2-23-11151/21 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Mari Schihalejev

Määruse tegemise aeg ja koht

29. detsember 2023, Võru

Tsiviilasja number

2-23-11151

Tsiviilasi

U. M. maksejõuetusavaldus

Menetlustoiming

Maksejõuetusavalduse lahendamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja (võlgnik): U. M. (isikukood xxxxxxxxxx)

Usaldusisik: E. V.

RESOLUTSIOON

1. Jätta U. M. maksejõuetusavaldus pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest

vabastamise menetluse algatamiseks rahuldamata.

2. Vabastada E. V. U. M. usaldusisiku kohustustest.

3. Jätta menetluskulud U. M. kanda.

4. Anda U. M. hüvitamiskohustuseta menetlusabi usaldusisiku tasu hüvitamiseks.

Määrata U. M. usaldusisiku E. V. tasuks 725 eurot, millele lisandub käibemaks 145 eurot,

s.o kokku 870 eurot ning mis hüvitada menetlusabi korras Eesti Vabariigi vahendite

arvel. Tasu kanda xx-xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx (registrikood xxxxxxx, konto nr

xxxxxxxxxxxxxxxxxxx AS Swedbank), mille kaudu usaldusisik tegutseb.

5. Tühistada Tartu Maakohtu 5. septembri 2023. a määrusega kohaldatud käsutuskeeld

ja U. M. vara suhtes läbiviidava sundtäitmise peatamine ning kohustada usaldusisikut

teatama sellest pärast käesoleva määruse jõustumist peatatud täitemenetlusi läbiviivaid

kohtutäitureid.

6. Avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded teade käsutuskeelu tühistamise kohta.

7. Määrus toimetada kätte võlgnikule ja usaldusisikule ning saata resolutsiooni p 4 osas

täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele.

Edasikaebamise kord

Määruskaebuse maksejõuetusavalduse läbivaatamise kohta tehtud määruse peale võib esitada

võlgnik ning usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud

määruse peale usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu

Maakohtu Võru kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale

kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD JA EELNEV MENETLUSKÄIK

1. U. M. (avaldaja, võlgnik) esitas 7. augustil 2023 Tartu Maakohtule maksejõuetusavalduse

pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks, mida

täiendas 15. augustil 2023.

Avalduse kohaselt kuulub avaldajale sõiduk xxxxxxx (2000. a; hinnangulise väärtusega 700

eurot), muu vara puudub. Avaldaja ei ole viimase viie aasta jooksul tööl käinud. Ta saab

puuduva töövõime- ja sotsiaaltoetust (kokku 607 eurot kuus), lisaks teeb juhutöid ning teda

toetavad pereliikmed (400 eurot kuus). Avaldaja igakuised väljaminekud on kokku 1007 eurot.

Kohustusi on tal võlausaldajate ees kokku 13 251 eurot 15 senti. Avaldajal tekkisid

makseraskused, kuna ta ei saa tervisliku seisundi tõttu tööl käia. Laene ta võtnud ei ole.

2. Kohus võttis maksejõuetusavalduse 5. septembri 2023. a määrusega menetlusse, nimetas

avaldaja usaldusisikuks E. V. (usaldusisik), peatas avaldaja vara suhtes toimuva sundtäitmise

ning kohaldas käsutuskeeldu ja keelas avaldajal ilma usaldusisiku nõusolekuta ara käsutada.

3. Usaldusisiku arvates on avaldaja maksejõuetu.

Avaldajal on automehaaniku eriala. Avaldaja töötas viimati 20 a tagasi, st ta ei ole aastaid

teeninud ametlikku sissetulekut, v.a 2020. a aprillist augustini, kui teenis 500 eurot kuus.

Avaldaja kinnitusel ei näe ta tulevikus võimalust hakata teenima ametlikku töötasu. Ta on

teeninud mitteametlikku tulu sõidukite remontimisega. Alates 7. novembrist 2020 saab avaldaja

iga kuu sotsiaaltoetust 49 eurot 9 senti ja töövõimetoetust 558 eurot, millest saab arestida

ligikaudu 50 euro kuus (600 eurot aastas).

