2-21-15402/42 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Otsuse tegemise aeg ja koht

03.01.2024 Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-21-15402

Tsiviilasi

M. M. hagi R. M. ja T. M. vastu täitemenetluse

lubamatuks tunnistamise nõudes

Tsiviilasja hind

Kostja 1 vastu esitatud nõue 3500,00 eurot

Kostja 2 vastu esitatud nõue 3500,00 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja M. M. (isikukood xxxx), lepinguline esindaja

advokaat Helen Hääl

Kostja 1 R. M. (isikukood xxxx)

Kostja 2 T. M. (isikukood xxxx)

Kostjate seadusjärgne esindaja S. M.

Kostjate lepinguline esindaja vandeadvokaat Yulia

Zaitseva

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 21.11.2023

RESOLUTSIOON

1. Hagiavaldus rahuldada osaliselt.

2. Tunnistada täiteasjas nr xxxx sundtäitmine osaliselt lubamatuks osas, milles

täitemenetluses saadavast rahast arvestataks elatise võlgnevuse katteks rohkem

kui 7554 eurot.

3. Sundtäitmine on lubatud täiteasjas nr xxxx summas 7554 eurot.

4. Tunnistada täiteasjas nr xxxx sundtäitmine osaliselt lubamatuks osas, milles

täitemenetluses saadavast rahast arvestataks elatise võlgnevuse katteks rohkem

kui 7554 eurot.

5. Sundtäitmine on lubatud täiteasjas nr xxxx summas 7554 eurot.

Menetluskulude jaotus

6. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1. M. M. (hageja) esitas Harju Maakohtule hagi R. M.e (kostja 1) ja T. M. (kostja 2) vastu

tunnistada täitemenetlus täiteasjades nr xxxx ja nr xxxx täies ulatuses lubamatuks.

2. Hagiavalduse kohaselt mõisteti 06.04.2017 tagaseljaotsusega tsiviilasjas xxxx hagejalt

kostjate kasuks välja seadusjärgne elatis ja varasem elatisvõlgnevus. Kostja 1 kasuks

mõisteti hagejalt välja elatis ülalpidamiseks ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga

alammääras (2016. aastal 215 eurot, 2017. aastal 235 eurot), alates 14.11.2016 kuni kostja 1

täisealiseks saamiseni, s.o kuni xxxx. Lisaks sellele mõisteti hagejalt kostja 1 kasuks välja

elatise võlgnevus alates 14.11.2015 - 13.11.2016 summas 2529,16 eurot. Kostja 2 kasuks

mõisteti hagejalt välja elatis ülalpidamiseks ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga

alammääras (2016. aastal 215 eurot, 2017. aastal 235 eurot), alates 14.11.2016 kuni kostja 2

täisealiseks saamiseni, s.o kuni xxxx. Lisaks sellele mõisteti hagejalt välja kostja 2 kasuks

välja elatise võlgnevus alates 14.11.2015-13.11.2016 summas 2529,16 eurot.

3. Kostjad algatasid 16.08.2021 kohtuotsuse alusel täitemenetlused. Kostja 1 on alustanud

hageja suhtes täiteasja nr xxxx ja kostja 2 on alustanud hageja suhtes täiteasja nr xxxx.

Täitmisteadete kohaselt on hagejal kostja 1 ees elatise võlgnevus alates 01.03.2017 kuni

16.08.2021 summas 15 108,00 eurot ning kostja 2 ees on hagejal elatise võlgnevus alates

01.03.2017 kuni 16.08.2021 summas 15 108,00 eurot. Sundtäitmine on põhjendamatu, sest

hageja on täitnud elatise maksmise kohustust vahetult, tasudes ajaperioodil 01.03.2017-

16.08.2021 kostjatega seotud kulusid. Alates 2019. aastast elavad lapsed võrdse aja kummagi

vanemaga ja kostja täidab ülalpidamiskohustust seeläbi vahetult.

