2-23-15758/9 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

VIRU MAAKOHUS

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

2-23-15758

Otsuse tegemise aeg ja koht

5. jaanuar 2024, Jõhvi

Kohtunik

Heleen Jääger

Kohtuasi

X hagi Y vastu abielu lahutamiseks

Tsiviilasja hind

3500 eurot

Menetlusosalised

ja

nende esindajad

Hageja X (isikukood xxxxxxxxxxx)

Kostja Y (isikukood xxxxxxxxxxx)

Asja läbivaatamine

Kohtuistung 4. jaanuaril 2024

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada X hagi.

2. Lahutada X ja Y vahel XXX Vallavalitsuses xx.xx.xxxx registreeritud abielu.

3. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.

4. Tagastada X pangakontole nr XXXXXXXXXXXXXXX riigilõiv 50 eurot.

Edasikaebamise kord ja selgitused

Pooled ei või otsuse peale esitada apellatsioonkaebust, sest nad on selle esitamise õigusest

loobunud (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 630 lg 2).

Kohtuotsus saadetakse pooltele.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X (hageja) esitas 7. novembril 2023 Viru Maakohtule hagi Y (kostja) vastu, milles palus

lahutada poolte vahel xx.xx.xxxx sõlmitud abielu. Hagiavalduse kohaselt lõppesid poolte

abielulised suhted 2022. a sügisel kooselu lõppemisega. Kuna kostja on Venemaa kodanik,

ei saa abielu lahutada perekonnaseisuasutuses.

2. Kostja tunnistas vastuses hagiavalduses esitatud nõuet ega esitanud sellele vastuväiteid.

3. Pooled selgitasid 4. jaanuaril 2024 toimunud kohtuistungil, et nende ühine kooselu lõppes u

poolteist aastat tagasi. Pärast lahkuminekut jätkati alguses kooselamist, kuid siis kolis kostja

Venemaale. Praegu elab hageja Eestis ja kostja Venemaal. Omavahel räägiti palju

suhteprobleemidest, kui need tekkisid, professionaalset nõustamist ei kasutatud. Pooled

jõudsid

isekeskis siiski järeldusele, et abielulised suhted ei ole võimalikud. Praegu suheldakse omavahel

rakenduste Discord ja Messenger vahendusel u paar korda kuus, kuid nagu sõbrad. Pooled olid

seisukohal, et abielusuhted on pöördumatult lõppenud ja neid ei ole võimalik taastada. Pooled ei

soovinud leppimisaega.

KOHTU PÕHJENDUSED

4. Kohus rahuldab hagi.

5. Abielu lõpeb muu hulgas lahutusega (perekonnaseaduse (PKS) § 63). Abielu lahutatakse

kohtus ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu muu hulgas juhul, kui

perekonnaseisuasutus või notar ei ole pädev abielu lahutama (PKS § 65).

Perekonnaseisuasutuse ja notari pädevus abielu lahutamisel on sätestatud PKS §-des 64 ja

641. PKS § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult

lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on

alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt eeldatakse

abielusuhete lõppemist, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Kohus peab

soodustama poolte lepitamist, v.a kui see on asjaolusid arvestades võimatu või ebamõistlik

(vt PKS § 67 lg 3, TsMS § 346 lg 2, § 357). Abielu lahutamise asjas ei ole kohus seotud hagi

õigeksvõtuga (TsMS § 102 lg 1 p 1, § 440 lg 4).

6. X ja Y abielu registreeriti XXX Vallavalitsuses xx.xx.xxxx (vt abielutõend, hageja andmed

kohtute infosüsteemis). Abielu kehtib ega pole lõppenud. Praegusel juhul ei ole

perekonnaseisuasutus ega notar pädev poolte abielu lahutama, sest kostja on Venemaa

kodanik ja elab Venemaal (vt hagiavaldus, kohtuistungil antud selgitused, kostja andmed

kohtute infosüsteemis). Hagiavalduse kohaselt lõppesid poolte abielulised suhted ja kooselu

2022. a sügisel. Kostja tunnistas vastuses hagiavalduses esitatud nõuet ega vaielnud sellele

vastu. Poolte istungil antud selgituste kohaselt elavad pooled eraldi: hageja elab Eestis ja

kostja Venemaal. Omavahel suheldakse erinevate rakenduste abil u paar korda kuus, kuid

nagu sõbrad. Suhteprobleeme arutati omavahel nende tekkides, kuid lahendusi ei leitud. Nii

hageja kui kostja olid seisukohal, et abielulised suhted on pöördumatult lõppenud ning nende

taastamine ei ole võimalik. Leppimisaega pooled ei soovinud. Eelnevast nähtub, et pooltel

ei ole abielulist kooselu. Ühtlasi võib poolte selgitustest järeldada, et poolte tunded teineteise

vastu on püsivalt muutunud ning neil puudub tahe abielu jätkata ja kooselu taastada.

Leppimisaja andmine ei oleks asjaolusid arvestades mõistlik. Selliselt on täidetud PKS § 67

lg-s 1 sätestatud eeldused abielu lahutamiseks. Kohus lahutab X ja Y vahel xx.xx.xxxx XXX

Vallavalitsuses registreeritud abielu.

7. Abielu lõpeb kohtus lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub (PKS § 66 p 2).

Kohtuotsus jõustub, kui seda ei saa vaidlustada muul viisil kui teistmismenetluses (TsMS §

456 lg 1). Pooled on edasikaebeõigusest loobunud. Kohtuotsus jõustub seega selle

kättetoimetamisega pooltele.

8. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Kohus jätab TsMS § 164 lg 1 alusel poolte

menetluskulud nende endi kanda.

9. Pooled loobusid 4. jaanuaril 2024 toimunud kohtuistungil apellatsioonkaebuse esitamise

õigusest ning hageja taotles hagiavalduselt tasutud riigilõivust poole tagastamist. Kohus

tagastab hageja pangakontole TsMS § 150 lg 2 p 3 ja lg 4 alusel pool hagiavalduselt tasutud

riigilõivust ehk 50 eurot (100 : 2 = 50).

(allkirjastatud digitaalselt)

Heleen Jääger kohtunik

2(2)