3-23-1008/12 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Villem Lapimaa, Maret Altnurme ja Virgo Saarmets

Määruse tegemise aeg ja koht

09.01.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-23-1008

Haldusasi

OÜ Forestgreen kaebus Keskkonnaameti 01.12.2022

korralduse ja 21.02.2023 vaideotsuse tühistamiseks ning

Keskkonnaameti kohustamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja OÜ Forestgreen, esindaja v.adv Indrek Kukk

Vastustaja Keskkonnaamet, esindaja Signe Lehtme

Kolmas isik MTÜ Üru Jahimeeste Selts, esindaja Aivar

Jõgi

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 29.11.2023 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

OÜ Forestgreen määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada OÜ Forestgreen määruskaebus.

2. Tühistada Tallinna Halduskohtu 29.11.2023 määrus ja teha asjas uus määrus, millega

lugeda OÜ Forestgreen kaebus tähtaegselt esitatuks.

3. Jätta rahuldamata taotlus avaldatavas kohtulahendis füüsiliste ning juriidiliste

isikute nimed tähemärkidega asendamiseks.

Selgitus

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul, arvates määruse

kättetoimetamisest (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 124 lg 3, § 155 lg 5, § 235 lg-

d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Keskkonnaamet

(KeA)

pikendas

01.12.2022

korraldusega

Üru

jahipiirkonna

kasutusõiguse loa nr 23 kehtivust 10 aastaks, s.o kuni 05.12.2032.

2. OÜ Forestgreen esitas korralduse kehtetuks tunnistamiseks 04.01.2023 vaide. Selle saatis

lepinguline esindaja adv Mari Kelve-Liivsoo e-kirjaga aadressilt XXX. Vaide päises oli

märgitud vaide esitanud advokaatide M. Kelve-Liivsoo ja Indrek Leppiku kontaktaadressiks

YYY. KeA teavitas 09.01.2023 kirjaga OÜ-d Forestgreen, et vaide läbivaatamise tähtaega

3-23-1008

2(7)

pikendatakse ja vaideotsus tehakse 13.02.2023. Kiri saadeti e-posti aadressile XXX. KeA

pikendas 20.01.2023 kirjaga kolmandale isikule vaide kohta seisukoha esitamiseks antud

tähtaega 7 päeva võrra. Kolmas isik esitas seisukoha 27.01.2023.

3. KeA jättis vaide 21.02.2023 vaideotsusega rahuldamata ja edastas vaideotsuse samal

päeval kell 11.22 e-posti aadressile CCC.

4. OÜ Forestgreen esitas 08.05.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse KeA 01.12.2022

korralduse ja 21.02.2023 vaideotsuse peale ning KeA kohustamiseks.

Kaebaja väitel tehti KeA 21.02.2023 vaideotsus talle teatavaks 06.04.2023. Kaebaja esindaja

adv Mari Kelve-Liivsoo pöördus 05.04.2023 KeA poole küsimusega, millal tehakse vaideotsus.

06.04.2023 edastas KeA kaebaja esindajale vaideotsuse, märkides, et saatis selle kaebaja teise

esindaja I. Leppiku e-posti aadressile 21.02.2023. Vandeadvokaat I. Leppik ei ole vaideotsust

oma e-posti aadressil kätte saanud. Kaebaja leidis, et kaebus on esitatud tähtaegselt,

alternatiivselt esitas taotluse tähtaja ennistamiseks.

5. Keskkonnaamet ja MTÜ Üru Jahimeeste Selts palusid lõpetada haldusasja menetlus

kaebetähtaja rikkumise tõttu ja jätta kaebetähtaja ennistamise taotlus rahuldamata.

6. Tallinna Halduskohus jättis 29.11.2023 määrusega taotluse kaebetähtaja ennistamiseks

rahuldamata ja lõpetas HKMS § 152 lg 1 p 2 alusel haldusasja menetluse.

HKMS § 46 lg 1 kohaselt võib tühistamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti

teatavaks tegemisest arvates. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 27 lg 2 p 4 kohaselt loetakse

elektrooniliselt edastatud dokument kättetoimetatuks muu hulgas siis, kui dokument on

edastatud advokaadi äriregistrisse kantud või tema poolt avaldatud elektronposti aadressil.

