2-22-2321/55 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Liis Arrak, liikmed Maris Kuurberg ja Gea Lepik

Määruse tegemise aeg ja koht 29.12.2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-2321

Kohtuasi

X

avaldus

lapsega

suhtlemise

korra

kindlaksmääramiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 30.11.2022 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Y määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja Tiina Mölder

Puudutatud isik Y (isikukood XXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Karin Ploom

Puudutatud isik Q (isikukood XXXXXXXXXXX),

esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaadi abi Kadi

Sitska

Puudutatud isik Pirita Linnaosa Valitsus (registrikood

75014250), lepinguline esindaja TK

Puudutatud

isik

Vinni

Vallavalitsus

(registrikood

75008746), lepinguline esindaja GK

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta tõendina vastu Y 27.02.2023 esitatud tõend.

2. Jätta Y määruskaebus rahuldamata.

3. Jätta Harju Maakohtu 30.11.2022 määrus muutmata.

4. Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud kulud menetlusosaliste enda kanda, v.a

Qle määratud esindaja kulud, mis jäävad Eesti Vabariigi kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

2-22-2321

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. X (avaldaja, isa) esitas 13.02.2022 Harju Maakohtule avalduse, milles palus määrata enda ja

Q (laps) suhtlemiseks järgmise korra.

1) Laps ja isa veedavad koos aega igal teisel nädalal reedest pühapäevani. Selleks tuleb

avaldaja igal teisel reedel lapse ema elukohta ajavahemikul 18.00–20.00, kus laps

avaldajale üle antakse. Pühapäeval tuleb lapse ema lapse isa elukohta ajavahemikul

18.00–20.00, kus laps emale üle antakse.

2) Kui lapsel on eelkooli nädal, algab kohtumine laupäeval peale õppetööd kooli juures,

kust isa lapse kaasa võtab. Pühapäevane kohtumise lõpetamine toimub eelmises punktis

kirjeldatud viisil.

3) Kui laps soovib jääda isa juurde kauemaks ja lapse elukorraldus seda võimaldab,

informeerib laps ema nimetatud asjaolust ja vanemad lepivad kokku lapse emale isa

elukohas üleandmise aja.

4) Lapse isikut tõendav dokument (ID kaart) liigub koos lapsega selle vanema juurde, kelle

juures laps suhtluskorra kohaselt parasjagu viibib.

5) Lapse sünnipäeval võimaldab vanem, kelle juures laps viibib, teisele vanemale lapsega

kohtumise kingituse üleandmiseks. Täpsemat kellaaega saab kokku leppida täiendavalt

kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

6) Lapse haigestumise korral peab vanem, kelle juures laps parajasti viibib, sellest teisele

vanemale viivitamatult teatama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ning

esimesel mõistlikul võimalusel lapse tema elukohta viima, kui pooled ei lepi kokku

teisiti ja haige lapse transportimine ei kahjusta lapse tervist. Esmase arstiabi

kättesaadavuse peab lapsele tagama vanem, kelle juures laps haigestumise ajal viibib.

Kui lapse haigestumine põhjustab isa ja lapse suhtluskorrajärgse kohtumise ärajäämise,

peab haigestumine olema fikseeritud arsti poolt ja nähtav patsiendiportaalis Digilugu.

Haiguse tõttu ära jäänud kohtumine asendatakse järgmise nädalavahetusega ja laps on

isaga kolm nädalavahetust järjest.

7) Paaritutel aastatel viibib laps isaga 22.–27.12., s.o jõulud, ja paaris aastatel

aastavahetuse, s.o 29.12.–02.01. Täpsed kellaajad lapse teise vanema juurest kaasa

viimiseks antakse teada hiljemalt 2 päeva enne lapse kaasa viimist kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis. Lapse transpordi korraldab vanem, kelle juurde laps

suhtluskorra kohaselt suundub.

8) Suvisel puhkuste perioodil (juuni–august) veedab laps igal aastal isaga 2 korda kaks

nädalat. Lapse isa juures viibimise perioodid lepivad ema ja isa kokku igal aastal

hiljemalt märtsi kuu lõpus.

9) Vanemal on õigus küsida teiselt vanemalt informatsiooni lapse kohta kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis. Teine vanem vastab esimesel võimalusel, kuid

hiljemalt ööpäeva jooksul, arvestades informatsiooni tähtsust.

10) Vanemal on õigus suhelda lapsega telefoni teel või läbi lapsele kuuluva sotsiaalmeedia

konto ja sõnumirakenduse kaudu ajal, mil laps viibib teise vanema juures, vähemalt üks

kord päevas. Vanem, kelle juures laps viibib, tagab lapse telefoni töös hoidmise. Lapse

2-22-2321

telefoninumbri muutmisest teavitab lapsega koosolev vanem teist vanemat

viivitamatult.

11) Mõlemal vanemal on õigus lapsega reisida välisriiki ilma teise vanema nõusolekuta

ajal, mil laps viibib suhtluskorra järgi tema juures. Lapsega välisriiki reisiv vanem peab

teavitama teist vanemat reisi kestusest, sihtkohast ja eesmärgist vähemalt 15 päeva enne

reisi algust kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Vanem, kelle valduses on lapse

reisidokument, on kohustatud selle lapsega reisivale vanemale üle andma. Lapsega

reisiv vanem kohustub tagama lapsele vajaliku reisi- ja tervisekindlustuse.

