2-23-7663/26 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Gea Lepik, Meeli Kaur ja Liis Arrak

Määruse tegemise aeg ja koht

29. detsember 2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-23-7663

Kohtuasi

Pärnu kohtutäitur Rocki Alberti avaldus võlgnik X

juhilubade kehtivuse peatamiseks ja juhilubade

väljaandmise keelamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 21. juuli 2023. a määrus

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja Pärnu kohtutäitur Rocki Albert

Puudutatud

isik

(võlgnik)

X

(isikukood

XXXXXXXXXXX)

Puudutatud

isik

(sissenõudja)

Y

(isikukood

XXXXXXXXXXX), seaduslik esindaja C

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusosaliste määruskaebemenetluses esitatud tõendid asja materjalide

juurde.

2. Tühistada Pärnu Maakohtu 21. juuli 2023. a määrus. Teha uus määrus, millega

jätta Pärnu kohtutäitur Rocki Alberti 25. mai 2023. a avaldus X juhilubade

kehtivuse peatamiseks ja talle juhilubade väljaandmise keelamiseks rahuldamata

seoses elatisnõude täitma asumisega ning jätta menetluskulud menetlusosaliste endi

kanda.

3. Rahuldada X määruskaebus.

4. Jätta määruskaebemenetluses kantud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

Edasikaebamise kord

Määruse peale ei saa esitada määruskaebust Riigikohtule.

MENETLUSE KÄIK

1. Pärnu kohtutäitur Rocki Albert (avaldaja, kohtutäitur) esitas 25. mail 2023 Pärnu Maakohtule

avalduse elatisvõlgniku X (võlgnik) juhilubade kehtivuse peatamiseks ja nende andmise

keelamiseks.

2-23-7663

2 (8)

1.1. Avalduse kohaselt on sissenõudja Y (sissenõudja) oma seadusliku esindaja kaudu esitanud

18. mail 2022 kohtutäiturile täitmisavalduse ja täitedokumendi täitemenetluse läbiviimiseks.

Esitatud avalduse alusel on 23. mail 2022 algatatud täitemenetlus täiteasjas nr 176/2022/1499

(täiteasi). Nõude sisu on kohtuotsusest (Tartu Maakohtu 29. jaanuari 2018. a otsus tsiviilasjas

nr 2-17-16295) tulenev kohustus tasuda elatist. Võlgnevus ajavahemiku 1. september 2021 kuni

31. detsember 2022 eest on 1586 eurot, millele lisandub igakuine elatis 224 eurot kuni

sissenõudja täisealiseks saamiseni. Nõudele lisanduvad täitekulud, mis koosnevad kohtutäituri

tasust 456 eurot (sh käibemaks) ja menetluse alustamise tasust 392,40 eurot (sh käibemaks).

Võlgnevuse katteks on kohtutäituri ametialasele arvelduskontole laekunud kokku 148,34 eurot,

millest on sissenõudjale edasi kantud 115,74 eurot. Võlgnik on otse sissenõudjale tasunud

menetluses oleva võla katteks 609,14 eurot. Sundtäitmisele pööratud nõude jääk on avalduse

esitamise hetkel 1676,92 eurot, millest sissenõudja nõue 861,12 eurot ja täitekulud 815,80

eurot.

1.2. Sissenõudja seaduslik esindaja esitas 1. novembril 2022 kohtutäiturile avalduse võlgniku

mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamiseks. Liiklusregistrist nähtub, et võlgnikule on 30. mail

2021 väljastatud juhiluba, kategooria AM B, mis on kehtiv kuni 29. maini 2031.

1.3. Võlgnikule on juhtimisõiguse peatamise hoiatus edastatud 8. novembril 2022 e-posti

aadressidele XXX, YYY. Vastavalt täitemenetluse seadustiku (TMS) § 1771 lg-le 2 kehtib

hoiatus kaks aastat alates selle kättetoimetamisest.

