2-22-150347/12 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Triin Niinemets

Otsuse tegemise aeg ja koht

4. jaanuar 2024, Tartu

Tsiviilasja number

2-22-150347

Tsiviilasi

I. P. hagi TL Investeeringud OÜ vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

345,84 eurot

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

hageja I. P. , isikukood xxxxxxxxxxx;

kostja

TL

Investeeringud

OÜ,

registrikood

16218652, seaduslik esindaja juhatuse liige T. L. .

Menetluse liik

kirjalik menetlus, lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada I. P. hagi TL Investeeringud OÜ vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.

2. Välja mõista TL Investeeringud OÜ-lt I. P. kasuks poolte sõlmitud vallasasja

üürilepingu alusel põhivõlg 300 eurot.

3. Välja mõista TL Investeeringud OÜ-lt I. P. perioodil 2. september 2022 kuni 15.

märts 2023 sissenõutavaks muutunud viivis 14,34 eurot ja viivis täitmata põhinõude

jäägilt (300 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras alates

16. märtsist 2023 kuni kohustuse täitmiseni.

4. Jätta menetluskulud kostja kanda.

5. Määrata hagejale hüvitatavate menetluskulude rahaliseks suuruseks 100 eurot.

6. Välja mõista TL Investeeringud OÜ-lt I. P. kasuks menetluskulude katteks 100 eurot.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta

seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja

lahendamisega kirjalikus menetluses.

Käesolevas

lihtmenetluse

asjas

esitatud

apellatsioonkaebus

võetakse

Tartu

Ringkonnakohtu menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt

ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi

või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1. I. P. (hageja) esitas TL Investeeringud OÜ (kostja) vastu Tartu Maakohtule hagi,

paludes kostjalt tagatisraha 300 euro väljamõistmist ja viivist seadusjärgses määras

alates 2. septembrist 2022.

2. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 31. juulil 2022 lepingu, millega hageja

üüris kostjalt matkabussi perioodiks 19. august 2022 kuni 22. august 2022 ja kohustus

tasuma selle eest 400 eurot. Täiendavalt kohustus hageja tasuma 300 eurot

broneerimistasu ja 500 eurot tagatisraha. Hageja tagastas matkabussi kostjale 22.

augustil 2022. Kostja ei toonud esile, et bussil oleks olnud puudusi. Hageja juhtis

kostja tähelepanu sellele, et bussi põrandal olevale vaibale suuruses 40x60cm oli

tilkunud küünlavaha. Küünlavaha tilkumine vaibale matkamise kui meeleoluka

tegevuse käigus ei ole erandlik ning see on triikrauaga puhastamisel lihtsalt

eemaldatav. Tegemist oli vana ja kulunud vaibaga, mille väärtus oli maksimaalselt 20

eurot. Eksitavad on kostja väited, et küünlavahaga määrdus vaip terve bussi ulatuses.

Pooled leppisid suuliselt kokku, et kostja tegeleb vaiba puhastamisega ise ning see kulu

kaetakse tagatisraha arvelt. Kostja tegutses matkabussi üürile andmises oma majandus-

ja kutsetegevuses. Kostja ei ole tänase päevani esitanud hagejale infot vaiba

puhastamise maksumuse kohta. Pooled leppisid kokku tagatisraha tagastamises

hiljemalt 2. septembril 2022. Pärast korduvaid pöördumisi tagastas kostja hagejale

15. septembril 2022 500 eurot.

KOSTJA VASTUVÄITED

3. Kostja vaidleb hagile vastu ja palub jätta selle rahuldamata.

4. Kostja toob esile, et alusetu on hageja väide, et kostja hindas bussi selle üleandmisel

täiesti korras olevaks. Rikutud vaip katab terve matkabussi põrandat, vaip paikneb

ümber bussis oleva mööbli ning see on pikkusega 4 meetrit ja laiusega 1-2 meetrit.

