2-23-127623/26 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Kädi Vaker

Otsuse tegemise aeg ja koht

04.01.2024, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-23-127623

Tsiviilasi

Osaühingu

EUROPARK

ESTONIA

hagi

Marinemon

OÜ

vastu

leppetrahvi

ja

sissenõudekulude hüvitamise nõudes

Menetluse liik

lihtmenetlus

Tsiviilasja hind

hagihind 185 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Osaühing EUROPARK ESTONIA (rk

10811490)

Hageja lepinguline esindaja: E.A., e-post XXX

Kostja: Marinemon OÜ (rk 14505399, asukoht

Vesivärava tn 50, Tallinn, e-post a@cmetrics.net)

Asja läbivaatamine

Istung 13.11.2023 ja edasi kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1)

Võtta kostja 24.12.2023 menetlusdokument pealkirjaga „AVALDUS“ ts.asja 2-23-

127623 materjalide juurde.

2)

Rahuldada Osaühing EUROPARK ESTONIA hagi Marinemon OÜ vastu.

3)

Mõista Marinemon OÜ-lt Osaühing EUROPARK ESTONIA kasuks välja 185

eurot.

4)

Jätta menetluskulud Marinemon OÜ kanda.

5)

Välja mõista Marinemon OÜ-lt Osaühingu EUROPARK ESTONIA kasuks

menetluskuluna 780 eurot.

6)

Marinemon OÜ-l tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda

Osaühingule EUROPARK ESTONIA menetluskulude suurust kindlaks tegeva

lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1

teises lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

Kohus menetles asja TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 405 lg 1 alusel lihtmenetluses.

Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. 2 TsMS § 637 lg 21 kohaselt käesoleva

seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse

üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse

tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud

menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada

lahendit. Apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule esitamise tähtaeg on 30 päeva alates

kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viis kuud kohtuotsuse

avalikult teatavakstegemisest

Hageja esitatud väited ja nõue

1. Osaühing ERUROPARK ESTONIA (edaspidi EuroPark või hageja) on parkimisteenust

osutav ettevõte. Parkimistingimuste avaldamisega esitas EuroPark omapoolse pakkumuse,

mida EuroPark on selgelt parkimistingimustes väljendanud. Parkimisega esitati nõustumus

pakkumusele, mistõttu sõiduki parkimisega tekkis lepinguline suhe. Parkimislepingu

tingimustes on kehtestatud, et parkimistingimuste rikkumisel tuleb tasuda leppetrahvi.

Hagiavalduse kohaselt oli sõiduk numbrimärgiga XXX (edaspidi sõiduk) pargitud

parkimistingimusi rikkudes (parkides ei olnud sõiduki armatuurlaual vastaval alal

parkimisõigust andvat parkimisluba või parkimisautomaadist ostetud parkimispiletit ning

mobiilse parkimise tuvastamiseks tehtud päringu vastuse järgi ei oldud alustatud ka mobiilset

parkimist) järgmistel aegadel hageja opereeritavatel parkimisaladel:

• 21.07.2021 Veerenni X parkimisala;

• 20.09.2022 Keskturu parkumisala;

• 03.03.2023 Tartu mnt X parkimisala;

• 18.05.2023 Lennuki X parkimisala.

Seetõttu esitas EuroPark pärast parkimistingimuste rikkumise tuvastamist

• 21.07.2021 Veerenni X parkimisalal leppetrahvinõude nr 1962 1072 1134 3554 summas

30 eurot maksetähtajaga 04.08.2021;

• 20.09.2022 Keskturu parkimisalal leppetrahvinõude nr 1352 0092 2115 5110 summas

30 eurot maksetähtajaga 04.10.2022;

• 03.03.2023 Tartu mnt X parkimisalal leppetrahvinõude nr 1780 3032 3143 2395

summas 30 eurot maksetähtajaga 17.03.2023;

• 18.05.2023 Lennuki X parkimisalal leppetrahvinõude nr 1351 8052 3163 5456 summas

55 eurot maksetähtajaga 25.05.2023.

Leppetrahvinõuded olid paigutatud sõiduki kojamehe vahele. Kostja ei esitanud ühegi

leppetrahvinõude

esitamise

järgselt

pretensiooni,

kuigi

sellele

võimalusele

oli

leppetrahvinõuetel viidatud.

Transpordiametist saadud andmete kohaselt oli sõiduki omanik/vastutav kasutaja kostja

vähemalt alates 17.08.2020 kuni 18.05.2023. Hagejal on õigus eeldada, et kostja on

parkimislepingu pooleks kuni kostja ei ole tõendanud vastupidist.

Hageja

saatis

kohtueelselt

kostjale

äriregistrijärgsele

elektronpostiaadressile

XXX

meeldetuletusi võlgnevuse kohta. Kostja ei asunud oma kohustust täitma.

EuroPark taotleb kostjalt 185 euro, millest 145 eurot on leppetrahvide võlgnevus ja 40 eurot

sissenõudmiskulude, väljamõistmist. Poolte menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

2.

13.11.2023 istungil jäi hageja oma nõude juurde. Hageja esitas kostjale

kompromissettepaneku, mille kohaselt 373 euro tasumisel loeks hageja nõude täidetuks.

3. Hageja 16.11.2023 seisukohas märkis hageja esmalt, et kostja ei võtnud hageja poolt

13.11.2023 istungil esitatud kompromissettepanekut vastu. Seisukohas juhtis hageja

tähelepanu, et Veerenni 36 on parkimisala nimetus. Kuna tegemist on kvartaliga, mida on

viimaste aastate jooksul arendatud, on lisandunud uued hooned ja tänavad. Nimetatud

parkimisalal on hageja korraldanud parkimist juba alates 14.04.2010 ning 26.01.2017

üürilepingu alusel on antud parkimisteenuse osutamiseks hageja kasutusse Tallinnas Veerenni,

Vana-Lõuna ja Tehnika tänavate vaheline hoonestamata maa-ala. Nimetatud maa-ala koosneb

37 kinnistust. Pille tn X kinnistu asub üürilepinguga hõlmatud maa-alal. Kostja on kinnitanud,

et sõiduk oli pargitud aadressile Pille tn X ning seda kinnitavad ka foto väljavõttes olevad GPS

andmed. Hageja hinnangul ei tulene kohtupraktikast, et leppetrahvil peaks olema konkreetne

aadress või katastriüksuse nimi, millel sõiduk pargib. Näiteks Kristiine keskuse parkimisala

koosneb kaheksast erinevast maatükist, mis asuvad nii Endla, Kotkapoja kui ka Tulika tänaval.