4. Hageja kavatseb oma kohustust täita ka edaspidi. Kostjate (laste) ülalpidamiskohustust

puudutavad asjaolud on oluliselt muutunud võrreldes Harju Maakohtu 06.04.2017

kohtulahendi tegemise ajaga. Vaatamata sellele, et hageja täidab kostjate (laste) ees

ülalpidamiskohustust vahetult, ei ole kostjate ema nõustunud seda aktsepteerima ning on

esitanud laste nimel avalduse kohtuotsuse täitmiseks täitemenetluses.

5. Täitemenetluse läbiviimine ei ole hageja poolt esile toodud asjaoludel seaduslik. Kõigi

kostjate (laste) igapäevaste ülalpidamiskulutuste eest tasumised (maksekorraldused) on

tehtud hageja elukaaslase T. R. arvelduskontolt, kuna hagejal endal puuduvad piisavad

rahalised vahendid, kuid elukaaslase toel on hageja siiski oma ülalpidamiskohustust kostjate

ees täitnud. Hageja elukaaslane T. R. on teinud makseid hageja kohustuse täitmiseks ja

kostjad või vähemalt kostjate seaduslik esindaja teadis või pidi teadma kolmanda isiku tahet

täita vahetult kostjate ülalpidamiskohustust.

6. Alates 2019. aastast viibivad kostjad (lapsed) hageja juures võrdse aja. See oli ka varem

nii, et kostjad viibisid tihti hageja juures, aga mitte nii tihti. Seega on lastel praeguseks

vahelduv elukoht, nad elavad pool aega ema ja pool aega isa juures. Seega täidab hageja

poole laste ülalpidamiskohtustest vahetult (vt Riigikohtu otsus nr 3-2-1-35-17). Alustatud

täitemenetlustes (nr xxxx ja nr xxxx), millega nõutakse lapsi piisavas ulatuses vahetult ülal

pidavalt vanemalt sisse elatist nii, et see tuleb maksta teise vanema kontole ja anda tema

käsutusse, on hageja hinnangul alatu ja lubamatu.

7. Olukorras, kus laste isa (hageja) on osalenud laste ülalpidamises vahetult ei ole VÕS § 6

sättega ega elatise maksmise regulatsiooniga kooskõlas topelt samal ajaperioodil elatise rahas

tasumine ning sellise elatisnõude täitemenetluses sundtäitmine. Antud juhul hageja osaleb

laste ülalpidamises vahetult. Lapse elavad võrdse aja mõlema vanema juures ning juhul, kui

kostjatele on vaja midagi osta (laste ema saadab laste isale selle kohta vastava sõnumi), siis

on hageja alati ka kõik vajamineva ostnud. Seega on hageja kostjate (laste) ees oma

ülalpidamiskohustust igati täitnud.

KOSTJATE VASTUVÄITED

8. Kostjad vaidlevad hagile täies ulatuses vastu. Kostjad leiavad, et hagi on alusetu,

tõendamata ning hagis esitatud nõuded ei kuulu kohtu poolt rahuldamisele. Hageja ei ole

esile toonud ning tõendanud hagi alusesse kuuluvaid asjaolusid.

9. Täitemenetluse

algatamise

põhjuseks

oli

asjaolu,

et

hageja

ei

täitnud

ülalpidamiskohustust üldse. Kindel suhtlemisgraafik isa ja laste vahel puudub, lapsed

viibivad isaga ca 7 päeva kuus, mis ei anna alust elatise vähendamiseks. Hageja ei ole kohtule

tõendanud, et lapsed viibivad olulise osa ajast isa juures, samuti ei ole hageja tõendanud, et

vanemad on sõlminud laste ülalpidamiskokkuleppe. Kostjad on elanud ja elavad siiani

alaliselt oma seadusliku esindaja ehk ema juures. Kostjad on küll viibinud mõned päevad

mõnes kuus hageja juures, kuid kindlasti mitte ei ole elanud hageja juures kuude kaupa.

10. Tõele ei vasta hageja väide, et alates 2019 viibivad kostjad hageja juures võrdse aja ja et

kostjatel on vahelduv elukoht. Kostjate põhielukoht on ema juures, kostjad on ema vahetul

ülalpidamisel (laste jalatsid, riided, saksa ja inglise keele kursused (sh R. arvutiklass) on kinni

makstud laste ema poolt). Kostjad selgitavad, et märtsis 2021 viibisid kostjad hageja juures

paar nädalat. Kevadel 2020 olid kostjad hageja juures vaid 1 nädal/kuus. 2019. aastal ei

viibinud lapsed isa juures, kuna hagejal puudus püsielukoht.

