2-23-5209/16 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Liis Arrak, liikmed Maris Kuurberg ja Gea Lepik

Määruse tegemise aeg ja koht 29.12.2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-23-5209

Kohtuasi

X hagi Y ja GLI Energia OÜ vastu ebaõigete väidete

ümberlükkamiseks ja kahjuhüvitise ning viivise

saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 17.07.2023 määrus (menetlusse võtmisest

keeldumine)

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepingulised

esindajad vandeadvokaadid Evelin Lisett Ratnik ja Elmer

Muna

Kostjad Y (isikukood XXXXXXXXXXX) ja GLI Energia

OÜ (registrikood 12248604), lepingulised esindajad

vandeadvokaat Mari Männiko ja vandeadvokaat Karin

Marosov

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta määruskaebus rahuldamata.

2. Jätta Harju Maakohtu 17.07.2023 määrus muutmata.

3. Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud X kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

2-23-5209

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

Hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja

jooksul pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X (hageja) esitas 05.04.2023 Harju Maakohtule Y (kostja I) ja GLI Energia OÜ (kostja II)

vastu hagi, milles palus kohustada kostjaid ümber lükkama hageja kohta avaldatud ebaõiged

faktiväited ja edastama taotluses nimetatud isikute e-posti aadressidele valeväidete

ümberlükkamiseks sellekohane avaldus hiljemalt ühe nädala jooksul alates kohtuotsuse

jõustumisest. Samuti palus hageja mõista kostjatelt solidaarselt enda kasuks välja mittevaralise

kahju hüvitise 250 000 eurot või kohtu äranägemisel muu summa ning alates hagi esitamisest

kuni hüvitise tasumiseni sellelt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras

viivise. Menetluskulud palus hageja jätta solidaarselt kostjate kanda.

1.1. Hagiavalduse kohaselt on kostja I kostja II ainuke juhatuse liige. Kostjad avaldasid hageja

kohta järgmiselt valeväiteid.

Kostja II esitas 03.04.2020 Harju Maakohtule ROHEGAAS OÜ, hageja ja Q vastu hagi

(tsiviilasi nr 2-20-5086), milles avaldas avalikus kohtumenetluses hageja kohta järgmisi

valeväiteid:

-

X on W, Z ja Qga kooskõlastatult ja ühiselt hõivanud GreenGas Energy OÜ vara ja

andnud selle üle GreenGas OÜ-le ja ROHEGAAS OÜ-le;

-

X on õigusvastaselt lõpetanud GreenGas Energy OÜ majandustegevuse;

-

X on valmistanud ette õigusvastase skeemi ning kihutanud Wt ja Zt kahjustama GLI

Energia OÜ õigusi ja huve;

-

X on GreenGas Energy OÜ vara omastanud või pööranud selle enda kasuks;

-

X on kuritarvitanud GreenGas Energy OÜ ja/või GLI Energia OÜ usaldust;

-

X seadis Wle, Zle, GreenGas OÜ-le ja/või ROHEGAAS OÜ-le finantseeringu andmise

eeltingimuseks selle, et GreenGas Energy OÜ ja GLI Energia OÜ jäetakse biometaani

tootmistehase rajamise projektist kõrvale.

Lisaks esitasid kostjad 14.06.2020 Keskkriminaalpolitseile kuriteoteate, millele lisasid

tsiviilasjas nr 2-20-5086 esitatud hagi. Kuriteoteate alusel algatas Keskkriminaalpolitsei hageja

vastu kriminaalasja. Keskkriminaalpolitsei lõpetas 15.06.2021 määrusega kriminaalasja, sest

menetleja ei tuvastanud hageja poolt süüteo toimepanemisele viitavaid asjaolusid. Kuna

kriminaalmenetluse läbiviimisel otsiti mh läbi hageja kodu ja tehti teisi toiminguid, pidi hageja

aasta vältel kannatama tema suhtes läbiviidavat kriminaalmenetlust, millega riivati hageja

eraelu puutumatust.

