2-23-12470/23 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Marget Henriksen

Kohtujurist

Helen Tammela

Määruse tegemise aeg ja koht

04.01.2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-12470

Tsiviilasi

OÜ

Skyyren

avaldus

D. R.i

pankroti

väljakuulutamiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad, usaldusisik

Avaldaja (võlausaldaja): OÜ Skyyren (registrikood

11017570, asukoht Männiku tee 123, 11216 Tallinn)

Avaldaja lepinguline esindaja: A. V. (e-post: XXX)

Puudutatud isik (võlgnik): D. R. (isikukood XXX,

elukoht XXX, e-post: XXX)

Usaldusisik: Andrias Palmits (tel: 614 8222, e-post:

andrias@abpp.ee; Paas &Partnerid Law Firm LLC,

Tallinn, Tondi 51, 11316)

Menetlustoiming

Pankroti väljakuulutamine

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada OÜ Skyyren avaldus D. R.i pankroti väljakuulutamiseks

2. Kuulutada välja D. R.i pankrot 04.01.2024 kell 16.00.

3. Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks 25.01.2024 kell 14.00.

Üldkoosolek toimub Lubja 4, Tallinn saalis 2021.

4. Nimetada D. R.i pankrotihalduriks Andrias Palmits (tel: 614 8222, e-post:

andrias@abpp.ee; Paas &Partnerid Law Firm LLC, Tallinn, Tondi 51, 11316).

5. Algatada võlgniku D. R.i kohustustest vabastamise menetlus FIMS § 45 lg 1 kohaselt.

Pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku kohustusi pankrotihaldur Andrias

Palmits, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses

võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Esimene aruanne võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada hiljemalt 04.01.2025.

6. Võlgnik on kohustatud täitma FIMS § 47 sätestatud reegleid. Võlgniku vabastamine

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest otsustatakse kolme aasta

möödumisel.

7. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad,

sealhulgas need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid

esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku varale.

8. Avaldada viivitamatult pankrotimääruse kohta teadaanne väljaandes Ametlikud

Teadaanded. Pankrotiteates märkida pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, määruse

tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek

võlausaldajatele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg, nõude tähtaegselt

esitamata jätmise tagajärjed ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg

ja koht ja et võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur.

9. D. R.i võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul esimese pankrotiteate

väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist

oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata

nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Kui nõue on mõjuval põhjusel

esitatud pärast nimetatud tähtaja möödumist, ennistab üldkoosolek võlausaldaja

taotlusel nõude esitamise tähtaja. Nõuet ei saa esitada pärast seda, kui jaotusettepanek

on esitatud kohtule kinnitamiseks. Nõude esitamise tähtaja ennistamine ei ole vajalik

pandiga tagatud nõude puhul. Kui nõude esitamise tähtaega ei ole ennistatud, võetakse

nõue kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud

tunnustatud nõuete rahuldamist.

10. Määrata usaldusisiku Andrias Palmitsa tasu suuruseks 1595 eurot, millele lisandub

käibemaks 319 eurot, kokku 1914 eurot.

11. Maksta usaldusisiku tasu välja OÜ Skyyren poolt 26.10.2023 ja 30.11.2023 tasutud

deposiidi arvelt ja kanda Advokaadibüroo Palmits ja Partnerid arveldusarvele AS-s

Swedbank EEXXX.

12. Pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele.

13. Jätta pankrotimenetluse kulud võlgniku kanda.

14. Määrata võlausaldaja OÜ Skyyren menetluskulude rahaliseks suuruseks 3750 eurot.

15. Edastada määrus kätte võlgnikule, võlausaldajale ja usaldusisikule.

Edasikaebekord

Pankrotimääruse peale võib võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada

määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates

pankrotiteate avaldamisest. Haldur ei või võlgniku nimel määruskaebust esitada ega võlgnikku

määruskaebuse läbivaatamisel esindada.

Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kohta tehtud kohtumääruse peale võivad võlgnik,

pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja ja ajutine haldur esitada määruskaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest.

Asjaolud

1. OÜ Skyyren esitas Harju Maakohtule avalduse D. R.i maksejõuetuse väljakuulutamiseks.

Avalduse kohaselt tuleneb avaldaja nõue puudutatud isiku vastu Harju Maakohtu 10.11.2014

otsusest tsiviilasjas nr 2-14-54729, millega kohus mõistis võlgnikult võlausaldaja kasuks välja

võlgnevuse summas 35 000 eurot ja 23.12.2015 määrusest, millega kohus mõistis võlgnikult

välja menetluskulud 1919 eurot. Nimetatud summadele lisandub viivis 25 190,68 eurot.