Avaldaja ei ole oma arvelduskontosid vähemalt viimastel aastatel kasutanud. Ta avas 2023. a-l

arvelduskonto, kuhu laekub töövõime- ja sotsiaaltoetus.

Avaldaja on kriminaalkorras karistatud.

Avaldajale kuulub sõiduk xxxxxxx (2000. a), mille eeldatav väärtus on 500 eurot, kuna sõidukil

puudub mootor. Lisaks on avaldaja liiklusregistrile teatatud kuue sõiduki võõrandamisest

temale, kuid kuna avaldaja ei ole taotlenud enda kandmist liiklusregistrisse, on sõidukid

automaatselt ajutiselt kustutatud. Avaldaja väitel ei ole ükski sõiduk säilinud.

Avaldaja suhtes on alates 2005. a-st algatatud 41 täitemenetlust, millest 27 on lõpetatud ja 14

jätkuvad. Avaldajal on kohustusi kokku 5501 euro 65 sendi ulatuses (kohustuste hulka ei ole

arvesatud nõudeid, mille täitmine on usaldusisiku arvates aegunud).

Kohtutäitur on 2021. a-l müünud avaldaja osa pärandvara ühisusest 16 600 euro eest, millest

rahuldati avaldaja vastu olevaid nõudeid täitemenetlustes. Avaldaja nimetab seda paljaks

varastamiseks.

Pärast seda, kui usaldusisik saatis avaldajale vara- ja võlanimekirja, oli ta raskesti kättesaadav.

Avaldaja on maksejõuetu. Kõne alla ei tule võlgade ümberkujundamise menetlus. Avaldajale

sobivaima

menetlusviisi

kohta

arvamuse

andmist

komplitseerib

avaldaja

taust.

Maksejõuetusmenetlus täidab oma eesmärki siis, kui ühiskonnas aktiivselt osalev isik on

minevikus teinud vigu, kuid on sellest aru saanud ja suure tõenäosusega sarnaseid vigu ei korda.

Sel juhul aitab kohustustest vabastamine realiseerida ühiskonnale kasulikku potentsiaali, mille

kasutamist pärsivad üle jõu käivad võlad. Avaldaja suhtes on küsimus, kas ja mida on ta

mineviku vigadest õppinud või kas ta soovib õppida. Kohtute infosüsteemi järgi on avaldajal

korratu eluviisi (alates 2005. a-st on Politsei- ja Piirivalveameti nõude rahuldamiseks algatatud

võlgniku suhtes 24 menetlust, neist viimased 2023. a-l). Samuti on ta konfliktne ja

lugupidamatu suhetes kaasinimestega, sh oma lähikondsetega (mitu lähenemiskeelu

kohaldamise taotlust, võlgniku vastu suunatud mittevaralise kahju hüvitamise nõue). Ka

avaldaja eluviis on läbipaistmatu. Maksustatav tulu on sisuliselt puudunud. Oma

arvelduskontosid ei ole ta enne 2023. a-t kasutanud. Sõidukite ostmine viitab varjatud

sissetulekule. Avaldaja on ilmselt harjunud elama ilma ametliku sissetulekuta.

Küsitav on, kas tuleks välja kuulutada avaldaja pankrot ja algatada kohustustest vabastamise

menetlus. Avaldaja ei vabaneks 31,55% ulatuses (1700 eurot) õigusvastaselt tekitatud

kohustusest (FiMS § 50 lg 2). Lisaks asendataks 9,24% ulatuses täitmata Politsei- ja

Piirivalveameti nõuded asenduskaristusega.

Usaldusisik ei ole veendunud, et avaldaja ei pane pärast pankroti- ja kohustustest vabastamise

menetlust toime õigusrikkumisi ja hoidub teiste inimeste kahjustamisest.