12) Käesoleva suhtlemiskorraga reguleerimata küsimustes lähtuvad vanemad mõistlikkuse

põhimõttest ning arvestavad seejuures esmalt lapse huve. Vastav kokkulepe sõlmitakse

kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

13) Vanemad võivad sõlmida kehtestatud suhtlemiskorrale vastupidiseid ühekordseid

kokkuleppeid kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

Avalduse kohaselt on isa ja Y (ema) endised abikaasad, kelle abielu ajal sündis laps. Isa on

itaallane. Vanemate abielu lahutati 2018. a detsembris ning seejärel on isa ja lapse kohtumised

olnud korrapäratud. Ema on takistanud lapse ja isa, samuti lapse ja isapoolsete sugulaste

suhtlemist. Isa soovib lapsega suhelda kindla graafiku alusel, mida ei muudeta ühepoolselt ja

mis on kõigile ettenähtav ja planeeritav. Senised kohtuvälised kokkulepete sõlmimised on

olnud edutud.

Puudutatud isikute seisukohad

2. Y (ema) vaidles avaldusele vastu ning palus määrata järgmise isa ja lapse suhtluskorra.

1) Laps viibib isa juures igal teisel nädalal reedest pühapäevani. Isa võtab lapse reedel kell

18.00–20.00 ema elukohast ja toob lapse pühapäeval kella 18.00-ks tagasi ema elukohta.

Kui lapsel on eelkooli nädal, algab kohtumine laupäeval peale õppetööd kooli juures,

kust isa võtab lapse kaasa.

2) Isadepäeva veedab laps isaga ja emadepäeva veedab laps emaga.

3) Jaanipäevad veedab laps paaris aastatel emaga, paaritutel aastatel isaga.

4) Jõulude perioodil 24.–26.12 veedab laps ühe täispäeva (24 h, sh ühe öö) isaga,

ülejäänud päevad emaga. Konkreetse päeva lepivad isa ja ema kokku hiljemalt 15.12.

Kokkuleppe mittesaavutamisel veedab laps 24.12 paaritutel aastatel emaga ja 25.–26.12

isaga ning paarisaastatel 24.12 isaga ja 25.–26.12 emaga.

5) Aastavahetuse 31.12 kuni 01.01 veedab laps paaritutel aastatel isaga ja paaris aastatel

emaga.

6) Koolivaheaegadel viibib laps isaga 2 nädalat juulis ning õppeaasta I vaheaja

(tavapäraselt oktoobris) ja IV vaheaja (tavapäraselt aprillis).

7) Lapse eakohast arengut arvestades võivad vanemad korraldada lapse transpordi

ühistranspordiga.

8) Isal on õigus lapsega suhelda igapäevaselt telefoni või Skype teel. Ema ei takista isa ja

lapse telefoni või Skype teel suhtlemist.

9) Mõlemad vanemad võivad minna lapsega välisreisile Euroopa Liidu piires ja kestusega

kuni 14 päeva aastas. Välisreisile minekust, sh reisi detailidest on reisile minev vanem

kohustatud teist vanemat teavitama vähemalt 30 päeva e-maili teel ette.

Ema ei ole vastu isa ja lapse suhtlemisele ning toetab suhtluskorra määramist. Kuna isa elab

Rakveres ja laps koos emaga Pirital, on suhtlemine raskendatud ning tuleb arvestada lapse

transportimise võimalusi, mis ei koormaks ema liigselt. Arvestada tuleb ka seda, et ema täidab

iga päev lapse kasvatamisega seotud kohustusi. Emal pole võimalik last transportida Rakverre

ja tagasi, emal on lisaks veel kolm last, kelle eest ta peab hoolitsema.

2-22-2321

3. Pirita Linnaosa Valitsus toetas isa avaldust lapsega suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks. Isa

soovib lapse elus osaleda ning maksab lapsele elatist. Ema sõnul ei takista ta isa ja lapse

kohtumisi. Vanemate vahel on erimeelsused lapse transportimise osas Rakverre ja tagasi.

Kodukülastuse põhjal on laps tagasihoidlik, kuid soovib isaga koos aega veeta ja tahab isa

juures kodus olla. Laps on saanud sisse XXX esimesse klassi, kuid kodukülastuse hetkel käis

laps veel eelkoolis.

4. Vinni Vallavalitsus toetas isa avaldust lapsega suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks. Lapse

huvides on eraldi elava vanemaga suhete säilitamine ning ema ei tohi takistada lapsel isaga

suhtlemist.

5. Lapse esindaja leidis, et vanemad võiksid lahendada vaidluse kompromissiga. Lapse huvides

on suhtluskorras kokku leppimine.

6. Kuna avalduse esitamise hetkest muutusid elulised asjaolud, esitas isa enne maakohtu

istungit järgmise täpsustatud suhtluskorra.