1.2. Kostjad rikkusid VÕS § 1045 lg 1 p 4 järgi hageja isiklikke õigusi VÕS § 1046 lg 1

tähenduses ebaõigete andmete ja/või VÕS § 1047 lg 1 tähenduses ebakohaste

väärtushinnangute avaldamisega ning rikkumine on VÕS § 1047 lg 2 järgi õigusvastane.

Kostjad peavad lükkama hageja kohta avaldatud valeandmed ümber ning hüvitama hagejale

tekitatud mittevaralise kahju.

2. Kostjad palusid jätta hageja hagi menetlusse võtmata ning menetluskulud hageja kanda.

2-23-5209

Kostjate vastuväidete kohaselt on hagi perspektiivitu, kuna kostja I ei ole väidete avaldaja ning

hagejal puudub õiguskaitsevajadus. Kohtu roll on faktiliste asjaolude tõele vastavuse

kontrollimine. Kuna hageja palub juba varasemas kohtumenetluses kontrollitud väiteid uuesti

kontrollida, on see vastuolus seaduse mõtte ja mõistlikkuse põhimõttega. Samuti pole kostjad

käitunud õigusvastselt. Kostjatel on seadusega kaitstav õigus pöörduda kohtu poole.

Hageja mittevaralise kahju nõude suurus on vastuolus senise kohtupraktikaga.

Maakohtu määrus ja põhjendused

3. Harju Maakohus keeldus 19.07.2023 määrusega hagi menetlusse võtmast ja jättis

menetluskulud hageja kanda. Maakohus ei määranud kindlaks hüvitatavate menetluskulude

suurust.

3.1. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 371 lg 2 p 1 alusel jätta hageja nõuded menetlusse võtmata, sest hageja esitatud

väidete õigsust eeldades ei ole hageja õiguste rikkumine hagi alusena toodud faktilistele

asjaoludele tuginedes võimalik.

Lähtudes tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 3 järgi seaduse sõnastusest, mõttest ja

eesmärgist, ei saa andmete avaldamist Harju Maakohtule ja Keskkriminaalpolitseile,

s.o õiguskaitseorganile sellise menetluse läbiviimiseks, milleks riigil on seadusest tulenev

kohustus, pidada andmete avaldamiseks VÕS § 1046 ja § 1047 tähenduses. Riigil on kohustus

kontrollida õiguskaitseorganile tehtud avalduses esitatud väiteid ning kohustus anda hinnang

nende väidete paikapidavusele menetlust lõpetavas lahendis. Kui andmeid on avaldatud üksnes

õiguskaitseorganitele ja üksnes seaduses sätestatud menetluse läbi viimiseks, siis selline

avaldamine ei ole VÕS § 1046 ega § 1047 kaitsealas, mistõttu ei saa ka andmete avaldamist

õiguskaitseorganitele lugeda andmete avaldamiseks nende normide tähenduses. VÕS § 1047

eesmärgiks ei ole anda õiguskaitset olukorras, kus andmete esitaja realiseerib oma

menetlusosalise positsioonist tulenevat õigust olla kohtu poolt ära kuulatud.

3.2. Hageja nõue valeandmete ümberlükkamiseks tuleb jätta menetlusse võtmata ka seetõttu, et

hagi ei ole esitatud eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset TsMS § 371 lg 2 p 2

tähenduses.

Hagejal puudub hagis esitatud asjaoludel õiguskaitsevajadus. Hageja eesmärgiks on ümber

lükata tsiviilasjas nr 2-20-5086 esitatud hagis avaldatud ebaõiged faktiväited, mis esitati Harju

Maakohtule ja Keskkriminaalpolitseile, s.o kohtule ja kohtuvälisele menetlejale. Kuna andmed

avaldati õiguskaitseorganitele, kellel on kohustus andmete õigsust kontrollida, ei pea riik andma

õiguskaitset selliste andmete tõele vastavuse uueks kontrollimiseks iseseisvas menetluses.

Andmete avaldamist Harju Maakohtule ja Keskkriminaalpolitseile ei saa lugeda andmete

avaldamiseks nende asutuste töötajatele. Andmeid avaldatakse asutuste töötajatele üksnes

menetluse läbiviimise eesmärgil. Riik ei pea andma hagejale õigust nõuda andmete

ümberlükkamist konkreetsete ametnike teavitamisega andmete ebaõigsusest.

