2-23-11672/13 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Kaire Pullerits

Otsuse tegemise aeg ja koht

08.01.2024, Jõhvi

Tsiviilasja number

2-23-11672

Tsiviilasi

O.B. hagi L.G. vastu elatise nõudes

Tsiviilasja hind

2342, 97 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Asja läbivaatamine

Hageja: O.B., isikukood: xxxxxxxxxxx, elukoht: xxx

Hageja seaduslik esindaja: N.E., isikukood: xxxxxxxxxxx,

elukoht: xxx, e-posti aadress: xxx

Hageja lepinguline esindaja: Z.X., e-posti aadress: xxx

Kostja: L.G., isikukood: xxxxxxxxxxx, elukoht: xxx

12.12.2023 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada menetlus O.B. nõudes L.G. vastu tagasiulatuva elatise väljamõistmiseks

seoses nõudest loobumisega.

2. Rahuldada O.B. hagi elatise nõudes osaliselt.

3. Mõista L.G.lt O.B. kasuks välja elatis 69,38 eurot (so augusti 2023 eest elatis summas

34,69 eurot ja septembri 2023 eest elatis summas 34,69 eurot) ning alates 01.10.2023

kuni O.B. täisealiseks saamiseni igakuine elatis 260,33 eurot (baassumma 249,78

eurot, millele lisandub 3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast, millest on

maha arvestatud 40 eurot, so 50% lapsetoetusest), mis muutub iga aasta 1. aprillil

(esimest korda 1. aprillil 2024), lähtudes baassumma indekseerimisest ja

brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-tele 3 ja 4 ning

lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 3 esimene lause) suuruse

muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

4. Kohustada L.G. tasuma väljamõistetud elatis iga kalendrikuu eest ette, 10.

kuupäevaks N.E. arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXX selgitusega „elatis“.

5. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

6. Toimetada kohtuotsus pooltele kätte.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses

ei taotleta kohtuistungi pidamist.

Menetlusabi taotlemise kord

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi

taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagiavalduse asjaolud, hageja nõue ning hageja seisukohad

1. O.B. esitas 16.08.2023 hagi L.G. vastu elatise nõudes, mida täpsustas 28.08.2023 ja 11.09.2023.

Hagi kohaselt hageja seaduslik esindaja N.E. on alaealise lapse O.B. (edaspidi laps/hageja/ema).

Kostja on hageja isa. Hageja seaduslik esindaja ja kostja lahutasid abielu xx.xx.xxxx

Perekonnaseisuameti kaudu. Kuni aprillini 2023 maksti kostja poolt elatisraha seadusega ettenähtud

viisil. Alates aprillist 2023 kostja keeldub maksmast elatisraha seadusega ettenähtud viisil, nimelt

summas 260.33 eurot. Hagiavalduse esitamise hetkel ei tasu kostja seadusega sätestatud määras

miinimumelatist. Hageja seaduslik esindaja on üritanud kostjale selgitada, et hageja näol on tegemist

alaealise lapsega ning mõlemad vanemad on kohustatud hoolitsema lapse vajaduste rahuldamise eest

ja tagama tema arenguks vajalikud materiaalsed vahendid. Ülaltoodust tulenevalt, O.B. läbi

seadusliku esindaja N.E. esitab Viru Maakohtule elatishagi L.G. vastu elatise saamiseks alates

hagiavalduse esitamisest, s.o 16.08.2023.

Hageja kohta igakuised keskmised vajadused ja tema tavaline elulaad materiaalses väljenduses

(aastaringi võttes) kokku on järgmised: eluase (krediit - ja kommunaalkulud) 278 eurot, kulutused

toidule 200 eurot (6.6 eurot päevas), kulutused tervishoiule 10 eurot, kulutused hügieenitarvetele 10

eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 40 eurot, trenn 40 eurot, meelelahutused 40 eurot, kooli

kulutused 15 eurot, sõidupilet 15 eurot, telefon 15 eurot. Kokku summas 663 eurot. Lapse ema ei

nõua elatist suuremas summas kui seaduses sätestatud ning juhindudes sellest ei ole ta kohustatud

tõendama oma sissetulekuid ja lapse vajadusi. Hageja täpsustas tagasiulatuva elatise nõuet. Kostja

maksis aprillis hagejale alimente suuruses 225,64 eurot, alates 1. aprillist 2023 oli alimentide suurus