Hageja möönis, et kostja oli esitanud pärast leppetrahvinõude esitamist pretensiooni ning juba

2021.aastal selgitati kostjale, et Pille tn ja Tiiu tn kuuluvad Veerenni X parkimisala alla. Ühtlasi

pidas hageja vajalikuks märkida, et pretensiooni esitades on kostja kinnitanud, et ei ole tutvunud

parkimistingimustega.

16.11.2023 seisukohas tõi hageja välja ka selle, et Keskturu parkimisalal esitatud

leppetrahvinõudele lisatud piltide tegemise GPS koordinaadid asetavad sõiduki Keskturu

parkimisalale.

Hageja esitas täiendava kompromissettepaneku, mille kohaselt loeb hageja nõude täidetuks, kui

kostja tasub leppetrahvinõuete katteks 120 eurot, riigilõivu eest 82,50 eurot ja hüvitab ½

sissenõudmiskulust ning 2/3 esindajakuludest.

4. Hageja 12.12.2023 lõplikes seisukohtades märkis hageja, et kostja esitatud fotode

eelduslik tegemise aeg võiks olla 2023.aasta talv. Hageja selgitas, et hageja ei opereeri tänasel

päeval Pille ja Tiiu tänava parkimiskohti ega kõnniteed, sest alates 02.06.2022 on Tallinna linn

võtnud nimetatud tänavad üle kesklinna tsooni alla (T12 parkimisala). Juhul, kui hagejal ei

oleks õigus nõuda parkimise eest tasumist, oleks pidanud kostja tasuma parkimise eest Tallinna

linnale, sest aastaid on kesklinna parkimisala olnud piiritletud Tallinna lõunakaares Tehnika tn-

ga. Lisad 6, 11-18, 25 ja 26 on fotofaili formaadis, sest tegemist on fotodega ning foto on

tsiviilkohtumenetluses tõendiks. Google autode poolt tehtud fotosid kaardirakenduse

koostamisel ei saa iga inimene ise muuta, veelgi vähem manipuleerida. Keskturu parkimisala

osas selgitas hageja, et hageja hinnangul on kõik legaalsed sissesõidud Lastekodu tn-lt

märgistatud vastavate infotahvlitega, mis teavitavad sõidukijuhte eraparklast ja tasulisest

parkimisest. Kui kostja peab silmas, et ta sisenes alale Mardi tn-lt (sõiduki asukohta arvesse

võttes kõige loogilisem), siis juba 2018.aastal olid vastavad märgid olemas. Hageja oli

seisukohal, et kostjal ei olnud võimalik Keskturu parkimisalale siseneda selliselt, et kostja

mõnest teavitavast infotahvlist ei möödunud. Hageja on ka selgitanud täiendavalt Lennuki tn

parkimisalaga seonduvat seoses märkide asetusega ning nende nähtavust alal olijale. Märkidega

seonduvas juhtis hageja tähelepanu sellele, et sõiduk asus eramaal, mitte kohaliku omavalitsuse

hallataval teel/parklas. Isegi kui spekuleerida, et antud juhul kohalduks kostja viidatud määrus,

olid kõik märgid ja infotahvlid paigaldatud korrektselt ja arusaadavalt ning mõistlik inimene

pidi aru saama kehtivast parkimiskorraldusest. Hageja esitas menetluskulude nimekirja, mille

kohaselt kulud jagunevad järgnevalt:

• Hagiavalduse koostamine, lisade komplekteerimine, riigilõivu tasumisega seotud

toiminguid ning hagiavalduse koos lisadega maakohtule esitamine.– 2h;

• 10.10.2023 kostja vastusega tutvumine, selle analüüs – 20 min;

• 07.11.2023 istungiks ettevalmistumine – 20 min;

• 07.11.2023 istungist osavõtt – 40 min;

• 16.11.2023 seisukoha esitamine, lisade komplekteerimine – 3h

• Kostja 30.11.2023 seisukohaga ja lisadega tutvumine, analüüs – 20 min;

• Hageja 12.12.2023 seisukoha koostamine, maakohtule esitamine – 1h 15 min.

Lepingulise esindaja tunnihind on 110 eurot. Lepingulise esindaja õigusabikuludele lisanduvad

hagiavalduselt tasutud riigilõiv 100 eurot ja menetluskulu maksekäsu kiirmenetluses summas

20 eurot. Hageja palub märkida vastavalt TsMS § 177 lg 2 menetluskulude kindlaksmääramisel,

et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks

tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

Hageja esitas uuesti juba 16.11.2023 esitatud kompromissettepaneku.

Kostja seisukohad

5. Kostja hagi õigeks ei võta ning vaidleb sellele täies ulatuses vastu. Kostja leidis

10.10.2023 vastuses, et kostja ei ole hagejaga ühtegi lepingut sõlminud. Eesti Vabariigi

kodanikust Euroopa Liidu kodanik ei ole kohustatud rääkima kohalikku keelt ehk eesti keelt,

kuid ettepanek lepingu sõlmimiseks oli üksnes eesti keeles. Hageja ei ole teinud pingutusi, et

tagada, et lepingu tekst oleks kõigile külastajatele arusaadav. Ühtlasi asus kostja seisukohale,

et hageja ei ole tõendanud, et fotodel olev kell oleks kalibreeritud. Sellest tulenevalt ei ole

hageja esitanud usaldusväärseid tõendeid ja seetõttu tuleks neid eirata. Kostja hinnangul puudus

usaldusväärne tõend ka selle kohta, et sõiduk oli pargitud kohtades, kus hagejal oleks õigust

hageja vastu nõuet esitada. Kostja tõi vastuses välja, et eriti ei ole hageja tõendanud sõiduki

parkimist aadressil Veerenni X. Kostja oli sellest hagejat ka teavitanud ja nõude vaidlustanud.

