2-22-145791/12 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Marian Miilaste

Otsuse tegemise aeg ja koht

4. jaanuar 2024, Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr

2-22-145791

Tsiviilasi

Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi R. H. vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

180 eurot 14 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja:

Aktsiaselts

PlusPlus

Capital

(registrikood

11919806, asukoht Tartu mnt 83-601, Tallinn)

Hageja lepinguline esindaja: Tarvo Ilves (PlusPlus Legal OÜ,

asukoht

Tartu

mnt

83-603,

Tallinn,

e-post

tarvo.ilves@plusplus.ee)

Kostja: R. H. (isikukood xxxxxxxxxxx, rahvastikuregistri

järgne

elukoht

xxxxxxxxxxxxxxxxx-

x/xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, tegelik elu-,

viibimiskoht teadmata, e-post xxxxxxxxxxxxx@xxxxxxxxx)

Menetlus

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada tagaseljaotsusega Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi R. H. vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks.

2. Mõista R. H. Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja:

2.1. 148 eurot 21 senti (sealhulgas põhivõlg 101 eurot 20 senti, põhivõlalt 101 eurolt 20

sendilt 27. aprilli 2023 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 22 eurot 1 sent ja

sissenõudmiskulu 25 eurot);

2.2. viivis tasumata põhivõlgnevuselt 101 eurolt 20 sendilt alates 28. aprillist 2023 kuni

põhivõlgnevuse 101 euro 20 sendi tasumiseni määras 0,05% päevas.

3. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

4. Toimetada otsus hagejale kätte.

5. Saata otsus kostja teadaolevatele e-posti aadressidele. Toimetada otsus kostjale avalikult

kätte, avaldades väljaandes Ametlikud Teadaanded väljavõtte, milles on märgitud asja

arutav kohus, menetlusosalised ja menetluse ese ning käesoleva otsuse resolutsiooni

punktid 1 – 3 ja 6 – 8 ning selgitused kaja esitamise kohta.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

6. Jätta menetluskulud R. H. kanda.

7. Mõista R. H. Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks välja menetluskulu 240 eurot.

8. Mõista R. H. Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks välja viivis hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates

menetluskulude suurust kindlakstegeva kohtulahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni.

Kaja esitamine

Kostja võib esitada Tartu Maakohtule (aadress Kalevi 1, Tartu linn, Tartumaa; e-post

tmktartu.menetlus@kohus.ee) tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul

viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei

võinud seaduse kohaselt teha.

Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui

tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast,

kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.

Kaja esitamise eest tuleb riigilõivuseaduse § 59 lg 19 järgi tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt,

kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus

võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

KIRJELDAV OSA

Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas Tartu Maakohtule hagi R. H. (kostja) vastu võla

ja viivise väljamõistmiseks.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Tele2 ja kostja 6. märtsil 2019 liitumislepingu nr 301629999,

mille alusel Tele2 kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja

kohustus tasuma saadud teenuse eest vastavalt esitatud arvetele. Lisaks sõlmisid pooled

lepingu, millega kohustus Tele2 pakkuma kostjale seadmekindlustust. Kostja kohustus tasuma

seadmekindlustuse eest 3 eurot 99 senti kuus vastavalt esitatud arvetele.

Kostja kohustus tasuma arved sellel märgitud tähtajaks ja maksetega viivitamise korral

kohustus kostja tasuma viivist 0,05% iga viivitatud päeva eest. Kostja jättis oma kohustused

täitmata. Viimase arve tasumise tähtaja seisuga oli kostja põhivõlgnevus Tele2 ees summas

101 eurot 20 senti. Kostja viivise võlgnevus on 27. aprilli 2023 seisuga 22 eurot 1 sent.

Hagejal on õigus nõuda ja kostjal lasub kohustus hüvitada mitteõigeaegsest tasumisest

tuleneva võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulud. Hageja on volitanud PlusPlus Baltic OÜ-

d sisse nõudma kostjalt võlgnevust ja kostjale on saadetud kolm tasulist meeldetuletuskirja

hagejale teadaolevale kostja aadressile. Juhindudes võlaõigusseaduse § 113² lg 2 p-st 1 on

hagejal õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas 25 eurot.

Tele2 loovutas 28. juunil 2022 nõude koos kõrvalnõuetega kostja vastu hagejale. Nõude

loovutamisest teavitati kostjat kirjalikult. Kostja ei reageerinud talle edastatud

loovutusteatisele ning ei ole võlgnevust tasunud.

Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 101 eurot 20 senti, viivise 22 eurot

1 sendi ja pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuva viivise kuni põhivõla täieliku

tasumiseni, lugedes viivise määraks 0,05% päevas.

2. Kostjale toimetati hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue kätte 6. detsembril 2023

Ametlikes Teadaannetes teate avaldamisega. Kostja ei vastanud hagile tähtaegselt. Kohus

hoiatas kostjat, et kirjaliku vastuse kohtu poolt antud tähtajaks esitamata jätmise korral on

kohtul hageja nõusolekul või taotlusel õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses

märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses.

KOHTU PÕHJENDUSED

3. Kohus jätab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 alusel otsusest välja

põhjendava osa.

4. Kohtul ei õnnestunud kostjale menetlusdokumente kätte toimetada kohtule teadaolevatel

kostja aadressidel ega kostja sidevahendite andmeid kasutades. Kostja elukoha ja muude

sidevahendite andmete väljaselgitamiseks tehti päring rahvastikuregistrisse, e-maksuametisse,

kostja elukohajärgsele kohalikule omavalitsusele ja Politsei- ja Piirivalveametile. Kohtul ei

õnnestunud välja selgitada kostja kehtivaid elukoha ja muude sidevahendite andmeid, mis

oleksid viinud dokumentide kostjale kättetoimetamiseni. Kohtule ei ole pärast hagiavalduse ja

kirjaliku vastuse esitamise nõude kostjale avalikult kättetoimetamist saanud teatavaks

täiendavaid kostja elukoha ega muude sidevahendite andmeid. Tagaseljaotsus tuleb toimetada

kostjale TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel kätte otsuse resolutsiooni väljavõtte avaldamisega

väljaandes Ametlikud Teadaanded. Väljavõttes tuleb TsMS § 317 lg 4 järgi märkida asja arutav

kohus, menetlusosalised ja menetluse ese ning otsuse resolutsiooni punktid 1 – 3 ja 6 – 8 ning

selgitused kaja esitamise kohta.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

5. Menetluskulud jäävad TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt palub hageja menetluskulud jätta kostja kanda. Menetluskuludena on

hageja tasunud riigilõivu maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel 65 eurot ja

hagiavalduse esitamisel 35 eurot, kokku 100 eurot. Riigilõiv on TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi

põhjendatud menetluskulu.

Hageja on kandnud ka maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ning esitamise kulu

20 eurot ja õigusabikulu summas 420 eurot.

Maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot on TsMS § 4842 kohaselt põhjendatud menetluskulu.

Kui menetlusosaline peab kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud,

mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Põhjendatud

ja vajalikus ulatuses kulude kindlaks tegemisel tuleb hinnata esindamisele kulunud aega

(töötundide arv) ja eraldi ühe tööühiku hinda (tunnihind) (vt Riigikohtu 1. juuni 2016 määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-39-16).

Hagejale osutati õigusabi 3 tundi ja 30 minutit tunnihinnaga 120 eurot (käibemaksuga). Hageja

esitas nõude sideteenuse lepingust tuleneva põhivõla, võla sissenõudmiskulu ja viivise

saamiseks. Tegemist ei ole õiguslikult keerulise vaidlusega. Kohtute Infosüsteemist nähtuvalt

on hageja esitanud sarnaseid hagisid sadu. Hageja lepingulise esindaja osalus menetluses on

sisuliselt piirdunud hagiavalduse kohtusse esitamisega. Seetõttu ei pea kohus ajakulu 3 tundi

ja 30 minutit täies mahus põhjendatuks. Kohtu hinnangul on põhjendatud ja vajalik ajakulu

trafaretse hagiavalduse koostamiseks ja kohtusse esitamiseks 1 tund. Hageja lepingulise

esindaja tunnitasu on kooskõlas turuhinnaga. Hageja esindajakulu on seega vajalik ja

põhjendatud 1 tunni, s.o 120 euro ulatuses (käibemaksuga).

Hageja menetluskulud on seega kokku põhjendatud ja vajalikud 240 (100 + 20 + 120) euro

ulatuses. Kuna menetluskulud jäid kostja kanda, tuleb hageja menetluskulu 240 eurot kostjalt

hageja kasuks välja mõista.

Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lõikele 4 tuleb kohtulahendis märkida, et

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks

tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marian Miilaste

kohtunik