1) Laps viibib isa juures igal teisel nädalal reedest pühapäevani. Lapse isa korraldab lapse

transpordi igal teisel reedel ajavahemikul 18.00–20.00 lapse ema elukohast ja

pühapäeval korraldab lapse ema transpordi lapse isa elukohast ajavahemikul 18.00–

20.00, kui ei ole varem kokku lepitud teisiti.

2) Isadepäeva veedab laps isaga ja emadepäeva veedab laps emaga.

3) Jaanipäeva, s.o 23.–24.06 veedab laps paaris aastatel emaga, paaritutel aastatel isaga.

4) Paaritutel aastatel viibib laps isaga 23.–26.12 (jõulud) ja paaris aastatel 29.12–01.01

(aastavahetuse). Täpsed kellaajad lapse teise vanema juurest kaasa viimiseks antakse

teada hiljemalt kaks päeva enne lapse kaasa viimist kirjalikku taasesitamist võimaldavas

vormis.

5) Suvisel puhkuste perioodil (15.06–23.08) veedab laps igal aastal isaga kaks järjestikust

nädalat isa puhkuse ajal. Jooksva aasta puhkuse täpse aja annab isa emale teada

kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis hiljemalt samal aastal 01.03.

6) Koolivaheaegadel viibib laps isaga õppeaasta II vaheajal (jõuluvaheajal) seitse päeva

(2022/2023 õppeaastal 02.– 08.01) ja IV vaheaja (seitse päeva, tavapäraselt aprillis).

7) Lapse transpordi korraldab vanem, kelle juurde laps suhtluskorra kohaselt suundub,

lapse eakohast arengut arvestades võivad vanemad korraldada lapse transpordi

ühistranspordiga (Eesti Vabariigi piires).

8) Lapse isikut tõendav dokument (ID kaart) liigub koos lapsega selle vanema juurde, kelle

juures laps suhtluskorra kohaselt parasjagu viibib.

9) Kerged haigusnähud (kerge nohu, valulik kurk ja kerge köha ilma palavikuta) ei ole

suhtluskorra ära jäämise põhjus. Kui laps haigestub kummagi vanema juures raskemalt

ning palavikuga, jääb laps kuni tervenemiseni selle vanema juurde, kelle juures ta

haigestudes viibis. Kui lapse haigestumine põhjustab isa ja lapse suhtluskorrajärgse

kohtumise ära jäämise, peab haigestumine olema fikseeritud arsti poolt ja nähtav

patsiendiportaalis Digilugu. Haiguse tõttu ära jäänud kohtumine asendatakse järgmise

nädalavahetusega ja laps on isaga kaks nädalavahetust järjest.

10) Vanemal on õigus küsida teiselt vanemalt informatsiooni lapse kohta kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis sotsiaalmeedia suhtlusrakenduse vahendusel. Teine

vanem vastab esimesel võimalusel, kuid hiljemalt ööpäeva jooksul, arvestades

informatsiooni tähtsust.

11) Vanemal on õigus suhelda lapsega telefoni teel või läbi vanema sotsiaalmeedia konto ja

sõnumirakenduse kaudu ajal, mil laps viibib teise vanema juures, vähemalt üks kord

2-22-2321

päevas. Vanem, kelle juures laps viibib, tagab lapse telefoni töös hoidmise. Lapse

telefoninumbri muutmisest teavitab lapsega koosolev vanem teist vanemat

viivitamatult.

12) Mõlemal vanemal on õigus lapsega reisida välisriiki Euroopa Liidu piires ilma teise

vanema nõusolekuta ajal, mil laps viibib suhtluskorra järgi tema juures. Lapsega

välisriiki reisiv vanem peab teavitama teist vanemat reisi kestusest, sihtkohast ja

eesmärgist vähemalt 15 päeva enne reisi algust kirjalikku taasesitamist võimaldavas

vormis. Vanem, kelle valduses on lapse reisidokument, on kohustatud selle lapsega

reisivale vanemale üle andma. Lapsega reisiv vanem kohustub tagama lapsele vajaliku

reisi- ja tervisekindlustuse.

13) Käesoleva suhtlemiskorraga reguleerimata küsimustes lähtuvad vanemad mõistlikkuse

põhimõttest ning arvestavad seejuures esmalt lapse huve. Vastav kokkulepe sõlmitakse

kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Isa arvestab suhtluskorra täitmisel lapse

jaoks oluliste sündmustega (nt lähedase sõbra sünnipäev, olulised esinemised

tantsutrennid jmt) ja viib ise lapse üritusele. Juhul, kui isa ei saa last üritusele viia,

suhtleb isa lapsega järgmisel nädalavahetusel (st suhtluskord lükkub edasi ja laps viibib

isa juures kahel järjestikusel nädalavahetusel), leppides selle emaga kokku vähemalt

nädal enne suhtluskorda.

14) Vanemad võivad sõlmida kehtestatud suhtlemiskorrale vastupidiseid ühekordseid

kokkuleppeid kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

7. Ema esitas järgmise täpsustatud suhtluskorra.

1) Laps viibib isa juures igal teisel nädalal reedest pühapäevani. Isa võtab lapse igal teisel

reedel ajavahemikul 18.00–19.00 lapse ema elukohast ja tagastab lapse ema elukohta

pühapäeval ajavahemikul 18.00–19.00, kui ei ole varem kokku lepitud teisiti.