Kaebajat esindasid vaidemenetluses advokaatidest esindajad – I. Leppik ja M. Kelve-Liivsoo,

kes mõlemad olid allkirjastanud ka KeA-le 04.01.2023 esitatud vaide. KeA edastas 21.02.2023

vaideotsuse advokaat I. Leppiku elektronposti aadressile CCC. Kuigi seda elektronposti

aadressi ei olnud 04.01.2023 vaides märgitud, on vandeadvokaat I. Leppik selle varasemalt

praeguste asjadega sarnastes menetlustes KeA-le avaldanud ja KeA on sellele aadressile ka

varasemalt sama kaebaja suhtes tehtud haldusakte saatnud. Kaebaja on sellisel viisil edastatud

haldusakte halduskohtus teistes haldusasjades tähtaegselt vaidlustanud ning kaebaja esindajad

ei ole teinud etteheiteid menetlusdokumentide edastamisele kõnealusele e-posti aadressile.

Seega ei pidanud KeA-l siinses asjas tekkima kahtlust, et esindaja e-posti aadressile vaideotsust

saates ei pruugi kaebaja seda seekord kätte saada. KeA esitas tõendi, et kiri on kohale läinud ja

saaja süsteemist on tulnud selle kohta vastus (SMTP response 2.0.0). Kaebaja ei ole väidet kirja

mittesaamise kohta millegagi tõendanud (kirja mittesaamist oleks eelduslikult võimalik

tõendada teenusepakkuja logiandmetega kaebaja elektronposti aadressile saadetud kirjade

kohta).

Isegi kui eitada KeA õigust edastada kaebajale 21.02.2023 vaideotsust elektronposti aadressile

CCC ning seega mitte lugeda vaideotsust kaebajale 21.02.2023 teatavaks tehtuks, tuleks

kaebetähtaeg ikkagi möödunuks lugeda. Nimelt sätestab HKMS § 46 lg 7, et kui haldusakti ei

ole kaebajale teatavaks tehtud, kuid ta on haldusaktist muul viisil teada saanud, ent viivitanud

ebamõistlikult tühistamiskaebuse esitamisega, loetakse kaebetähtaeg möödunuks. Kui kaebaja

esindajateni neile lubatud ajaks (s.o hiljemalt 13.02.2023) vaideotsust ei jõudnud, oleks nad

pidanud asuma alates sellest mõistliku aja jooksul välja selgitama, kas vaideotsus on tehtud.

Lähtudes kohtupraktikast (Riigikohtu 18.04.2013 määrus asjas nr 3-3-1-3-13, p 16; 28.01.2008

määrus asjas nr 3-3-1-82-07, p 15) olnuks kaebaja esindajatel aega kuni 15.03.2023, et välja

nõuda neile teadaolevalt tehtud vaideotsus, ning seejärel hiljemalt 14.04.2023 halduskohtule

3-23-1008

3(7)

kaebuse esitamiseks. Vaideotsus oli alates 21.02.2023 muu hulgas kättesaadav KeA avalikust

dokumendiregistrist. Kaebaja esindaja pöördus KeA poole alles 05.04.2023 ja esitas kohtule

kaebuse 08.05.2023.

Kaebaja ei ole esile toonud kaebetähtaja ennistamist õigustavaid mõjuvaid põhjuseid ja

kaebetähtaja ületamine ei ole vabandatav. Kaebajat esindasid vaidemenetluses advokaadid,

kellelt tuleb eeldada kõrgemaid õigusalaseid teadmisi, sh nii HMS-i kui ka HKMS-i kohta. See,

et kaebaja esindajad ei pidanud vastustaja suurenenud töömahtu arvestades mõistlikuks

vaideotsuse kohta vastustajalt enne 05.04.2023 uurida, ei ole käsitatav tähtaja möödalaskmise

mõjuva põhjusena. Tähtaja ennistamise taotluses ei ole toodud esile ühtegi esindajatest

sõltumatut asjaolu, mis takistas enne 05.04.2023 vastustaja poole pöördumist ja vaideotsuse

väljanõudmist.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

7. OÜ Forestgreen esitas määruskaebuse Tallinna Halduskohtu 29.11.2023 määruse peale,

paludes tühistada halduskohtu määrus ja teha uus määrus, millega lugeda kaebus tähtaegseks

või alternatiivselt ennistada kaebetähtaeg.