Hageja ei ole tuginenud sellele, et kostjad oleksid valeväiteid esitanud väljaspool nimetatud

menetlusi. Ka juhul, kui kolmandad isikud on kohtumenetluse kaudu saanud teada esitatud

väidetest, tuleb arvestada, et kohtumenetluse puhul on avalik kogu menetlus, sh kohtuotsus,

millest peab nähtuma see, millised asjaolud loeb kohus tuvastatuks, st millised väited ei vasta

tõele. Seega ka juhul, kui keegi on kohtumenetluse avalikkuse tõttu saanud teadlikuks

2-23-5209

menetluses esitatud väidetest, on tema jaoks avalikud ka kohtuotsuses väljendatud hinnangud

esitatud väidete paikapidavuse kohta. Sellises olukorras, kus on avalikud nii esitatud väited kui

ka nende tõele vastavusele antud kohtulik hinnang, ei pea riik andma õiguskaitset selliste

väidete korduva kontrolli kaudu uues iseseisvas kohtumenetluses.

3.3. Mittevaralise kahju hüvitamise nõue tuleb jätta TsMS § 371 lg 1 p 1 järgi menetlusse

võtmata ka põhjusel, et see ei ole esitatud hageja seadusega kaitstava huvi kaitseks.

Mittevaralise kahju hüvitamise nõude vältimatuks eelduseks on VÕS § 1043 järgi kostjate

käitumise õigusvastasus. Arvestades avalikku huvi õiguskorra tagamise vastu ning isiku õigust

kohtulikule kaitsele, samuti kostjate poolt toime pandud rikkumiste liiki, põhjust ja eesmärki,

ei ole kostjatele hageja poolt ette heidetud käitumine õigusvastane.

Kuigi mõned väljaütlemised on hageja au teotavad VÕS § 1046 lg 1 II lause mõttes, ei ole see

piisav, et pidada selliste väidete avaldamist õigusvastaseks, arvestades rikkumise liiki, põhjust

ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel. Hageja

väidete kohaselt avaldasid kostjad väiteid kohtule ja Keskkriminaalpolitseile, mitte

avalikkusele, st valisid rikkumise liigi, mis võis hagejat minimaalselt kahjustada, kuna avaldatu

jõudis eelduslikult vähemate adressaatideni. Kostjad avaldasid väiteid, mis olid menetluses

kontrollitavad, ega avaldanud väiteid emotsionaalselt või sündsusetuid väljendeid kasutades.

Kostjaid ajendas õiguskaitseorganite poole pöörduma hageja käitumine, milles kostjad nägid

enda õiguste rikkumist. Kuna kohus algatas hageja vastu kostja II esitatud hagi alusel

menetluse, ei olnud kohtu poole pöördumine ilmselgelt põhjendamatu ega hagi perspektiivitu.

Samuti saab Keskkriminaalpolitsei poole pöördumist pidada hageja enda käitumisest

ajendatuks. Hagiavalduses hagi aluseks olevate faktiliste asjaolude märkimist saab pidada

TsMS § 363 lg 1 p-st 2 tuleneva kohustuse täitmiseks. Väidete eesmärgiks ei saa pidada hageja

halvustamist. Hageja rikkumist kirjeldamata ei oleks olnud kostjal II võimalik hagi esitada.

Hageja ja kostjate huve võrdlevalt hinnates, on rikkumine VÕS § 1046 lg 2 tähenduses

õigustatud, sest kostjate õigus kohtusse pöörduda kaalub üle hageja au ja hea nime kaitse.