1.4. Kohtutäitur esitas 15. detsembril 2022 Pärnu Maakohtule avalduse võlgniku juhilubade

kehtivuse peatamiseks ja nende andmise keelamiseks. Pärnu Maakohus jättis 22. veebruari

2023. a määrusega tsiviilasjas nr 2-22-18805 TMS § 1774 lg 2 p 1 alusel võlgniku juhilubade

kehtivuse peatamata ja nende väljaandmise keelamata seoses võlgniku poolt elatisnõude täitma

asumisega, kuna võlgnik tasus 10. veebruaril 2023 lapsele kahe kuu elatise 448 eurot. Kohus

hoiatas võlgnikku, et kui ta hoiatuse kehtivuse ajal katkestab elatise korrapärase maksmise,

esitamata selle kohta täiturile mõjuvat põhjust, võib kohtutäitur TMS § 1771 lg 2 kohaselt uut

hoiatust tegemata esitada kohtule avalduse TMS § 1773 lg 1 p 2 või 3 alusel.

1.5. Sissenõudja seaduslik esindaja on kohtutäiturile teatanud, et võlgnik tasus 28. veebruaril

2023 otse sissenõudjale elatist 224 eurot ja 28. märtsil 2023 100 eurot. Kohtutäitur pöördus

13. aprillil 2023 võlgniku poole ja palus täpsustada, mis põhjusel ta tasus elatist kohtuotsusega

välja mõistetust vähem. Võlgnik lubas küsimusele vastata pärast seda, kui on saanud

kohtutäiturilt vastuse varem esitatud kaebusele, kuid ei ole ka pärast kaebuse kohta tehtud

otsuse edastamist 21. aprillil 2023 esitanud mõjuvat põhjust elatise korrapärase maksmise

katkestamiseks. 23. mail 2023 kinnitas sissenõudja seaduslik esindaja kohtutäiturile, et võlgnik

ei ole sissenõudjale rohkem elatist otse tasunud.

1.6. Lähtudes eeltoodust ning tuginedes TMS §-dele 1771–1773 palus kohtutäitur peatada

võlgniku juhilubade kehtivus ja keelata võlgnikule juhilubade väljaandmine.

1.7. Kohtutäitur selgitas ärakuulamisel, et talle teadaolevalt ei ole võlgnikul ametlikku

sissetulekut ega sõidukit. Ta on Q OÜ ainuosanik. Pärast avalduse esitamist on laekunud nõude

katteks arestimise tulemusel veel 85 eurot.

2. Võlgnik avaldas maakohtule, et juhilubade peatamine kahjustaks tema kahe alaealise poja

(8-kuune ja 3-aastane) toimetulekut. Pere elab maal ja bussiliiklus praktiliselt puudub. Võlgniku

kasutuses on sõiduauto, mida ta kasutab nii töö- kui ka erasõitudeks. Võlgnik tasub selle eest

renti 205 eurot/kuus, millele lisandub kindlustusmakse. Auto numbrit võlgnik ei avaldanud,

kuna ei soovinud, et kohtutäitur segaks asjasse kolmandaid osapooli. Võlgniku peres sõidab

ainult tema autoga. Last tuleb kuni aastaseks saamiseni viia iga kuu arsti juurde. Kuna lapse

2-23-7663

3 (8)

perearst asub Tõstamaal, tuleb iga kuu sõita mitusada kilomeetrit, et käia perearsti juures.

Sellele lisanduvad laste ootamatud haigestumised ja vajadus sõita EMO-sse. Maalt ei saa

bussiga erakorralisi sõite teha. Võlgniku kohustus on kindlustada laste elu ja tervis, milleks on

vaja transpordivahendit. Lisaks on vaja käia mh lasteaias ja poes.

Laste ema on lastega kodune ja pere toimetulek sõltub ainult võlgnikust. Võlgniku töökoht on

tema enda ettevõttes Q OÜ, enne seda tegeles ta juhutöödega. Kuna objektid on üle Eesti, siis

bussiga ei ole võimalik töid tegema minna. Hetkel on objekt Järvamaal. Võlgniku väitel sõidab

ta aastas keskmiselt 70 000 km. Võlgnik on kandideerinud palgatööle, aga paljude

täitemenetluste tõttu ei võeta teda tööle. Seega on tema ainuke võimalus jätkata tööd oma

ettevõtetes või teha juhutöid. Kuna Eestis on ehitussektoris keeruline aeg, on

hakkamasaamiseks vaja võtta vastu töid üle Eesti.