2) Isadepäeva veedab laps isaga ja emadepäeva veedab laps emaga.

3) Jaanipäeva (23.– 24.06) veedab laps paaris aastatel emaga ja paaritutel aastatel isaga.

4) Paaritutel aastatel viibib laps isaga jõuluvaheaja algusest kuni 26.12 ja ema juures alates

26.12 kuni talvevaheaja lõpuni (k.a aastavahetus), paarisaastatel viibib laps talvevaheaja

algusest kuni 26.12 ema juures ja alates 26.12 kuni talvevaheaja lõpuni isa juures (k.a

aastavahetus). Isa võtab lapse ema elukohast 18.00 ja tagastab lapse ema elukohta 18.00.

5) Suvisel puhkuste perioodil (15.06–23.08) veedab laps igal aastal isaga kaks järjestikust

nädalat isa puhkuse ajal. Jooksva aasta puhkuse täpse aja annab isa emale teada

kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis hiljemalt samal aastal 01.03.

6) Koolivaheaegadel viibib laps isaga õppeaasta IV vaheaja (seitse päeva, tavapäraselt

aprillis) paaris aastatel ja I koolivaheaja (seitse päeva, tavapäraselt oktoobris) paaritutel

aastatel.

7) Lapse eakohast arengut arvestades võivad vanemad korraldada lapse transpordi

ühistranspordiga (Eesti Vabariigi piires), v.a lapse haigestumisel (nt palavik ja halb

enesetunne), siis peab isa ise transportima last. Lapse transpordiga kaasnevad kulud

kannab isa. Juhul, kui isa ei tule lapsele ise järgi ja/või ei tagasta last ise, vaid laps liigub

ühistranspordiga, kohustub isa sellest ema teavitama ette vähemalt viis päeva.

8) Lapse isikut tõendav dokument (ID kaart) liigub koos lapsega selle vanema juurde, kelle

juures laps suhtluskorra kohaselt parasjagu viibib.

9) Kerged haigusnähtud ei ole suhtluskorra ära jäämise põhjus. Kui lapse raskem

haigestumine põhjustab isa ja lapse suhtluskorrajärgse kohtumise ära jäämise,

asendatakse ära jäänud kohtumine järgmise muu nädalavahetusega vanemate

kokkuleppel kahe kalendrikuu jooksul.

2-22-2321

10) Vanemal on õigus küsida teiselt vanemalt informatsiooni lapse kohta, millele

juurdepääs vanemal temast sõltumatult puudub, kirjalikku taasesitamist võimaldavas

vormis. Teine vanem vastab mõistliku aja jooksul.

11) Vanemal on õigus suhelda lapsega telefoni teel või läbi vanema sotsiaalmeedia konto

ja sõnumirakenduse kaudu ajal, mil laps viibib teise vanema juures, vähemalt üks kord

päevas. Lapse telefoninumbri muutmisest teavitab lapsega koosolev vanem teist

vanemat viivitamatult.

12) Mõlemal vanemal on õigus lapsega reisida välisriiki Euroopa Liidu piires ilma teise

vanema nõusolekuta ajal, mil laps viibib suhtluskorra järgi tema juures. Lapsega

välisriiki reisiv vanem peab teavitama teist vanemat reisi kestusest, sihtkohast ja

eesmärgist vähemalt 15 päeva enne reisi algust kirjalikku taasesitamist võimaldavas

vormis. Vanem, kelle valduses on lapse reisidokument, on kohustatud selle lapsega

reisivale vanemale üle andma. Lapsega reisiv vanem kohustub tagama lapsele vajaliku

reisi- ja tervisekindlustuse.

13) Käesoleva suhtlemiskorraga reguleerimata küsimustes lähtuvad vanemad mõistlikkuse

põhimõttest ning arvestavad seejuures esmalt lapse huve. Vastav kokkulepe sõlmitakse

kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Isa arvestab suhtluskorra täitmise lapse

jaoks oluliste sündmustega (nt lähedase sõbra sünnipäev, olulised esinemised

tantsutrennis jmt) ja viib ise lapse üritusele. Juhul, kui isa ei soovi last üritusele viia, on

isal võimalik suhelda järgmisel nädalavahetusel (st suhtluskord lükkub edasi ja laps

viibib isa juures kahel järjestikkusel nädalavahetusel), leppides see emaga kokku

vähemalt nädal enne suhtluskorda.

14) Vanemad võivad sõlmida kehtestatud suhtlemiskorrale vastupidiseid ühekordseid

kokkuleppeid kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

Maakohtu määrus ja põhjendused

8. Harju Maakohus rahuldas 30.11.2022 määrusega avalduse osaliselt ja määras järgmise isa ja

lapse suhtlemise korra.

1) Laps viibib isa juures üle nädala reedest pühapäevani. Esimeseks nädalaks, mil laps isa

juures viibib, loetakse käesoleva kokkuleppe mõttes nädalat 28.11.22–04.12.22.

