2-23-117831/9 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Anu Talu

Otsuse tegemise aeg ja koht

27. detsember 2023, Pärnu

Tsiviilasja number

2-23-117831

Tsiviilasi

Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi A.M.e vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

176,11 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood

11919806, asukoht Tartu mnt 83-601, Kesklinna

linnaosa,

Tallinn,

Harju

maakond)

lepinguline

esindaja Carlo Kask

Kostja: A.M. (isikukood: xxxxxxxxxxx; elukoht

hagiavalduses:

Xxxxxxxxxxx;

tegelik

elu-

ja

viibimiskoht teadmata, menetlusdokumendid kätte

toimetatud 09.11.2023 avalikult [teadaanne number

2142424])

Menetlemise viis

Kirjalik menetlus (TsMS § 407 lg 3)

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista A.M.elt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks Tele2 Eesti Aktsiaseltsi ja

A.M.e vahel 12.09.2020 sõlmitud liitumislepingust nr 852650569 tulenev võlgnevus

kokku 156,06 eurot (millest 109,87 eurot põhivõlgnevus, 21,19 eurot põhivõlalt

perioodide 19.05.2022 kuni 04.07.2023, 19.06.2022 kuni 04.07.2023 ja 19.07.2022 kuni

04.07.2023 eest sissenõutavaks muutunud viivis; 25 eurot sissenõudmiskulud).

3. Välja mõista A.M.elt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks sissenõutavaks muutunud

viivis arvestatuna võla põhiosalt (s.o 109,87 eurot) alates 05.07.2023 kuni otsuse

tegemiseni, so kuni 27.12.2023 k.a summas 9,67 eurot.

4. Välja mõista A.M.elt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks viivis arvestatuna võla

põhiosalt (otsuse tegemise seisuga 109,87 eurot) alates 28.12.2023 määras 0,05%

päevass kuni põhivõla täieliku tasumiseni.

5. Menetluskulud jätta A.M.e kanda.

6. Määrata Aktsiaselts PlusPlus Capital põhjendatud ja vajalike menetluskulude

suuruseks 324 eurot (hagi esitamisel tasutud riigilõiv 100 euro ja 204 eurot hageja

Tsiviilasi nr 2-23-117831

2 (5)

lepingulise esindaja tasu, 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse menetluskulud), mis mõista

A.M.elt Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks välja.

7. Väljamõistetud menetluskuludelt on A.M. kohustatud tasuma Aktsiaseltsile PlusPlus

Capital viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse

jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

8. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).

9. Toimetada kostjale A.M. tagaseljaotsus kätte avalikult väljaande Ametlikud

Teadaanded kaudu (TsMS § 317 lg 1 p 1, lg-d 3 - 5).

EDASIKAEBAMISE KORD

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule 30

päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud

täitemenetlusest teada (TsMS § 415 lg 2). Kohtuotsus loetakse avalikult kättetoimetatuks 15

päeva möödumisel otsuse väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast

(TsMS § 317 lg 5).

Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik (TsMS

§ 416 lg 2), sh TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile.

Kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte

vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda

Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 (SWIFT: EEUHEE2X)

SEB Pank AS-is või a/a EE062200221059223099 (SWIFT: HABAEE2X) Swedbank AS-is või

a/a EE221700017003510302 (SWIFT: NDEAEE2X) Luminor Bank AS-s või a/a

EE777700771003813400 (BIC/SWIFT: LHVBEE22) AS-s LHV Pank, märkides selgituseks:

kaja riigilõiv, tsiviilasja number, nimi.

Kohtuotsuses edasikaebamise korra selgitamine ei ole edasikaebamiseks loa andmine TsMS §

442 lg 10 ja § 637 lg 21 tähenduses (vt Riigikohtu 31. oktoobri 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-

2-1-113-12, p 9; Riigikohtu 10. mai 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16, p 11).

Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse

lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist

istungil (TsMS § 420 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 7).

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude

summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2)

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

HAGI ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas 27.04.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse võlgnikult Andus Malnacis (kostja) 189,57 euro saamiseks. 02.05.2023

Tsiviilasi nr 2-23-117831

3 (5)

tegi kohus võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte

toimetada. 08.06.2023 kohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ning nõue anti üle Pärnu

Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. Pärnu Maakohus jättis 09.06.2023 hagiavalduse käiguta, kohustades hagejat esitama oma

nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis; tasuma täiendavalt riigilõivu

vastavalt hagi esitamise viisile ja esitama kohtule riigilõivu tasumist kontrollida võimaldavad

andmed; teatada kohtule kostja andmed, mis võimaldaksid kostjale menetlusdokumente kätte

toimetada.

3. Hageja esitas 04.07.2023 Pärnu Maakohtule hagiavalduse kostja vastu põhivõlgnevuse

109,87 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 21,19 euro, sissenõudekulude 25 euro ja

täiendava viivise väljamõistmiseks. Samuti palus hageja välja mõista kostjalt tasutud riigilõiv

100,00 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ning esitamise kulu 20 eurot

ning õigusabikulu 420,00 eurot.