Halduskohus kohaldas valesti HMS § 27 lg 2 p-i 4, leides, et advokaadi e-posti aadressiks saab

sätte tähenduses lugeda mistahes aadressi, mille vahendusel advokaat on haldusorganiga mõnes

eelnevas haldusmenetluses suhelnud. Advokaatidest esindajad palusid siinse kohtuvaidluseni

viinud haldusmenetluses vaideotsuse edastada e-posti aadressile YYY. Vandeadvokaat, kelle

nimelisele aadressile vastustaja vaideotsuse saatis, ei ole vastustajaga selles haldusmenetluses

ühtegi korda üheltki aadressilt suhelnud. Kui KeA otsustas saata kirja lepingulise esindaja

nimelisele

meiliaadressile,

tulnuks

paluda

kättesaamiskinnitust.

KeA

palus

kättesaamiskinnitust näiteks siis, kui teatas 09.01.2023 kaebaja esindajale M. Kelve-Liivsoole

vaideotsuse tegemise aja edasilükkamisest. See näitab, et KeA mõistab kättesaamiskinnituse

saamise vajalikkust.

HMS § 27 lg 2 p-i 4 tuleb tõlgendada põhiseaduskonformselt. Kui see ei ole võimalik, tuleb

HMS § 27 lg 2 p 4 jätta kohaldamata. Advokaadile ei saa panna piiramatut vastutust seoses e-

posti aadressi haldamisega, sest sellega võib kaasneda kaebeõiguse kaotamine.

Halduskohus on rikkunud HKMS § 61 lg-st 1 tulenevat kohustust hinnata kõiki tõendeid

igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis ja vastastikuses seoses. Halduskohus ei

ole selgitanud, miks ta ei nõustu vandeadvokaadist esindaja kinnitusega, et ta ei ole vaideotsust

kätte saanud. Kaebaja taotleb vandeadvokaadist esindaja ülekuulamist vande all ning esitab

tõendi advokaadibüroo kvaliteedisüsteemi juhtimise kohta, mis kinnitab menetlusposti aadressi

toimimise põhimõtteid. Halduskohus on rikkunud HKMS § 59 lg-d 1, 2 ja 3, jaotades poolte

tõendamiskoormuse selliselt, et kaebaja peab tõendama negatiivset asjaolu, et ta pole

vaideotsust kätte saanud. Seejuures ei juhtinud kohus tähelepanu tõendamiskoormuse jaotusele

ega andnud kaebajale võimalust kohtu hinnangul vajalike tõendite esitamiseks. Kaebaja

esindaja ei tohi advokatuuriseaduse (AdvS) § 43 kohaselt avaldada andmeid isikute kohta, kes

vaidlusalusel kuupäeval temaga kirjavahetust pidasid.

Halduskohus on andnud ebaõige tähenduse sellele, et kaebaja lepingulised esindajad ei teinud

KeA-le etteheiteid eelnevate vaideotsuste saatmise kohta lepingulise esindaja e-posti aadressil.

Lepinguline esindaja sai eelnevad vaideotsused kätte. Kaebajal oli võimalik need tähtaegselt

vaidlustada, olenemata vastustaja rikkumisest. Seetõttu ei olnud kaebajal ka vajadust etteheiteid

teha. KeA hooletus kahes eelnevas vaidemenetluses ei tähenda, et ta võiks kättetoimetamise

reegleid rikkuda ka igas järgnevas menetluses, tõrjudes seejärel halduskohtus kaebust väitega,

3-23-1008

4(7)

et vastaspool on tema rikkumise tõttu minetanud kaebevõimaluse. HKMS § 28 lg 1 kohaselt

peab menetlusosaline oma menetlusõigusi kasutama heauskselt.