11. Hagiavalduse lisa 49 ei kinnita, et poolte vahel oli kokkulepe läti keele tundide eest

tasumise kohta. Tulenevalt hagiavaldusest, toimusid trennid Xxxx klubis (sh suvelaager

kokku summas 760 eurot ning kostja 2 puhul 380 eurot). Hageja väide ei ole tõendatud,

hageja ei ole kohtule kuludokumente (arveid, tšekke, maksekorraldusi) esitanud. Kostja 2 ei

ole käinud Xxxx klubis seletuskirjas mainitud perioodil. Xxxx klubi treener on hageja hea

tuttav, mistõttu ei ole hagejapoolsed selgitused Xxxx klubi kohta usaldusväärsed. Hageja

poolt esitatud dokumendid ei tõenda, et poolte vahel oli kokkulepe Xxxx tundide eest

tasumise kohta. Hageja väide 20 toimunud klaveritunni kohta summas 300 eurot ei ole

tõendanud, hageja ei ole kohtule kuludokumente (arveid, tšekke) esitanud. Kostjad

kinnitavad, et 20 tundi klaveritunde pole toimunud.

12. Elatise maksmiseks kohustatud vanem peab arvestama sellega, et üldjuhul peab ta

ülalpidamise kohustuse täitma rahas regulaarsete igakuiste maksetena. Muul viisil

ülalpidamise andmine on väga erandlik. Sellise piirangu eesmärk on lastele regulaarse ning

stabiilse ülalpidamise tagamine. Hageja ei saa elatise maksmise kohustuse täitmisel arvestada

rahaga, mida hageja kulutab laste huvitegevusele või taskurahaga. Hageja esitatud

dokumendid ei tõenda vanemate kokkulepet ülalpidamiskohustuse täitmise reguleerimiseks.

13. Tõele ei vasta hageja väide, et vaatamata 2017 kohtuotsusele on hageja ja kostjate

seaduslik esindaja (laste ema) kokku leppinud, et hageja peab kostjaid vahetult üleval ning

kostjate seaduslik esindaja on sellega nõustunud. Kostjate ema on maksnud prilliklaaside ja

silmaarsti visiiditasu eest. Kostjate ema on ostnud äriühingu kaudu kostjale 1 arvuti;

lisanduvad toidukulud, ravikulud, arved kommunaalteenuste eest ja eluasemelaenu maksed.

Kostjate vanemad ei ole sõlminud mistahes elatiskokkulepet.

14. Kostjad on seisukohal, et laste kujunenud elulaad ei pea olema vanemate poolt tingimata

eelnevalt kokku lepitud. Täiendavalt lastele erinevate asjade ja teenuste (mh huviringikulu)

lubamisega ning laste elustiili toetamine muude kulutustega on hageja ka ise osaliselt

kujundanud laste elulaadi selliseks, mis võimaldab laste heaks teha hädavajalikust rohkem

kulutusi. Suuremad/kallimad ühekordsed ostud laste kasvatamiseks tuleb vanematel enne

ostu läbi rääkida, elatis sisaldab eelkõige lapse esmavajaduste rahuldamist. Seega võimalus

lastele paremat elujärge pakkuda (nt huviringikulu) eeldab vanema head majanduslikku

järge.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

15. Kohus rahuldab hagi osaliselt ning tunnistab sundtäitmise täiteasjades nr xxxx ja nr xxxx

osaliselt lubamatuks.

16. Hageja on esitanud nõude tunnistada sundtäitmine lubamatuks täiteasjades nr xxxx ja nr

xxxx täies ulatuses, kuna hageja hinnangul on ta elatise maksmise kohtustust täinud mõlema

kostja suhtes ajaperioodil 01.03.2017 - 16.08.2021.