Hagejale Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) §-st 17 tulenev õigus aule ja heale nimele põrkub

kostjatele PS §-st 15 tuleneva õigusega pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral

kohtusse. PS § 17 mõte ega eesmärk ei ole piirata hageja õigust esitada hagis väiteid kostja

kohustuse rikkumise kohta. Kui PS §-st 17 tulenev õigus välistaks tsiviilkohtumenetluses

hageja õiguse kirjeldada hagis kostja rikkumist (hagi alust), siis ei oleks võimalik tagada

sisuliselt õiguste kohtulikku kaitset, sest igasugune kohustuse rikkumise kirjeldamine on kostjat

halvustav ja seega tema au teotav. Õige ja õiglase kohtumenetluse eelduseks on TsMS § 438

lg 1 järgi asjaolude igakülgne välja selgitamine, mis eeldab hageja poolt kostja kohustuse

rikkumise kirjeldamist. Kohtusse pöördunud isik ei pea kandma eraldi vastutust selle eest, et ta

ei suuda kohtus mõnda enda nõude aluseks olevat väidet tõendada. Õigus kohtulikule kaitsele

prevaleerib õiguse ees saada kohtumenetluses esitatud väitega põhjustatud mittevaralisele kahju

hüvitist väidete eest, mida hagejal ei õnnestu tõendada. Keskkriminaalpolitseile avaldatu puhul

tuleb arvestada, et õiguskorra tagamisel on avalikes huvides see, et riik võtab vastutusele need,

kes on ületanud karistusõigusliku piiri lubatu ja keelatu vahel, mille vältimatuks eelduseks on

õigusriigis asjaolu, et riik kontrollib iga teadet, mis kuriteokahtluse kohta esitatakse, ning

menetlusalune isik peab õiguskorra tagamise huvides taluma tõe väljaselgitamiseks

rakendatavaid meetmeid. Mh on kohtuvälise menetleja toimingute üheks eesmärgiks selgitada

välja isiku süütus, st kohtuvälise menetleja toimingud aitavad kaasa ka menetlusaluse isiku

süütuse tõendamisele.

2-23-5209

3.4. Kui kohus keeldub hagi menetlusse võtmast, jäävad menetluskulud TsMS § 168 lg 1 järgi

hageja kanda.

Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad

4. Hageja esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ja teha asjas uue

määruse, millega saata asi maakohtule hagi menetlusse võtmise uueks otsustamiseks.

4.1. Määruskaebuse väidete kohaselt keeldus maakohus ebaõigesti hagi TsMS § 371 lg 2 alusel

menetlusse võtmast.

Kuna maakohus tuvastas, et osad väited on hageja au teotavad, saab hageja nõuda VÕS § 1046

lg 1 ja § 1047 alusel ebaõigete andmete ümberlükkamist ja mittevaralise kahju hüvitamist,

st esineb õiguslik alus hageja nõuete rahuldamiseks ning hagi ei ole õiguslikult perspektiivitu

TsMS § 371 lg 2 p 1 tähenduses.

VÕS § 1046 lg 1 ja § 1047 alusel nõuete rahuldamine ei ole välistatud olukorras, kus ebaõigeid

andmeid avaldati kohtumenetluse ja/või kriminaalmenetluse vahendusel. Riigikohtu praktika

kohaselt saab avaldajaks pidada iga isikut, kes teeb ebaõigeid andmeid sisaldavaid väiteid

kolmandatele isikutele teatavaks. VÕS § 1046 lg 1 ja § 1047 kohaldamisala ei ole kuidagi

piiritletud lähtuvalt sellest, millises vormis on ebaõigeid andmeid avaldatud.

Maakohus jättis arvestamata, et hageja taotles ebaõigete andmete ümberlükkamist ka muude

kui kohtu ja politsei töötajate ees, seega on väär maakohtu väide, et hageja ei tuginenud sellele,

et kostjad oleksid valeväiteid avaldanud väljaspool menetlusi.

Väär on maakohtu keskne väide, et hagi rahuldamata jätmine ja kriminaalasja menetluse

lõpetamine on piisav, et taastada hageja õigused ja kõrvaldada õiguste riive.