Võlgnik on tasunud sissenõudjale elatist võimaluste piires ja teeb seda ka edaspidi. Juhilubade

peatamine tekitaks olukorra, kus sissenõudjale ei oleks üldse võimalik elatist tasuda ja sellest

kaotaksid kõik osapooled. Sissenõudjaga kompromissi sõlmimine on võlgniku arvates võimalik

ainult kohtu vahendusel ja ilma, et kohtutäitur sellest osa endale saab. Kompromissiks on

maksimumpikkusega graafik, võimalikult minimaalse summaga.

Maakohtu määrus ja põhjendused

3. Pärnu Maakohus rahuldas 21. juuli 2023. a määrusega kohtutäituri avalduse, peatas võlgniku

juhilubade kehtivuse ja keelas nende väljaandmise seoses võlgniku poolt elatisnõude täitmata

jätmisega. Maakohus määras, et võlgnik on kohustatud viie tööpäeva jooksul määruse

jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Transpordiametile. Menetluskulud jättis maakohus

võlgniku kanda ja mõistis võlgnikult menetluskuluna välja riigilõivu 50 eurot Eesti Vabariigi

kasuks riigituludesse. Maakohus märkis, et nimetatud makse tähtpäevaks tegemata jätmisel

tuleb tasuda viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

3.1. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on asjas täitedokumendiks Tartu Maakohtu

29. jaanuari 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-17-16295, mille alusel võlgnikul on kohustus tasuda

sissenõudja ülalpidamiseks elatist 224 eurot kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni. Kohtutäituri

kinnitusel on elatise võlgnevuse jääk täiteasjas nr 176/2002/1499 avalduse esitamise hetkel

kokku 1676,92 eurot, millest sissenõudja nõue on 861,12 eurot ja täitekulud 815,80 eurot. Pärast

avalduse esitamist on kohtutäituri kinnitusel laekunud veel 85 eurot.

3.2. TMS § 1772 kohaselt võib kohus sissenõudja nõusolekul ja kohtutäituri avalduse alusel,

millele on eelnenud võlgniku hoiatamine, määrusega peatada alltoodud õigused ja lubade

kehtivuse, kui võlgnik ei ole lapse elatise sissenõudmiseks algatatud täitemenetluse ajal

maksnud kolme kuu jooksul korrapäraselt elatist ja kohtutäituril ei ole õnnestunud seda

sissenõudja võlgniku vara arvelt: 1) jahipidamisõigus; 2) mootorsõiduki juhtimisõigus;

3) relvaluba ja relvasoetamisluba; 4) väikelaeva ja jeti juhtimisõigus; 5) kalastuskaart.

TMS § 1771 lg 1 kohaselt hoiatab kohtutäitur võlgnikku sissenõudja nõusolekul, et võlgniku

TMS § 1772 lg-s 1 loetletud õigused ja lubade kehtivus peatatakse ning nende andmine

keelatakse, kui ta ei täida 30 päeva jooksul hoiatuse kättetoimetamisest arvates vähemalt ühte

järgmist tingimust: 1) tasub vähemalt ühe kuu elatise; 2) sõlmib elatise tasumiseks

sissenõudjaga maksegraafiku kokkuleppe ja tasub esimese osamakse; 3) põhjendab, miks

hoiatuses märgitud õiguse ja loa piiramine oleks tema suhtes ebaõiglane, eelkõige juhul, kui

elatise tasumata jätmiseks oli mõjuv põhjus või kui õiguse piiramine takistaks oluliselt võlgniku

ja tema ülalpeetavate toimetulekut. TMS § 1771 lg 5 kohaselt selgitab kohtutäitur enne hoiatuse

tegemist välja, kas võlgnikul on TMS § 1772 lg-s 1 nimetatud õigusi ja lube.

2-23-7663

4 (8)

3.3. Avaldusele on lisatud dokumendid, mille kohaselt kohtutäitur tegi täiteasjas võlgnikule

hoiatuse sissenõudja nõusolekul. Liiklusregistrist nähtub, et võlgnikule on väljastatud 30. mail

2021 juhiluba, kagegooria AM B, kehtivusega kuni 29. mai 2031.