Eestis 260,33 eurot, seega kostja võlgnes hagejale 34,69 eurot. Mais maksis kostja alimente 225,64

eurot, jäädes võlgu hagejale 34,69 eurot. Juunis maksis kostja alimente 225,64 eurot, jäädes võlgu

hagejale 34,69 eurot. Juulis maksis kostja alimente 225,64 eurot, jäädes võlgu hagejale 34,69 eurot.

Seega on võlgnetav summa aprillist 2023 kuni juulini 2023 kokku 138,76 eurot.

Hageja nõudeks on mõista L.G.lt alaealise lapse O.B. kasuks välja alates hagiavalduse esitamisest,

s.o 16.08.2023.a edasiulatuvalt elatisraha igakuiselt, so igakuine elatis baassummas 249,78 euro,

millele lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti

Vabariigi keskmisest brutokuupalgast millest on maha arvatud Perehüvitiste seaduses § 17 märgitud

½ lapsetoetusest kuni lapse täisealiseks saamiseni. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga elatise

summa on 260.33 euro. Väljamõistetud elatis tuleb üle kanda iga kuu 10.kuupäevaks N.E.

arveldusarvele XXXXXXXXXXXXXX selgitusega elatis. Lisaks mõista L.G.lt välja O.B. kasuks

tagasiulatuv elatis alates 01.04.2023 kuni 31.07.2023 kokku 140 eurot.

2. 13.10.2023 seisukoha kohaselt, analüüsis hageja kostja poolt pakutud kompromissi. Hageja ei

nõustu 150 euro suuruse elatisega ega sellega, et kostja ostab lapsele riideid vastavalt võimalustele.

Praegu on elatise miinimumsumma 249.78 eurot. Kostja väidab, et ta andis lapsele 1000 eurot, mis ei

vasta tegelikkusele. 1000 eurot pärandas lapsele kostja vanaema poolt. Hageja on seisukohal, et

kostja igakuine sissetulek võimaldab hagejale elatist maksta.

Kostja vastuväited

3. 20.09.2021 vastuse kohaselt ei vaidle kostja vastu, et on O.B. isa. Alatest 2021 aastast, kui endise

elukaaslasega koos ei elanud, hakkas maksma lapsele elatist. Esimene kanne oli 10.10.2021.a N.E.

arvele, ilma kohtuotsuseta maksis 300 eurot iga kuu, samuti suhtles koguaeg lapsega, andis talle

taskuraha, viis autoga trenni, poodi, jalutama. Käis lapsega Tallinnas riideid ja jalanõusid ostmas,

enne kooli alati ostis koolitarbeid. Laps elas mitu kuud tema juures, suvel ka. Laps sõitis koos isaga

kruiisile, Atlandi saartele, Rootsi, samuti käis ta lapsega tihti spaas. N.E. esitas kulude nimekirja, mis

on ebamõistlik. Näiteks: eluase (krediit-ja kommunaalkulud) 278 eurot, on liiga suur; kulutused

riietele ja jalanõudele 40 eurot- riided ostab isa; trenn- laps hetkel trennis ei käi, vaid käib iseseisvalt

Jõhvi jõusaalis, mis ei maksa 40 eurot kuus; meelelahutused 40 eurot - isa annab raha; kooli

kulutused 15 eurot, ei ole mõistlik; sõidupilet 15 eurot, laps elab ja õpib samas linnas. Kokku 663

eurot, ei ole usutav kulu lapse peale. Juunini 2022.a maksis iga kuu 300 eurot arvele, lisaks ostis

riided, andis taskuraha ja laps elab tihti isa juures. Ei nõustu sellega, et ta ei täitnud oma lapsevanema

kohustusi, vaatamata sellele, et on töötu ja hetkel on ka tugevad tervisehäired ning läbib

arstikontrolli, alati leidis võimaluse maksta elatisraha. Ametlik sissetulek on 35 eurot, on tugiisik. On

nõus tasuma edasiulatuvat elatist 150 eurot kuus. Tagasiulatuva elatisega ei nõustu, kuna eelnevalt

maksis suuremat summat, 300 eurot ja kandis lapsele ka lisaraha.