Alternatiivselt tulnuks kaebetähtaeg ennistada. Võttes arvesse senist halduspraktikat kaebaja

varasemate vaiete lahendamisel, ei viivitanud kaebaja esindajad ebamõistlikult kaua, enne kui

nõudsid vaideotsuse vastustajalt välja. KeA väitis ekslikult, et kaebaja lepingulised esindajad

viivitasid vaideotsuse väljanõudmisega 2,5 kuud. Tegelikkuses pöördusid kaebaja lepingulised

esindajad vastustaja poole 6 nädalat pärast vaideotsuse tegemist. Kaebajal on vastustajaga kolm

jahipiirkondade lubade pikendamist vaidlust. Vastustaja ei ole mitte üheski vaidemenetluses

teinud vaideotsust iseenda määratud tähtajaks. Vaideotsuse tähtaegne tegemine ning selle

edastamine aadressil, mille advokaatidest esindajad on otsuse kättetoimetamiseks avaldanud,

on haldusorgani kohustus. Lepingulised esindajad ei pea seda kohustust asuma haldusorganile

meenutama kohe pärast vaideotsuse tegemise tähtaja möödumist.

8. Keskkonnaamet palub jätta määruskaebus ja tõendite kogumise taotlus rahuldamata.

Vaideotsust ei saadetud valele aadressile, see saadeti vaide esitaja esindaja e-posti aadressile.

Adv I. Leppik oli e-posti aadressilt CCC sarnastes asjades lühikese aja vältel sama kaebaja

nimel saatnud KeA-le ja võtnud vastu KeA edastatud dokumente. Seejuures ei ole advokaat

kordagi KeA-d teavitanud sellest, et ta ei soovi sellelt e-posti aadressilt dokumente vastu võtta.

Seega on adv I. Leppik oma e-posti aadressi KeA-le avaldanud HMS § 27 lg 2 p 4 tähenduses.

See säte ei eelda adressaadi poolt kättesaamiskinnituse saatmist. Kuna advokaat ei ole

teavitanud KeA-d, et ta ei soovi saada kirju oma isiklikule e-posti aadressile, ei saa ta ka väita,

et tal ei olnud põhjust oodata haldusakti sellele aadressile. Advokaadile kehtivad kõrgendatud

nõudmised ametiposti vastuvõtmisel. KeA ei pidanud välja selgitama, miks tema haldusakti ei

ole kohtus vaidlustatud. Arvestades infotehnoloogilisi võimalusi, oleks kaebajal olnud võimalik

teiste isikute andmeid avaldamata esitada tõendeid, et e-posti aadressile CCC ei saabunud

21.02.2023 kl 11.22 KeA-lt e-kirja. Kaebaja otsustas seda mitte teha. Samas ei tugine

halduskohtu järeldused sellele asjaolule.

9. MTÜ Üru Jahimeeste Selts ei esitanud vastust määruskaebusele.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. Ringkonnakohus leiab, et halduskohtu määrus tuleb menetlusnormi olulise rikkumise

tõttu tühistada. Asjas tuleb teha uus määrus, millega lugeda OÜ Forestgreen halduskohtule

esitatud kaebus tähtaegseks.

11. HMS § 86 lg 1 teine lause sätestab, et vaideotsus toimetatakse vaide esitajale kätte. Isikul,

kelle vaie jäi rahuldamata või kelle õigusi vaidemenetluses rikuti, on õigus pöörduda

halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tingimustel ja korras kaebusega halduskohtusse

(HMS § 87 lg 1). HKMS § 47 lg 2 sätestab, et kui isik pidas kinni nõude kohtueelseks

lahendamiseks ettenähtud korrast, võib kaebuse selle nõudega esitada 30 päeva jooksul arvates

päevast, kui isikule tehti teatavaks kohtueelset menetlust lõpetav lahend, kui seadus ei sätesta

teisiti. HKMS § 46 lg 1 kohaselt võib tühistamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul haldusakti

teatavaks tegemisest arvates. Nende sätete koosmõjust tuleneb, et kaebajal tuli halduskohtusse

pöörduda 30 päeva jooksul arvates vaideotsuse talle kättetoimetamisest.

12. HMS § 25 lg 3 sätestab, et dokument toimetatakse kätte juhul, kui see on seaduse või

määrusega ette nähtud. Muudel juhtudel piisab dokumendi teatavakstegemisest vabas vormis.