Õiguskaitsevajadust ei või kasutada ettekäändena selleks, et jätta hageja ilma kohtu poole

pöördumise õigusest. Kuna hageja kohta on avaldatud hagimenetluses au teotavaid väiteid, ei

saa hageja esitatud hagi pidada objektiivselt kasutuks. Tsiviilasja nr 2-20-5068 menetluses hagi

rahuldamata jätmine ei ole piisav hageja õiguste riive kõrvaldamiseks, sest selles menetluses ei

hüvitata hagejale mittevaralist kahju. Kahjustatud isikule tuleb aga isikuõiguste rikkumise

korral alati maksta mõistlik rahasumma. Maakohtu käsituse kohaselt muutuks sisutühjaks

süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse (SKHS) § 11 lg 2, mis võimaldab nõuda

mittevaralise kahju hüvitamist, kui süüteomenetluses on teotatud isiku au ja head nime,

sõltumata süüteomenetluse lõpplahendusest. Seega ei ole üksnes kriminaalasja või

kohtumenetluse tulemus piisav, et korvata rikkumine. Samuti ei korva rikkumist kriminaalasja

lõpetamise määrus, sest see ei ole avalikkusele kättesaadav.

Maakohus asus vääralt seisukohale, et põhiõiguste konkuretsi korral prevaleerib demokraatliku

ühiskonnaga seotud põhiõigus (sh õigus kohtumenetlusele) inimväärikuse (sh au ja hea nime

kaitse) ees.

4.2. Maakohus ei võinud kostjate käitumise õigusvastasust tuvastades hinnata hagi menetlusse

võtmisel tõendeid. Tõenditega seonduv ei anna alust pidada hagi õiguslikult perspektiivituks.

Maakohus jättis tähelepanuta, et ebaõigete andmete ümberlükkamise nõude rahuldamine ei

sõltu õigusvastasusest.

4.3. Maakohtul ei olnud alust jätta hagi kostja I vastu menetlusse võtmata viitega kostja I

ärakuulamisõigusele, sest kostja I ei olnud tsiviilasjas nr 2-20-5086 ega kriminaalasjas

nr 20221000041 menetlusosaline.

2-23-5209

4.4. Maakohus oleks pidanud andma hagejale TsMS § 340¹ järgi täiendava tähtaja tõendite ja

selgituste esitamiseks, kui hagi aluseks olevad asjaolud vajasid täpsustamist ja nõue oli

ebaselge.

5. Kostjad vaidlesid määruskaebusele vastu, palusid jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

hageja kanda.

5.1. Kostjate vastuväidete kohaselt jättis maakohus õigesti hagi TsMS § 371 lg 2 p 1 alusel

menetlusse võtmata, sest andmete esitamist hagis toodud viisil ei saa pidada avaldamiseks

VÕS § 1047 tähenduses. Ringkonnakohtute praktikas on korduvalt leitud, et andmete esitamine

kohtule vm isikule, kellel on andmete õigsuse kontrollimise ülesanne, ei saa pidada andmete

avaldamiseks VÕS § 1047 tähenduses.

Juhul, kui tegemist oleks andmete avaldamisega VÕS § 1047 tähendusese, tuleks hagi kostja I

vastu jätta menetlusse võtmata, sest kostja I ei ole avaldaja. Kostja I ei koostanud ega esitanud

kostja II seadusliku esindajana kohtule hagi. Hagiavaldus esitati vandeadvokaadi vahendusel.

5.2. Lisaks asus maakohus õigesti seisukohale, et hagejal puudub ka TsMS § 371 lg 2 p 2

tähenduses õiguskaitsevajadus, kuna andmeid avaldati õiguskaitseorganile, kellel oli andmete

kontrollimise kohustus. Juhul, kui eeldada kostjate rikkumist, ei saa kostjate käitumist pidada

õigusvastaseks. Kostjatele ei saa ette heita oma subjektiivsete õiguste kohtulikku kaitset.

Menetluse edasine käik

6. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7. Kolleegium leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määrust tühistada,

mistõttu tuleb määruskaebus jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel koosmõjus TsMS §-ga 659

rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata. Maakohus on piisavalt põhjendanud, miks tuleb

hageja nõuded jätta menetlusse võtmata. Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lg 6 järgi

koosmõjus TsMS §-ga 659 maakohtu määruse põhjendustega ega korda neid. Vastuseks

määruskaebuse väidetele märgib kolleegium lühidalt järgmist.