3.4. Tsiviilasjas nr 2-22-18805 tehtud 22. veebruari 2023. a määrusega jäeti kohtutäituri

samasisuline avaldus rahuldamata, kuna võlgnik tasus asja menetluse ajal 10. veebruaril 2023

kahe kuu elatise. Pärast määruse tegemist on võlgnik elatise korrapärase maksmise katkestanud,

sest tegi 28. veebruaril 2023 küll makse 224 eurot, kuid seejärel 28. märtsil 2023 makse

100 eurot ja pärast seda ei ole makseid teinud. Võlgnik ei ole kohtutäiturile põhjendanud elatise

ebakorrapärast tasumist. TMS § 1773 lg 1 p 2 alusel on sellisel juhul kohtutäituril õigus kohtule

avaldus esitada, sest võlgnik on mõjuvat põhjust näitamata katkestanud elatise korrapärase

tasumise. Võlgnik on ka ise kinnitanud, et ta ei ole sissenõudjaga maksegraafikut sõlminud.

Võlgnik ei ole teinud ka sellekohaseid ettepanekud ning ei ilmunud ka kohtusse.

3.5. Kohus on võlgnikule 11. juulil 2023 saadetud kirjas märkinud, et ta peab hiljemalt

ärakuulamise ajaks (18. juuli 2023) esitama tõendid selle kohta, kuidas avalduse rahuldamine

takistaks võlgniku ja tema ülalpeetavate toimetulekut (kas võlgnikul on üldse sõiduk; kes ja

milleks seda kasutavad; kas juhtimisõiguse puudumine välistab tööl käimise jms). Võlgniku 18.

juuli 2023. a e-kirjale ei ole tõendeid lisatud. Seetõttu puudub kohtul veendumus, et võlgniku

käsutuses üldse on sõiduk (võlgnik varjab selle andmeid teadlikult, liiklusregistri järgi talle

sõidukeid ei kuulu), selle kasutamine on tasuline (nagu võlgnik väidab), võlgnik üldse töötab

(kohtutäituri kinnitusel ei ole võlgnikul töökohta ega -tasu, millest saaks sissenõudja nõude

rahuldamiseks teha kinnipidamisi). Elektroonse äriregistri kohaselt on võlgnikule kuuluval

OÜ-l Q maksuvõlg üle 15 000 euro.

3.6. Võlgnik on tsiviilasjas nr 2-22-18805 esitatud seisukohas (10. veebruari 2023. a seisukoha

p 8) märkinud, et temaga koos elavate poegade emal on juhiload. See, et laste ema on võlgniku

sõnul sõitnud nelja aasta jooksul vaid korra, ei tähenda, et tal poleks sõiduõigust või võimalust

ise lastega vajalikke sõite teha (arsti juurde, poodi vms).

3.7. Eelnevat arvestades ei ole võlgnik kohut veennud, et esineks TMS § 1774 lg 2 p-s 3

nimetatud olukord, s.o et loa kehtivuse peatamine või dokumendi kehtetuks tunnistamine oleks

võlgniku suhtes ebaõiglane, eelkõige kuna see takistaks oluliselt võlgniku ja tema ülalpeetavate

toimetulekut.

3.8. Kohus selgitas, et võlgniku õiguste peatamise ning õiguste andmise keelamise eesmärk ei

ole teda karistada, vaid eesmärk on tagada lapsele igakuine elatis, kasvõi maksegraafiku

sõlmimise näol (kokkuleppel sissenõudjaga), et kindlustada lapsele pidev ülalpidamine.

Senised täitemenetluse meetmed ei ole tulemust andnud ja kohtutäitur on pidanud juba teist

korda sissenõudja soovi alusel kohtusse pöörduma. Vanema õigus vabale eneseteostusele või

tema heaolu kindlustavad õigused ja vabadused ei kaalu üles lapse õigust saada igapäevast

ülalpidamist. Võlgnik ei ole teinud endast kõike olenevat, et täita oma ülalpidamiskohutust

lapse ees. Kohus selgitas, millisel juhul kohus TMS § 1775 kohaselt lõpetab võlgniku avalduse

alusel määrusega võlgniku õiguse ja loa kehtivuse peatatuse ning temale õiguse ja loa andmise

keelamise.