Võlausaldaja seisukohal on võlgnik püsivalt maksejõuetu, sest ta ei ole pika aja jooksul asunud

võlausaldaja nõudeid täitma. Võlausaldaja koostas võlgnikule 04.08.2023 pankrotihoiatuse,

mille toimetas võlgnikule kätte Tallinna kohtutäitur Mati Kadak 16.08.2023. Võlgnik ei

reageerinud pankrotihoiatusele.

2. Kohus

võttis

05.09.2023

määrusega

avalduse

menetlusse.

Võlgnik

vaidleb

pankrotiavaldusele vastu. Võlgniku vastuse kohaselt ei ole ta pankrotihoiatust kätte saanud.

Pankrotiavaldusest ei selgu, kas võlausaldaja on ka eelnevalt võlgnikule esitanud nõude, et

võlgnik täidaks enda kohustusi. Samuti pole võlgniku suhtes algatatud täitemenetlust antud

kohtulahendite suhtes. Võlgnik on võlausaldaja juhatuse liikmele T. I.le 08.11.2012 tasunud 35

000 eurot, mis oli seotud eelpool märgitud kohtuvaidlustega ja võlgnik luges selle summa

tasumisel, et tal puudub kohtuotsustest tulenevalt kohustus võlausaldaja ees. Võlgnikule jääb

arusaamatuks, miks esitati pankrotiavaldus rohkem kui 8 aastat hiljem. Võlgnik leiab, et

võlausaldaja nõue on ebaselge ning et võlausaldaja pankrotiavaldus tuleb jätta rahuldamata.

3. Võlausaldaja seisukoha kohaselt toimetas võlgnikule 16.08.2023 pankrotihoiatuse kätte

Tallinna kohtutäitur Mati Kadak. Tallinna kohtutäituri Mati Kadaku abi-kuller S. T. käis 11.

augustil 2023.a kell 18:05 ja 16. augustil 2023.a kell 11:40 aadressil XXX ja jättis

pankrotihoiatuse postkasti. Samuti käis kuller 11.08.2023 kl 18:50 ja 16.08.2023 kl 15:00

aadressil XXX ja jättis pankrotihoiatuse postkasti, kuna D. R. ei viibinud kummalgi aadressil.

Kulleril õnnestus võlgnikuga peale dokumentide postkasti jätmist saada kontakti telefoni teel

ning võlgnik teatas, et Kaupmehe tänava korteris ta eriti ei käi ning Rüstla tee õige aadress on

XXX. Võlgnik lubas dokumendid naabrilt ise ära võtta. Seega loeti pankrotihoiatus võlgnikule

kätte toimetatuks 16.08.2023 vastavalt TsMS § 307, § 309 ja § 315 alusel. Samuti ei ole antud

juhul vaidlust, et võlgnik sai AET kaudu pankrotihoiatuse kätte ka 07.09.2023.

4. Võlausaldaja ei nõustu võlgniku vastuväidetega, et pankrotiavaldusest ei selguvat, kas

võlausaldaja on ka eelnevalt võlgnikule esitanud nõude kohustuse täitmiseks või kas võlgniku

suhtes on algatatud täitemenetlus. Võlausaldaja leiab, et ta ei ole kohustatud algatama mistahes

menetlusi või esitama nõudeid jõustunud kohtuotsuse ja kohtumääruse täitmiseks, samuti ei

nõua võlausaldaja poolt vastavat käitumist ükski õigusakt. Samuti selgitab võlausaldaja, et

võlgnik esitas tõepoolest tsiviilasja nr 2-14-54729 menetluses 08.11.2012 tehtud maksele

tuginedes võlausaldaja nõudele vastuväite. Harju Maakohus on 10. novembril 2014.a

tsiviilasjas nr 2-14-54729 tehtud otsuse punktides 32 ja 33 võlgniku vastuväidet 35 000 euro

tasumise kohta analüüsinud ning leidnud, et võlausaldaja seadusliku esindaja isiklikule kontole

raha kandmine ei ole samastatav võlausaldajale kui ettevõttele võlgnevuse tasumisega. Vastaval

ajaperioodil s.o. aastal 2012 oli võlgniku ja T. I. vahel mitmeid erinevaid võlasuhteid ning

