2-23-6535/8 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-23-6535

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Andrus Miilaste

Otsuse tegemise aeg ja koht

29. detsember 2023, Tartu

Tsiviilasja number

2-23-6535

Tsiviilasi

OK Incure OÜ hagi I. T. vastu võla väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

1659,45 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja OK Incure OÜ (registrikood 11542046; asukoht

Mustamäe tee 16, 10617 Tallinn), lepinguline esindaja Anu

Volmer (e-post anu.volmer@okincure.ee)

Kostja I. T. (isikukood xxxxxxxxxxx; tegelik elu- ja

viibimiskoht teadmata)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada OK Incure OÜ hagi I. T. vastu võla väljamõistmiseks osaliselt

tagaseljaotsusega.

2. Mõista I. T. välja OK Incure OÜ kasuks põhivõlg 1230,62 eurot.

3. Jätta OK Incure OÜ hagi I. T. vastu rahuldamata osas, milles OK Incure OÜ palub

mõista I. T. välja OK Incure OÜ kasuks põhivõla suuremas ulatuses kui 1230,62

eurot, intressi 108,80 eurot, viivise 192,25 eurot ja võla sissenõudmiskulud 49,55

eurot.

4. Jätta menetluskulud 25,84% ulatuses OK Incure OÜ kanda ja 74,16% ulatuses I. T.

kanda.

5. Mõista I. T. välja OK Incure OÜ kasuks menetluskulud 233,60 eurot.

6. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb I. T. tasuda kohtuotsuse

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

7. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

8. Toimetada otsus pooltele kätte.

Kaja esitamine

Kostja võib kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule (Kalevi 1, 51010 Tartu; e-post

tmktartu.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest.

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse

tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse

olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale

toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2)

kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale

kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei

võinud seaduse kohaselt teha. (TsMS § 415)

Kaja esitatakse tagaseljaotsuse teinud kohtule. Kajas peab sisalduma: 1) viide otsusele, mille

peale kaja esitatakse; 2) avaldus, et selle otsuse peale esitatakse kaja; 3) asjaolu, mis takistas

kaja esitajal hagile vastamast või kohtuistungile ilmumast ja sellest teatamast ning selle

põhistus, välja arvatud juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik. Kui

tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei

ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik.

Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte

rohkem kui 2100 eurot. (TsMS § 416, RLS § 59 lg 19)

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi

1, 51010 Tartu; e-post tarturk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse

riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse

ulatust. (TsMS § 632 lg 1, § 633 lg 7, RLS § 59 lg 15)

Selgitus menetlusabi taotlejale

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või

tähtaja pikendamise eesmärgil. (TsMS § 187 lg 6)

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

1. OK Incure OÜ (hageja) esitas 3. mail 2023 Tartu Maakohtule hagi I. T. (kostja) vastu võla

väljamõistmiseks.

Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 1308,85 eurot, intressi 108,80 eurot,

viivise 192,25 eurot ja võla sissenõudmiskulud 49,55 eurot. Hagiavalduse kohaselt nõue

tuleneb kostja ja TF Bank AB (publ) Eesti filiaali 20. veebruaril 2022 sõlmitud krediidikonto

lepingust (viitenumber 7104055831) ja järelmaksulepingust 10407141 (viitenumber

7104071417).

2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile

vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses

märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses.

Kuna kostjale ei õnnestunud muul viisil menetlusdokumente kätte toimetada, toimetas kohus

hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõude kostjale kätte avalikult, dokumendi väljavõtte

avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohus loeb TsMS § 317 lg 1 p 1 ja lg 5 alusel

hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõude kostjale kätte toimetatuks 3. detsembril 2023. Kostja,

kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole kohtule vastanud. Vastamise

tähtpäev saabus 27. detsembril 2023.

Kohus leiab, et hagi ei ole täies ulatuses õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada

tagaseljaotsusega osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus

vastavalt TsMS § 407 lg-le 6 otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. TsMS § 444 lg 3 alusel

põhjendab kohus tagaseljaotsuses vaid hagi osalist rahuldamata jätmist ja menetluskulusid.