Võttes arvesse avaldaja elukäiku, tema suhtes jätkuvate täitemenetluste algatamise aega (alates

2005. a-st) ja teadaolevate kohustuste iseloomu, ei pruugi tema makseraskused olla tingitud

vaid tervisest. Enamik kohustustest on seotud avaldaja poolt toime pandud õigusrikkumistega.

Kohustuste tekkimisele on oluliselt kaasa aidanud tema vähene õiguskuulekus. Sama omadus

on tõenäoliselt ka põhjuseks, miks avaldaja ei ole seni püüdnud täita juba tekkinud kohustusi.

See, et vanemas eas töövõime väheneb, on tavaline. Lisaks lõpetas avaldaja usaldusisikuga

suhtlemise siis, kui usaldusisik avaldas arvamust. Avaldaja maksejõuetuse põhjuseks ei ole

kuritegu. Avaldaja ei ole maksejõuline vähemalt 2005. a-st.

Kohtul on alus kuulutada välja avaldaja pankrot ja algatada kohustustest vabastamise menetlus,

kui peab seda põhjendatuks. Kui kohus leiab, et avaldaja taotletav menetlus ei ole

eesmärgipärane või selle läbiviimise kulusid ei peaks katma riik, saab menetluse lõpetada FIMS

§ 18 lg 2 p-de 4 või 5 alusel.

KOHTU PÕHJENDUSED

4. Kohus, tutvunud avaldaja maksejõuetusavalduse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et

maksejõuetusavaldus tuleb jätta rahuldamata.

5. Vaadanud maksejõuetusavalduse läbi, teeb kohus ühe järgmistest FiMS § 18 lg-s 2

sätestatud otsustest: kuulutab välja võlgniku pankroti, kuulutab välja võlgniku pankroti ja

algatab kohustustest vabastamise menetluse, algatab võlgade ümberkujundamise menetluse,

jätab avalduse rahuldamata või lõpetab menetluse raugemise tõttu. Avaldaja on praegusel juhul

taotlenud pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Kohus

otsustab FiMS § 45 lg 1 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise

pankroti väljakuulutamisel. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse,

algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega.

6. Kohtul on kaalutlusõigus, et otsustada, kas kohustustest vabastamise menetlus algatada või

mitte. Kaalutlusõiguse teostamiseks peab kohus kontrollima, kas esinevad menetluse

algatamata jätmise eeldused, st kas võlgniku isikus või tema käitumises esineb FiMS § 45 lg 3

p-des 1–5 sätestatud asjaolusid. Kohus võib sättes nimetatud asjaolude esinemise korral jätta

võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata. Samuti saab kohus hinnata seda, kas

vaatamata viidatud sätetes ettenähtud aluste olemasolule esinevad asjaolud, mis õigustaksid

kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Vaadanud praeguses asjas esitatud

maksejõuetusavalduse pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse

algatamiseks läbi, kohus leiab, et maksejõuetusavaldus tuleb jätta FiMS § 18 lg 2 p 4 alusel

rahuldamata.

6.1.

FiMS § 2 lg 1 järgi on selle seaduse eesmärk võimaldada makseraskustes füüsilisele

isikule maksejõuetusavalduse kaudu mh kohustustest vabastamine, tagades ühtlasi

võlausaldajate kaitse. Füüsilise isiku maksejõuetusmenetluste eesmärk on seega anda eriti

raskes olukorras olevatele isikutele võimalus alustada puhtalt lehelt ilma võlgadeta. Sellise

võimaluse annab seadus üksnes ausatele ja hoolsatele võlgnikele, kes näitavad, et nad on valmis

täitma seaduses sätestatud kohustusi. Avaldaja praeguses asjas menetluse eesmärki ei saavutaks

ning ta ei vasta menetluse algatamise eelmärgitud eeldusele.

6.1.1. Avaldaja ei saavutaks menetluse läbiviimisega seadusandja poolt taotletavat FiMS § 2

lg-s 1 sätestatud eesmärki, s.o kohustustest vabanemist. Ka avaldaja ise on avaldanud, et

menetluse eesmärk oleks kohustustest vabaneda.