17. Hageja nõue on esitatud ja võiks kuuluda rahuldamisele täitemenetluse seadustiku (TMS)

§ 221 lg 1 alusel. Võlgnik võib esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel

sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud

või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu

(TMS § 221 lg 1). Riigikohus on märkinud, et kui asjaolud pärast kohtulahendi tegemist

muutuvad ning elatist maksma kohustatud lapsevanem hakkab lapsega koos elama või muul

viisil rohkem tema kasvatamises osalema, võib täies ulatuses elatise sissenõudmine

täitemenetluses olla alusetu, sest vanem täidab ülalpidamiskohustust vabatahtlikult. Osas,

milles elatise sissenõudmine on alusetu, saab kohtulahendi täitmist takistada sundtäitmise

lubamatuks tunnistamise hagi esitamisega, isegi kui ei ole esitatud TsMS § 459 järgset hagi

kohtulahendi muutmiseks (vt RKTKo nr 3-2-1-177-16, p 11).

18. Kohtul tuleb hageja nõude lahendamiseks kontrollida: 1) kas isik, kelle suhtes nõue

esitatakse on sissenõudja; 2) kas isik, kes nõude esitab on täitemenetluse võlgnik; 3) kas

nõude esitaja suhtes on algatatud täitemenetlus; 4) kas nõue on rahuldatud, ajatatud,

tasaarvestatud ja 5) kas hagi on esitatud enne täitemenetluse lõppemist. Kohus peab mh

tuvastama, kas pooled on kokku leppinud ülalpidamiskohustuses teistsugusel viisil, kui seda

nähtub Harju Maakohtu 06.04.2017 tagaseljaotsuses või on hageja kohustuse täitmise

asendanud ja kostja on sellega nõustunud VÕS § 89 lg 1 järgi.

19. Kohus täitis 21.11.2023 toimunud kohtuistungil selgitamiskohustust ning selgitas

pooltele käesolevale vaidlusele kohalduvat õigust ja poolte tõendamiskoormist (II kd, tl 116-

116 pöördel).

20. Täitedokumendiks on jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtuotsus ja -määrus

tsiviilasjas (TMS § 2 lg 1 p 1). Harju Maakohtu 06.04.2017 tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr

xxxx rahuldati kostjate hagi hageja vastu elatise väljamõistmiseks tagaseljaotsusega (I kd, tl

9 ja 9 pöördel). Kostja 1 kasuks mõisteti hagejalt välja elatis ülalpidamiseks ½ Vabariigi

Valitsuse kehtestatud kuupalga alammääras (2016. aastal 215 eurot, 2017. aastal 235 eurot),

alates 14.11.2016 kuni kostja 1 täisealiseks saamiseni, s.o kuni xxxx. Lisaks sellele mõisteti

hagejalt kostja 1 kasuks välja elatise võlgnevus alates 14.11.2015 - 13.11.2016 summas

2529,16 eurot. Kostja 2 kasuks mõisteti hagejalt välja elatis ülalpidamiseks ½ Vabariigi

Valitsuse kehtestatud kuupalga alammääras (2016. aastal 215 eurot, 2017. aastal 235 eurot),

alates 14.11.2016 kuni kostja 2 täisealiseks saamiseni, s.o kuni xxxx. Lisaks sellele mõisteti

hagejalt välja kostja 2 kasuks välja elatise võlgnevus alates 14.11.2015 - 13.11.2016 summas

2529,16 eurot.

21. Sissenõudja on isik, kes on täitmiseks esitanud nõude (TMS § 5 lg 1). Kostjad on

esitanud 16.08.2021 kohtutäitur E. V. täitmisavalduse ja täitedokumendi, milleks on Harju

Maakohtu 06.04.2017 tagaseljaotsus, täitemenetluse läbiviimiseks. Kostja 1 on alustanud

hageja suhtes täiteasja nr xxxx (I kd, tl 12-13) ja kostja 2 on alustanud hageja suhtes täiteasja

nr xxxx (I kd, tl 10-11). Täitmisteadete kohaselt on hageja võlgnevus kostja 1 ees koos

täitmiskuludega 15 108 eurot ja kostja 2 ees samuti koos täitmiskuludega 15 108 eurot.

