2-23-136319/6 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Avalikult teatavakstegemine

4.jaanuar 2024 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja

Tsiviilasi

nr 2-23-136319;

OK Incure OÜ hagi T.J. vastu;

võlgnevuse ja kõrvalnõuete saamiseks;

tsiviilasja hind 2177,54 eurot

Kohtunik

Kalev Kuningas

Hageja

OK Incure OÜ (registrikood 11542046; aadress Mustamäe tee

16, Tallinn)

Hageja esindaja

Dmitri Santašev (dmirtri.santasev@okincure.ee)

Kostja

T.J. (isikukood xxxxxxxxxxxx; aadress xxxxxxx xx.x-x,

xxxxxxxx, xxxxxxxxxxxx; xxxxxxxxxxx@xxxxxxx.

xxx

)

Asja lahendamine

lihtmenetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt ja välja mõista T.J.lt OK Incure OÜ kasuks põhinõue 1344,22

eurot. Ülejäänud nõuded jätta rahuldamata.

2. Seoses eelnevaga:

2.1 jätta menetluskulud poolte endi kanda.

2.2 tunnistada kohtuotsus viivitamata täidetavaks;

2.3 toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte;

2.4 kostjale kättetoimetamiseks avaldada tagaseljaotsus väljaandes Ametlikud Teadaanded;

2.5 tagaseljaotsuse tegemisele eelnenud käesoleva tsiviilasja materjalide kättetoimetamise

saavutamiseks tehtud toimingutest ja asjaoludest nähtuvalt on selge, et tagaseljaotsust ei

ole võimalik muul viisil kostjale kätte toimetada, sest kostja (rahvastiku-) registrikannet ei

ole muudetud ja uusi andmeid kostja suhtes ei ole ilmnenud.

3. Selgitada:

3.1 menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude

hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 280 eurot (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS § 178 lg

2);

3.2 vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta

viivitamata täidetavaks;

3.3 vastavalt TsMS § 474 lg-le 2 kui viivitamata täitmisele kuuluvat lahendit muudetakse või

lahend tühistatakse, peab sissenõudja tagastama võlgnikule viivitamatu sundtäitmisega

saadu ja hüvitama võlgnikule sundtäitmise vältimiseks tehtud kulutused. Võlgnik võib

nõuda ka seda ületava kahju hüvitamist;

3.4 TsMS § 415 lg 2 kohaselt on kostjal tagaseljaotsuse peale õigus esitada kaja Tartu

Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva

jooksul; kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul

alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud

täitemenetlusest teada;

3.5 TsMS § 420 lg 1 kohaselt on hagejal tagaseljaotsuse peale õigus esitada

apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule ning TsMS § 632 lg 1 kohaselt on

apellatsioonikaebuse esitamise tähtaeg 30 päeva, alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks-

tegemisest;

3.6 apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta

selle lahendamist istungil;

3.7 TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi

taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

1. Asjaolud

1.Hagiavalduse kohaselt PF Digital AS ja kostja sõlmisid 11.07.2022 krediidikontolepingu nr

5488840, mille alusel sai kostja limiiti 1350 eurot. 18.07.2022 lepinguga nr 5494435

suurendati limiiti kuni 1680 eurot. Krediidiandja on teinud kostja arvelduskontole

väljamakseid perioodil 12.07.2022 kuni 24.01.2023 kogu summas 1722,77 eurot. Kostja

rikkus omapoolseid kohustusi olles viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva maksega.

Leping loeti ülesöelduks 7.06.2023 (dtl 86). Hageja palub välja mõista kostjalt põhivõlgnevus

1 680,00 eurot, intress 193,79 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 268,75 eurot ja

sissenõudmiskulu 35 eurot ning menetluskulud summas 350 eurot ja viivis menetluskulude

suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

2.Hagimaterjalid on kostjale kätte toimetatud Ametlike Teadaannete kaudu 2.11.2023, kostja

tähtaegselt vastanud ei ole.

Kohtu põhjendused

3.Vastavalt TsMS §-le 407 lg-le 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega

rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja,

kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi

toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse

hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Vastavalt TsMS §-le 407 lg-le 2 TsMS § 407 lõikes 1 sätestatud hageja nõusolekut eeldatakse,

kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist.

Seoses sellega, et kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud, tuleb TsMS § 407 lg 1 kohaselt

teha asjas tagaseljaotsus.

Tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud, mis tulenevad TsMS § 407 lg-st 5 ja 51,

puuduvad. TsMS § 444 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse

võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata.