08.11.2012 täidetud kohustus ei olnud mingilgi määral seotud kinnistute müügitehinguga,

millest saadud raha võlgnik võlausaldajale ei edastanud. Kohus jäi tsiviilasjas nr 2-14-54729

tehtud otsuse seisukohale, et maksekorralduse alusel ei ole võimalik tuvastada, et võlgniku

poolt oleks täidetud 06.11.2012 volikirjast tulenev kohustus, mille järgi pidi kinnistute

müügihind olema kantud hageja arveldusarvele. Tallinna Ringkonnakohus nõustus oma

17.03.2015 tehtud otsuses maakohtu järeldustega võlgniku poolt T. I.le tehtud makse osas ning

samadel asjaoludel võlgniku poolt 15.05.2015 esitatud kassatsioonkaebust Riigikohus 07.05.

2025 tehtud määrusega menetlusse ei võtnud.

5. Võlausaldaja tasus 20.10.2023 määruse alusel 30.10.2023 usaldusisiku tasu ja kulutuste

katteks deposiidina 1750 eurot.

6. 03.11.2023 määrusega nimetas kohus võlgniku usaldusisikuks Andrias Palmitsa. Andrias

Palmits esitas 29.11.2023 kohtule usaldusisiku aruande. Usaldusisiku aruande kohaselt on

võlgnikul pangakontodel kokku raha 17,22 eurot, võlgniku ja AS SEB Pank vahel on sõlmitud

eluasemelaenuleping nr L070044663, mille põhiosa jääk seisuga 05.09.2023 on 137 002,60

eurot, kinnistusraamatu andmeil ei ole võlgnik käesoleval ajal kinnistusraamatusse kantud

kinnisasjade omanikuks ning tema kasuks ei ole ka kinnisasju, äriregistri andmeil on võlgnik

OÜ X (registrikood xxx) juhatuse liige alates 25.02.2021; X OÜ (registrikood xxx) juhatuse

liige alates 07.12.2022; X OÜ (registrikood xxx) juhatuse liige alates 10.11.2020 ja OÜ X

(registrikood xxx) juhatuse liige alates 04.02.2014. Usaldusisik on tuvastanud, et võlgniku

kohustuste suuruseks on vähemalt 221 453,18 eurot (s.o kohustused pankade ja võlausaldaja

ees). Kohustuste olemasolu ei ole usaldusisik enda poolt kogutud andmete järgi tuvastanud.

Võlausaldaja esitatud maksejõuetusavalduse kohaselt on võlausaldajal võlgniku vastu 62

109,58 euro suurune nõue. Võlgniku peamiseks sissetulekuks on Tervisekassast saadav

töövõimetushüvitis. Regulaarseid pangaülekandeid teeb võlgnikule ka X OÜ (registrikood

xxx), mille juhatuse liikmena tegutseb võlgniku isa O.N. . Võlgniku poolt saadud raha on

kasutatud elatise maksmiseks ning igapäevasteks kuludeks, kuid võlgnik on teinud makseid ka

endaga seotud äriühingutele. Usaldusisik seisukohal, et võlgniku vara arvel ei ole võimalik

võlgniku kohustusi lähema aja jooksul täita ning võlgnik on muutunud maksejõuetuks.

Usaldusisik on seisukohal, et kuna võlgnikul märkimisväärne vara puudub ning tema

sissetuleku moodustavad käesoleval ajal Eesti Töötukassa poolt makstavad hüvitised (millele

ei saa pöörata sissenõuet) ning ebaregulaarsed väljamaksed endaga seotud äriühingutelt (mis

võivad katkeda), saab pankroti välja kuulutada n.ö deposiidi vastu. Usaldusisik palub deposiidi

suuruseks määrata 2000 eurot.

7. Usaldusisik palub määrata tema tasu ajatasu põhimõttel arvestusega 145 eurot tunnis.

Kuivõrd usaldusisik on oma ametiülesannete täitmisele kulutanud kokku 11 tundi, palub

usaldusisik määrata tema tasu suuruseks 1595 eurot, millele lisandub käibemaks, s.o 1914 eurot

koos käibemaksuga. Usaldusisik palub määrata, et tema usaldusiku tasu makstakse välja

Advokaadibüroo Palmits & Partnerid OÜ, mille kaudu usaldusisik tegutseb, arvelduskontole nr

EEXXX Swedbankis.

8. 29.11.2023 istungil kuulas kohus ära võlausaldaja, võlgniku ja usaldusisiku. Usaldusisik jäi

oma taotluse juurde, võlgniku vaidles avaldusele vastu.