Kostja soovis kohtuasja ettevalmistamiseks kulunud õigusabikulude (110 eurot tunnis)

hüvitamist hageja poolt. Kostja palus hageja nõude täielikku tühistamist ja mõista hagejalt

kostja kasuks välja kõik menetluskulud, sh 110 eurot kostja õigusabikulude katteks.

6.

13.11.2023 istungil kinnitas kostja, et sõiduk oli 21.07.2021 pargitud aadressile Pille X

ja 18.05.2023 aadressile Lennuki X.

7.

29.11.2023 kostja esitatud menetlusdokumendis pealkirjaga „Avaldus“ palus kostja

kõik hageja esitatud tõendid tagasi lükata, sh jätta kogu hageja nõue rahuldamata. Kostja palus

mõista hagejalt välja kostja tõlgi kulud. Kostja leidis, et hageja ei ole esitanud tõendeid selle

kohta, et Keskturu, Veerenni ja Maakri piirkond oli selgelt ja arusaadavate ning nähtavate

märkidega varustatud. Lisad 6, 11-18, 25 ja 26 on puudu, sest neid ei saa lugeda „jfjf laiendi

tõttu. Lisa 8 on ebaselge ja ei ole kindlust, et märk oli vaidlusalusel ajal seal. Lisa 9 on

vananenud, kuna Pille tänavalt on rohkem sissepääse Veerenni tänavale kui esitatud fotol.

Vana-Lõuna tn suunas sõites ei ole märke. Hageja ei ole tõendanud, et kogu Keskturu

parkimisala oli EuroPargi märkidega kaetud. Lastekodu tn-lt Keskuturu alale sõites ei ole

Keskturu alal sees märki, et parkimise eest tuleb tasuda. Kui sõita Lennuki tänavale Vanalinna

poolt, siis ei ole samuti märke. Kostja leidis, et juht, kes käitub heas usus, ei saa eeldada, et iga

märk, mis ei asu otse sõiduteel, kehtiks tema praeguses asukohas. See ei saa olla kehtiv

pakkumine parkimislepingu sõlmimiseks nagu hageja ekslikult arvab.

8. Kostja esitas lõplikud seisukohad hilinemisega. Kostja selgitas, et ei esitanud lõplikke

seisukohti 22.12.2023 haigestumise tõttu.

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused

9. Esmalt lahendab kohus kostja hilinemisega esitatud menetlusdokumendi asja

materjalide juurde võtmise.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 66 sätestab, et kui menetlustoiming jääb õigel ajal

tegemata, ei ole menetlusosalisel õigust menetlustoimingut hiljem teha, kui kohus seaduses

sätestatud tähtaega ei ennista või ei pikenda enda määratud tähtaega või ei menetle

menetlusosalise esitatud avaldust, taotlust, tõendit või vastuväidet käesoleva seadustiku § 331

lõikes 1 sätestatud juhul. See kehtib sõltumata sellest, kas menetlusosalist sellise tagajärje eest

enne hoiatati. TsMS § 331 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline pärast selleks kohtu määratud

tähtaja möödumist või käesoleva seadustiku §-s 329 või 330 sätestatut rikkudes esitab avalduse,

taotluse, tõendi või vastuväite, menetleb kohus seda üksnes juhul, kui menetlusse võtmine ei

põhjusta kohtu arvates menetluse lahendamise viibimist või menetlusosaline põhistab, et

hilinemiseks oli mõjuv põhjus.

Kohus kohustas 05.12.2023 pooli esitama lõplikud seisukohad, tõendid, avaldused, taotlused

hiljemalt 13.12.2023, millele vastaspool saab vastata hiljemalt 22.12.2023. Kohus teatas

pooltele samas e-kirjas, et teeb asjas lahendi 04.01.2024. Kostja esitas oma lõplikud seisukohad

koos selles sisalduvate täiendavate piltidega 24.12.2023. Seega esitas kostja oma lõplikud

seisukohad 11 päeva hiljem määratud tähtajast, mitte kaks päeva hiljem nagu kostja ekslikult

arvab. 22.12.2023 oli poolel võimalik vastata teise poole lõplikele seisukohtadele.

Kohus asub seisukohale, et kostja poolt hilinemisega esitatud menetlusdokument tuleb võtta

asja materjalide juurde. Kuigi kostja on viidanud selles kui oma lõplikele seisukohtadele, on

kostja sisuliselt vastanud hageja lõplikes seisukohtade esitatule, mida ta oleks pidanud tegema

22.12.2023. Esitatud menetlusdokumendist ei nähtu, et see sisaldaks kokkuvõtvaid

kostjapoolseid menetluses juba esitatud seisukohti. Kuivõrd pärast vastaspoole vastusele teise

poole lõplikele seisukohtadele enam vastamiseks tähtaega ei olnud kohus määranud, ei oleks

hagejal olnud neile õigus vastata ka siis kui need oleks esitatud tähtaegselt. Seetõttu leiab kohus,

et kostja poolt 24.12.2023 esitatud menetlusdokumendi asja materjalide juurde võtmine ei

põhjusta kohtu arvates menetluse lahendamise viibimist ja võtab asja lahendamisel arvesse.

10. Tulenevalt TsMS § 444 lg 2 märgib kohus otsuse põhjendavas osas ära üksnes need

tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused.

11. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et:

•

kostja on sõiduki numbrimärgiga XXX omanik/vastutav kasutaja vähemalt

vaidlusaluste leppetrahvinõuete esitamise ajal (dtl 90-95);

•

hageja korraldas leppetrahvide esitamise ajal parkimist Veerenni X, Keskturu, Tartu

mnt X ja Lennuki X parkimisalal;

•

sõiduk oli pargitud 21.07.2021 aadressil Pille tn X ja 18.05.2023 aadressil Lennuki tn

X (dtl 234 00:22:40) ja 20.09.2022 Keskturu alale ning 03.03.2021 Tartu mnt X

parkimisalale;

•

sõiduki parkimiste eest ei ole tasutud ja Keskturu parkimisalal ei olnud sõiduki

parkimise armatuurlaual vastavat parkimisluba;

•

hageja esitas 21.07.2021 leppetrahvinõude nr 1962107211343554 summas 30 eurot,

maksetähtajaga

04.08.2021

(dtl

27-36,

20.09.2022

leppetrahvinõude

nr

1352009221155110 summas 30 eurot maksetähtajaga 04.10.2022 (dtl 37-47;

03.03.2023 leppetrahvinõude nr 1780303231432395 summas 30 eurot maksetähtajaga

17.03.2023 (dtl 48-57) ja 18.05.2023 leppetrahvinõude nr 1351805231635456 summas

55 eurot maksetähtajaga 25.05.2023 (dtl 58-61);

•

kostja esitas pärast 21.07.2021 leppetrahvinõude esitamist pretensiooni, millele hageja

vastas (250-252);

•

hageja saatis kohtueelselt meeldetuletuskirjad, millele hageja vastas (dtl 96-99);

•

leppetrahvide eest ei ole tasutud.

12. Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja ja kostja vahel oli vaidlusalustel aegadel sõlmitud

parkimisleping, millest tulenevalt tekkis hagejal õigus leppetrahvinõude/leppetrahvinõuete

esitamiseks.

13. Käesolevalt taotleb hageja kostjalt 185 euro väljanõudmist, millest 145 eurot on

leppetrahvide võlgnevus ja 40 eurot sissenõudekulud. Nõude aluseks on 4 parkimistingimuste

rikkumise tõttu esitatud, kuid tasumata leppetrahvinõuet. Kuna parkimine on asja kasutamine

ja selleks peab olema õiguslik alus, mis võib tuleneda lepingust, seaduse alusel vms, on vaja

vaidluse lahendamiseks välja selgitada, kas ja millisel alusel kostja parkimiskohta Veerenni X,

Tartu mnt X, Keskturu ja Lennuki X parkimisalal kasutas.

Kuivõrd antud vaidluses on leppetrahvinõudeid esitatud neljal erineval parkimisalal, analüüsib

kohus nendel aladel esitatud nõudeid, sh parkimislepingu sõlmimist eraldi.

Veerenni X parkimisala

14. Esmalt käsitleb kohus Veerenni X parkimisala parkimistingimuste rikkumise tõttu

21.07.2021 esitatud leppetrahvinõude nr 1962107211343554 (dtl 27-36) esitamisega

seonduvat. Hageja on leidnud, et kostja õigus parkimiskohta kasutada tulenes lepingust.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p 1 kohaselt võib võlasuhe tekkida lepingust. VÕS § 8 lg-te 1-2

kohaselt on leping tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool

kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Leping on

lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 9 lg 1-2 sätestavad, et leping sõlmitakse

pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste

tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud

kokkuleppe (lg 1). Pakkumusele nõustumuse andmisega on leping sõlmitud ajast, mil

pakkumuse esitaja nõustumuse kätte sai. Kui nõustumus väljendub teos, mis ei ole otsene

tahteavaldus, on leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja teost teada sai, välja arvatud

juhul, kui pakkumusest, lepingupoolte vahelisest praktikast või tavast tulenevalt loetakse leping

sõlmituks teo tegemisest (lg 2). VÕS § 16 lg 1 kohaselt on pakkumus (ofert) lepingu sõlmimise

ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla

ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. VÕS § 20 lg

1 kohaselt on nõustumus (aktsept) otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek

sõlmida leping.

VÕS § 35 lg 1 järgi loetakse tüüptingimuseks lepingutingimust, mis on eelnevalt välja töötatud

tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud

ja mida tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab teise lepingupoole

suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu. VÕS § 35 lg 4 järgi

kohaldatakse tüüptingimustega lepingute sõlmimisele lepingute sõlmimise üldsätteid, kui

käesolevas jaos ei ole sätestatud teisiti.

VÕS § 37 lg 1 sätestab, et tüüptingimused on lepingu osaks, kui tingimuse kasutaja enne

lepingu sõlmimist või sõlmimise ajal neile kui lepinguosale selgelt viitas ja teisel lepingupoolel

oli võimalus nende sisust teada saada. Tüüptingimused on lepingu osaks ka siis, kui lepingu

sõlmimise viisist tulenevalt võis nende olemasolu eeldada ja teisel lepingupoolel oli võimalus

nende sisust teada saada.

VÕS § 158 lg 1 järgi on leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole

kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. VÕS § 159 lg 2

kohaselt kahjustatud pool kaotab õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast

kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab.

VÕS § 100 on sätestatud, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata

jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1, 108

lg 1 järgi saab kohustuse rikkumise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse täitmist.

Kooskõlas TsMS § 230 lg-ga 1 on tõendamiskoormis jagatud selliselt, et hagejal tuleb tõendada

lepingu sõlmimist, väidetud tüüptingimused said lepingu osaks, kostja rikkus lepingut ja hageja

esitas leppetrahvinõude mõistliku aja jooksul. Kostja tõendamiskoormis lasub selles, et peab

tõendama, et tal oli parkimisõigus.

Vaidlusalusel leppetrahvil on kirjas, et Veerenni X (EP63), Tallinn on parkimisala nimetus (dtl

27). Hageja on tõendanud, et Veerenni X parkimisala näol on tegemist kvartaliga, mis jääb

Tallinnas Veerenni, Vana-Lõuna ja Tehnika tänavate vahele, kus hageja vaidlusalusel opereeris

(dtl 246). Kostja on kinnitanud, et sõiduk oli 21.07.2021 pargitud aadressile Pille tn X, Tallinn.