Kättetoimetamine on seega haldusakti teatavakstegemise formaalsem, seadusega rangemalt

reguleeritud viis. HMS § 25 lg 1 järgi võib haldusorgan haldusakti kätte toimetada muu hulgas

3-23-1008

5(7)

elektrooniliselt. HMS § 27 lg 1 kohaselt tehakse dokumendi elektroonilise kättetoimetamise

korral dokument kättesaadavaks asjakohases infosüsteemis või Eesti teabeväravas või

saadetakse menetlusosalise elektronposti aadressil. HMS § 25 lg 21 näeb ette, et kui

menetlusosalisel on esindaja või menetlusosaline on määranud dokumentide vastuvõtmiseks

isiku, võib dokumendi kätte toimetada üksnes esindajale või dokumentide vastuvõtmiseks

määratud isikule ning dokument loetakse ka menetlusosalisele kättetoimetatuks. Mitme

esindaja või määratud isiku olemasolu korral piisab kättetoimetamisest neist ühele.

13. HMS § 27 lg 2 sätestab juhud, mil elektrooniliselt kättesaadavaks tehtud või edastatud

dokumenti saab lugeda kätte toimetatuks. Üldjuhul saab dokumendi kätte toimetatuks lugeda

vaid siis, kui asjakohane infosüsteem on registreerinud dokumendi avamise või vastuvõtmise

või adressaat on kinnitanud elektrooniliselt edastatud dokumendi kättesaamist (HMS § 27 lg 2

p-d 1 ja 2). Sellistel juhtudel on isik oma aktiivse tegevusega andnud haldusorganile märku, et

ta on dokumendi kätte saanud. HMS § 27 lg 2 p-d 3 ja 4 näevad ette juhud, mil dokument

loetakse kätte toimetatuks pelgalt teatud elektronposti aadressidele saatmisega (äriühingu

äriregistrisse kantud elektronposti aadress, avalik-õigusliku juriidilise isiku, advokaadi,

audiitori, notari, kohtutäituri, pankrotihalduri, patendivoliniku või vandetõlgi äriregistrisse

kantud või nimetatud isiku poolt avaldatud elektronposti aadress). Nendel rangelt piiritletud

juhtumitel nähakse ette kättetoimetamise fiktsioon ning elektronposti aadressi omajal on

hoolsuskohustus ise tagada, et ta saab sellele aadressile saadetud dokumendi kätte. Fiktsioon ei

saa kehtida olukorras, kus isik ei saanud ette teada, et haldusorgan kavatseb oma dokumendi

just selle suhtluskanali kaudu teatavaks teha (Riigikohtu halduskolleegiumi 28.04.2023 määrus

asjas nr 3-22-2474, p 16).

14. Eespooltoodust tuleneb, et on ainult teatud kindlad äriühingu või HMS § 27 lg 2 p-s 4

nimetatud isiku kasutatavad elektronposti aadressid, millele dokumendi saatmisel saab

haldusorgan eeldada dokumendi kättesaamist (ilma kättesaamiskinnituseta või infosüsteemis

toimingut tegemata). Äriühingu puhul on selleks äriregistrisse kantud elektronposti aadress ja

teiste HMS § 27 lg 2 p-s 4 nimetatud isikute puhul nende äriregistrisse kantud või nende

avaldatud elektronposti aadress. Avaldatud elektronposti aadress tähendab seda, et isik on

haldusorganile samas haldusmenetluses selle teatavaks teinud aadressina, kuhu ta soovib saada

menetlusdokumente.

Advokaatide

puhul

tuleneb

erinormistik

nendele

saadetavate

menetlusdokumentide (hõlmavad nii kohtumenetlusi kui ka teisi avalik-õiguslikke menetlusi,

sh haldusmenetlust) kohta veel AdvS § 44 lg-st 6, mis sätestab: „Igal advokaadil peab olema

talle menetlusdokumentide kättetoimetamiseks elektronposti aadress. See võib olla ühel või

mitmel advokaadil ühine advokaadiühinguga. Elektronposti aadress avaldatakse advokatuuri

veebilehel.“ Ühiselt kasutatava elektronposti aadressi puhul peab advokaadiühing korraldama,

et elektronposti saabumist jälgitakse ning see registreeritakse viisil, et see jõuab igal juhul õigel

ajal adressaadini. Asjaomane isik peab kindlustama, et avaldatud kontaktaadress töötaks