Vanem, kelle juurest laps vastavalt suhtluskorrale lahkub, korraldab tema sõidu bussiga,

kusjuures lapse isa ostab alati lapsele bussipileti, Tallinnast Rakverre (ema) või

Rakverest Tallinnasse (isa) nii, et laps saabuks mõlemasse sihtkohta ajavahemikul

17.00–19.00, kui vanemad ei ole eelnevalt kokku leppinud teisiti. See transpordiviis ja

ajavahemik rakendub ka ülejäänud suhtluskorrale juhul, kui vanemad ei ole kokku

leppinud teisiti.

2) Isadepäeva veedab laps isaga ja emadepäeva veedab laps emaga.

3) Võidupüha ja jaanipäeva (23.–24.06) veedab laps paaris aastatel emaga ja paaritutel

aastatel isaga.

4) Paaris aastatel viibib laps isaga 29.12–06.01. Paaritutel aastatel viibib laps isa juures

jõuluvaheaja esimesest päevast kuni 28.12. Vanem, kelle juurest laps vastavalt

suhtluskorrale lahkub, korraldab tema sõidu bussiga, kusjuures lapse isa ostab alati

lapsele bussipileti, Tallinnast Rakverre (ema) või Rakverest Tallinnasse (isa), kui

vanemad ei ole eelnevalt kokku leppinud teisiti.

5) Suvisel puhkuste perioodil (15.06–23.08) veedab laps igal aastal isaga kaks järjestikust

nädalat isa puhkuse ajal. Jooksva aasta puhkuse täpse aja annab isa emale teada

kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis hiljemalt samal aastal 01.03.

6) Koolivaheaegadel viibib laps isaga õppeaasta IV vaheaja (seitse päeva, tavapäraselt

aprillis) paaritutel aastatel ja I koolivaheaja (seitse päeva, tavapäraselt oktoobris) paaris

aastatel.

2-22-2321

7) Lapse isikut tõendav dokument (ID-kaart) liigub koos lapsega selle vanema juurde,

kelle juures laps suhtluskorra kohaselt parasjagu viibib.

8) Kerged haigusnähtud ei ole suhtluskorra ära jäämise põhjus. Kui lapse raskem

haigestumine põhjustab isa ja lapse suhtluskorrajärgse kohtumise ära jäämise,

asendatakse ära jäänud kohtumine muu nädalavahetusega vanemate kokkuleppel kahe

kalendrikuu jooksul. Kui lapse haigestumine põhjustab isa ja lapse suhtluskorrajärgse

kohtumise ära jäämise, peab haigestumine olema esimesel võimalusel fikseeritud arsti

poolt ja nähtav patsiendiportaalis Digilugu.

9) Vanemal on õigus küsida teiselt vanemalt, kelle juures laps viibib, informatsiooni lapse

kohta, millele juurdepääs vanemal temast sõltumatult puudub, kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis. Teine vanem annab selle informatsiooni hiljemalt kahe päeva

jooksul alates informatsiooni küsimisest.

10) Vanemal on õigus suhelda lapsega telefoni teel või läbi vanema sotsiaalmeedia konto ja

sõnumirakenduse kaudu ajal, mil laps viibib teise vanema juures, vähemalt üks kord

päevas. Lapse telefoninumbri muutmisest teavitab lapsega koosolev vanem teist

vanemat viivitamatult.

11) Mõlemal vanemal on õigus lapsega reisida välisriiki Euroopa Liidu piires ilma teise

vanema nõusolekuta ajal, mil laps viibib suhtluskorra järgi tema juures. Lapsega

välisriiki reisiv vanem peab teavitama teist vanemat reisi kestusest, sihtkohast ja

eesmärgist vähemalt 15 päeva enne reisi algust kirjalikku taasesitamist võimaldavas

vormis. Vanem, kelle valduses on lapse reisidokument, on kohustatud selle lapsega

reisivale vanemale üle andma. Lapsega reisiv vanem kohustub tagama lapsele vajaliku

reisi- ja tervisekindlustuse.

12) Käesoleva suhtlemiskorraga reguleerimata küsimustes lähtuvad vanemad mõistlikkuse

põhimõttest ning arvestavad seejuures esmalt lapse huve. Vastav kokkulepe sõlmitakse

kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Isa arvestab suhtluskorra täitmisel lapse

jaoks oluliste sündmustega (nt lähedase sõbra sünnipäev, olulised esinemised

tantsutrennis jmt) ja viib ise lapse üritusele. Juhul, kui isa ei saa last üritusele viia, on

võimalik isal kasutada suhtluskorda järgmisel nädalavahetusel (st suhtluskord lükkub

edasi ja laps viibib isa juures kahel järjestikkusel nädalavahetusel), leppides selle emaga

kokku vähemalt nädal enne suhtluskorda.

13) Vanemad võivad sõlmida kehtestatud suhtlemiskorrale vastupidiseid ühekordseid

kokkuleppeid kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

8.1. Maakohus tuvastas järgmised olulised asjaolud:

-

vanemad on lahutatud;

-

laps ja isa pole pärast vanemate lahutust saanud korrapäraselt suhelda ja koos viibida;

-

vanemad on suhtlemise korras valdavas osas kokku leppinud, erimeelsus on vaid lapse

transpordikulude (bussipiletite) eest tasumise osas.