Avaldajal on praeguseks teadaolevaid kohustusi võlausaldajate ees kokku 5501 eurot 65 senti.

Sellest on õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise kohustusi 1700 euro ulatuses

(31,55 % kohustustest). Kui üldjuhul lõpevad võlgniku kohustustest vabastamisel

pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu (FiMS § 50 lg 1), siis FiMS § 50 lg 2 järgi ei

lõpe võlgniku kohustustest vabastamisega õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise

kohustus ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustus. Seega ei vabaneks avaldaja

praegusel juhul kohustustest vabastamisel 1700 euro suurusest võlast, mille täitmiseks avaldajal

vara puudub.

Avaldajal on ka kohustused Politsei- ja Piirivalveameti ees 498 euro ulatuses, mille osas saab

väljaspool pankrotimenetlust täitemenetluses kohaldada asenduskaristust (TMS §-d 201 ja

206). Kohus märgib, et avaldaja nõuete täitmine 3364 euro 98 sendi ulatuses (lisanduvad

eelmärgitud 5501 eurole 65 sendile) aegub tsiviilseadustiku üldosa seaduse järgi üldistel alustel

pankrotimenetluseta. Seega nende nõuete osas puudub avaldajal vajadus pankroti

väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks.

Ülejäänud nõuded (3303 eurot 65 senti) on hagimenetluse kulude ja kohtutäituri tasude nõuded,

maksuvõlg ning võlanõue. Iseenesest on nendest nõuetest võimalik seaduse järgi vabaneda,

kuid kohtu arvates esinevad praegu alused kohustustest vabastamise menetluse algatamata

jätmiseks (vt määruse põhjenduste p-d 6.1.2–6.1.3).

6.1.2. Kohus on tuvastanud, et avaldaja on vähemalt viimase kolme aasta jooksul enne

usaldusisiku nimetamist tahtlikult takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist (FiMS § 45 lg

3 p 4), varjanud enda tegelikke sissetulekuid, vältides maksude maksmist ja saades samal ajal

toetusi (FiMS § 45 lg 3 p 2) ning raske hooletuse tõttu rikkunud oma menetluslikke kohustusi

maksejõuetusavalduse menetlemisel (FiMS § 45 lg 3 p 5).

6.1.2.1.

Avaldaja on teeninud aastaid mitteametlikku sissetulekut (v.a 2020. a aprillist

augustini, kui teenis 500 eurot kuus (dtl 96)). Kuigi avaldajale on määratud puuduv töövõime

26. oktoobril 2020 (dtl-d 27–28), on avaldaja kohtule kinnitanud, et on olnud võimeline

mitteametlikult sissetulekut teenima ning on seda teeninud aastaid, viimati 2023. a maikuus (dtl

105). Seega on avaldaja jätnud aastaid oma sissetulekud deklareerimata. Samal ajal kui avaldaja

mitteametlikult töötas, sai ta Eesti Töötukassalt töövõimetoetust (dtl-d 68–70, 72, 74). Lisaks

on avaldaja jätnud talle võõrandatud sõidukid liiklusregistrisse kandmata (dtl 52), mille on edasi

võõrandanud ning mille eest on saanud raha (dtl-d 105–106). Võlgnikule võõrandatud sõidukist

teavitati liiklusregistrit viimati novembris 2022. Ka ei ole avaldaja enda arvelduskontosid enne

2023. a-t kasutanud. Seni on avaldaja kasutanud kolmanda isiku kontot või arveldanud

sularahas.

Kuigi avaldaja väitel oli saadud mitteametliku sissetuleku suurus kuni 100 eurot kuus ning

sõidukite müügitulu väike, ei oma see praegu tähtsust. Kohus leiab, et kohustustest vabastamise

menetlus pole mõeldud sellisele ebaausale võlgnikule, kes teenib hoolimata püsivast

töövõimest ja töövõimetoetuse saamisest aastaid mitteametlikku sissetulekut, varjab enda

tegelikke sissetulekuid ja jätab need aastaid deklareerimata. Kohtu arvates oli avaldaja

kõnealuse tegevuse eesmärk näidata end varatuna, vältida tema suhtes alates 2005. a-st

algatatud täitemenetlustes nõuete täitmist ning saada toetusi. Eelkirjeldatud tegevuse

tulemusena ei saa avaldajal olla õigustatud ootust lihtsalt kohustustest vabaneda.