piisavalt usaldusväärselt, sest see on tema kontrollisfääris (eelmises punktis viidatud Riigikohtu

lahend, p 15). Muude aadresside puhul, mida ei ole konkreetses asjas haldusorganile või

advokatuuri veebilehel avaldatud, samasugust hoolsuskohustust advokaadil ei ole. Seega ei ole

haldusorganil võimalik kohaldada advokaadi puhul HMS § 27 lg 2 p-i 4, kui haldusorgan on

advokaadi selle elektronposti aadressi teada saanud mujalt ja/või ta eeldab, et advokaat võib

sellelt aadressilt dokumente kätte saada. Viimasel juhul tuleb haldusorganil küsida advokaadilt

kättesaamiskinnitust. HMS § 27 lg 2 p-s 4 on sätestatud erand, mida tuleb õiguse üldpõhimõtete

kohaselt tõlgendada kitsalt ja rangelt. See tagab ühtlasi õiguskindluse ja korrastatuse

elektroonilisel suhtlemisel, võimaldades hoolsuskohustusega isikutel juurutada oma asutustes

menetlussuhtluse haldamisel kvaliteedisüsteemi. Seda kinnitab määruskaebusele lisatud AB

PricewaterhouseCoopers Legal juhtivpartneri 14.12.2023 kinnitus. Kui lubada haldusorganil

dokumente kätte toimetada isikute, sh advokaatide jaoks mitteennustataval viisil, võib see viia

3-23-1008

6(7)

liiga suure ebakindluseni kaebetähtaegade osas ja seeläbi ülemäära piirata isikute kaebeõigust

(vrd eelmises punktis viidatud Riigikohtu lahend, p 16).

15. Seega ei saa lugeda KeA 21.02.2023 vaideotsust kaebaja esindajale kätte toimetatuks.

Asjas ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et esindaja oleks kinnitanud 21.02.2023 e-kirja

kättesaamist, samuti puuduvad toimikus tõendid, et kaebaja esindaja oleks KeA-le avaldanud

selles haldusmenetluses enda kontaktaadressina CCC. Seetõttu on HMS § 27 lg 2 p-de 2 ja 4

eeldused täitmata ning vaideotsust ei saa lugeda kaebajale kättetoimetatuks.

16. Kui haldusorgan eksis dokumendi teatavaks tegemisel haldusmenetluse normide vastu,

tuleb kaebetähtaja arvestamisel lähtuda nõuetekohaselt teatavaks tegemata jäetud haldusaktide

puhul kohalduvast tähtajast, s.o HKMS § 46 lg-st 7 (Riigikohtu halduskolleegiumi 23.03.2023

määrus asjas nr 3-22-1218, p 17). See norm sätestab, et kui haldusakti ei ole kaebajale teatavaks

tehtud, kuid ta on haldusaktist muul viisil teada saanud, ent viivitanud ebamõistlikult

tühistamiskaebuse esitamisega, loetakse kaebetähtaeg möödunuks. Olukorras, kus isikule

elektrooniliselt menetlusdokumentide kättetoimetamiseks on ette nähtud kindel elektronposti

aadress, ei saa eksisteerida eeldust, et isiku mõnele teisele elektronposti aadressile dokumendi

edastamise korral ta kindlasti ka tutvub sellega või peab tutvuma. Sellise eelduse tunnustamise

korral muutuks sisutuks riigiorganite kohustus edastada dokumendid advokaadi avaldatud

menetlusposti aadressile, s.o selline eeldus oleks vastuolus seaduse eesmärgiga. Advokaadile

ei saa panna oma isikliku elektronpostiga ümberkäimisele sama kõrget hoolsuskohustust nagu

ametliku menetlusposti aadressi puhul. On võimalik, et kiri jääb kogemata tähelepanuta, satub

rämpsposti või muusse valesse kausta, kustutatakse kogemata, see avatakse hiljem vms. Siinses

asjas on vandeadvokaat Indrek Leppik kohtule 29.09.2023 menetlusdokumendis kinnitanud, et

temani vaideotsus KeA 21.02.2023 kirjaga ei jõudnud, ja vastupidiseid otseseid või kaudseid

tõendeid toimikus ei ole. Riigikohus on leidnud, et kui puuduvad tõendid selle kohta, et

füüsilisest isikust menetlusosaline on postkasti jäetud väljastusteate kätte saanud, siis ei ole

alust lugeda, et haldusakti sisu on adressaadile teatavaks tehtud (19.12.2007 määrus asjas nr 3-

3-1-75-07, p 15). Ringkonnakohtu arvates kohaldub see põhimõte ka siinsel juhul.