Täitmisteadete kohaselt on kostja 1 ees hagejal elatise võlgnevus alates 01.03.2017 kuni

16.08.2021 summas 14 430 eurot. Kostja 2 ees on hagejal elatise võlgnevus alates 01.03.2017

kuni 16.08.2021 summas 14 430 eurot.

22. Seega on tuvastamist leidnud, et kostjad on sissenõudjad; hageja on täitemenetluse

võlgnik ning nõude esitaja (hageja) suhtes on algatatud täitemenetlused ning hagi on esitatud

enne täitemenetluste lõppemist.

23. Kohus analüüsib, kas hageja on täitnud kostjate ülalpidamiskohustuse. Riigikohus on

selgitanud, et olukorras, kus hagejalt on kohtulahendiga välja mõistetud elatis alaealise lapse

kasuks, ei ole välistatud ülalpidamiskohustuse täitmine muul viisil kui kohtulahendis

märgitud igakuise elatise maksmisega. Elatise maksmise kohustus on lapsevanemal

perekonnaseaduse (PKS) § 100 lg 2 esimesest lausest tulenevalt juhul, kui ta ei täida lapse

ülalpidamise kohustust vahetult, s.o lapse kasvatamises osalemisega. Kui aga asjaolud pärast

kohtulahendi tegemist muutuvad ning elatist maksma kohustatud lapsevanem hakkab lapsega

koos elama või muul viisil rohkem tema kasvatamises osalema, võib täies ulatuses elatise

sissenõudmine täitemenetluses olla alusetu, sest vanem täidab ülalpidamiskohustust

vabatahtlikult. Järelikult on võimalik, et kohtumäärusest nähtuv elatisenõue on vaidlusaluse

perioodi osas rahuldatud, sest hageja ja kostja leppisid kokku (ajutiselt) ülalpidamiskohustuse

täitmises teistsugusel viisil (vt RKTKo nr 3-2-1-120-14, p 13).

24. Kohus leiab, et tõendamist ei ole leidnud, et pooled on kokku leppinud

ülalpidamiskohustuse täitmises muul viisil, kui see nähtub Harju Maakohtu kohtuotsuses.

25. Kohus tuvastab, kas hageja on kohustuse täitmise osaliselt asendanud ja kostjad on

sellega nõustunud. Poolte tahteavaldused võisid seejuures olla konkludentsed ning vajadusel

tuleb poolte käitumist tõlgendada, lähtudes tsiviilseadustiku üldosa seaduse §-st 75 ja

VÕS §-st 29. Poolte käitumist on võimalik mõista nii, et hageja asendas

ülalpidamiskohustuse täitmisel võlaõigusseaduse (VÕS) § 89 lg 1 järgi elatise maksmise

lapse kasvatamises vahetult osalemisega ning kostjad kui kokkuleppe teised pooled võtsid

täitmise vastu. Sellisel juhul oleks tagaseljaotsusest nähtuv elatisenõue vaidlusaluse perioodi

(01.03.2017 - 16.08.2021) osas TMS § 221 lg 1 esimese lause mõttes rahuldatud.

26. Kohus leiab, et tõendamist ei ole leidnud hageja väide, et alates 2019 aastast elasid lapsed

hageja juures võrdse aja. Kohtule 10.01.2022 esitatud kirjavahetus ja fotod nimetatut ei

tõenda (I kd tl 144-170). Kirjavahetus ja fotod tõendavad, et kostjad viibisid hageja juures

teatud aja, mõnes kuus järjest ka umbes nädal aega. Kostjate seadusliku esindaja vande all

antud ütlustega on tõendatud, et lapsed elasid vaidlusalusel perioodil 01.03.2017 -

16.08.2021 kostjate seadusliku esindaja S. M.e juures. Lapsed suhtlesid isaga, aga vähe.

Lapsed olid isa juures mõned päevad kuus. 2017 aastal olid lapsed hageja juures kokku 34-

35 päeva, 2018 aastal 42 päeva, 2019 aastal 40-50 päeva, 2020 aastal 40-50 päeva. Kui lapsed

olid isa juures, siis hageja maksis mõned jooksvad asjad. Kui lapsed elasid kostja seadusliku

esindaja juures, siis kostja seaduslik esindaja maksis ja ostis kõik. Kui lapsed olid hageja

juures, siis hageja andis neile süüa. Hageja ostis mõned asjad ja ostis mõned riided, kuid see

ei olnud kokku lepitud, et hageja ei pea siis elatist maksma (II kd, tl 116 pöördel – 117).