9. 29.11.2023 määrusega kohustas kohus võlausaldajaid tasuma kohtu deposiiti 2000 eurot

võlgniku pankrotimenetluse raugemise vältimiseks. Võlausaldaja on tasunud 2000 eurot kohtu

deposiiti.

Kohtumääruse põhjendused

10. FiMS § 18 lg 1 sätestab, et maksejõuetusavaldus vaadatakse läbi pankrotiseaduses

pankrotiavalduse läbivaatamiseks sätestatu kohaselt, kui füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses

ei ole ette nähtud teisiti. Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu,

kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole

võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine

11. Kohtu hinnangul on võlausaldaja oma pankrotiavaldust piisavalt põhistanud. Usaldusisiku

aruande kohaselt on võlgnikul pangakontodel kokku raha 17,22 eurot, võlgniku ja AS SEB

Pank vahel on sõlmitud eluasemelaenuleping nr L070044663, mille põhiosa jääk seisuga

05.09.2023 on 137 002,60 eurot, kinnisvara ja registrisse kantud sõidukid võlgnikul puuduvad.

Võlausaldaja esitatud maksejõuetusavalduse kohaselt on võlausaldajal võlgniku vastu 62

109,58 euro suurune nõue. Võlgniku peamiseks sissetulekuks on Tervisekassast saadav

töövõimetushüvitis. Regulaarseid pangaülekandeid teeb võlgnikule ka X OÜ (registrikood

XXX), mille juhatuse liikmena tegutseb võlgniku isa O. N. . Võlgniku poolt saadud raha on

kasutatud elatise maksmiseks ning igapäevasteks kuludeks, kuid võlgnik on teinud makseid ka

endaga seotud äriühingutele. Võlgniku vara arvel ei ole võimalik võlgniku kohustusi lähema

aja jooksul täita ning võlgnik on muutunud maksejõuetuks.

12. Kuivõrd võlgnik on püsivalt maksejõuetu, on kohus seisukohal, et välja tuleb kuulutada

võlgniku pankrot. Kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu (PankrS § 31 lg

1). Olenemata füüsilisest isikust võlgniku maksejõuetusest jätab kohus pankroti välja

kuulutamata, kui esineb usaldusisiku nimetamata jätmise alus (PankrS § 31 lg 2). Käesoleval

juhul PankrS § 15 lg 3 tulenevaid usaldusisiku nimetamata jätmise aluseid ei esine. Kohus loeb

maksejõuetusavalduste, usaldusisiku aruande ja asjas kogutud tõendite alusel tõendatuks, et D.

R. on püsivalt maksejõuetu. Võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate sissenõutavaks

muutunud nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt

ajutine.

13. Tulenevalt PankrS § 31 lg 5 ja 6 kuulutab kohus võlgniku pankroti välja määrusega

(pankrotimäärus).

Pankroti

väljakuulutamisega

algab

pankrotimenetlus.

Pankroti

väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha,

pankrotihalduri (haldur) nimetamise, täitemenetluse jätkamise vastavalt täitemenetluse

seadustiku §-s 511 sätestatule ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise

abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei

otsusta teisiti.

14. Pankrotihaldur

Andrias

Palmits

andis

kohtule

nõusoleku

enda

määramiseks

pankrotihalduriks ning kinnitas, et on sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest. Kohus on

seisukohal, et Andrias Palmits on usaldusväärne isik pankrotihalduriks nimetamiseks ja ta

täidab võlgniku usaldusisiku ülasandeid kuni pankrotimenetluse lõpuni FiMS § 46 lg 1 esimese

lause kohaselt.

15. Kohus kuulutab võlgniku D. R.i pankroti välja, nimetab võlgniku pankrotihalduriks Andrias

Palmitsa ja korraldab võlausaldajate esimese üldkoosoleku käesoleva määruse resolutsioonis

märgitud ajal.

16. FiMS § 45 lg 1 ja 2 kohaselt otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamise kohus pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib käesoleva paragrahvi lõikes 3

nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab

see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. Kui esineb pankrotiseaduse § 29 lõikes 1 või 2

nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise

menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada

kohustustest vabastamise menetluse.