4.Hageja on esitanud kostja vastu nõuded tulenevalt kostja ja PF Digital AS vahel sõlmitud

18.07.2022 krediidikontolepingu nr. 5494435, mille alusel suurendati limiiti kuni 1680 eurot

(dtl 26-80).

5.Vaidlust ei ole selles, et kostja ja hageja vahel oli sõlmitud tarbijakrediidileping

võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 mõttes. Hageja oli oma majandus- ja kutsetegevuses

tegutsev krediidiandja, kes andis krediiti kostjale kui füüsilisele isikule, kes tegi tehingu, mis

ei seondunud tema majandus- ega kutsetegevusega (VÕS § 1 lg 5). Poolte vahel ei ole

vaidlust selles, et laenuandja ütles lepingu üles 23. novembril 2020. Vaidlust ei ole, et kostja

on saanud laenu summas 7700 eurot. Samuti ei ole vaidluse all asjaolu, et kostjal on tekkinud

lepingu täitmisest võlgnevus, millise täitmist hageja antud vaidluses nõuab. Tegu on rahalise

kohustuse täitmise nõudega VÕS § 108 lg 1 mõttes.

6. Kohus on seisukohal, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

7. VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse

hindamisel nõuetekohase hoolsusega, koguma igakülgset teavet tarbija varalise seisu ja

varasemate kohustute kohta, lähtudes krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 49 lõike 1

punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust. VÕS §

4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul,

kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise

tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg 13 järgi

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendab

vaidluse korral krediidiandja.

8.KAVS § 50 lg 3 alusel krediidiandja või -vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et

kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses

sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt

kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 kohaselt krediidiandja või -vahendaja kontrollib

tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral

tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija

krediidivõimelisuse hindamiseks.

9.VÕS § 4034 lg 3 kohaselt krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks

küsib krediidiandja vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid.

VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes

juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise

tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

10.VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6

sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud

intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija

krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama,

arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.

Käesolevas lõikes sätestatut ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe

vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetele 3 ja 4 või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja

selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti.

11. Hagiavalduse kohaselt esitas kostja krediidianalüüsi läbiviimiseks enda konto väljavõtte

13.04.2022 – 11.07.2022. Keskmine sissetulek oli kostjal igakuiselt 1088,55 eurot. Peale

laenutaotluse heakskiitmist saaksid isiku kohustused olema 679,86 eurot kalendrikuus.

Arvesse tuleb võtta ka see asjaolu, et igakuise tagasimakse suurus krediidiandjale on 52 eurot,

mistõttu sissetulekute ja kohustuste vahel mahtus sisse võetava krediidi osamakse.

Krediidivõimelisuse hindamise protsessis tegi krediidiandja päringud Maksehäireregistritesse.

Krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid maksehäireid polnud. Eeltoodust

tulenevalt võis laenuandja järeldada kostja võimet täita lepingus toodud summas osamaksega

laenulepingut. Tõendina on hageja esitanud laenutaotluse (dtl 155-156), kostja konto

väljavõtte (dtl 106-154) ja krediidianalüüsi (dtl 105), taustauuringud (dtl 102-104).

12.Hageja ei ole kontrollinud kostja esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta

ning andmeid ülalpeetavate kohta piisaval määral. Vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimiseks ei ole piisav tuvastada üksnes isiku sissetuleku ja tema finantskohustuste suurus.

Lisaks finantskohustuste täitmisele peab tarbijal pärast laenu võtmist olema võimalik kanda

ka enda ja enda ülalpeetavate igapäevased kulud (toit, riided, eluase jms). Laenutaotlusest

nähtub, et kostjal on 1 laps. Kohustus arvestada tarbija regulaarseid majapidamiskulusid

tuleneb KAVS § 49 lg 1 p-st 4. Seega on hageja vastutustundliku laenamise põhimõtet

rikkunud. VÕS § 4034 lg 7 neljas lause vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise

tagajärgede kohaldamise üksnes juhul, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe või

võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija

krediidivõimelisust valesti. Kohtule ei ole esitatud asjaolusid, millest saaks järeldada, et kostja

oleks esitanud hagejale valeandmeid või jätnud nõutud andmed esitamata. Kohus leiab

samuti, et laenuandja on jätnud kostja krediidivõimelisuse hindamisel arvestamata kostja

pangakontodelt nähtuva teabe kostja arvukate kohustuste kohta erinevate võlausaldajate ees.

