4-11-1390/3 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja
Legislator summary
AI generatedOtsuse kuupäev 10.05.2011.a. Otsuse teinud kohus Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja Kohtunik Julia Vernikova Sekretär Tunnistada süüdi P.D § 278 järgi ja määrata talle karistusena arest 4 KarS päeva.
Legislator headnote
AI generated4-11-1390/3 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja: Apellatsiooniõiguse kasutamisest tuleb teatada Harju Maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest.
Full text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Otsuse kuupäev 10.05.2011.a. Otsuse teinud kohus Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja Kohtunik Julia Vernikova Sekretär
Menetlusalune isik
P.D, isikukood xxx, elukoht xxx, töökoht puudub
Väärtegu KarS § 278 järgi Istungil osalenud isikud
Põhja Prefektuuri Ida politseijaoskonna esindaja Kristi Vares
LÕPPOSA
Tunnistada süüdi P.D § 278 järgi ja määrata talle karistusena arest 4 KarS päeva.
Aresti kandmisele tuleb asuda hiljemalt 13.05.2011.a.
Kohtuotsus on menetluspooltele tutvumiseks kättesaadav 10.05.2011.a. Harju Maakohtus.
Apellatsiooniõiguse kasutamisest tuleb teatada Harju Maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest.
Apellatsioon tuleb esitada Harju Maakohtule viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on menetlusosalistele tutvumiseks kättesaadav.
Tuvastatud asjaolud Vastavalt väärteoprotokollile nr. AB 1218678 tegi isik 13.03.2011.a politseisse vale väljakitse, öeldes, et talle tungiti kallale ning et tal kaasas on granaat.
Oma tegevusega pani toime KarS § 278 järgi kvalifitseeritava väärteo.
Kohtu seisukoht
Väärteoasi nr.4-11-1390
Menetlusalune isik tunnistab ennast täielikult süüdi, oma käitumise põhjuseks tõi tugeva joobeseisundi.
Menetlusaluse isiku süü on tõendamist leidnud indikaatorvahendi kasutamise protokolliga (t.l.5), mille kohaselt tuvastati isikul joove 1,29 mg/l väljahingatavas õhus, ettekandega (t.l.6), asitõendi – juhtimiskeskusele tehtud kõnede salvestise – vaatlusprotokolliga (t.l.13-19), menetlusaluse isiku enda ütlustega ja teiste toimiku materjalidega.
Karistuse määramisel kohus arvestab, et P.D on varem korduvalt karistatud väärtegude, sh ka samalaadse teo toimepanemise eest, kuid ei teinud sellest vajalikke järeldusi, rahatrahvid on tasumata. Tema karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Seega, arvestades karistuse üldja eripreventiivseid eesmärke, ei pea kohus võimalikuks karistada isikut rahatrahviga ning teda tuleb karistada arestiga.
Kohus juhindub V™S § 107 lg 1 p 1, § 109-111.
Julia Vernikova Kohtunik