3.9. TMS § 1772 lg 2 kohaselt, kui kohus piirab sama paragrahvi alusel võlgniku õigust, peatab

loa kehtivuse või teeb mõlemat või tunnistab võlgniku dokumendi kehtetuks, keelab ta ka

vastava õiguse või loa või dokumendi või nende kõigi andmise sama kohtumäärusega.

3.10. Eelnevast tulenevalt rahuldas maakohus kohtutäituri avalduse ning peatas võlgniku

juhilubade kehtivuse ja keelas nende väljaandmise seoses võlgniku poolt elatisnõude täitmata

2-23-7663

5 (8)

jätmisega. Võlgnik on kohustatud viie tööpäeva jooksul määruse jõustumisest arvates

loovutama oma juhiloa Transpordiametile (TMS § 1774 lg-d 4 ja 5).

3.11. Menetluskulud jättis maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 alusel

võlgniku kanda. Ehkki riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 2 p 7 alusel on kohtutäitur kohtule TMS

alusel täitemenetluse läbiviimisega seotud avalduste esitamiselt riigilõivu tasumisest

vabastatud, kuulub praeguse avalduse esitamiselt tasumisele riigilõiv 50 eurot (RLS § 59 lg 5).

TsMS § 179 lg 1 ning analoogia alusel § 172 lg 10 alusel mõistis kohus nimetatud riigilõivu

võlgnikult Eesti Vabariigi kasuks välja. Muid menetluskulusid asjas kohtule teadaolevalt ei

olnud. TsMS § 179 lg 5 alusel andis kohus võlgnikule selle summa tasumiseks tähtaja 15 päeva

määruse jõustumisest. Kohustuse tähtpäevaks täitmata jätmise korral tuleb kohustatud isikul

tasuda vastavalt TsMS § 179 lg-le 9 viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Määruskaebus

4. Võlgnik esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja jätta

menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Alternatiivselt palub võlgnik saata asi uueks

arutamiseks samale maakohtule.

4.1. Määruskaebuse kohaselt on maakohus kohaldanud vaidlustatud määruse tegemisel

ebaõigesti materiaalõigust ja rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme, mis on toonud kaasa

ebaõige lahendi.

4.2. Kohtutäitur on saatnud korduvalt Q OÜ-le töötasust kinnipidamise akte. Seega valetas

kohtutäituri esindaja kohtule, kui avaldas, et kohtutäituri andmetel võlgnikul puudub töökoht.

Kohtutäitur on teadlik, et võlgnik on Q OÜ tööline ja tal on ametlik töökoht. Võlgnik esitas

koos määruskaebusega Maksu- ja Tolliameti väljavõtte töölepingu lõpetamise kohta ja uue

töölepingu sõlmimise kohta.

4.3. Võlgnik on eraettevõtja, kelle sissetulek sõltub juhilubadest. Võlgnikul ei ole võimalik

töökohta vahetada, sest kohtutäituri nõutavate võlgnevuste tõttu ei palgata teda. Võlgniku laste

elatustase sõltub võlgniku teenitud töötasust.

4.4. Võlgnik rendib sõiduautot. Kui maakohus oleks küsinud sõiduauto kasutamise

rendilepingut, oleks võlgnik selle kohtule esitanud.

4.5. Võlgnik käib lastega arstide juures (perearst, hambaarst jne). Lapsed sõltuvad täielikult

võlgnikust. Maal puudub toidupood ja ilma juhilubadeta ei ole võimalik lapsi toita. Laste emal

on juhiload, aga ta ei oska sõiduautoga sõita. Maakohus ei kuulanud laste ema üle ega taotlenud

autokooli eksami tegemist, et selgitada välja, kas võlgniku väide peab paika. Laste ema ja

võlgnik tegid juhiload ühel ajal. Laste ema ei olnud varem autot juhtinud ja on pärast juhilubade

saamist sõitnud vaid ühe korra.