Kostja on üritanud erinevaid meetodeid kasutades vaipa puhastada, kuid see ei ole

õnnestunud ja plekid on ikka näha, kuna vaha on valgunud läbi vaiba materjali. Hageja

ja kostja on kokku leppinud, et kostja leiab uue vaiba, kuid kostjal ei ole õnnestunud

leida täpselt sellise tooniga samast materjalist vaipa. Vaiba toon peab kokku sobima

bussi mööbliga ning teist tooni vaiba paigaldamisel on vaja vahetada ka juhiistme

juures olev vaip. Vaip on erimõõdus, selle ääred tuleb palistada. Hageja väited vaiba

maksumuse kohta on ebausutavad, 20 euro eest saaks vaid porimati ukse ette. Asjaolu,

et buss ja selle sisustus on vana, ei tähenda, et seda või selles asuvaid esemeid võib

kahjustada. Kostja hinnangul on hageja tekitanud talle kahju 300 euro ulatuses.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

5. Kohus, tutvunud asja materjalide ja poolte seisukohtadega, leiab, et hagi tuleb

rahuldada.

6. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 271 sätestab, et üürilepinguga kohustub üks isik

(üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub

maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri).

7. VÕS § 29 lg 1 järgi lähtutakse lepingu tõlgendamisel lepingupoolte ühisest tegelikust

tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on

määrav lepingupoolte ühine tahe. Sama paragrahvi neljas lõige sätestab, et kui

lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii,

nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma.

8. Pooled sõlmisid suhtlusrakenduse Messenger kaudu kokkuleppe, mille alusel andis

kostja hagejale üürile matkabussi neljaks päevaks ja hageja kohustus kostjale tasuma

400 eurot (dtl 100-116). Kohtu hinnangul vastab poolte sõlmitud leping vallasasja

üürilepingu tunnustele VÕS § 271 mõistes.

9. Seadus ei näe ette vallaasja üürilepingule kohustuslikku vormi, samuti ei nähtu

tsiviilasja materjalidest muid asjaolusid, mis võiksid kaasa tuua tehingu tühisuse.

Kohus märgib, et kuigi kostja on lepinguga seonduvalt esitanud arved ettevõtte

Magnum&CO OÜ nimele, nähtub nii poolte kirjavahetusest kui käesolevas menetluses

esitatud seisukohtadest, et poolte tahe oli suunatud lepingu sõlmimisele hagejaga kui

eraisikuga, kes on need arved ka tasunud (dtl 94-96, 97-98).

10. Pooltel puudub vaidlus, et kostja hagejale vallasasja (matkabussi) lepingujärgset

kasutamist võimaldas, ning et hageja tasus selle eest kokkulepitud tasu. Pooled

vaidlevad selle üle, kas üürilepingu ese vastas tagastamisel lepingutingimustele ning

sellest tulenevalt, kas kostjal oli kohustus tagastada hagejale tagatisena tasutud summa.

11. VÕS § 334 lg 1 sätestab, et üürnik peab üüritud asja koos päraldistega pärast lepingu

lõppemist tagastama seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutamisele. Kui

üüritud asja üürnikule üleandmisel koostati asja üleandmisakt, eeldatakse, et asi anti

üle üleandmisaktis toodud seisundis.

12. VÕS § 115 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse

täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju

hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui

kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 127 lg 1 järgi

on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult

lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks

olevat asjaolu ei oleks esinenud.

13. VÕS § 336 lg 1 sätestab, et üüritud asja tagastamisel peab üürileandja kontrollima asja

seisundit ja viivitamata teatama üürnikule asja puudustest, mille eest üürnik vastutab.

Kui üürileandja seda ei tee, kaotab ta õigused, mis kuuluvad talle asja puudusest

tulenevalt, välja arvatud juhul, kui tegemist on puudusega, mida ei saa tavalise

ülevaatusega avastada. Sama paragrahvi teine lõige sätestab, et kui üürileandja avastab

hiljem asja puuduse, mida ta tavalise ülevaatamisega ei saanud avastada, peab ta sellest

üürnikule viivitamata teatama. Asja puudusest teatamata jätmisel kaotab ta puudusest

tulenevad õigused.

14. Pooled leppisid kokku, et hageja tasub kostjale 300 eurot broneerimistasu ja 500 eurot

tagatisraha ning kogu summa kuulub pretensioonide puudumisel tagastamisele pärast

üürieseme tagastamist kostjale (dtl 105-106). Kohtu hinnangul puuduvad

kirjavahetuses viited poolte ühisele tahtele sõlmida leppetrahvi kokkulepe VÕS § 158

lg 1 mõistes, mistõttu asub kohus VÕS § 29 lg 1 ja lg 4 tulenevalt seisukohale, et

pooled leppisid kokku, et tagatisena tasutud summa peab katma üürileandja

võimalikke kahjunõudeid üürniku vastu.