27. Tunnistaja T. R. andis 21.11.2023 toimunud kohtuistungil ütlusi selle kohta, et lapsed

elasid alaliselt ema juures, aga veetsid palju aega isaga. Kui esimest korda novembris lapsed

olid nendega, läksid nad tunnistaja korterisse, sest see on kolmetoaline ja seal on rohkem

ruumi. Mingist ajast alates olid lapsed mingi osa hageja ja tema elukaaslae juures ning mingi

aja ema juures. Nädal-kaks, nädalavahetused. Kuupäevi ei mäleta, lapsed olid ka nende juures

nädala kaupa. Erinevatel kuudel erinevalt (II kd, tl 117 pöördel).

28. Kohus, hinnanud kõiki kohtule poolte poolt esitatud tõendeid (sh fotosid ja kirjavahetusi)

kogumis, leiab, et tõendamist on leidnud, et kostjad viibisid vaidlusalusel perioodil hageja

juures teatud aja ning erinevalt. Samuti kandis hageja sel ajal laste esmavajaduste kulud.

Seega olid vaidlusalusel perioodil kostjad osaliselt hageja juures ja ülalpidamisel.

29. Riigikohus on selgitanud, et ajal mil laps viibib lahuselava vanema juures, saab eeldada,

et lahuselav vanem kannab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad kulud vahetult

proportsionaalselt ajaga, mil laps tema juures viibib. Vanemate eraldi elamise korral

kannavad mõlemad vanemad eelduslikult nende juures olevate laste esmased kulud, nt

söögikulud. Mõlemad vanemad kannavad eelduslikult ka eluasemekulusid, mida saab jagada

laste vanemate juures oleku aja järgi. Kuna kulusid lapse majutamiseks teevad mõlemad

vanemad, ei ole põhjendatud nõuda lahuselavalt vanemalt lapsega püsivalt koos elava

vanema eluasemekulude katmist sama aja eest, kui tema peab eluasemekulusid laste huvides

kandma. Vastasel juhul koormataks teda topelt, kuna ta peaks osalema teise vanema kulude

katmises, kuid tema enda kulud jääksid arvestamata. Samas ei sõltu lastega seotud

püsikulude, nagu sidekulud või kulud riietele, hügieenitarvetele, koolile või lasteaiale,

laagritele, treeningutele, huvialaringidele, reisidele jms kandmine eeldatavasti sellest,

kumma vanema juures laps on (vt RKTKo nr 3-2-1-35-17, p-id 23.3 ja 23.4).

30. Kohtule esitatud tõenditega on tõendatud, et hageja on täitnud kostja 1 puhul

ülalpidamiskohustust perioodil 01.03.2017-16.08.2021 summas 4026 eurot. Perioodil

02.12.2018 - 10.05.2019 on hageja kandnud kostja 1 Xxxx MTÜ kulusid, kokku summas 420

eurot (I kd, tl 14-20). T. R. arvelduskontolt on tasutud hageja 1 suvelaagrite (Karepa laager

7 päeva) eest aastatel 2019, 2020 ja 2021 kokku summas 468 eurot (I kd, tl 21-24). Tõendatud

on läti keele tundide eest tasumine summas 135 eurot (I kd, tl 25 - 27.) Perioodil 24.09.2019

- 17.02.2020 on hageja tasunud kostja 1 tennisetrennide (MTÜ Xxxx) kulusid kokku summas

900 eurot (I kd, tl 28-35). Tõendatud on kostja 1 kooliekskursiooni eest tasumine 22.05.2019

summas 59 eurot (I kd, tl 37). Hageja on tasunud kostja 1 MTÜ Xxxx Vihasoo laagri eest

149 eurot (I kd, tl 38-39). Nimetatud summad on tasutud hageja elukaaslase T. R.