Arvestades, et laenutaotlustes märgitu kohaselt oli kostja sissetulek 1100 eurot (dtl-d 100-

101) tööandjaks Xxxxx xxxxxx, pidi laenuandjale olema kostja pangakonto väljavõtte põhjal

selge, et kostja väljaminekud ületavad tema sissetulekuid. Lisaks nähtub kostja pangakonto

väljavõttest 13.04.2022 – 11.07.2022 kohta, et väljamakseid on tehtud paljudele erinevatele

krediidiandjatele ja need on jätkunud ka juulis 2022. See viitab sellele, et kostjal oli arvukalt

laenukohustusi, mis oleks pidanud tekitama mõistlikus laenuandjas kahtluse, et kostja püsivalt

ei suuda oma sissetulekute arvel katta oma väljaminekuid, vaid peab võtma selleks laene.

Laenuandja ei omandanud piisavalt teavet laenutaotleja sissetulekute ja muude kohustuste

kohta. Hoolas laenuandja oleks pidanud kostjalt tema pangakonto väljavõttelt nähtuvate

muude finantskohustuste kohta vähemalt selgitusi küsima, eriti kuna see info ei olnud

kooskõlas kostja poolt laenutaotluses märgituga. Hageja ei ole väitnud ega tõendanud, et

laenuandja oleks kostjalt tema pangakonto väljavõttelt nähtuvate muude finantskohustuste

kohta küsinud või palunud kostjal selgitada vastuolusid pangakonto väljavõttelt nähtuva teabe

ja laenutaotlustes märgitu vahel. Kostja esitatud pangakonto väljavõtte kohaselt kostja

sissetulekuteks töötasu vahemikus mais-juuli 524,39 kuni 1104,44 eurot. Samuti nähtub, et

kostja on võtnud laenu Bondora AS-ilt (18.05.2022) 2300 eurot. Sõlmitud on lepingud ja

sooritatud maksed Coop Finants AS-le, Bondora AS-le, Inbank AS-le, Bigbank AS-le, Mogo

OÜ-le.

13.Hagejal on kohustus tulenevalt VÕS § 4034 lg-st 13 vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendada. Hageja seda teinud ei ole. Eelnevast

tulenevalt asub kohus seisukohale, et laenuandja ei ole veendunud kostja krediidivõimelisuses

ning on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7 on

selle tagajärjeks, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud

intressimäär ja muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Nimetatud sättest

tulenevalt ei ole krediidileping tervikuna tühine, vaid üksnes intressi ja muude krediidiga

seotud tasude osas (lepingu sõlmimise tasu, lepingu hooldustasu, haldustasu jne).

14.Seoses eeltooduga saab hageja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata jätmise

tõttu nõuda kostjalt üksnes põhivõla tasumist. Hagiavalduse kohaselt väljastati kostjale krediiti

summas 1722,77 eurot (dtl 81-84). Kostja on teostanud makseid summas 378,55 eurot (dtl 89-

91). Seega tuleb kostjal tasuda põhivõlgnevus 1344,22 eurot.

15.Tarbijakrediidilepingus nr. 5488840 ja 5494435 on kokku lepitud viivise määraks

lepingujärgne intressimäär 39,72% aastas. Juhul, kui rikutud on vastutustundliku laenamise

põhimõtet, saab selle rikkumise tagajärjeks olla VÕS § 4034 lg 7 kohaselt lepingujärgse

intressi alanemine seaduses sätestatud määrani ning muude kulude maksmise kohustuse

äralangemine, kuid põhivõlg tuleb laenusaajal tagastada (vt TlnRngKo 19.06.2023 nr 2-22-

145432, p 24). Seega ei olnud laenuandjal õigust kostjalt intressi nõuda. Samuti ei võlgne

kostja hagejale muid kulusid ega tasusid.

16.Arvestades ülalmärgitut ning tsiviilasja materjalidest nähtuvat, kuulub kostjalt hageja

kasuks väljamõistmisele põhivõlgnevus summas 1344,22 eurot. Ülejäänud hageja nõuded

tuleb jätta rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

17. TsMS § 163 lg 1 alusel jätab kohus hagi osalise rahuldamise tõttu menetluskulud poolte

endi kanda, sh arvestades hagi rahuldamise ulatust ja asjaolu, et tegemist oli

tarbijakrediidilepingust tuleneva vaidlusega, millega puhul on tuvastatud krediidiandja poolt

vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumine.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kalev Kuningas

Kohtunik