8.2. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt puudub vanematel sisuline vaidlus suhtluskorra

üle perekonnaseaduse (PKS) § 143 lg 21 II lause tähenduses. Vanemate vaheline erimeelsus

puudutab üksnes lapse Rakverre ja tagasi sõiduks vajalike bussipiletite eest tasumist. Vanem,

kellega laps koos ei ela, on kohustatud lapsega suhtlema, mistõttu ei ole põhjendatud jätta

bussipiletite kulu mõlema vanema kanda. Bussipiletite kulu tuleb jätta selle vanema kanda, kes

ei ela lapsega koos. Kuna isa elab Rakveres ja laps sõidab isa juurde ema juurest Piritalt, tuleb

bussipiletite eest tasuda isal. Seega ostab ja tasub bussipiletite kulu isa, kui vanemad teisiti

kokku ei lepi.

8.3. Menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 1 alusel menetlusosaliste enda kanda, v.a lapse riigi

õigusabi tasu ja kulud, mis jäävad riigi kanda.

2-22-2321

Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad

9. Ema esitas määruskaebuse, milles palub muuta osaliselt maakohtu määratud suhtluskorra

p 1.1 ja 1.4. järgmiselt.

-

Laps viibib isa juures üle nädala reedest pühapäevani. Esimeseks nädalaks, mil laps isa

juures viibib, loetakse 28.11.22–04.12.22. Isa võtab lapse ema elukohast ajavahemikul

17.00–19.00 ja tagastab lapse ema elukohta ajavahemikul 17.00–19.00. Vanemal on

õigus korraldada lapse transport ühistranspordi vahendusel (Eesti Vabariigi piires),

millisel juhul hangib isa lapsele ühistranspordi piletid, arvestusega, et laps väljub reedel

vahemikul 17.00–19.00 saabub pühapäeval vahemikul 17.00–19.00. Suhtluskorra

täitmisega kaasnevad transpordi kulud jäävad terves ulatuses isa kanda. See transpordi

korraldus (sh ajavahemik) rakendub ka ülejäänud suhtluskorrale, kui vanemad ei ole

kokku leppinud teisti.

-

Paaris aastatel viibib laps isaga 29.12–06.01 ning paaritutel aastatel jõuluvaheaja

esimesest päevast kuni 28.12 (jätta välja teine lause, mis puudutab lapse transportimise

viisi ja kulusid).

9.1. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei ole maakohtu määratud suhtluskorras arvestatud

olukorda, mil lapse transportimine ei ole ühistranspordiga võimalik. Suhtluskorra täitmine on

tõstatanud ka probleemi transpordi kellaaegade osas. Suhtluskorra kohaselt peab laps Rakverre

saabuma ajavahemikul 17.00–19.00. Selleks tuleb laps panna kell 16.30 või 17.15 väljuvale

bussile, et laps saabuks vastavalt kell 18.01 või 18.40. Selleks, et laps bussijaama viia, peaks

ema lahkuma töölt kell 14.30 või 15.15. Ema töötab täiskohaga (40 tundi nädalas) ja tema

ametlik tööaeg on 8.45–17.15. Seega oleks emal võimalik panna laps bussile alles kell 18.45

ning laps saabuks Rakverre kell 20.05. Selline hiline saabumine ei ole kooskõlas

suhtluskorraga, mistõttu tuleb isal ise lapsele järgi tulla või korraldada lapse transport, kandes

ise kõik kulud. Mh võib bussigraafik tulevikus muutuda, mistõttu ei pruugi lapse bussiga

liikumine õnnestuda.

Kuna isa otsustas kolida Rakverre, tuleb tal tasuda ka suhtlemisega seotud transpordikulud.

Emal on kokku neli last ning ta ei saa sõita igal teisel nädal Rakverre ja tagasi Tallinna. See

eeldaks emalt lastele hoidja palkamist või nende kaasavõtmist, mis pole ema teiste laste suhtes

põhjendatud. Vastutulekuna oli ema nõus, et laps saab liikuda Rakverre ja tagasi

ühistranspordiga, kuid siiski eeldab see emapoolset lapse transportimist bussijaamani, mis on

nii ajaline kui ka rahaline kulu. Mh peab ema niigi nädala sees last sõidutama kooli, trenni,

huviringi, sõprade juurde jne. Ema jaoks on ülemäära koormav, kui ta peaks last sõidutama ka

isa juurde ning tagasi.

Ema on nõus, et peamine lapse transportimise viis on ühistranspordiga, kuid kokku tuleks

leppida ka alternatiivsetes viisides, mil ka isa lapsele järgi tuleks. Juhul, kui laps või ema

haigestub, pole võimalik last bussile viia ning sellisel juhul tuleks isal tulla ise lapsele järgi ja

katta kulud.

Isa on meelevaldselt enda äranägemisel teinud tasaarvestust elatisega, mistõttu on vaja

suhtluskorras selgelt reguleerida, et isa kannab mistahes transpordikulud ja võib esineda

olukordi, mil lapsel ei ole võimalik vanemate vahel liikuda ühistranspordiga.