arvelduskontolt. Sularaha andmine vaidlusalusel perioodil on tõendatud kokku summas 650

eurot (I kd, tl 40) ning seega kostja 1 osas summas 325. Sularaha 300 eurot on antud aastal

2016 ning seega arvesse ei lähe. Tarbeesemed kostja 1 kohta summas 954,30 eurot on

tõendamata. Kohus leiab, et kinnituskirjaga on tõendatud Xxxx trennide eest tasumine

sularahas aastatel 2016-2021 kuutasuga 45 eurot kuu ning sularahas tasumine laagri ees Lätis

(Jujutsu) aastatel 2019 ja 2020, kokku summas 760 eurot (I kd, tl 171-172). Tulenevalt sellest,

et vaidlusalune periood on 01.03.2017 kuni 16.08.2021, siis tuleb tõendatuks lugeda trennide

eest tasumine summas 810 eurot (45 eurot x 18 kuud).

31. Hageja on tõendanud kostja 2 puhul, et ta on täitnud ülalpidamiskohustust perioodil

01.03.2017-16.08.2021 summas 2733 eurot. Perioodil 02.12.2018-10.05.2019 on hageja

kandnud kostja 2 Xxxx MTÜ kulusid, kokku summas 420 eurot (I kd, tl 20 ja tl 41-46).

Tõendatud on hageja tasumine kostja 2 suvelaagrite eest (Karepa laager 7 päeva), kokku

summas 468 eurot (I kd, tl 24 ja 47-49). Hageja on tasunud kostja 1 saksa keele eest Skype

vahendusel, kokku summas 30 eurot (I kd, tl 50-51). Nimetatud summad on tasutud hageja

elukaaslase arvelduskontolt. Kohus tuvastas eelnevalt kostja 1 kantud kulude osas, et

sularaha andmine vaidlusalusel perioodil on tõendatud kokku summas 650 eurot (I kd, tl 40)

ning seega kostja 2 osas summas 325. Sularaha 300 eurot on antud aastal 2016 ning seega

arvesse ei lähe. Kohus leiab, et kinnituskirjaga on tõendatud Xxxx trennide eest tasumine

sularahas aastatel 2017-2021 kuutasuga 45 eurot kuu ning sularahas tasumine laagri eest

Lätis (Jujutsu) aastal 2019, kokku summas 380 eurot (I kd, tl 171-172). Kohtul ei ole alust

kahelda nimetatud kinnituskirjas. Tulenevalt sellest, et vaidlusalune periood on 01.03.2017

kuni 16.08.2021, siis tuleb tõendatuks lugeda trennide eest tasumine summas 810 eurot (45

eurot x 18 kuud). Kostjate seadusliku esindaja vande all antavate ütlustega on tõendatud, et

hageja tasus klaveritundide eest sel ajal kui kostja 2 oli hageja juures. Klaveriõpe kestis 2

aastat (II kd, tl 117 pöördel). Seega on usutav, et hageja tasus kostja 2 klaveritundide eest u

20 korda, summas kokku 300 eurot ja kohus loeb nimetatu tõendatuks.

32. Tõendamist ei ole leidnud, et hageja tasus vaidlusalusel perioodil hagejatele elatist

sularahas. Kostjate seaduslik esindaja S. M. andis vande all ütlusi selle kohta, et hageja ei

tasunud elatist sularahas (II kd, tl 117). Tunnistaja T. R. sularaha üleandmist ise ei näinud.

Ta istus autos. Tunnistaja ütluste kohaselt nad sõitsid kahel korral hagejaga kostjate juurest

läbi. Hageja läks ukse taha eesmärgiga anda raha. Tunnistaja summat ei tea (II kd, tl 118).

Seega ei näinud tunnistaja sularaha üleandmist.

