22,2°C.

Kaebaja tervisekaardi väljavõtte kohaselt on kaebaja 2022. aasta märtsist kuni juunikuuni

vangla meditsiiniosakonna poole pöördunud kahe terviseprobleemiga: COVID-19

haigestumine 28. veebruaril 2022 ning aprilli- ja maikuus seoses kuivnahksusega. Nimetatud

terviseprobleemid ei ole sellised haigestumised, mis võiksid tuleneda toasooja veega duši all

käimisest. Viirushaiguste levimine puhta voolava vee all end pestes ei saa olla kuigi

tõenäoline. Ajavahemikul 6.-20. oktoober 2022 on kaebaja pöördunud 7. oktoobril 2022

meditsiinisakonna poole nohu kaebusega, kus kaebajale tehti COVID-19 kiirtest, mis osutus

negatiivseks. Kaebaja võis muu hulgas külmetuda värskes õhus jalutamas käies või saada

viirusnakkuse, mis on sügisel tavapäraselt liikvel. Viirushaiguste üheks sümptomiks on nohu,

mille üle kaebaja ka kurtis. Tervisekaardil puuduvad märkmed, et kaebajal oleks diagnoositud

gripp. Kaebaja pöördus 20. oktoobril 2022 meediku poole nahaprobleemidega, mis ei ole

seotud külmetushaigusega. Vangla sõnul ei viita kaebaja tervisekaardi väljavõte asjaoludele,

et kaebaja tervis oleks saanud kahjustada toasooja veega duši all käimisest. Ka kaebaja ise ei

ole vastavasisulistele tõenditele viidanud ning kohus ei pea seda samuti tõenäoliseks, et

kaebaja märgitud tervisehädad oleks tulenenud duši kasutamisest. Seega ei näe kohus

kaebajale kahjuhüvitise väljamõistmiseks alust ning kaebaja õigused ei saanud olla

intensiivselt riivatud.

4.7. Eelnevast tulenevalt tagastab kohus kaebuse tervikuna HKMS § 121 lg 1 p-de 1 ja 4 ning

lg 2 p 21 alusel.

5. Kaebaja sai halduskohtu 24.11.2023. a määruse koos tõlkega kätte 08.12.2023.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

6. Kaebaja esitas 26.12.2023 määruskaebuse Tartu Halduskohtu 24.11.2023. a määruse

peale. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on halduskohus valesti kaebuse tagastanud ja

kaebaja palub ringkonnakohtul tühistada halduskohtu kõnealune määrus ning teha asjas uus

määrus, millega kohustada Tartu Halduskohut tema hüvitamiskaebust menetlema.

Kokkuvõtvalt on määruskaebuse põhjendused järgmised.

6.1. On ammu teada, et jalgu peab hoidma soojas, et ei oleks koroonaviiruseid ja muid

igasuguseid grippe koos nohudega.

6.2. Kohtunik heidab ette, et ma ei esitanud kõiki oma pretensioone vanglale eesti keeles. Aga

vangla pole midagi teinud selleks, et ma oskaks eesti keelt. Narvas ei oska üldse mitte keegi

eesti keelt, sest me oleme kõik venelased. Mul oli isegi kusagil dokument A2 tasemel eksami

sooritamisest 09.05.2023. a, aga ma ei saa aru, mida eestlased räägivad raadios ja vahetult. Ja

vangla tagastas mulle kümneid vaideid, keeldudes neid tõlkimast

6.3. See on vale, et ma pole nõudnud vanglalt villaseid sokke, lihtsalt sokke ja isegi aluspükse

- hoopis vangla ei esitanud kohtule neid vaideid ja nõudeid, kuna nad lähevad teise

kohtumenetluse raames, kus nad ka tõestavad, et 6 eurot inimesele piisab selleks, et osta

endale sokid ja aluspüksid aastaks. Praegu vaatab seda asja läbi Riigikohus.

6.4. Kohtunik ei tea Eesti põhiseadust ja tõlgendab seda eranditult Eestis valitseva

kontingendi jaoks - igaühel õigus tervise kaitsele, puudega inimesed on riigi ja kohaliku

omavalitsuse poolt erihoolduse all, igaühel (minul sealhulgas) on õigus vabalt (NB!) saada

teavet, mida levitatakse üldiseks kasutamiseks, igaühel (ja minul ka) on õigus kaitsele riigi ja

seaduse poolt, igal Eesti elanikul on õigus pöörduda kohtusse oma õiguste ja vabaduste

rikkumise korral jne. Las vangla lõpetab lepingud kõikide arstide ja meditsiiniõdedega, kes

keelduvad dokumenteerimast minu ja teiste kinnipeetavate haigusi. Mina lõpetan nendega

lepingu ja loobun ametlikult sellistest meditsiiniteenustest vanglas.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Tartu Ringkonnakohus leiab, et X.X.-i määruskaebus halduskohtu 24.11.2023. a määruse

peale kuulub tagastamisele HKMS § 207 lg 2 alusel. HKMS § 207 lg 2 kohaselt võib

ringkonnakohus määruskaebuse tagastada muuhulgas juhul, kui määruskaebuse esitaja

võimalus oma õiguste kaitseks on ilmselgelt vähene.

Tartu Halduskohus tagastas vaidlusaluse määruse kohaselt esitatud hüvitamiskaebuse HKMS

§-de 121 lg 1 p-de 1 ja 4 ning lg 2 p 21 alusel (vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu

pädevuses; kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud

kohustuslikust korrast; kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest

tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline) alusel.

Ringkonnakohus nõustub halduskohtu 24.11.2023. a määruse kõigi põhjendustega kaebuse

tagastamise kohta ja ei korda neid (HKMS § 201 lg 4 ja § 203 lg 2).

7.1. Esitatud määruskaebuses pole välja toodud ühtegi sellist sisulist põhjendust, mis annaks

aluse asuda halduskohtu seisukohaga võrreldes teistsugusele seisukohale.

Kriminaalmenetluse alustamata jätmisega seoses tekitatud kahju hüvitamise nõude

lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse ja seda kaebajale vaidlusaluses määruses ka

selgitati.

Kuna kaebaja ei ole vanglale 12.10.2022 esitatud kahjunõudes ega ka 16.12.2022. a

täienduses talle tekkinud tervisekahju kirjeldades väitnud, et tervisekahju seisnes ka nägemise

halvenemises ning samuti ei ole kaebaja kõnealuses kahjunõudes ega selle täienduses teinud

vanglale etteheiteid seoses kambris värske õhu puudumisega, villaste sokkide andmisest

keeldumise või põrandate kütmata jätmisega, siis tagastas halduskohus nimetatud osas

hüvitamiskaebuse põhjendatult HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel. Asjaolu, et kaebaja võis sellisel

alusel nõudeid esitada mõnes muus kahjunõudes või vaides, mille osas on käimas

kohtumenetlus mõnes teises kohtuasjas, ei oma käesoleva asja lahendamisel sisulist

tähtsust.

Ringkonnakohus nõustub asja materjalide pinnalt igati ka halduskohtu seisukohaga, mille

kohaselt ei ole vaidluse asjaolusid arvestades käesolevas asjas ilmnenud, et seoses maski

kandmise kohustuse, duši vee temperatuuri või viiruse leviku osas informatsiooni andmata

jätmisega oleks kaebaja põhiõigusi riivatud määral, mis õigustaks tema kasuks reaalse

kahjuhüvitise väljamõistmist, s.o halduskohtul oli alus tagastada kaebus nimetatud osas

põhjusel, et kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning kaebuse rahuldamine on

ebatõenäoline.

(allkirjastatud digitaalselt)