6.1.2.2.

Samuti jättis avaldaja maksejõuetusavalduse menetluse ajal raske hooletuse tõttu

täitmata menetlusest osavõtu kohustuse (PankrS § 87 lg 1). Pärast usaldusisiku poolt avaldajale

vara ja võlgade nimekirja saatmist oli avaldaja usaldusisikule raskesti kättesaadav, keeldus vara

ja võlgade nimekirja allkirjastamisest ning soovis usaldusisiku ametist vabastamist. Avaldaja

ei ole kohtu ette toonud asjaolusid, mis põhjendaksid vara ja võlgade nimekirja allkirjastamisest

keeldumist ning usaldusisiku ametist vabastamist.

Isegi kui avaldaja ei nõustunud vara ja võlgade nimekirjas toodud andmetega, oli tal kohustus

teha usaldusisikuga koostööd, et selgitada vara ja võlgadega seonduvat. Avaldaja ei suutnud

aga ka 17. oktoobri 2023. a istungil täpselt põhjendada, milliste vara ja võlgade andmetega ning

mis põhjusel ta nendega ei nõustu. Avaldaja tõi välja üksnes selle, et arusaamatu on 16 600

euroga seonduv, kuna ta ei ole seda summat saanud, ning võlgade suurus 8000 euro ulatuses.

Avaldajale seejuures selgitati, et usaldusisik on võlgade nimekirja koostamisel arvestanud

võlausaldajate nõuetega, mille täitmine on aegunud (3364 eurot 98 senti; dtl 56). Seega ei ole

võlgade suurus 8000 eurot, vaid ligikaudu 5500 eurot. Samuti selgitati, et kohtutäitur müüs

täitemenetluses pärandvara ühisuse 16 600 euro eest ning selles ulatuses rahuldati

täitemenetlustes avaldaja vastu olevaid nõudeid.

Avaldaja on teinud usaldusisiku tegevusele ka etteheiteid pangakontode arestimise kohta, kuid

usaldusisik on kohaldanud käsutuskeeldu maakohtu 5. septembri 2023. a määruse alusel. Seega

on ka kõnealune etteheide põhjendamatu.

Kokkuvõttes kohus leiab, et avaldaja keeldus põhjendamatult menetlusest osavõtu ja

usaldusisikuga koostöökohustuse tegemisest. Ainuüksi asjaolu, et avaldaja ei nõustu

usaldusisiku seisukohtadega või jäi avaldajal midagi arusaamatuks, ei anna alust koostöö

tegemisest keeldumiseks ja usaldusisiku ametist vabastamiseks. Eelkirjeldatud avaldaja

käitumisest maksejõuetusavalduse menetluses puudub kohtul ka veendumus, et avaldaja

täidaks oma kohustusi kohustustest vabastamise menetluses ning et tema menetluslik huvi oleks

suunatud võlausaldajate nõuete kasvõi osalisele rahuldamisele. Kohtu arvates on avaldaja

eesmärk lihtsas korras kohustustest vabaneda. Kohus võtab seejuures arvesse senise avaldaja

õigusvastase käitumise, mille tulemusena on avaldajal õigusvastaselt tekitatud kahju

hüvitamise nõuded ja nendega seonduvad menetluskulud, samuti toimepandud süütegude tõttu

tekkinud nõuded.