4. 02.10.2023 esitas kostja kompromisspakkumise, milles avaldas, et tema majandusseisund on

hetkel ja samuti terviseseisund on väga halb, on töötu ja tal on võimalus maksta elatist mitte

suuremas summas kui 150 eurot kuus. Võimalusel jätkab lapse toetamist sellega, et ostab riideid ja

annab taskuraha. Samuti võib laps tema juures viibida siis kui soovib. Täiendavalt märkis kostja, et

kaks nädalat tagasi andis ta lapsele enda viimased hoiused 1000 eurot, kuna laps helistas ja ütles, et

tal läks arvuti katki, aga arvutit on õppimiseks vaja.

5. 16.10.2023 seisukohas avaldas kostja, et N.E. väidab, et 1000 eurot on vanaema pärandus. See ei

vasta tõele. Nii isa kui ka ema peab tegema kõik võimaliku lapse ülalpidamiseks. Seega, võib ema

samuti minna tööle kasvõi osaliselt. Isa on seni kõik endast oleneva teinud lapse ülalpidamiseks, ta

suhtleb iga päev lapsega, kas telefoni teel või füüsiliselt. Kostja kinnitas endiselt, et on võimeline

lapsele maksma elatist summas 150 eurot ja võimalust taskuraha andmisel või riiete soetamisel.

Kostja leidis, et kui emal on raske last ülal pidada, siis nõustus sellega, et laps elab temaga.

Kohtuistung

6. 12.12.2023 kohtuistungil loobus hageja tagasiulatuva elatise nõudest ja jäi nõude juurde välja

mõista kostjalt hageja kasuks miinimumelatis alates hagi esitamisest. Hageja seaduslik esindaja

selgitas täiendavalt, et ta on töövõimetuspensionil ja ei tööta, kuu sissetulekuks on 318 eurot. Kostja

ei ole alates 2023.a septembrist elatist maksnud. Kostja on alati mitteametlikult töötanud. Ei ole

tõenäoline, et kostja elab ära 35 euroga kuus. Tal on pool maja ja kolm autot. Kostja jäi selle juurde,

et tal ei ole võimalik maksta elatist rohkem kui 150 eurot kuus. Kostja selgitas täiendavalt, et töötab

siin-seal, jalad ja käed on haiged ja ei saa tööd teha. Töövõimetust tänaseks hetkeks tuvastatud ei

ole. Töötuna arvel ka ei ole, on ühe naisterahva hooldaja. Varem töötas mitteametlikult autojuhina.

Kui oli võimalik maksis elatist 300 eurot ning ta on last aidanud niipalju kui on saanud, st kandnud

pangakaardile ja andnud ka niisama raha.

Kohtuotsuse põhjendused

7. Kohus, tutvunud poolte kirjalikult ja kohtuistungil avaldatud seisukohtadega ja tõenditega, leiab,

et O.B. nõudes L.G. vastu tagasiulatuva elatise väljamõistmiseks tuleb menetlus, seoses nõudest

loobumisega, lõpetada. Ülejäänud osas, so edasiulatuva elatise nõudes, tuleb hagi rahuldada osaliselt.

8. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 429 lg 1 ja 2 kohaselt hageja võib hagist loobuda kuni

hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise

vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kui hageja loobub hagist kohtuistungil,

hagist loobumine protokollitakse. TsMS § 428 lg 1 p 3 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust

tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Viidatud sätet saab kohaldada ka nõudest osalise loobumise

korral.

Kohtuistungil loobus hageja tagasiulatuva elatise nõudest. Kostja loobumisele vastuväiteid ei

esitanud. Kohus võtab nõudest loobumise vastu arvestatuna mh ka asjaolu, et kostja on enne hagi

esitamist hagejale elatist andnud, seega ei ole nõudest loobumine ka ilmses vastuolus hageja

huvidega (TsMS § 429 lg 4). Seega, kohus lõpetab menetluse O.B. nõudes L.G. vastu tagasiulatuva

elatise väljamõistmise osas.