8. Maakohus asus õigesti seisukohale, et hageja esitatud ebaõigete andmete ümberlükkamise

nõue ja mittevaralise kahju hüvitamise nõue kostjate vastu tuleb jätta TsMS § 371 lg 2 alusel

menetlusse võtmata eelkõige seetõttu, et kohtule esitatud hagiavalduses ja kohtuvälisele

menetlejale esitatud kuriteoteates hageja kohta väidete avaldamist ei saa pidada kahju

õigusvastase tekitamise ja ebaõigete andmete ümberlükkamise kontekstis ebaõigete andmete

avaldamiseks.

Iseenesest on õige hageja arusaam, et juhul, kui kostjad on avaldanud hageja kohta ebaõigeid

andmeid (valeväiteid), on hagejal VÕS § 1047 lg 4 alusel õigus nõuda kostjatelt ebaõigete

andmete ümberlükkamist ning VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 4 ja § 1047 lg-te 1–3 alusel koosmõjus

VÕS § 128 lg-tega 1 ja 5 ning §-ga 134 mittevaralise kahju hüvitamist. Nende nõuete

rahuldamise esmaseks eelduseks on aga asjaolu, et kostjad on avaldanud hageja kohta ebaõigeid

andmeid viidatud sätete tähenduses. Kuigi andmete avaldamine VÕS § 1047 mõttes võib

seisneda andmete teatavaks tegemises vähemalt ühele juriidilisele või füüsilisele isikule peale

andmete avaldaja ja isiku, kelle kohta andmeid avaldatakse (vt RKTKo 25.09.2013, 3-2-1-80-

2-23-5209

13, p 40), ei saa siiski igale kolmandale isikule andmete teatavaks tegemist pidada andmete

avaldamiseks võlaõigusseaduse tähenduses. Ringkonnakohtute praktikas on korduvalt leitud,

et andmete kohtumenetluses esitamine ei ole andmete avaldamine VÕS § 1047 tähenduses

(vt TlnRnKm 10.12.2020, 2-20-15027, p 7; TlnRnKm 18.11.2019, 2-17-18982, p 7;

TrtRnKo 05.06.2015, 2-13-23797, p 7), samuti ei saa pidada andmete avaldamiseks andmete

teatavaks tegemist muudele isikutele või asutustele, kellel on seadusest tulenevalt nende

andmete õigsuse kontrollimise pädevus ja kohustus (sh advokatuuri aukohtule ja haridusasutuse

juhile) (vt TrtRnKo 17.05.2023, 2-21-6336, p 9; TlnRnKo 16.01.2020, 2-18-1682, p 15).

Siinsel juhul väidab hageja, et kostjad avaldasid tema kohta valeväiteid tsiviilasjas nr 2-20-5086

kostja II nimel esitatud hagiavalduses ning kriminaalasjas nr 20221000041 politseile esitatud

kuriteoteates. Selliselt hageja kohta väidete avaldamist ei saa aga kehtiva kohtupraktika

kohaselt pidada ebaõigete andmete avaldamise ja mittevaralise kahju hüvitamise kontekstis

andmete avaldamiseks. Seetõttu ei saaks kohus hagis esitatud asjaolude tõendatuse korral hagi

rahuldada ning sellise hagi menetlemisest võib kohus TsMS § 371 lg 2 alusel keelduda.

9. Kuigi maakohus põhjendas hagi menetlusse võtmisest keeldumist täiendavalt ka muudel

alustel ning hageja vaidlustas määruskaebuses ka maakohtu ülejäänud järeldusi, ei võta

kolleegium menetlusökonoomia kaalutlustel ülejäänud määruskaebuse väidete kohta

seisukohta.

10. Ülaltoodud põhjendusel jätab kolleegium määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu

määruse muutmata.

11. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebuse esitamisest tingitud

menetluskulud TsMS § 171 lg 1 järgi määruskaebuse esitaja, s.o hageja kanda. Kuna maakohus

ei määranud kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurust, ei tee seda TsMS § 174 lg 4 järgi

ka ringkonnakohus. Hüvitatavate menetluskulude suuruse määrab maakohus TsMS § 177 lg 1

p 2 ja lg 2 järgi kindlaks mõistliku aja jooksul pärast kohtumääruse jõustumist.

(allkirjastatud digitaalselt)