2-23-136146/7 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

1 (3)

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Anneli Roonet Määruse tegemise aeg ja koht

2. jaanuar 2023, Tartu kohtumaja, Kalevi 1, Tartu Tsiviilasja number 2-23-136146 Kohtuasi

C. E. O. hagi A. J. P. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks Menetlustoiming Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumine Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja C. E. O. (registrikood XXX), lepinguline esindaja

S. R. Võlgnik A. J. P. (isikukood XXX) Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Keelduda C. E. O. hagi A. J. P. vastu menetlusse võtmisest.

2. Jätta menetluskulud C. E. O. kanda ning jätta kindlaks määramata menetluskulude rahaline suurus. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu

15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada 5 kuu möödumisel määruse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

1. C. E. O. (hageja) esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse A. J. P. (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Kohtunikuabi lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ja andis määrusega asja üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2 (3)

2. Tartu Maakohus tegi 27. oktoobri 2023 määrusega kostja poolt tunnistatud nõude osas maksekäsu ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 286,68 eurot, mis sisaldab põhinõuet 232,40 eurot, viivist 24,28 eurot ja sissenõudmiskulusid 30 eurot. Kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja maksekäsu kiirmenetlusega seotud menetluskulud 74,15 eurot (s.o riigilõiv 56,70 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu 17,45 eurot). Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 487 lg-st 11 jätkas kohus ülejäänud nõude osas asja menetlemist hagimenetluses TsMS § 487 lõigetes 1, 2 ja 3 sätestatu kohaselt. Osaline maksekäsk on jõustunud.

3. Tartu Maakohus kohustas 14. novembri 2023 määrusega hagejat esitama kohtule oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis 14 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagejale toimetati kohtumäärus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 3111 lg 3 alusel kätte 4. detsembril 2023. Nõude põhjenduse hagiavaldusele ettenähtud vormis esitamise ja täiendava riigilõivu tasumise tähtpäev saabus 18. detsembril 2023.

4. Hageja esitas kohtule hagi 14. detsembril 2023. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõla 232,40 eurot, sissenõudmiskulud 30 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 34,86 eurot ning viivise alates 15.12.2023 kuni põhinõude täitmiseni lepingujärgses määras 0,05% päevas.

Kohus selgitas hagejale 15. detsembril 2023, et kohus tegi 27. oktoobri 2023 määrusega kostja poolt tunnistatud nõude osas maksekäsu ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhinõude 232,40 eurot, viivise 24,28 eurot ja sissenõudmiskulud 30 eurot, kokku 286,68 eurot. Samuti mõistis kohus kostjalt hageja kasuks välja maksekäsu kiirmenetlusega seotud menetluskulud 74,15 eurot. Kohus selgitas, et esitatud hagiavaldusest nähtub, et hageja ei ole osalise maksekäsuga arvestanud. Hagejal tuli esitada kohtule uus hagiavalduse terviktekst, arvestades, et osade nõuete kohta on tehtud maksekäsk. Kohus määras hagejale hagi tervikteksti esitamiseks tähtaja 7 päeva alates kirja kättetoimetamisest. Hagi esitamise tähtpäev saabus 22. detsembril 2023. Hageja kohtu määratud tähtpäevaks hagis esinevaid puudusi ei kõrvaldanud ja hagi ei esitanud.

KOHTU SEISUKOHT

5. Kohus leiab, et hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda TsMS § 371 lg 1 p 4 ja lg 2 p 2 alusel.

6. TsMS § 371 lg 1 p 4 sätestab, et kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui on olemas jõustunud Eesti kohtu otsus või menetluse lõpetamise määrus, samuti Eestis tunnustamisele kuuluv välisriigi kohtu lahend või jõustunud lahend kohtueelses menetluses, muu hulgas õiguskantsleri kinnitatud kokkulepe, mis on tehtud vaidluses samade poolte vahel sama eseme kohta samal alusel ja mis välistab samas asjas uue kohtusse pöördumise. TsMS § 371 lg 2 p 2 sätestab, et kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

Hageja esitas kohtule hagi 14. detsembril 2023. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõla 232,40 eurot, sissenõudmiskulud 30 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 34,86 eurot ning viivise alates 15.12.2023 kuni põhinõude täitmiseni lepingujärgses määras 0,05% päevas. Kohus tegi 27. oktoobri 2023 määrusega kostja poolt tunnistatud nõude osas maksekäsu ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhinõude 232,40 eurot, viivise 24,28 eurot ja sissenõudmiskulud 30 eurot, kokku 286,68 eurot. 27. oktoobri 2023 kohtumäärus on jõustunud. Seega esineb eeltoodud hageja nõuete osas alus hagiavalduse menetlusse võtmata jätmiseks TsMS § 371 lg 1 p 4 alusel, sest on olemas jõustunud menetluse lõpetamise määrus (osaline maksekäsk), mis on tehtud vaidluses samade poolte vahel sama eseme kohta samal alusel ja mis välistab samas asjas uue kohtusse pöördumise.

3 (3)

Võlgnik ei tunnistanud jooksva viivise nõuet alates 16. septembrist 2023 kuni põhinõude täitmiseni. Kohus selgitas hagejale 14. novembri 2023 määruses, et maksekäsk ei hõlma maksekäsu kiirmenetluse avalduses esitatud jooksva viivise nõuet määraga 0,05% päevas põhinõudelt (232,40 eurot) alates 16. septembrist 2023 kuni põhinõude täitmiseni. Seega tulenevalt TsMS § 487 lg-st 11 jätkas kohus ülejäänud nõude osas asja menetlemist hagimenetluses TsMS §

487 lõigetes 1, 2 ja 3 sätestatu kohaselt. Kuna hageja ei arvestanud hagi esitamisel osalise maksekäsuga, siis andis kohus hagejale TsMS § 3401 lg 1 järgi tähtaja puuduste kõrvaldamiseks – uue hagiavalduse tervikteksti esitamiseks. Hageja kohtu määratud tähtpäevaks hagis esinevaid puudusi ei kõrvaldanud ja hagi ei esitanud, mistõttu jätab kohus hagi TsMS § 3401 lg 2 ja § 371 lg 2 p 2 järgi menetlusse võtmata, sest hageja nõue on ebaselge ja seetõttu perspektiivitu. Hagejal on võimalik esitada kohtule uus nõuetekohane hagi jooksva viivisenõude osas. Hagejal on võimalik taotleda hagilt tasutud täiendava riigilõivu tagastamist.

7. Hagi menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 168 lg 1 alusel hageja kanda. Asjas ei ole menetluskulusid, mida kohus saaks TsMS § 174 lg 1 alusel kindlaks määrata. Seetõttu tuleb menetluskulude rahaline suurus jätta kindlaks määramata.

8. TsMS § 372 lg 4 teine lause sätestab, et kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega avaldajale. Sama paragrahvi lõike 6 kohaselt kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anneli Roonet kohtunik