17. Kui haldusakti pole isikule teatavaks tehtud, kuid talle on muul viisil selgunud, et on

olemas teda puudutav haldusakt, siis peab isik mõistliku aja jooksul astuma kohaseid samme

selleks, et haldusakt talle teatavaks tehtaks (Riigikohtu 10.06.2009 nr 3-3-1-25-09, p 11,

29.04.2009 nr 3-3-1-19-09, p 16). Teatavaks tegemata haldusakti puhul tuleb eristada

kõigepealt aega, mis kulub isikul pärast haldusaktist teadasaamist selle väljanõudmiseks

vajalike toimingute tegemiseks (umbes 30 päeva), ning pärast haldusakti saamist ja sellega

tutvumist peab isik haldusakti vaidlustama tavapärase 30-päevase tähtaja jooksul (Riigikohtu

18.04.2013 määrus nr 3-3-1-3-13, p 16; 28.01.2008 määrus nr 3-3-1-82-07, p 15; 09.05.2007

määrus nr 3-3-1-23-07, p 10). Kaebuse esitamise tähtaega ei loeta möödunuks, kui isik on

teatavaks tegemata haldusakti mõistliku aja jooksul välja nõudnud ja seejärel 30 päeva jooksul

kaebuse esitanud (HKMS § 46 lg 7, Riigikohtu 16.06.2021 määrus nr 3-20-999, p-d 19 ja 22;

18.04.2013 määrus nr 3-3-1-3-13, p 16).

18. Praegusel juhul oli KeA kaebaja esindajatele teada andnud, et vaideotsus tehakse

hiljemalt 13.02.2023. Kaebaja esindaja adv Mari Kelve-Liivsoo pöördus 05.04.2023 KeA poole

küsimusega, millal tehakse vaideotsus. Selleks ajaks oli vaideotsuse tegemise eeldatavast

tähtpäevast möödas vähem kui kaks kuud. Ringkonnakohtu hinnangul ei viivitanud kaebaja

esindajad ebamõistlikult järelepärimise esitamisega. Menetlustes ei ole tavapäratu, et asutuste

koormuse tõttu tehakse otsused lubatust hiljem. Riske, mis tulenevad menetlust korraldava

haldusorgani eksimusest kättetoimetamisel, ei ole alust jätta menetlusosalise kanda. Risk, mis

tuleneb kaebetähtaja kulgema hakkamise edasilükkumist, jääb vastustaja kanda (Riigikohtu

3-23-1008

7(7)

halduskolleegiumi 30.09.2022 määrus asjas nr 3-21-2395, p 21). Kaebus esitati halduskohtule

30 päeva jooksul arvates vaideotsuse kättesaamisest 06.04.2023.

19. Eeltoodud põhjustel tuleb määruskaebus rahuldada, halduskohtu määrus tühistada ja uue

määrusega lugeda kaebus tähtaegseks.

20. Taotlus I. Leppiku ülekuulamiseks jääb rahuldamata, kuna asi on võimalik lahendada

ilma tema ütlusteta (HKMS § 62 lg 2). Ülejäänud tõendid, mis olid lisatud määruskaebusele,

võtab ringkonnakohus vastu.

21. Kaebaja taotleb HKMS § 175 lg 3 alusel asendada avaldatavas kohtulahendis füüsiliste

ja juriidiliste isikute nimed tähemärkidega ning mitte avaldada muid andmeid, mis võimaldavad

neid üheselt identifitseerida. Ringkonnakohus jätab selle taotluse rahuldamata, kuna käesolev

kohtulahend ei sisalda eraelulisi või ärialaseid andmeid, mille varjamiseks esineks mõjuvaid

põhjusi, mis kaaluvad üles kohtumenetluse avalikkuse põhimõtte (HKMS § 2 lg 7).

(allkirjastatud digitaalselt)