Tulenevalt hageja ja AS X vahel sõlmitud lepingust sai hageja enda kasutusse maa-ala, kus asub

37 kinnistut (dtl 246) ja lepingu lisast 1 nähtub, et Pille tn X, Tallinn asub maa-alal (dtl 247),

mis anti hageja kasutusse. Veerenni X parkimisalale oli sel ajal võimalik siseneda kolme

sissesõidu kaudu – Vana-Lõuna tn-lt, Tiiu tn-lt ja Pille tn-lt (dtl 253, 257, 258), sissesõit

Tehnika tänavalt oli veel suletud (dtl 254-256). Hageja on tõendanud, et Vana-Lõuna (dtl 259,

260, Tiiu (dtl 261, 263, 264) ja Pille (dtl 262) tn sissesõitudel on paigaldatud tasulise

parkimisala algust tähistav liiklusmärk, infotahvel viitega EuroPargile, teisaldamise hoiatuse ja

parkimistingimustega tutvumise võimalusega „Parkimistingimused märgi tagaküljel“. Kuigi

sissesõidul Vana-Lõuna tn-lt olevatest märkidest fotod on tehtud 20.07.2021 ja 26.07.2021 (dtl

259, 260), ei ole kohtul alust arvata, et leppetrahvinõude väljastamise ajal 21.07.2021 ei olnud

sissesõidud sarnaselt 20.07.2021 ja 26.07.2021 nõuetekohaste märkidega varustatud. Tiiu tn

sissesõidust on tehtud pilt ka leppetrahvi esitamise päeval (dtl 264). Pille tn sissesõidul olevates

märkidest on esitatud 13.07.2021 tehtud pilt (dtl 262). Seega on leidnud tõendamist, et Veerenni

36 parkimisalale sissesõitudel olid tasulist parkimisala algust tähistav liiklusmärk viitega, kus

saab parkimistingimustega tutvuda. Isegi, kui 21.07.2021 toimus sissesõit ka Tehnika tn-lt, oli

sissesõit märkidega varustatud juba vähemalt 2019. aasta juulis, sh 20.05.2021 (dtl 254 ,256).

Kostja ei ole eeltoodut ümber lükanud ka 29.11.2023 esitatud fotodega (282, 283), sest nende

tegemise aeg ei ole teada. Hageja on selgitanud, et alates 02.06.2022 on Tallinna linn liitnud

Pille ja Tiiu tn T12 parkimisala alla ning tegemist on kesklinna tsooniga (dtl 290).

Sissesõitudest tehtud fotodelt on näha, et märgi teisel küljel on esitatud parkimistingimused (dtl

64, 265). Poolte vahel ei ole vaidlust, et tegemist on tüüptingimustega. Kuivõrd tüüptingimused

töötatakse eelnevalt kasutamiseks välja, neid ei räägita eraldi läbi ning tingimuste kasutaja ei

ole võimeline mõjutama tingimuste sisu, on tõendatud, et Veerenni X tasulisel parkimisalal

kehtisid tingimused, mis on hageja menetluses esitanud (dtl 64, 265), hoolimata sellest, et foto

tingimustest on tehtud 10.06.2021. Veerenni X parkimisala parkimistingimuste p 1 kohaselt

„OÜ EUROPARK ESTONIA (edaspidi „Parkimise korraldaja“) ning sõiduki kasutaja

(edaspidi „Sõiduki kasutaja“) vahel sõlmitakse leping (edaspidi „Parkimisleping“

alljärgnevatel tingimustel (edaspidi Parkimislepingu tingimused). Parkimise korraldaja

väljendab Parkimislepingu tingimuste esitamisega oma pakkumust Parkimislepingu

sõlmimiseks. Sõiduki parkimisega loeb Parkimise korraldaja Sõiduki kasutaja nõustumuse

Parkimislepingu sõlmimiseks Parkimislepingu tingimustel antuks.“ Tingimuste punkti 2 järgi

on Parkimise korraldajal õigus eeldada, et sõiduki omanik või vastutav kasutaja on sõiduki

juhiks ja Parkimislepingu pooleks.

Kostja on kinnitanud, et sõiduk oli pargitud aadressile Pille tn X (dtl 234, 00:22:40). Seega

puudub vaidlus, et sõiduk oli pargitud. Kuivõrd Pille tn X kuulub Veerenni X tasulisse

parkimisalasse, oli sõiduk 21.07.2021 pargitud Veerenni X tasulisele parkimisalale. Kostja oli

sõiduki omanik või vastutav kasutaja (dtl 90). Sellest tulenevalt tuleb lugeda hageja ja kostja

vahel parkimisleping sõlmituks ja kuna sõiduki kasutajatele oli tehtud teatavaks, kus neil on

võimalik parkimistingimustega tutvuda ja tingimuste kasutajal oli võimalus enne lepingu

sõlmimist, s.t enne sõiduki parkimist parkimislepingu tingimuste sisust teada saada, muutusid

parkimislepingu tingimused parkimislepingu osaks. Kohus selgitab, et asjakohatu on väide, et

tingimused olid üksnes eesti keeles, sest vastavalt keeleseaduse § 3 lg-le 1 on Eesti riigi keel

eesti keel. Parkimiseks tasulisel parkimisalal sõlmitud leping vastab üürilepingu tunnustele

VÕS § 271 mõttes. Nimelt võimaldab tasulise parkimise korraldaja (üürileandja) parkimist

vajava auto juhil (üürnik) kasutada tasu eest parkimisala (vt RKTsKO 3-2-1-80-16, p 19).

Parkimislepingu tingimuste p-st 4 tuleneb, et Sõiduki kasutaja on kohustatud parkimise

korraldajale parkimiskoha kasutamise eest tasuma parkimistasu või omama antud parkimisalal

parkimisõigust andvat parkimiskaarti või -luba olenemata nädalapäevast ja/või kellaajast.