Hagiavalduse kohaselt 12.09.2020 sõlmis kostja Tele2 Eesti Aktsiaseltsiga liitumislepingu nr

852650569,

millega

Tele2

Eesti

Aktsiaselts

kohustus

pakkuma

kostjale

telekommunikatsiooniteenust numbrile 55505734 ja 55505741 ning kostja kohustus tasuma

saadud telekommunikatsiooniteenuse eest vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt ja regulaarselt.

Tele2 Eesti Aktsiaselts esitas kostjale osutatud telekommunikatsiooniteenuse eest arveid, mille

alusel kostja oli kohustatud tasuma arvel märgitud tähtajaks. Kostja jättis oma kohustused

täitmata. Tele2 Eesti Aktsiaselts loovutas 24.10.2022 kostja vastase nõude hagejale koos

õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Hageja palub kostjalt välja mõista VÕS 1132 lg 2 p

1 ja üldtingimuste p 3 alusel kolme meeldetuletuskirja edastamise eest 25 eurot. Hageja

üldtingimuste p 3 kohaselt on viivisemääraks 0,05% päevas. Hageja nõuab kostjalt ka tulevikus

sissenõutavaks muutuvat viivist põhinõudelt kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Hageja soovib

tsiviilasjas tagaseljaotsuse tegemist kui kostja hagiavaldusele määratud tähtajaks ei vasta.

4. Pärnu Maakohus võttis 05.07.2023 hagiavalduse menetlusse ning kostjale toimetati

hagimaterjalid ja kohtumäärus kätte avalikult, avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded

(teadaande number 2142424). Avalikult kättetoimetatuks loetakse dokument 15 päeva

möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Selles asjas

avaldati hagiavalduse ja menetlusse võtmise määruse väljavõte 24.10.2023. Seega dokumendid

loetakse kostjale kättetoimetatuks 09.11.2023 ning kostjale vastamiseks määratud 14-päevane

tähtaeg lõppes 25.11.2023 kell 24:00 (TsÜS § 136 lg 8). Kostja vastust kohtule esitanud ei ole.

KOHTU PÕHJENDUSED

5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel ja hageja nõusolekul kohus

lahendab hagi tagaseljaotsusega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja ei ole kohtu

määratud tähtpäevaks hagile vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited

kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg-s 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid

asjaolusid selles asjas ei esine. TsMS § 444 lg 1 alusel kohus vormistab tagaseljaotsuse

lihtsustatud kirjeldava ja põhjendava osaga.

6. TsMS § 407 lg 6 sätestab, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole

hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse,

millega jätab hagi rahuldamata. Seega saab kohus TsMS § 407 lg 1 alusel koostoimes sama

paragrahvi lg-ga 6 hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldada, kui hagi ei ole täies ulatuses

õiguslikult põhjendatud.

7. Otsustamaks hagi õigusliku põhjendatuse üle, peab kohus tagaseljaotsuse tegemisel

subsumeerima hageja esitatud asjaolud õigete õigusnormide alla (õigusakti kohaldamise

otsustamine), lähtudes sellest, et hageja väiteid ei ole vaja tõendada, kuna seadus loeb, et kostja

Tsiviilasi nr 2-23-117831

4 (5)

on need omaks võtnud (TsMS § 407 lg 1 teine lause) (vt RKTKm nr 3-2-1-152-06, p 14).

Seadus ei näe ette võimalust, et tagaseljaotsus võiks olla õiguslikult vähem põhjendatud kui

tavaline kohtuotsus (vt RKTKm nr 3-2-1-21-17, p 17).

8. Hageja poolt hagiavalduses esitatud ja kostja poolt TsMS § 407 lg 1 kolmanda lause kohaselt

omaksvõetud asjaoludel on hageja nõuded kohtu hinnangul õiguslikult põhjendatud.

Hagiavalduses kirjeldatud asjaoludel tuleneb kostja vastu esitatud nõue sideteenuse lepingust

elektroonilise side seaduses (ESS) §-s 91 sätestatud ja ostu-müügilepingust võlaõigusseaduse

(VÕS) § 208 mõistes. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele

täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule. ESS

§ 96 lg 1 p 4, VÕS 208 lg 1 alusel ning 12.09.2020 sõlmitud liitumislepingu kohaselt on kostja

kohustatud tasuma talle osutatud teenuste eest tasu. Kostja ei ole täitnud hagejaga sõlmitud

lepingust tulenevaid rahalisi kohustusi. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust

rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik

rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja on nõude

omandanud loovutamise teel. Vastavalt VÕS § 164 lõikele 1 võib võlausaldaja oma nõude

võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule

(nõude loovutamine). VÕS § 164 lg 2 sätestab, et nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja

senise asemele. Lähtudes eeltoodust kohus rahuldab hageja nõude põhivõlgnevuse

kogusummas 109,87 euro väljamõistmiseks kostjalt.