10. Isa vaidleb määruskaebusele vastu ning palub jätta selle rahuldamata.

2-22-2321

Määruskaebus on esitatud pahatahtlikult. Suhtluskorra muutmine ema soovitud kujul ei muuda

seda konkreetsemaks ega ole lapse huvides. Isale jääb selgusetuks ema väide, et suhtlemise

korraldamine üksnes ühistranspordi vahendusel ei ole reaalne. Kohtuistungil peatuti pikalt

transpordi küsimusel ja lepiti kokku, et ühistranspordiga lapse liikumise korraldamine on

reaalne ja mõistlik. Samuti on lapse haigestumise korral suhtluskorras ettenähtud eraldi punkt.

Lisaks on erandlikes olukordades võimalik vanematel teha omavahel ühekordseid

kokkuleppeid.

Istungil arutati ka busside väljumisaegade graafikut. Ema ei esitanud vastuväiteid busside

väljumise aegade kohta ega selle kohta, et osaliselt jääb ajavahemik ema tööaja sisse. Ema on

olnud nõus bussiaegadega. Vajadusel saab lapse bussile saata ema abikaasa või lapse vanemad

õed, kes last sageli ühistranspordis saadavad. Hilisema väljumisajaga buss on lapse vanust

arvestades liiga hiline.

11. Lapse esindaja toetas määruskaebust. Määruskaebuses esitatuga soovitakse muuta lapse

liikumise kirjeldust vanemate kodude vahel selgemaks, mistõttu võib selle täpsustava iseloomu

tõttu määruskaebuse rahuldada.

12. Pirita Linnaosa Valitsus ei toetanud määruskaebust. Kuna kohtuistungil lepiti kokku, kuidas

laps vanemate vahel ühistranspordiga liigub, jääb ema määruskaebuse motiiv selgusetuks.

Juhul, kui laps sõidaks hilisema bussiga isa juurde, oleks see lapse jaoks liiga hiline. See pole

lapse huvidega kooskõlas, vanematel tuleb arvestada eeskätt lapse huvidega ja leida

alternatiivseid võimalusi lapse bussijaama toimetamiseks. Mh on võimalik vanematel teha

vajadusel ühekordseid kokkuleppeid.

13. Vinni Vallavalitsus ei toetanud määruskaebust. Vanemad on detailses suhtluskorras kokku

leppinud, mis võimaldab lapsel suhelda mõlema vanemaga. Samuti on kokku lepitud lapse

liikumine ühe vanema juurest teise vanema juurde.

Menetluse edasine käik

14. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

15. Kolleegium leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määrust muuta, mistõttu

tuleb määruskaebus jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel koosmõjus TsMS §-ga 659 rahuldamata

ning maakohtu määrus muutmata.

16. Ringkonnakohus

kontrollib

maakohtu

määruse

seaduslikkust

ja

põhjendatust

TsMS § 651 lg 1 järgi koosmõjus TsMS §-ga 659 üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.

Ema vaidlustas määruskaebuses üksnes maakohtu määruse resolutsiooni p-des 1.1 ja 1.4

sisalduva lapse ühe vanema juurest teise juurde viimise korralduse ja sellega seotud kulude

kandmise. Muus osas ei ole maakohtu määratud suhtluskorda vaidlustatud. Seda arvestades

kontrollib ringkonnakohus maakohtu määrust üksnes osas, millega maakohus määras kindlaks

lapse üleandmise ja ühe vanema juurest teise vanema juurde viimise korralduse ning määras,

kelle kanda jäävad sellega seotud kulud.

17. Kolleegium selgitab, et lapsel on PKS § 143 lg 1 järgi õigus isiklikult suhelda mõlema

vanemaga ning mõlemal vanemal on kohustus ja õigus suhelda lapsega isiklikult. Vanemate

2-22-2321

lahuselu korral peavad vanemad PKS § 143 lg 21 järgi leppima kokku lahuselava vanema ja

lapse suhtlemises ning kui nad seda ei suuda, määrab vanemate vaidluse korral kohus lapse ja

lahus elava vanema suhtlemise korra. Vanema ja lapse suhtlemise korda määrates peab kohus

PKS § 123 lg 1 järgi lähtuma esmajoones lapse huvidest, kuid arvestama seejuures ka nii

vanemate hooldusõigust, vanemate õigust ja huvi lapsega suhelda kui ka lapse õigust ja huvi

vanematega suhelda, samuti iga üksikjuhtumi asjaolusid, ja tegema kõike seda arvesse võttes

lapse huvidest juhinduva lahendi. Sobiv suhtluskord tuleb määrata üksikjuhtumi asjaoludest

lähtudes, arvestades lapse väljakujunenud elurütmi, arengut ja vanust (vt RKTKm 09.11.2011,

3-2-1-83-11, p-d 21, 22; 07.12.2018, 2-17-3347, p 22; RKTKo 21.03. 2017, 3-2-1-13-07, p 33).

Eelneva kohaselt määrab kohus ka lahus elava vanema ja lapse suhtlemise korra lapse huvidest

lähtudes, kaaludes kõiki asjas esitatud asjaolusid, ning kõrgema astme kohus sekkub alama

astme kohtu kaalutlusotsusesse üksnes juhul, kui alama astme kohus on eksinud asjaolude

kaalumisel, kohaldanud vääralt materiaalõiguse norme või rikkunud oluliselt menetlusõiguse

normi.