15. Seega tuleb haginõude rahuldamise eeldusena tuvastada, kas ja kui suures ulatuses

tekkis kostjale hageja tegevuse tõttu kahju ning kas hageja vastutab selle kahju

tekkimise eest. Arvestades, et kostja tugineb asjaolule, et hageja on talle kahju

tekitanud, hagejal ei ole enam võimalik tõendada eseme seisukorda, kuna ta on

üürilepingu eseme kostjale tagastanud, samuti, et kostjalt kui oma majandus- ja

kutsetegevuses tegutsevalt juriidiliselt isikult võib mõistlikult eeldada käibes vajaliku

hoolsuse rakendamist, sh dokumentide koostamist nõude aluseks olevate asjaolude

fikseerimiseks, lasub kostjal kohustus tõendada, et üürilepingu ese ei vastanud asja

üleandmisel lepingutingimustele ning et tal tekkis seetõttu kahju 300 euro ulatuses.

16. Poolte seisukohtade järgi oli matkabussi vaibale tilkunud küünlavaha ajal, mil sõiduk

oli hageja valduses. Pooled leppisid asja üleandmisel suuliselt kokku, et kostja tegeleb

vaiba puhastamisega ja hageja hüvitab talle sellega seonduva kulu (dtl 89, 135). Pooled

suhtlesid seega üürilepingu eseme võimaliku kahjustuse ja selle kõrvaldamise üle

suuliselt asja tagastamise käigus. Samuti on hageja pöördunud kostja poole hiljem

suhtlusrakenduse kaudu (dtl 116-121). Kohtule ei ole esitatud asja üleandmisakti ega

muid tõendeid lepingueseme seisukorra kohta selle tagastamisel kostjale.

17. Kostja toob esile, et hageja tekitas talle kahju 300 eurot, kuid kostja ei ole kirjeldanud

nõude kujunemise korda ega seda tõendanud. Kostja ei ole esile toonud, millised kulud

tal vaiba puhastamisel tekkisid, samuti jääb ebaselgeks, kas vaiba väljavahetamine oli

üldse vajalik. Paljasõnaline on kostja väide sõiduki turuväärtuse langemise kohta (dtl

135). Kostja toob ise esile, et mais 2023, s.o 9 kuud pärast väidetava kahju tekkimist

ei olnud ta uut vaipa veel soetanud (dtl 135). Kohtu hinnangul ei ole mõistlikult usutav,

et majandus- ja kutsetegevuses tegutsev isik ei ole võimeline sellise ajaperioodi jooksul

tegevuses vajalikule asjale tekkinud kahju suurust kindlaks tegema ega asja parandama

või asendama. Asjaoludest nähtuvalt on kostja vabatahtlikult võtnud kohustuse vaiba

puhastamisega ise tegeleda (dtl 135). Seega leiab kohus, et kostja kahjunõude suurus

ja selle kujunemise kord on ebaselge ja tõendamata ning järelikult puudub kostjal alus

jätta raha hagejale tagastamata.

18. Eelnevast tulenevalt rahuldab kohus hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 300

eurot.

19. VÕS § 113 lg 1 järgi võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s

94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on

ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise

määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

20. Hageja nõuab viivist seadusjärgses määras alates 2. septembrist 2022 kuni kohustuse

täitmiseni. Poolte kirjavahetusest on tuvastatav kokkulepe tagastada tagatisraha

hiljemalt 10 päeva jooksul pärast bussi tagastamist (dtl 103, 105). Hageja tagastas

matkabussi 22. augustil 2022 (dtl 89), seega tuli raha tagastada 1. septembril 2022 ning

kostja oli kohustuse täitmisega viivituses alates 2. septembrist 2022. Kohus rahuldab

hageja taotluse ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja seadusjärgses määras viivise

põhinõudelt alates 2. septembrist 2022 kuni kohustuse täitmiseni.

Menetluskulude jaotus

21. Juhindudes TsMS § 173 lg-test 1 ja 4 ning § 174 lg-st 1 määrab kohus otsuses kindlaks

menetluskulude jaotuse ning kostjalt hageja kasuks välja mõistetava menetluskulu

rahalise suuruse.

22. TsMS § 162 lg 1 alusel tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.

23. Hageja menetluskulud on taotluse järgi 100 eurot riigilõivu eest. Hagiavalduselt

riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on tegemist täies ulatuses

vajaliku ja põhjendatud kulutusega, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

(allkirjastatud digitaalselt)

kohtunik