Parkimistasu suurus, maksmise tingimused ning parkimiskaardi kasutamise tingimused, viisid

ja juhend on märgitud parkimisautomaadil või vastaval infotahvlil või parkimiskaardil. Sõiduki

kasutaja kohustub pärast sõiduki parkimist parklasse asetama koheselt parkimise õigust

tõendava dokumendi sõiduki esiklaasile või armatuurlauale nii, et väljastpoolt sõidukit oleks

võimalik tuvastada parkimise eest tasumine või parkimiskaardi või – loa kehtivus, v.a kui

parkimise eest tasutakse mobiiltelefoniga või pargitakse elektroonilise parkimisloa alusel.

Parkimistingimuste all oleva teabe kohaselt maksis 30 minutit parkimist 0,5 eurot ja 24 tundi 4

eurot. Kuna sõiduki suhtes parkimistasu maksmise kohustuse kontrollimisel tuvastas hageja, et

parkimise eest on tasumata, esitas hageja 21.07.2021 kell 13.43 leppetrahvinõude nr

1962107211343554 (dtl 27). Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks 21.07.2021 Veerenni X

parkimisalal parkimise eest tasunud. Seega on leidnud tõendamist, et kostja rikkus

parkimislepingu tingimusi.

Parkimistingimuste p 5 kohaselt kohustub sõiduki kasutaja tasuma parkimislepingu rikkumise

korral parkimise korraldajale ehk hagejale leppetrahvi 35 eurot. Tuginedes eeltoodule oli

hagejal õigus esitada kostjale leppetrahvinõue summas 30 eurot. Nimetatud leppetrahvinõue on

rikkumise tuvastamise järgselt paigaldatud sõiduki kojamehe vahele (dtl 35, 36), mistõttu on

hageja sellega edastanud kostjale oma nõude mõistliku tähtaja jooksul (vt RKTsKO nr 2-17-

117146, p 12).

Keskturu parkimisala

15. Kohus tuvastas, et sõiduk oli pargitud 20.09.2022 kell 11.56 Keskturu parkimisalale (dtl

269), mis on parkimisala nimetus (dtl 37).

Keskturu parkimisalale sissesõitudel, sh alal on paigaldatud märgid (dtl 66-72, 267, 270-273),

mille alusel tuvastas kohus, et Keskturu parkimisala hõlmas nii tasulist parkimisala (267, 273),

kui ka ala, kus oli võimalik parkida üksnes parkimisloa olemasolul (dtl 66-69, 71, 72, 270).

Tuginedes eeltoodule on tõendatud, et Keskturu parkimisala sissesõidud olid nõuetekohaselt

märkidega varustatud, vastavad märgid olid ka alal (66-72, 267, 270-273). Esitatud fotodega

on ka tõendatud, et sissesõitudel oli hageja viidanud, kus lepingutingimustega tutvuda saab.

Hageja on tõendanud, et ala oli varustatud parkimistingimustega (dtl 67, 69, 70, 267, 268, 271,

272, 274). Kostja ei ole vastupidist tõendanud, kostja vastuväited on paljasõnalised.

Parkimislepingu tingimuste p-s 1 on hageja esitanud tingimuste esitamisega oma pakkumuse

parkimislepingu sõlmimiseks ja loeb sõiduki parkimisega parkimislepingu sõlmituks.

Hageja on märkinud, et kostja sõiduk oli pargitud 20.09.2022 alas, kus võis parkida üksnes

parkimisloa alusel (dtl 240, p 2.2). Sõidukist tehtud fotodelt, mis on lisatud leppetrahvinõudele,

on see asjaolu tuvastatav (dtl 41). Kohus on seisukohal, et antud juhul on hageja ja kostja vahel

sõlmitud sel juhul parkimislepingu näol tasuta kasutamise leping VÕS § 389 mõttes, mille

kohaselt tasuta kasutamise lepinguga kohustub üks isik (kasutusse andja) andma teisele isikule

(kasutaja) üle eseme tasuta kasutamiseks. VÕS § 392 lg 1 sätestab, et kasutaja võib eset

kasutada üksnes lepingus ettenähtud viisil, kokkuleppe puudumisel aga eseme olemusest või

kasutamise eesmärgist tuleneval viisil. Kohtu hinnangul on tegemist tasuta kasutamise

lepinguga, kuivõrd hageja hallataval parkimisalal selles osas, kuhu sõiduk oli 20.09.2022

parkida X OÜ poolt välja antud loaga, s.t tasuta. Kuna sõiduki kasutajatele oli tehtud teatavaks,

kus neil on võimalik parkimistingimustega tutvuda, hageja on tõendanud parkimistingimuste

olemasolu sissesõitudel ja alal ning tingimuste kasutajal oli võimalus enne lepingu sõlmimist,

s.t enne sõiduki parkimist parkimislepingu tingimuste sisust teada saada, muutusid

parkimislepingu tingimused parkimislepingu osaks.

Tingimuste p 4 kohaselt kohustub sõiduki kasutaja parkimiskoha kasutamise eest kas tasuma

parkimistasu või omama antud parkimisalal parkimisõigust andvat parkimiskaarti või-luba, mis

tuleb asetada sõiduki esiklaasile või armatuurlauale nii, et väljastpoolt sõidukit oleks võimalik

tuvastada parkimise eest tasumine või parkimiskaardi või – loa kehtivus, v.a kui parkimise eest

tasutakse mobiiltelefoniga või pargitakse elektroonilise parkimisloa alusel.

Kuna sõiduki suhtes parkimisõiguse olemasolu kontrollimisel tuvastas hageja, et sõiduki

armatuurlaual puudus X OÜ poolt välja antud parkimisluba, esitas hageja 20.09.2022 kell 11.55

leppetrahvinõude nr 1352009221155110 (dtl 37). Kostja ei ole tõendanud, et tal oleks olnud

nõutav parkimisluba. Isegi kui kostja ei mõistnud, et pargib alale, kus on nõutav parkimisloa

olemasolu, pidi kostja alale sisse sõites saama vähemalt aru, et parkimise eest tuleb tasuda.