Menetlusosaliste seisukohad ja menetluse edasine käik

5. Kohtutäitur vaidlus määruskaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata ning

menetluskulud võlgniku kanda. Maakohtu määrus on põhjendatud, kohus ei ole rikkunud

menetlusõiguse norme ega kohaldanud valesti materiaalõigust. Võlgnik ei ole vastavalt

TMS § 1774 lg 2 p-le 3 põhjendanud, et tal on mõjuv põhjus elatise tasumata jätmiseks või et

lubade kehtivuse peatamine ja nende väljaandmise keelamine takistab tema enda ja

ülalpeetavate toimetulekut. Võlgnik on Q OÜ ainuosanik ja juhatuse liige. Võlgniku töötasu Q

OÜ-s on kohtutäituri poolt 14. juunil 2023 arestitud, kuid arestimise akti ei täideta. Võlgnik on

4. mai 2023. a pöördumises kohtutäiturile avaldanud, et ta on küll registreeritud tööle Q OÜ-s,

2-23-7663

6 (8)

aga kuna äriühingu kontod on Maksu- ja Tolliameti poolt arestitud, siis töötasu nad ei ole

tasunud ega tasu ka tulevikus. Seega ei sõltu elatise maksed sissenõudjale võlgniku tööandja

tehtud väljamaksetest. Elatise maksmine toimus suuremas osas pärast kohtutäituri esimest, 15.

detsembril 2022 kohtule esitatud avaldust. Sellest tulenevalt võib avalduse rahuldamisega

saavutada meetme eesmärgi, s.o sundida võlgnikku elatist korrapäraselt tasuma või esitama

mõjuva põhjuse, miks ta seda teha ei saa. Arusaamatu on võlgniku väide, et tema sissetulek

eraettevõtjana sõltub juhilubadest. Võlgniku praegune tegevus ja töökoht ei ole tulutoov.

Võlgnik ei ole tõendanud, et tema elukohas või mõistlikus kauguses sellest ei ole võimalik leida

tasuvamat tööd. Võlgniku väide, et teda ei palgata kohtutäituri nõutavate võlgnevuste tõttu, on

paljasõnaline. Ei ole eluliselt usutav, et töö leidmisel ja tööle asumisel oleks vältimatu tingimus

võlgnevuste puudumine. Võlgniku selgitused temaga koos elavate poegade ema sõiduoskuse

puudumise kohta ei ole veenvad ning ei tähenda, et laste ema ei oleks võimeline vajadusel oma

sõiduoskust parandama ja vajalikke sõite (arsti juurde, poodi vms) tegema. Samuti ei ole

võlgnik tõendanud, et vajalikke sõite ei saaks teha ühistranspordiga. Võlgnik ei ole veenvalt

põhjendanud, miks sõiduki juhtimisõiguse omamine on talle vajalik.

6. Sissenõudja seaduslik esindaja vaidles määruskaebusele vastu ja palub jätta maakohtu

määrus muutmata. Määruskaebuses ei ole viidatud ühelegi konkreetsele materiaal- või

menetlusõiguse normile, mida maakohus oleks ebaõigesti kohaldanud. Maakohus on

määruskaebuse põhjenduseks toodud asjaoludele juba hinnangu andnud. Puuduvad asjaolud ja

tõendid, mille alusel tuleks võlgniku väited ja nende tõendatus ümber hinnata. Kohtutäituri

esindaja ei ole kohtule valetanud. Kohtutäituri esindaja on kinnitanud, et võlgnik on Q OÜ

ainuosanik. See, et ta on ennast ka äriühingu töötajaks vormistanud, ei tähenda, et ta ettevõttest

sissetulekut saaks. Avalike andmete kohaselt ei ole Q OÜ maksnud 2023. a esimeses ja teises

kvartalis tööjõumakse. Seega puudub võlgnikul Q OÜ-st sissetulek, mida kinnitab ka asjaolu,

et kohtutäituril ei ole õnnestunud täita võlgnevust töötasu arestimise aktide abil. Seega ei ole

võlgnik tõendanud, et ta oleks ametlik töökoht Q OÜ-s. Võlgnik ei ole esitanud ühtegi tõendit

selle kohta, et tema sissetulek sõltuks juhilubade olemasolust ja et tal pole võimalik töökohta