17. FiMS § 45 lg 3 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamata, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo,

maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku §-s 214, 2172, 381

või 3811 nimetatud kuriteo toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne

usaldusisiku nimetamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletuse tõttu ebaõigeid

või ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid

soodustusi riigilt, kohaliku omavalitsuse üksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude

maksmist; 3) kohus on viimase kümne aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist otsustanud

võlgniku kohustustest vabastamise; 4) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne

usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu takistanud

võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures loetakse võlausaldajate huvide kahjustamiseks ka

vara raiskamine; 5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud võlanimekirjas

ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste

kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu muid oma käesolevas seaduses

sätestatud kohustusi.

18. Eeltoodust tulenevalt algatab kohus ühtlasi võlgniku kohustustest vabastamise menetluse.

Kohus leiab, et antud juhul puuduvad FiMS § 45 lg 3 sätestatud võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse algatamata jätmise eeldused. FiMS § 46 lg 1 kohaselt kuni

pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku

nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle

järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest

vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue

usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud

usaldusisikute nimekirja. FiMS § 46 lg 3 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande. Pankrotihaldur Andrias Palmits andis

kohtule ühtlasi nõusoleku enda määramiseks usaldusisikuks. Võlgnikul ei olnud vastuväiteid

sellele, et Andrias Palmits täidab ühtlasi tema usaldusisiku ülesandeid. Esimene aruanne

võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada kohtule pankrotimenetluse

lõppemisel, eeldades, et füüsilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus ei kesta aasta aega. Kui

pankrotimenetlus aga siiski kestab enam kui aasta, tähendab see, et kogu selle aja kestab ka

kohustustest vabastamise menetlus ja sellisel juhul tuleb usaldusisiku aruanne esitada hiljemalt

käesoleva määruse resolutsioonis märgitud kuupäeval, et oleks täidetud FIMS § 46 lg 3 nõue.

19. Kohus selgitab:

•

tulenevalt PankrS § 36 lg 6 võib füüsilisest isikust võlgnik pankrotivara käsutada halduri

nõusolekul. Halduri nõusolekuta tehtud käsutustehing on tühine.

•

Pankroti

väljakuulutamisel

müüb

pankrotihaldur

võlgnikule

kuuluva

vara.

Pankrotimenetluse eesmärgiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvel

(PankrS § 2).

•

Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FiMS § 2 lg 4).

•

Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse

vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest

vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata. (FiMS§ 44)

•

Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: tegelema mõistlikult

tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama

kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid

ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise,

oma sissetulekute ja vara kohta. (FiMS § 47 lg 1 ja 2)

•

Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest, tehes selle kohta määruse (FiMS § 49).

•

Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille

möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust

pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse

algatamisest. (FiMS § 49 lg 9)

20. Tulenevalt PankrS § 33 lg 1, 2 ja 3 avaldab kohus viivitamata pankrotimääruse kohta teate

väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade), milles märgitakse pankroti välja

kuulutanud kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta,

ettepanek võlausaldajatele, samuti käesoleva seaduse § 44 lõikes 4 nimetatud teadaolevatele

isikutele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese

üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida nõude tähtaegselt esitamata

jätmise tagajärjed. Kohus saadab kohtumääruse pankrotihaldurile, võlausaldajale ja võlgnikule

teadmiseks.

Usaldusisiku tasu

21. FiMS § 54 lg 1 sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu,

mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste

hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kuni maksejõuetusavalduse

läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses

ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab

usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FiMS § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel.

Kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Tasu suuruse määramisel arvestab

kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos

taotlusega tasu arvestuse (FiMS § 54 lg 4). Vastavalt FiMS § 59 lg-le 9 võib kohus usaldusisiku

tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb.

22. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab 1/5

töölepinguseaduse § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. 2023 aastal

oli tunnitasu ülemmäär 145 eurot.

23. Usaldusisik palub tasuks määrata 1595 eurot (arvestusega 11 tundi tunnihinnaga 145 eurot),

millele lisandub käibemaks 20%, so kokku 1914 eurot. Usaldusisik palub määrata, et tema

halduri tasu makstakse välja Advokaadibüroo Palmits & Partnerid OÜ, mille kaudu usaldusisik

tegutseb, arvelduskontole nr EEXXX Swedbankis.

24. Kohus leiab, et arvestades usaldusisiku ülesannete mahtu ja keerukust ning usaldusisiku

kutseoskusi, on usaldusisiku ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Usaldusisiku

tunnitasu määr vastab kehtestatud piirmääradele. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud

usaldusisiku tasuks määrata 1595 eurot, millele lisandub käibemaks 20% , so kokku 1914 eurot.