Kostja ei ole ka tõendanud, et ta oleks parkimise eest tasunud. Seega on leidnud tõendamist, et

kostja rikkus parkimislepingu tingimusi.

Parkimistingimuste p 5 kohaselt kohustub sõiduki kasutaja tasuma parkimislepingu rikkumise

korral parkimise korraldajale ehk hagejale leppetrahvi 40 eurot. Tuginedes eeltoodule oli

hagejal õigus esitada kostjale leppetrahvinõue summas 30 eurot. Nimetatud leppetrahvinõue on

rikkumise tuvastamise järgselt paigaldatud sõiduki kojamehe vahele (dtl 46, 47), mistõttu on

hageja sellega edastanud kostjale oma nõude mõistliku tähtaja jooksul.

Tartu mnt 1 parkimisala

16. Kohus tuvastas, et Tartu mnt X parkimisala kaks sissesõitu olid varustatud tasulist

parkimisala tähistavate märkidega ning viitega parkimislepingu tingimustele (dtl 73, 74, 77).

Ka alale on paigaldatud rida teavitusmärke tasulisel parkimisalal viibimise kohta koos tasumise

juhistega (dtl 78-80). Kohus tuvastas ka, et nimetatud parkimisalal olid parkimistingimused,

millega sõiduki kasutajal oli võimalik enne lepingu sõlmimist tutvuda (dtl 75, 76).

Sarnaselt Veerenni X ja Keskturu parkimisala parkimistingimustele sisaldas tingimuste p 1

hageja pakkumust parkimislepingu sõlmimiseks, lugedes nõustumuse antuks sõiduki

parkimisega.

Tuginedes eeltoodule ning võttes arvesse, et tegemist oli tasulise parkimisalaga ja sõiduk oli

pargitud 03.03.2023 Tartu mnt X parkimisalale, on tõendatud, et hageja ja kostja sõlmisid

sõiduki parkimisega 03.03.2023 üürilepingule vastava parkimislepingu ja parkimislepingu

tingimused said parkimislepingu osaks.

Tingimuste p 4 järgi kohustus sõiduki kasutaja parkimiskoha kasutamise eest tasuma

parkimistasu või omama antud parkimisalal parkimisõigust andvat parkimiskaarti või -luba

olenemata nädalapäevast ja/või kellaajast, mis tuleb asetada sõiduki esiklaasile või

armatuurlauale nii, et väljastpoolt sõidukit oleks võimalik tuvastada parkimise eest tasumine

või parkimiskaardi või – loa kehtivus, v.a kui parkimise eest tasutakse mobiiltelefoniga või

pargitakse elektroonilise parkimisloa alusel.

Kuna sõiduki suhtes parkimisõiguse olemasolu kontrollimisel tuvastas hageja, et sõiduki

parkimise eest oli tasumata, esitas hageja 03.03.2023 kell 14.32 leppetrahvinõude nr

1780303231432395 (dtl 48). Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks parkimise eest tasunud. Seega

on leidnud tõendamist, et kostja rikkus parkimislepingu tingimusi.

Parkimistingimuste p 7 kohaselt kohustub sõiduki kasutaja tasuma parkimislepingu rikkumise

korral parkimise korraldajale ehk hagejale leppetrahvi 55 eurot. Tuginedes eeltoodule oli

hagejal õigus esitada kostjale leppetrahvinõue summas 30 eurot. Nimetatud leppetrahvinõue on

rikkumise tuvastamise järgselt paigaldatud sõiduki kojamehe vahele (dtl 55, 56), mistõttu on

hageja sellega edastanud kostjale oma nõude mõistliku tähtaja.

Lennuki X parkimisala

17. Kohus tuvastas, et Lennuki X tähistab parkimisala nimetust, mitte aadressi, kus sõiduk

pargib (dtl 58). Kohus loeb tõendatuks, et Lennuki X parkimisala asub Lennuki X elumaja

vastas üle tee asuval alal, millel on nii Kuke tn-lt Maakri tn suunal kui ka Maakri tn-lt Kuke tn

suunal tasulist parkimisala tähistav liiklusmärk koos infotahvlitega (dtl 81, 85-87). Vastavalt

infotahvlile on parkimistingimused märgi tagaküljel. Kohus peab tõendatuks ka asjaolu, et

nimetatud parkimisalal olid parkimistingimused, millega sõiduki kasutajal oli võimalik enne

lepingu sõlmimist tutvuda (dtl 82-84, 88, 89).

Parkimistingimuste p-s 1 väljendas hageja parkimistingimuste esitamisega oma pakkumust

parkimislepingu sõlmimiseks, lugedes nõustumuse antuks sõiduki parkimisega.

Kostja on istungil kinnitanud, et sõiduk oli 18.05.2023 pargitud aadressile Lennuki X, Tallinn

(dtl 234, 00:22:40). Leppetrahvinõudele lisatud fotodelt on näha, et sõiduk on pargitud

18.05.2023 Lennuki X, Tallinn asuva elumaja vastas üle tee olevale alale, s.o sinna, mis tähistas

Lennuki X parkimisala. Tuginedes eeltoodule ning võttes arvesse, et tegemist oli tasulise

parkimisalaga ja sõiduk oli pargitud 18.05.2023 Lennuki X parkimisalale, on tõendatud, et

hageja ja kostja sõlmisid sõiduki parkimisega 18.05.2023 üürilepingule vastava

parkimislepingu ja parkimislepingu tingimused said parkimislepingu osaks. Kostja 29.11.2023

ja 24.12.2023 esitatud väited ja lisatud fotod (dtl 280, p 7, 284, 285, 298, 299) on asjakohatud,

sest puudutavad ala, mis ei kuulu Lennuki X parkimisala (nt Lennuki X elumaja ees olev ala).