vahetada. Võlgnik ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et ta oleks üldse kuskile kandideerinud

või töökohta otsinud. Võlgniku väited rendiauto kasutamise kohta ei ole usutavad. Võlgnik ei

ole tõendanud, et ta üldse kasutaks autot, ka määruskaebuse juurde ei esitanud ta rendilepingut

ega muid tõendeid sõidukite kasutamise kohta. Sissenõudja märkis, et lapsevanemana on

võlgnik kohustatud samaväärselt hoolt kandma kõigi oma alaealiste laste eest. Elatise

mittemaksmisega on võlgnik jätnud sissenõudja oma teiste lastega võrreldes kehvemasse

olukorda.

7. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

8. Ringkonnakohus palus 12. detsembri 2023. a kirjas menetlusosalistel teada anda, kas siinse

tsiviilasja menetluse ajal on võlgnik tasunud sissenõudjale elatist või sõlminud sissenõudjaga

elatise tasumiseks maksegraafiku kokkuleppe. Samuti palus kohus teada anda, kui

määruskaebemenetluse ajal on muutunud mõni avalduse rahuldamist mõjutav oluline asjaolu.

9. Sissenõudja seaduslik esindaja avaldas ringkonnakohtule 12. detsembril 2023, et tsiviilasja

menetluse ajal ei ole võlgnik tasunud sissenõudjale elatist. Viimane laekumine tuli sissenõudja

arvele kohtutäituri poolt 16. novembril 2023 summas 13,78 eurot. Võlgnik ei ole sõlminud sel

ajal sissenõudjaga ka maksegraafikut elatise tasumiseks.

10. Kohtutäitur avaldas 13. detsembril 2023 ringkonnakohtule, et täiteasjas on sundtäitmisele

pööratud nõude jääk hetkel kokku 1676,92 eurot, millest sissenõudja nõue on 861,12 eurot ja

täitekulud 815,80 eurot. Täiteasja raames ei ole siinse tsiviilasja menetluse ajal kohtutäiturile

2-23-7663

7 (8)

laekumisi toimunud ega maksegraafiku kokkulepet sõlmitud. Täiteasja nr 176/2019/433

raames, kus on menetluses elatise võlg ajavahemiku juuli 2018 kuni märts 2019 eest, laekus

10. novembril 2023 kohtutäituri ametialasele arvelduskontole 17,97 eurot, millest on

sissenõudjale 16. novembril 2023 edasi kantud 13,78 eurot.

11. Võlgnik teatas 21. detsembril 2023 ringkonnakohtule, et tasus samal päeval sissenõudjale

tsiviilasjaga seoses põhivõlgnevuse.

12. Sissenõudja seaduslik esindaja kinnitas 21. detsembril 2023 ringkonnakohtule, et võlgnik

tasus samal päeval põhivõlgnevuse. Sissenõudja seaduslik esindaja esitas selle kohta ka

maksekorralduse krediteerimise teatise.

13. Kohtutäituri büroo töötaja avaldas 22. detsembril 2023 ringkonnakohtule, et kohtutäituri

kaudu vahepeal laekumisi toimunud ei ole, kuid sissenõudja on kohtutäiturit teavitanud otse

tasumisest 21. detsembril 2023 summas 861,12 eurot.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

14. Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 667 lg 2 alusel tuleb maakohtu määrus tühistada ja teha

uus määrus, millega jätta kohtutäituri avaldus võlgniku juhiloa kehtivuse peatamiseks ja

juhilubade andmise keelamiseks rahuldamata ning menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

Määruskaebus tuleb rahuldada ja määruskaebemenetluse menetluskulud jätta menetlusosaliste

endi kanda.

15. Ringkonnakohus võtab TsMS § 662 lg 3 ja § 238 lg 1 alusel tsiviilasja materjalide juurde

menetlusosaliste määruskaebemenetluses esitatud uued tõendid, sh sissenõudja seadusliku

esindaja poolt kohtule 21. detsembril 2023 esitatud maksekorralduse krediteerimise teatise.