3. Hagiavaldusest nähtub, et hageja nõude aluseks olevate lepingute puhul on tegemist

tarbijakrediidilepingutega võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 mõttes. Krediidiandja on

kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet (VÕS § §

4034). Kohtul on kohustus kontrollida krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimist omal algatusel, sõltumata sellest, kas tarbija on krediidiandja kohustuste rikkumisele

tuginenud (vt Euroopa Kohtu 5. märtsi 2020. a otsus kohtuasjas nr C‑679/18, OPR-Finance s.

r. o. vs. GK, p 46; Riigikohtu 24. novembri 2023 määrus kohtuasjas nr 2-21-13098, p-d 13, 25).

4. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja VÕS § 4034 lg 1 järgi

enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas

tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ja hindama

tarbija krediidivõimelisust. Vastutustundliku laenamise põhimõttest tuleneva krediidiandja

põhikohustuse sisuks krediidivõtja suhtes on hinnata krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt,

tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast

sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta. Selliselt peaks

tagatama, et laenuvõtja ei satu krediidi tõttu „laenuorjusse", mille tulemusena ta võib olla

sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara (sh eluaseme) ja muutuda maksejõuetuks (vt

Riigikohtu 19. veebruari 2014. a otsus kohtuasjas nr 3-2-1-169-13, p 21).

VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel

nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse

võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta

lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku,

teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust

tulenevate

rahaliste

kohustuste

võimaliku

suurenemise

mõju,

määrates

vajalike

hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta

olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele. Eelmises lauses sätestatud

kohustuse täitmisel peab krediidiandja lähtuma ka krediidiandjate ja -vahendajate seaduse

(KAVS) § 49 lõike 1 punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7

sätestatust. VÕS § 4034 lg 3 esimese lause kohaselt krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku

teabe omandamiseks küsib krediidiandja vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid

andmekogusid. Tarbija krediidivõimelisuse hindamine ei saa toimuda üksnes tarbija esitatud

andmete pinnalt, vaid krediidiandja peab VÕS § 4033 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt

tarbija esitatud teavet mõistlikul viisil kontrollima. Üldjuhul tuleb seejuures küsida tarbijalt

tema pangakonto väljavõtet ja hinnata seda, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija

krediidivõime hindamiseks. Riigikohus on selgitanud, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto

väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija

krediidivõimelisuse hindamiseks (vt Riigikohtu 24. novembri 2023 määrus kohtuasjas nr 2-21-

13098, p 18 viimane lõik).

VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes

juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise

tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

5. Kohus selgitas 16. juuni 2023 määruses hagejale vajadust tuua välja asjaolud, millest

nähtuks, et kostjale tarbijakrediidilepingute alusel krediidi andmisel järgiti vastutustundliku

laenamise põhimõtet. Hageja vastusest nähtuvalt kostja krediidivõimelisuse hindamisel võttis

krediidiandja arvesse kostja poolt taotluses esitatud teavet, mille kohaselt kostja sissetulek oli

1400 eurot ja kohustused 135 eurot. Krediidiandja kontrollis esitatud andmete õigsust, tehes

päringu pensioniregistrisse ning kontrollis maksehäirete puudumist krediidiinfost. Kostjal

puudusid mistahes maksehäired. Lepingust viitenumbriga 7104055831 tulenev igakuine

osamakse oli 17,05 eurot ja lepingust viitenumbriga 710407141 tulenev igakuine osamakse oli

40,70 eurot). Arvestades kostja igakuise sissetuleku ja kohustuste suurust ja lepingutega

võetavate igakuiste kohustuste suurust, tekkis krediidiandjal põhjendatud veendumus, et kostja

on krediidivõimeline ja suudab täita sõlmitud lepingutest tulenevaid kohustusi lepingus

kokkulepitud tingimustel.