33. Hageja ja kostjate ema kirjavahetusest nähtub, et hageja on ostnud kostjatele mh

vajaminevaid tarbeesemeid või andnud nende ostuks sularaha (sandaalid kostjale 1, apteegist

ravimeid, jne (I kd, tl 53-58). Kostjate seaduslik esindaja andis ütlusi selle kohta, et hageja

maksis läti keele tundide eest. Samuti tasus hageja mõne saksa keele tunni eest ja tütre

klaveriõppe eest, siis kui tütar oli hageja juures (tl 117 pöördel). Samuti selgitas kostjate ema

21.11.2023 toimunud kohtuistungil, et M. ja T. maksid jah mingi osa kinni, aga see on pisike

osa sellest, kui palju lapsed vajavad igapäevaselt. Lapsed elavad pidevalt tema juures. Lapsed

ise seda kinnitasid, kui M. tahtis suhtlemiskorda määrata (II kd, tl 119). Seega on tõendatud,

et hageja pidas kostjaid osaliselt vahetult üleval ning seda on kostjate ema ka aktsepteerinud.

Kõike kantud kulusid ei ole võimalik hagejal ka enam tõendada.

34. Asjaolu, et hageja täitis laste ülalpidamiskohustust osaliselt vahetult näitab ka kostjate

ema käitumine. Vaidlus puudub, et kostjad pöördusid kohtutäituri poole alles 2021 aastal.

Kostjad ei ole tõendanud enda 21.11.2023 toimunud istungil esmakordselt esile toodud

väidet, et ükski kohtutäitur ei võtnud kohtuotsust täitmiseks, kuna hageja oli pankrotis.

Samuti ei ole kohtule esitatud ühtegi tõendit selle kohta, et kostjad oleksid palunud enne

täitemenetluse algatamist hagejal täita enda ülalpidamiskohustust. Eeltoodust tulenevalt on

hageja kohustuse täitmise osaliselt asendanud ja kostjad on sellega nõustunud. Seega on

käesoleval juhul täies ulatuses elatise sissenõudmine täitemenetluses alusetu, sest vanem

(hageja) on täitnud ülalpidamiskohustust osaliselt vahetult.

35. Vastavalt on hagi rahuldamine põhjendatud osaliselt, kuna tõendamist ei leidnud, et

kostjad oleksid elanud vaidlusalusel perioodil pool aega hageja juures. Seega on kohtu

hinnangul õiglane ja põhjendatud arvestada ülalpidamiskohustus hageja poolt täidetuks

mõlema kostja suhtes perioodil 01.03.2017 kuni 16.08.2021 pooles ulatuses. Vastavalt on

sundtäitmine lubamatu osas, milles täitemenetluses saadavast rahast arvestatakse mõlemas

täiteasjas elatise võlgnevuse katteks rohkem kui 7554 eurot. Kohus tuvastas eelnevalt küll

mõlema kostja suhtes hageja tasutud summad, kuid nendele kuludele lisanduvad veel vahetu

ülalpidamisega seotud kulud (toit, kommunaalkulud jne) ja need kulud mida kostjate ema

palus lastele osta sel ajal, kui lapsed olid hageja juures. Samuti ei ole enam käesoleval ajal

võimalik konkreetselt tuvastada päevade arvu aastas mil kostjad olid hageja juures. Seega ei

ole võimalik täpselt tuvastada hageja juures viibitud ajal kostjate igapäevaseks

ülalpidamiseks kulunud summat.

36. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi osaliselt ja tunnistab täiteasjas nr xxxx

sundtäitmise osaliselt lubamatuks osas, milles täitemenetluses saadavast rahast arvestataks

elatise võlgnevuse katteks rohkem kui 7554 eurot. Sundtäitmine on lubatud täiteasjas nr xxxx

summas 7554 eurot. Kohus tunnistab täiteasjas nr xxxx sundtäitmise osaliselt lubamatuks

osas, milles täitemenetluses saadavast rahast arvestataks elatise võlgnevuse katteks rohkem

kui 7554 eurot. Sundtäitmine on lubatud täiteasjas nr xxxx summas 7554 eurot.

37. Kõik kohtuotsuses käsitlemata poolte väited ja esitatud tõendid ei oma asja

lõpplahenduse osas tähtsust ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.

MENETLUSKULUD

38. Kohus rahuldab hagi osaliselt. Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda

(TsMS § 163 lg 1). Kohus on seisukohal, et arvestades vaidluse asjaolusid ja hagi rahuldamist

pooles ulatuses, on mõistlik jätta menetluskulud poolte endi kanda.

39. TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaie Almere

kohtunik