Vastavalt FiMS § 54 lg 9 ja usaldusisiku taotlusele tuleb usaldusisiku tasu määrata büroole,

mille kaudu usaldusisik tegutseb, s.o Advokaadibüroo Palmits ja Partnerid arvelduskontole

AS-s Swedbank EEXXX. Usaldusisiku tasust tuleb välja maksta võlausaldaja poolt

usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks ning pankrotimenetluse kulude katteks tasutud deposiidi

arvel.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

25. FiMS § 8 lg 1 sätestab, et kui maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja võlgniku

pankrot, kantakse maksejõuetusavalduse esitamise ja läbivaatamisega seotud kulud

pankrotiseaduses sätestatu kohaselt nagu pankrotiavalduse esitamise ja läbivaatamisega seotud

kulud. PankrS § 150 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muuhulgas

menetluskulud ja PankrS § 11 või § 30 alusel deposiidina makstud summa. Pankrotiavalduse

esitamisest tingitud võlausaldaja menetluskulud on pankrotimenetluse kulud PankrS § 150 lg 1

p 1 mõttes (RKTKm 3-2-1-23-13, p 11). PankrS § 150 lg 2 kohaselt tasutakse pankroti

väljakuulutamise korral pankrotimenetluse kulud pankrotivarast.

26. TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides

lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et

menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid

arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite

või tõendi.

27. TsMS § 172 lg 1 alusel jätab kohus võlausaldaja menetluskulud võlgniku kanda.

28. TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

29. Võlausaldaja

on

esitanud

kohtule

avalduse

menetluskulude

rahaliseks

kindlaksmääramiseks.

30. Võlausaldaja menetluskulude nimekirja kohaselt on võlausaldaja menetluskuludeks

avalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 420 eurot, lepingulise esindaja kulud summas

1505 eurot (ilma käibemaksuta), kohtutäituri tasu pankrotihoiatuse kättetoimetamise eest

summas 120 eurot ja ajutise halduri tasu katteks deposiidimakse summas 1750 eurot.

31. Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Sama seaduse

§ 144 punkti 1 kohaselt kohtuvälised kulud on muu hulgas menetlusosaliste esindajate ja

nõustajate kulud.

32. Võlausaldaja esindaja tunnitasuks on 140 eurot ilma käibemaksuta. Esindaja on teinud

järgmised toimingud: nõupidamine kliendiga, pankrotiavalduse komplekteerimine ja esitamine

Harju Maakohtule (31.08.2023) – 5,5h; seisukoht võlgniku vastusele (20.09.2023) – 3,5h;

istungiks valmistumine ja sellel osalemine (09.10.2023) – 0,75h; istungiks valmistumine ja

sellel osalemine (29.11.2023) – 1h. Kokku on Skyyren OÜ-le tsiviilasja nr 2-23-12470

menetluse käigus AVP Law OÜ poolt osutatud õigusabi 10,75 tunni ulatuses vastavalt

õigusabilepingus kokkulepitud tunnihinnaga 140,00 eurot (ilma käibemaksuta)

33. Võttes arvesse menetlusdokumentide ning toimingute sisu ja mahtu, on kohtu hinnangul

tegemist põhjendatud ajakuluga. Riigikohus on märkinud, et lepingulise esindaja tunnitasu

põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata igas kohtuasjas eraldi (RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-

115-14, p 14). Kohus on seisukohal, et võlausaldaja lepingulise esindaja tunnihind 140 eurot

ilma käibemaksuta on mõistlik ja põhjendatud ega ületa õigusabituru keskmist hind.

Võlausaldaja on taotlenud menetluskulud välja mõista ilma käibemaksuta.

34. TsMS § 144 p 51 kohaselt on kohtuvälised kulud kohtutäituri tasu menetlusdokumentide

kättetoimetamise eest. Seega on võlausaldaja poolt kohtutäiturile tasutud pankrotihoiatuse

kättetoimetamise tasu summas 120 eurot näol tegemist põhjendatud kohtuvälise kuluga.

35. Lisaks on põhjendatud kuluks avaldaja/võlausaldaja poolt deposiiti tasutud 1750 eurot.

36. Kohus määrab avaldaja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks seoses võlgniku

maksejõuetusavalduse menetlemisega 3750 eurot.

37. Lähtudes PankrS § 150 lg-st 2, ei mõista kohus menetluskulusid võlgnikult välja, vaid

nende rahuldamine toimub võlgniku pankrotivara arvelt, arvestades PankrS § 146 lg-s 1

sätestatud järjekorda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Marget Henriksen

kohtunik