16. TMS § 1774 lg 2 p 1 kohaselt ei peata kohus võlgniku lubade kehtivust ega keela temale

nende andmist, kui võlgnik on pärast kohtutäituri poolt TMS § 1773 lg-s 1 nimetatud avalduse

esitamist asunud elatisnõuet täitma ning on tasunud vähemalt kahe kuu elatise.

17. Avaldusest nähtuvalt on täiteasjas täidetava nõude sisuks võlgniku kohtuotsusest tulenev

kohustus tasuda sissenõudjale elatist 224 eurot kuus kuni sissenõudja täisealiseks saamiseni.

Kohtutäituri 13. detsembri 2023. a teate kohaselt oli täiteasjas sundtäitmisele pööratud nõude

jääk sel hetkel kokku 1676,92 eurot, millest sissenõudja nõue 861,12 eurot ja täitekulud 815,80

eurot. Nii võlgniku enda kui ka sissenõudja seadusliku esindaja kinnitusel on võlgnik

21. detsembril 2023 tasunud täiteasjas täidetava elatise põhivõla 861,12 eurot otse

sissenõudjale.

Makse

tegemist

kinnitab

sissenõudja

seadusliku

esindaja

esitatud

maksekorralduse nr 312 krediteerimise teatis, mille kohaselt on F kandnud sissenõudja (lapse)

kontole 861,12 eurot selgitusega „Tsiviilasja number 2-23-7663 / täitemenetlus nr

176/2022/1499 – X elatisvõlgnevuse põhinõue“. Ka kohtutäituri büroo töötaja kinnitas

ringkonnakohtule 22. detsembril 2023 esitatud vastuses, et sissenõudja on kohtutäiturit

teavitanud selle summa otse tasumisest 21. detsembril 2023.

18. Eelnevast nähtub, et võlgnik on asunud pärast kohtutäituri avalduse esitamist elatisnõuet

täitma ning on määruskaebemenetluse ajal tasunud otse sissenõudjale kogu täiteasjas

sundtäidetava elatisvõlgnevuse jäägi (tasumata on jäänud täitekulud), sh enam kui kahe kuu

elatise. TsMS § 662 lg 3 võimaldab ringkonnakohtul arvestada määruskaebuse lahendamisel

uute asjaoludega. Seega tuleb kohtutäituri avaldus jätta TMS § 1774 lg 2 p 1 alusel rahuldamata.

2-23-7663

8 (8)

19. Kuna kohtutäituri avaldus tuleb jätta rahuldamata juba TMS § 1774 lg 2 p-s 1 sätestatud

alusel,

ei

hinda

kolleegium

menetlusökonoomia

kaalutlustel

menetlusosaliste

määruskaebemenetluses esitatud väiteid selle kohta, kas avalduse rahuldamata jätmiseks esineb

ka muid põhjuseid, mh kas juhiloa kehtivuse peatamine oleks võlgniku suhtes ebaõiglane.

20. Kuna ringkonnakohus muudab maakohtu määrust avalduse lahendamise osas, tuleb

TsMS § 173 lg 3 järgi otsustada uuesti ka menetluskulude jaotus. TsMS § 173 lg 1 kohaselt

tuleb jaotada ka määruskaebemenetluse kulud. Ringkonnakohus leiab, et praegusel juhul on

õiglane jätta menetluskulud nii maa- kui ka ringkonnakohtus TsMS § 172 lg 1 järgi

menetlusosaliste endi kanda. Ehkki kohtutäituri avaldus jääb kokkuvõttes rahuldamata, on selle

põhjuseks asjaolu, et võlgnik asus määruskaebemenetluses elatisnõuet täitma, mistõttu

kohtutäitur ei pöördunud avaldusega kohtusse põhjendamatult. Tulenevalt menetluskulude

jaotusest ei ole vaja määrata kindlaks menetlusosaliste menetluskulude rahalist suurust.

21. TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale

määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. Kuna

ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse, millega võlgniku juhilubade kehtivus peatati ja

nende andmine keelati, ei näe TMS § 1774 lg 6 praeguse määruse peale ette edasikaebeõigust

(vt ka Riigikohtu 7. novembri 2018. a määrus tsiviilasjas nr 2-17-8339, p 14).

(allkirjastatud digitaalselt)