18. Siinses asjas ei ole maakohus isa ja lapse suhtlemise korra p-des 1.1 ja 1.4 sisalduvat lapse

üleandmise korraldust ja sellega seotud kulude kandmist määrates rikkunud materiaal- ja

menetlusõiguse norme ega väljunud kaalumispiiridest.

18.1. Maakohus määras põhjendatult, mõlema vanema seisukohti ja lapse huve arvestades, et

laps liigub ühe vanema juurest teise juurde ühistranspordivahendiga ning vanem, kelle juurest

laps lahkub, korraldab lapse bussisõidu.

Mõlemad vanemad pidasid maakohtu menetluses mõistlikuks seda, et laps sõidab ema juurest

Tallinnast isa juurde Rakverre vajadusel ühistranspordivahendiga (bussiga). Sisuliselt lähtub ka

ema määruskaebuse taotlus sellest, et laps võib minna isa juurde ühistranspordivahendiga, ema

soovib muuta üksnes seda, et laps kasutaks hilisemat bussi. Maakohtu määruse kohaselt peab

laps saabuma Rakverre ja tagasi Tallinnasse ajavahemikul 17.00–19.00, kuid ema soovib, et

laps läheks Rakverre Tallinnast ajavahemikul 17.00–19.00 väljuva ühistranspordivahendiga,

samas saabuks tagasi Tallinnasse endiselt ajavahemikul 17.00–19.00. Ringkonnakohtu

hinnangul ei vastaks selline muudatus kõiki asjaolusid arvestades lapse huvidele. Kuigi ema

töötab täistööajaga ning tema kinnitusel lõppeb tema tööpäev ametlikult alles kell 17.15,

mistõttu ei jõua ta viia last õigel ajal väljuvale bussile, oleks lapse vanust (9 a) arvestades paari

tunni võrra hilisema ühistranspordivahendi kasutamine lapse jaoks liiga hiline. Lapse huvides

on see, et ta jõuaks reede õhtul eakohasel ajal teise vanema juurde nii, et ta saab ka õhtul enne

magamaminekut isaga suhelda. Samas on emal võimalik korraldada lapse liikumine pärast

kooli varasemale bussile teiste pereliikmete abil, samuti, arvestades tema vanust, saab ema

juhendada last nii, et laps saab ka iseseisvalt bussile minna.

18.2. Maakohtu määruse muutmiseks ei anna alust ka määruskaebuse väited selle kohta, et kõik

lapse ühe vanema juurest teise vanema juurde liikumise kulud peab kandma isa.

Maakohus määraski kohtumääruse resolutsiooni p-des 1.1 ja 1.4, et isa ostab alati lapsele

bussipileti, kui vanemad ei ole eelnevalt teisiti kokku leppinud. Samuti tõi maakohus määruse

põhjendustes esile, et lahus elav vanem, s.o isa peab kandma bussipiletite kulu. Seega on

bussipiletite ostmine ja vastava kulu kandmine maakohtu määruse järgi selgelt isa kohustus,

mistõttu ei ole vaja selles osas maakohtu määrust muuta ega täpsustada.

2-22-2321

18.3. Maakohtu määruse muutmiseks ei anna alust ka see, et ema hinnangul oleks vaja määrata

täiendavalt kindlaks lapse transportimise alternatiivne viis juhuks, kui laps haigestub või ema

haigestub ega saa last bussijaama viia.

Maakohus määras vastavalt vanemate kokkuleppele resolutsiooni p-s 1.8, kuidas toimub

lapsega suhtlemine lapse haigestumise korral. Selle kohaselt suhtleb laps isaga üksnes kergete

haigusnähtude korral, kuid raskema haigestumise korral lükkub kohtumine edasi.

Ringkonnakohtu hinnangul ei vaja laps kergemate haigustunnuste (nohu, köha, kurguvalu)

korral tingimata seda, et isa tuleks lapsele ema elukohta autoga järgi. Tõsisemate

haigustunnuste korral ei pea aga laps maakohtu määruse järgi isa juurde minema. Lapse isa

juurde sõitmine ei pruugiks sellises olukorras olla lapse tervise ja kiire paranemise huvides ka

siis, kui laps sõidaks isa juurde isa autoga. Lisaks võimaldab maakohtu määruse resolutsiooni

p 1.13 leppida vanematel maakohtu määratust erinevalt kokku. Seega ei ole ringkonnakohtu

hinnangul vaja suhtlemise korda selles osas täiendada.

19. Ülaltoodud põhjendustel jätab kolleegium määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu

määruse muutmata.

20. Kuigi määruskaebus jääb rahuldamata, on arvestades vaidluse olemust ja asjaolusid õiglane

jätta määruskaebuse menetlemise kulud TsMS § 172 lg 1 II lause alusel menetlusosaliste enda

kanda, v.a lapse esindaja kulud, mis jäävad TsMS § 172 lg 3 II lause alusel riigi kanda. Mh on

isa ka taotlenud, et menetluskulud jääksid poolte enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)