9. Kohus lahendab hageja edasiulatuva elatise nõude. Hageja nõudeks on mõista kostjalt hageja

kasuks välja igakuine elatis miinimummääras ja muutuvas suuruses alates hagi esitamisest, so

16.08.2023 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Hageja on kohtuistungil jäänud enda nõude juurde.

Kostja on avaldanud, et saab maksta elatist 150 eurot kuus, kuna tema sissetulek on 35 eurot ja tervis

on halb.

10. Perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 1 sätestab, et ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps.

PKS § 99 lg 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku

vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. PKS § 100 lõike 1 kohaselt antakse ülalpidamist

üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis). Sama sätte lõike 2 kohaselt täidab alaealise lapse

vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või

kui ta ei osale lapse kasvatamises. PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui

käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 3, lg 4 ja lg 5 kohaselt on igakuise

elatise arvutamise aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida

indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta

tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks

eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti

eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest

brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1.

aprillil. Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada

lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Alates 01.02.2023 jõustus Perehüvitiste seaduse (PHS)

redaktsioon, mille § 17 lg 3 esimese lause kohaselt on lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse

kohta 80 eurot. Perehüvitiste seaduse, perekonnaseaduse ja töölepingu seaduse muutmise seaduse

(vastu võetud 28.12.2022) § 4 lg 2 kohaselt rakendatakse sama seaduse § 1 p 3, millega muudeti PHS

§ 17 teksti tagasiulatuvalt 2023. aasta 1. jaanuarist.

11. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja vanemateks N.E. ja L.G. Vaidlust ei ole selles, et hageja

on alaealine ja elab koos emaga, so N.E.ga.

Kohus on seisukohal, et miinimummääras elatise väljamõistmine tagab alaealise ülalpidamise sellisel

määral, mis võimaldab lapsel normaalselt kasvada ja areneda. Riigikohus on selgitanud, et

miinimumelatise kehtestamine lihtsustab alaealistele lastele elatise nõudmist, kuna miinimumi

ulatuses ei ole vaja tõendada lapse vajadusi, st eelduslikult on see lapse igapäevaste vajaduste

rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsust

tsiviilasjas 3-2-1-174-16, p 13). Kuna hageja on palunud välja mõista elatise miinimummääras (sh

muutuvas suuruses), siis ei olnud hagejal vajalik esitada ka tõendeid igakuiste kulude olemasolu ja

kandmise kohta.

PKS § 102 lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema

muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist,

kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS 102 lg 2 kohaselt ei vabane vanemad sama paragrahvi

esimeses lõikes nimetatud alaealise lapse ülalpidamise kohustusest, kuid kui vanem on PKS § 102

lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse

ülalpidamiseks ühetaoliselt. Lapsele elatise vähendamiseks tuleb tuvastada, et selleks on mõjuv

põhjus, muu hulgas kas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise

väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

Kohus ei ole tuvastanud miinimumelatise vähendamiseks mõjuvaid põhjuseid. Kostja on enda

kirjalikes seisukohtades avaldanud, et tema majanduslik ja tervislik seisund on hetkel väga halb, on

töötu, ametlik sissetulek on 35 eurot, ta on tugiisikuks. Kostja on enda väidete tõendamiseks esitanud

pangakontoväljavõtted ja epikriisid. Kohtuistungil selgitas kostja täiendavalt, et ta siiski töötab siin-

seal, jalad ja käed on haiged ja ei saa tööd teha. Töövõimetust tänaseks hetkeks tuvastatud ei ole.

Töötuna arvel ka ei ole, on ühe naisterahvale hooldajaks. Varem töötas mitteametlikult autojuhina.