Kostja heidab hagejale ette, et hageja tasulist parkimisala tähistav märk ei olnud Maakri tn

suunas sõites juhist paremal. Liiklusmärk ei saanud antud juhul olla paremal pool, sest sellisel

juhul oleks ta kehtestanud tasulise parkimise ala ka paremale poole, kuid tegelikult see nii ei

olnud ning oleks olnud eksitav. Kohus lisab, et näiteks ka liiklusmärk nr 361 „Peatumiskeeld“

või 362 „Parkimiskeeld“ kehtivad vastavalt majandus- ja kommunikatsiooniministri

22.02.2011 määrusele „Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele“ nr

22.02.2011 § 9 lg-le 4 ainult sellel teepoolel, kuhu need on pandud. Samas nt määruse § 15 p

37 kohaselt märk 575a „Parkla“ osutab sõidukitele ettenähtud parkimispiirkonnale. Seega

eeltoodule tuginedes ei võta kohus kostja vastavat vastuväidet parkimislepingu sõlmimise asja

tuvastamise kontekstis arvesse ja leiab, et hageja oli tähistanud parkimisala mõjupiirkonna

alguse nii Maakri kui ka Kuke tn suunal nõuetekohaselt.

Tingimuste p 3 järgi kohustus sõiduki kasutaja parkimiskoha kasutamise eest tasuma

parkimistasu või omama antud parkimisalal parkimisõigust andvat parkimiskaarti või -luba

olenemata nädalapäevast ja/või kellaajast, mis tuleb asetada sõiduki esiklaasile või

armatuurlauale nii, et väljastpoolt sõidukit oleks võimalik tuvastada parkimise eest tasumine

või parkimiskaardi või – loa kehtivus, v.a kui parkimise eest tasutakse mobiiltelefoniga või

pargitakse elektroonilise parkimisloa alusel.

Kuna sõiduki suhtes parkimisõiguse olemasolu kontrollimisel tuvastas hageja, et sõiduki

parkimise eest oli tasumata, esitas hageja 18.05.2023 kell 16.35 leppetrahvinõude nr

1351805231635456 (dtl 58). Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks parkimise eest tasunud. Seega

on leidnud tõendamist, et kostja rikkus parkimislepingu tingimusi.

Parkimistingimuste p 7 kohaselt kohustub sõiduki kasutaja tasuma parkimislepingu rikkumise

korral parkimise korraldajale ehk hagejale leppetrahvi 60 eurot. Tuginedes eeltoodule oli

hagejal õigus esitada kostjale leppetrahvinõue summas 55 eurot. Nimetatud leppetrahvinõue on

on rikkumise tuvastamise järgselt paigaldatud sõiduki kojamehe vahele (dtl 60), mistõttu on

hageja sellega edastanud kostjale oma nõude mõistliku tähtaja jooksul.

18. Kokkuvõtvalt, punktides 14-17 tuvastas kohus, et hageja ja kostja vahel oli sõlmitud

parkimisleping Veerenni X, Keskturu, Tartu mnt X ja Lennuki X parkimisalal parkimiseks

vastavalt 21.07.2021, 20.09.2022, 03.03.2023 ja18.05.2023, kostja rikkus parkimistingimusi,

mistõttu on hagejal õigus nõuda leppetrahvi.

19. Hagejal on VÕS § 82 lõikest 7 tulenevalt õigus nõuda kohustuse täitmist, kuna kostja

kohustus leppetrahvi tasumiseks on muutunud sissenõutavaks. Kooskõlas VÕS § 101 lg 1 p 1

ja VÕS § 108 lg 1 võib hageja võlausaldajana nõuda kohustuse täitmist, kui kostja võlgnikuna

on rikkunud raha maksmise kohustust. Kostjal oli leppetrahvi järgi raha maksmise kohustus,

mida kostja on rikkunud, jättes hagejale kokku 145 eurot (30+30+30+55) tasumata. Rikkumise

vabandatavus on üldjuhul olemuslikult välistatud raha maksmise kohustuse rikkumisel. Seega

vastutust välistavaid asjaolusid ei esine. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista leppetrahvide

võlgnevus 145 eurot.

20. Samuti nõuab hageja lisaks leppetrahvinõuetele kostjalt sissenõudmiskulu summas 40

eurot. VÕS § 113¹ lg 1 sätestab, et kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult

võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Kostja ei ole sissenõudmiskulusid

vaidlustanud. Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud ja kostjalt tuleb välja mõista

sissenõudmiskuluna 40 eurot.

Menetluskulude jaotus ja hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus

21. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162

lg-st 1 jäävad menetluskulud kostja kanda.

Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja

põhjendatud ulatuses kindlaks kohtuotsuses TsMS § 174 lg 1 ja 2 ning § 177 lg 1 järgi.

Hageja põhjendatud menetluskuluks on TsMS § 138 lg 2 kohaselt riigilõiv 100 eurot ja TsMS

§ 484² järgne maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot, mis tuleb kostjalt välja mõista.

Taotluse järgi on hagejale osutatud õigusabi 7 tundi ja 55 minutit, hinnaga 110 eurot tund.

Maakohus, hinnates käesoleva vaidluse keerukust ja mahukust, esindaja teostatud toiminguid

ja nende mahtu ning esindaja kvalifikatsiooni ja tunnitasu suurust, leiab, et antud juhul on

hageja lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikud kokku 6 tunni ulatuses. Tegemist ei

ole õiguslikult keeruka ega mahuka vaidlusega. Sarnaseid hagisid on hageja esitanud

maakohtusse korduvalt. Õigusabi on osutatud hinnaga 110 eurot tund, mis vastab keskmisele

õigusabi turuhinnale. Seega on hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud esindajale 110

eurot. Kokku tuleb kostjalt välja mõista hageja menetluskuluna 780 eurot (100+20+660).

Hageja on palunud märkida vastavalt TsMS § 177 lõikele 2 menetluskulude kindlaksmääramise

lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust

kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike

1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse.

TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate

menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/digitaalselt allkirjastatud/

Kädi Vaker

kohtunik