Kohus osundab, et laenu andmine on risk ja raha teenimine pole ettevõtlust soosivas

keskkonnas veel keelatud. Jälgida tuleb seda, et tarbijal on ajalooliselt neli põhiõigust:

„õigus turvalisusele, õigus saada teavet, õigus valida ja õigus olla ära kuulatud.“

Kohus on seisukohal, et kostjaga tarbijakrediidilepingute sõlmimisel on rikutud

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Krediidiandja ei ole enne kostjaga lepingute sõlmimist

omandanud piisavat teavet asjaolude kohta, mis võisid mõjutada kostja võimet krediit tagasi

maksta, ja kostja krediidivõimelisust kohase hoolsusega hinnanud. Hageja esitatust nähtuvalt

krediidiandja kontrollis kostja sissetuleku kohta märgitud andmete õigsust, tehes päringu

pensioniregistrisse. Hageja ei ole esile toonud, mida krediidiandja saadud andmete põhjal kostja

sissetuleku kohta tuvastas. Taotlusest nähtub, et kohustuste puhul on tegemist olemasolevate

kohustuste kuumaksetega. Hageja esitatust ei nähtu, et krediidiandja oleks küsinud kostjalt tema

muude kohustuste kui finantskohustuste kohta (nt majapidamiskulud). Hageja esitatust ei nähtu,

et krediidiandja oleks taotluses märgitud kohustuste suurust kuidagi kontrollinud. Krediidiandja

oleks pidanud nõudma kostjalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku

kohta, et kostja krediidivõimet adekvaatselt hinnata. Eelkõige tarbija kohustusi ei ole

pangakonto väljavõtet küsimata kuidagi võimalik kontrollida. Maksehäirete puudumisest ei

saa järeldada, et kostja oli lepingu sõlmimise ajal krediidivõimeline.

6. VÕS § 4034 lg 7 järgi on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise esmaseks

tagajärjeks lepingujärgse intressi alanemine seadusjärgse määrani ja muude kulude maksmise

kohustuse äralangemine. Nimetatud sättest tulenevalt loetakse tarbijakrediidilepingu

intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär ja muid tasusid tarbija krediidiandjale

sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades

intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral on viivist põhjendatud arvestada alates

ajast, mil tarbijale on tehtud teatavaks krediidiandja poolt uuesti määratud tagasimaksed, mis

arvestavad intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning tarbija satub nende tagasimaksete

tegemisega viivitusse (vt Tallinna Ringkonnakohtu 27. jaanuari 2023 otsus tsiviilasjas nr 2-18-

124589, p 51). Praegusel juhul ei ole kostjale uut tagasimaksegraafikut teatatud, mistõttu ta ei

ole saanud maksetega viivitusse sattuda.

Hagiavaldusest nähtub, et kahe lepingu alusel sai kostja krediiti kokku 1390,62 eurot.

Hagiavalduse kohaselt on kostja teinud krediidikonto lepingu alusel tagasimakseid 40 eurot,

millest põhiosa katteks arvestati 17,40 eurot, intressi katteks 17,75 eurot ja meeldetuletuskirja

tasu katteks 4,85 eurot. Järelmaksulepingu alusel tegi kostja tagasimakseid 120 eurot, millest

põhiosa katteks arvestati 28,09 eurot, intressi katteks 50,71 eurot, meeldetuletustasude katteks

9,70 eurot ja haldustasu katteks 31,50 eurot. VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär oli lepingute

sõlmimise ajal 0,00% aastas. Kuivõrd kostja ei võlgne hagejale intressi ega muid tasusid, tuleb

kõik maksed arvestada põhivõla katteks. Kostjal on hagejale põhivõlast tasumata järelikult

1230,62 eurot (1390,62 - 40 - 120). Seega rahuldab kohus hageja põhinõude osaliselt ja mõistab

kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 1230,62 eurot. Hageja nõuded intressi, viivise ja võla

sissenõudmiskulude väljamõistmiseks jätab kohus rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

7. Arvestades hagi rahuldamise ulatus, jätab kohus TsMS § 163 lg 1 alusel menetluskulud

hageja kanda 25,84% ulatuses ja kostja kanda 74,16% ulatuses.

8. Kostja ei ole hagile vastanud, seega kostjal eelduslikult hüvitatavad menetluskulud

puuduvad. Hageja menetluskuluks on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 315 eurot.

Hageja on riigilõivu tasunud seaduses ettenähtud ulatuses. Seega on tegemist põhjendatud

menetluskuluga. Arvestades menetluskulude jaotust, mõistab kohus sellest kostjalt hageja

kasuks välja 233,60 eurot (315 x 0,7416).

9. Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus hageja taotlusel, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS §

113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Andrus Miilaste

kohtunik