9. Hageja nõuab sissenõudmiskulude hüvitamist 25,00 euro ulatuses. Tulenevalt VÕS § 113² lg

2 p 1 on esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja tasu kuni 15 eurot ja järgmise

kahe kirja eest kuni 5 eurot. Hageja on hagiavalduses märkinud, et sissenõudmiskulude summa

on kujunenud järgmiselt: ühe tasulise kirja saatmine 15 eurot ja kahe tasulise kirja saatmine 5

eurot. Kohus leiab, et hageja sissenõudmiskulud on põhjendatud summas 25,00 eurot, millise

suuruses kohus hageja nõude ka rahuldab.

10. VÕS § 1 lg 5 sätestab, et tarbija käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb

tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Hageja ei ole hagis

esitanud asjaolusid, milliste alusel peaks või saaks kohus asuda seisukohale, et tegemist ei olnud

tarbijalepinguga. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste

rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 101 lg 2 esimene

lause sätestab, et võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki

seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui

seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 415 lg 1 esimese lause kohaselt tarbijalt ei või

võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1

sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse

täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis),

arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks

loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti

aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär,

loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

Hagis esitatud asjaoludel on laenulepinguga ettenähtud viivisemäär 0,05% päevas. Kohus

rahuldab hageja nõude sissenõutavaks muutnud viivise väljamõistmiseks kostjalt arve nr

15114285799 perioodi eest 19.05.2022 kuni 04.07.2023 summas 6,82 eurot, arve nr

15114519953 perioodi eest 19.06.2022 kuni 04.07.2023 summas 11,35 eurot ja arve nr

15114753061 perioodi eest 19.07.2022 kuni 04.07.2023 summas 3,02 eurot ehk kokku 21,19

eurot.

11. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et

taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,

väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina

Tsiviilasi nr 2-23-117831

5 (5)

põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks

selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja

nõuab kostjalt viivist, mis on arvestatud põhivõlgnevuselt määras 0,05% päevas alates

05.07.2023 kuni põhinõude tasumiseni. Tulenevalt hageja nõudest ja TsMS § 367 mõistab

kohus viivise alates 05.07.2023 kuni otsuse tegemiseni välja kindla summana, so 9,67 eurot

(109,87€ x 0,05% / 1765kp x 419kp perioodi eest 05.07.2023 – 27.12.2023) ja alates 28.12.2023

protsendina.

12. TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 alusel kohus määrab kohtuotsuses kindlaks ka kulude

rahalise suuruse. TsMS § 138 lõike 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud

ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon

ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS § 175 lõikele 1 juhul, kui menetlusosaline peab

menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist

esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus

ulatuses.

Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks kuluks on hagi esitamisel tasutud riigilõivu 100 eurot,

kuna riigilõivu tasumine on nõude esitamise vältimatu eeltingimus.

13. TsMS § 144 p 1 ja § 175 lg 1 kohaselt on hüvitatavaks kuluks lepingulise esindaja kulud.

Hagiavaldusele lisatud 20.06.2023 arve nr 865064 kohaselt hageja lepingulise esindaja

esindustasu A.M.e kohtumenetluses on dokumentide komplekteerimise ja analüüsi eest 1,5

tundi summas 150 eurot ja hagiavalduse koostamise ja esitamise eest 2,0 tundi summas 200

eurot, millele lisandub käibemaks 70,00 eurot.

Kohus leiab, et esindaja ajakulu 3,5 tundi summas 420 eurot ei ole selles asjas põhjendatud ega

vajalik. Kõigepealt kohus märgib, et dokumentide komplekteerimine ja analüüs pidi hageja

poolt olema tehtud juba maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamisel, millise toimingu

põhjendatud menetluskuluks on seadusandja pidanud 20 eurot (vt TsMS § 4842). Tegemist on

trafaretse hagiga, hagist ei nähtu analüüsi, asjas puudub keeruline õiguslik vaidlus ja

kohtuistungeid ei ole toimunud. Kohtu hinnangul on hageja esindaja vajalik ajakulu selles asjas

maksimaalselt 1,5 tund. Kohus leiab, et hageja esindaja tasumäär 100 eurot/tunnis on

põhjendatud. Hageja on kohtule kinnitanud, et ta on piiratud käibemaksukohustuslane ning ei

saa käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada mistõttu kuuluvad hageja lepingulise

esindaja kulud vastavalt TsMS § 174 lg 10 hüvitamisele koos käibemaksuga kokku 204 eurot

(150€+20€+20% käibemaks).

14. TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotlusel kohus kohustab kostjat tasuma väljamõistetud

menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anu Talu

Kohtunik