Kohtu hinnangul ei ole kostja esitatud tõenditest tuvastatav selline terviseseisund, mis takistaks

kostjal teenida sissetulekut suuremas ulatuses kui tema poolt avaldatud 35 eurot kuus. Kostja on

avaldanud, et töötas autojuhina. Esitatud epikriisidest ei ole tuvastatav, et kostja haigusseisund

takistaks tal endiselt autojuhina töötamast. Pangakonto väljavõttest nähtub rahaliste vahendite

liikumine, seega ei saa ka olla usutav, et kostja ainukeseks sissetulekuks on 35 eurot kuus. Seega on

usutav, et kostja teenib mitteametlikku sissetulekut. See on kohtu hinnangul põhjendatav ka sellega,

et vaatamata avaldatud sissetulekule, on kostja nõus elatist maksma 150 eurot kuus. Siinkohal

märgib kohus, et lapse enda arvele mitteregulaarsete väiksemate ülekannete tegemine ja/või lapsele

taskuraha andmine, riiete ostmine, ei ole samastatav elatise kohustuse täitmisena. PKS § 101 lg 6

käesolevas asjas kohaldamisele ei kuulu, kuigi kostja on oma menetlusdokumentides avaldanud, et

laps on ka tema juures viibinud, ei ole kostja viidatud sätte kohaldamiseks vajalikke asjaolusid

konkreetselt esile toonud ega ka tõendanud. Elatise maksmise kohustust ei muuda lapsega

suhtlemine. Hooldusõiguslikku vaidlust vanemate vahel ei ole. Asjas avaldatult vaidluse all oleva

1000 euro päritolu osas pooled tõendeid esitanud ei ole. Avaldatud on, et selle raha eest osteti lapsele

arvuti. Kostja ei ole taotlenud, et seda tuleks arvestada ülalpidamise andmisena muul viisil (PKS §

100 lg 1 teine lause).

Hagi esitamisest, so 16.08.2023 on igakuine miinimum elatis suuruses 260,33 eurot (baassumma

249,78 eurot, millele lisandub 3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast, millest on maha

arvestatud 40 eurot, so 50% lapsetoetusest). Kostja pangakontoväljavõttest nähtuvalt tasus kostja

hagejale 10.08.2023 elatist summas 225,64 eurot ja 10.09.2023 elatist summas 225,64 eurot.

Kohus arvestab eeltoodult kostja poolt tasutud elatist ja sellest lähtuvalt mõistab kohus kostjalt

hageja kasuks välja elatise 69,38 eurot (so augusti 2023 eest elatis summas 34,69 eurot ja septembri

2023 eest elatis summas 34,69 eurot) ning alates 01.10.2023 kuni O.B. täisealiseks saamiseni

igakuise elatise 260,33 eurot (baassumma 249,78 eurot, millele lisandub 3% Eesti Vabariigi

keskmisest brutokuupalgast, millest on maha arvestatud 40 eurot, so 50% lapsetoetusest), mis

muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2024), lähtudes baassumma indekseerimisest ja

brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse

(kehtiva perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates

lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

12. Hageja on taotlenud, et väljamõistetud elatis tuleb kostjal tasuda kalendrikuu eest ette 10.

kuupäevaks N.E. arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXX selgitusega „elatis“.

TsMS § 445 lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi

ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva. PKS § 100 lg 4 kohaselt makstakse elatist iga

kalendrikuu eest ette. Kohus rahuldab hageja taotluse ja määrab TsMS § 445 lg 1 kohaselt kindlaks

täitmiskorra. Kohus kohustab kostjat tasuma väljamõistetud elatise iga kalendrikuu eest ette, 10.

kuupäevaks N.E. arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXX selgitusega „elatis“.

13. TsMS § 442 lg 2 p 5¹ kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Seadusest

tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral on TsMS § 129 lg 2 järgi

hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa

kuu eest saadav summa. Miinimumelatise nõude puhul on tsiviilasja hinnaks kohtulahendi tegemise

ajal kehtiv miinimumelatise üheksakordne korrutis (vt Riigikohtu 08.01.2014 lahend nr 3-2-1-165-

13, p 19). Eeltoodust tulenevalt on tsiviilasja hinnaks 2342,97 eurot (9 x 260,33= 2342,97 eurot).

14. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise

suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev

kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus kohaldab TsMS § 164 lg 1, mille

kohaselt hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki

pool oma menetluskulud ise. Seega, kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda ning sellest

lähtuvalt kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaire Pullerits

Kohtunik