7. Avaldaja soovis enda pankroti väljakuulutamist üksnes siis, kui kohus otsustab ühtlasi

algatada kohustustest vabastamise menetluse. Kohus ei saa praegu otsustada pankroti

väljakuulutamist kohustustest vabastamise menetlust algatamata avaldaja tahte vastaselt (FiMS

§ 18 lg 2 teine lause). Kuivõrd kohus jätab eespool toodud põhjendustel kohustustest

vabastamise menetluse algatamata, jätab kohus ühtlasi pankroti välja kuulutamata. Seega jääb

avaldaja maksejõuetusavalduse rahuldamata.

8. Kohus kohaldas 5. septembri 2023. a määrusega avaldaja suhtes käsutuskeeldu ning peatas

tema vara suhtes toimuva sundtäitmise. Maksejõuetusavalduse rahuldamata jätmise tõttu tuleb

tühistada käsutuskeeld ning võlgniku vara suhtes toimuva sundtäitmise peatamine.

Käsutuskeelu tühistamise kohta tuleb väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldada teade

(PankrS § 21 lg 4). Usaldusisikul tuleb eelnevast pärast käesoleva määruse jõustumist teatada

peatatud täitemenetlusi läbiviivaid kohtutäitureid.

9. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlust

lõpetavas määruses. TsMS) § 172 lg 7 teise lause alusel tuleb menetluskulud jätta avaldaja

kanda.

10. Usaldusisik on taotlenud oma ülesannete täitmise eest tasu 725 eurot (käibemaksuta).

10.1. FiMS § 54 lg 1 järgi on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu,

mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste

hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama sätte lõike 2 teise lause kohaselt kuni maksejõuetusavalduse

läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses

ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. FiMS § 54 lg 4 teise lauselt

kohaselt arvestab kohus tasu suuruse määramisel töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku

kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse.

10.2. PankS § 23 lg 3 kohaselt ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele

viiendikule töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast.

Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lg-s 11 sätestatust.

10.3. Usaldusisik oma seadusest tulenevaid ülesandeid täitnud ning menetlustoiminguid

teostanud (muu hulgas selgitanud välja võlgniku vara ja kohustused, koostanud kohtule

hinnangu koos vara ja võlgade nimekirjaga). Taotluse kohaselt kulus usaldusisikul ülesannete

täitmiseks kokku 11 tundi (tunnitasu 66 eurot, millele lisandub käibemaks). Arvestades

maksejõuetusavalduse läbivaatamisel usaldusisiku läbi viidud ülesannete mahtu ja keerukust

ning tema kutseoskusi, kohus leiab, et usaldusisiku näidatud ajakulu 11 tundi on vajalik ja

põhjendatud. Samuti on põhjendatud ja usaldusisiku kutseoskustele vastav taotletav tunnitasu

määr (66 eurot, millele lisandub käibemaks). Seetõttu on põhjendatud määrata usaldusisiku

tasuks 725 eurot.

10.4. PankrS § 23 lg 6 kohaselt kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste

tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Halduri tasule lisatakse

käibemaks mh juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane

käibemaksuseaduse tähenduses. Ka praegu palub usaldusisik tasu välja maksta büroole

(xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx (registrikood xxxxxxx)), mille kaudu ta tegutseb. Äriregistri

andmetel on xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx käibemaksukohustuslane (nr xxxxxxxxxx). Seega

lisandub tasule käibemaks käibemaksuseaduse (KMS) § 4 lg 1 p 1 järgi 20 % (KMS § 15 lg 1),

s.o 145 eurot.

10.5. PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse

raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks,

mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata

nende hüvitamise riigi vahenditest. TsMS § 183 lg 2 teise lause järgi usaldusisiku tasu ja

kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse

välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem

kui töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas

seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu

alammäär pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või

usaldusisiku tehtavate toimingute katteks.

Kuna avaldajal asja materjalidest nähtuvalt kergesti võõrandatav vara ja piisav sissetulek

usaldusisiku tasu maksmiseks puudub ning usaldusisiku tasu ei ületa TsMS § 183 lg-s 2

kehtestatud määra, annab kohus võlgnikule usaldusisiku tasu maksmiseks menetlusabi.

(allkirjastatud digitaalselt)

Mari Schihalejev

kohtunik