2-23-14959/11 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-23-14959

P A N K R O T I M Ä Ä R U S

Kohus

xxxxx Maakohus

Kohtunik

Hiie Lindmets

Otsuse avalikult teatavaks-

tegemise aeg ja koht

28. detsember 2023, xxxxx kohtumaja

Tsiviilasja number

2-23-14959

Tsiviilasi

T. S. maksejõuetusavaldus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

avaldaja/võlgnik T. S. (isikukood xxxxxxxxxx; elukoht xxxx xx-

xxxxxxxxxxxxxxx;

telefon

xxxx xxxx;

e-post

xxxxxxxxxxxxxxx@xxxxxxx);

usaldusisik

E.

V. (xx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx;xxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxx; e-post

xxxxxxxxxxxx@xxxxxxxxxxxxx)

Kohtuistungi toimumise aeg

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Kuulutada välja T. S. (isikukood xxxxxxxxxx; elukoht xxxx xx-xxxxxxxxxxxxxxx) pankrot

kell 17.00 ja algatada T. S. kohustustest vabastamise menetlus.

2. Määrata usaldusisiku E. V. töötasu suuruseks 720 eurot, millele lisandub käibemaks 158,40

eurot, kokku 878,40 eurot.

3. Välja mõista usaldusisiku tasu 720 eurot, millele lisandub käibemaks 158,40 eurot, kokku

878,40 eurot, xx-xx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx (registrikood xxxxxxxx, KMKR xxxxxxxxxxx,

arvelduskonto nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxx Swedbank AS) T. S. pankrotivarast.

4. Nimetada pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes E. V. (xx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx;

asukoht xxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxx; telefon xxxxxxxx; e-post xxxxxxxxxxxx@xxxxxxxxxxxxx).

5. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 17. jaanuaril 2024 kell 10.00 Kalevi 1 xxxxx

xxxxx kohtumaja saalis nr 348.

6. Kohustada T. S. osalema võlausaldajate esimesel üldkoosolekul.

7. Võlausaldajad, samuti isikud, kellel on õigus rahuldada kolmanda isiku vastu suunatud nõue

pankrotivara arvel pandiõiguse või muu tagatisõiguse alusel, on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul

pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist

oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise

alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Kui võlausaldaja esitab nõude mõjuval põhjusel pärast

nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja.

Võlausaldaja esitab taotluse koos nõudeavaldusega haldurile, kes edastab selle koos PankrS § 1002

lg-s 1 sätestatud dokumentidega kohtule. Võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta

üksnes haldur.

8. Pankrotihalduril koostada võlausaldajate esimeseks üldkoosolekuks võlgniku vara- ja

võlanimekiri.

9. Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku

nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve

teostamises. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb kohtule

esitada pankrotimenetluse lõppemisel, kuid mitte hiljem kui 28. detsembril 2024.

10. Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: tegelema mõistlikult tulutoova

tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja

usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti

andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara

kohta (FiMS § 47 lg-d 1 ja 2).

Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab

kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta

määruse (FiMS § 49). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille

möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada

mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FiMS § 49

lg 9).

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sealhulgas need

pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku

varale.

11. Jätta menetluskulud T. S. kanda.

12. Pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele.

Määrus toimetada kätte võlgnikule ja usaldusisikule. Avaldada määruse kohta teade PankrS § 33

lg-tes 2 ja 3 nimetatud andmetega väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Pankrotimääruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse xxxxx Maakohtu kaudu xxxxx

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Usaldusisikule tasu määramise peale

võib usaldusisik või võlgnik esitada määruskaebuse xxxxx Maakohtu kaudu xxxxx Ringkonnakohtule

15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.

Asjaolud

1. T. S. (avaldaja/võlgnik) esitas 22.10.2023 xxxxx Maakohtule füüsilise isiku maksejõuetusavalduse

(tsiviilasi nr 2-23-14959).

Avalduse kohaselt on võlgnik lahutatud ja tal ei ole ülalpeetavaid. Võlgnik töötab xxxx x/xxxxx

filiaalis teenindajana ja tema netotöötasuks on 995 eurot kuus. Võlgniku igakuised väljaminekud on

420 eurot: eluasemele 75 eurot suvel ja 170 eurot talvel, toidule 100 eurot, riietele ja jalanõudele

30 eurot, majatarvetele, hügieenile ja ravimitele 25 eurot, transpordile 40 eurot ning sidele 55 eurot.

Võlgnevuste tasumiseks jääv summa on ligikaudu 575 eurot kuus. Võlgnikul puudub realiseeritav

vara. Võlgniku selgituse kohaselt on ta sattunud laenukeerisesse juba kuus aastat tagasi, võttes uusi

laene eelmiste tasumiseks. Võlgniku kohustuste suuruseks on vähemalt 38 900 eurot.

2. Kohus võttis 14.11.2023 määrusega T. S. maksejõuetusavalduse menetlusse ja nimetas tema

usaldusisikuks E. V. . Ühtlasi peatas kohus võlgniku vara suhtes läbiviidava täitemenetluse või muu

sundtäitmise raha sissenõudmiseks kuni pankroti väljakuulutamiseni või menetluse lõppemiseni.

3. Usaldusisik esitas 14.12.2023 kohtule füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) §-s 17

sätestatud vara- ja võlanimekirja ning arvamuse võlgniku maksevõime ja makseraskuste ületamiseks

sobivaima menetluse liigi kohta.

Kohtu põhjendused

4. Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada

võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust

olukorrast tulenevalt ajutine.

Võlgniku maksejõuetus on tõendatud usaldusisiku esitatud andmetega võlgniku varade ja kohustuste

ning hinnanguga võlgniku majandusliku olukorra kohta.

Üldandmed

5. Võlgnik sündis xxxxx. Keskhariduse omandas xxxxx xxx xxxxxxxx, misjärel omandas xxxxx

Kutsehariduskeskuses müüja eriala. xxxxxxxxxx kuni xxxxxxxxx oli võlgnik abielus V. S. . Võlgnikul

on xxxxxxxxxx sündinud tütar ja xxxxxxxxx sündinud poeg. Võlgnik elab üksi oma endise abikaasa

ja tema õe ühisomandis olevas, pärimise teel omandatud kahetoalises keskküttega korteris. Korteri

kasutamise eest maksab võlgnik oma endisele abikaasale üüri 200 eurot kuus, lisaks tasub korteri

majandamiskulud. Pärast kutsehariduse omandamist töötas võlgnik müüjana, alates 2010. aastast

töötab võlgnik peamiselt laevadel puhastusteenindajana. Viimastel aastatel on võlgnik enamiku

sissetulekust saanud xxxxxxxx xx-st ja xxxx x/xxxxx filiaalist. Vähemal määral on võlgnik saanud

sissetulekut

xxxxxxxxxxxxxx-st

ja

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-st.

Praegu

töötab

võlgnik

xxxxxx/xxxxxxxxxxxxxxx. Maksu- ja Tolliameti andmetel oli võlgniku maksustatav brutotulu

2015. aastal 8290,29 eurot, 2016. aastal 17 767,14 eurot, 2017. aastal 18 966,95 eurot, 2018. aastal

21 483,84 eurot,

2019. aastal

21 788,04 eurot,

2020. aastal

20 674,41 eurot,

2021. aastal

32 642,06 eurot (sh tagasi võetud pensionifondi osakute väärtus 11 085,85 eurot) ja 2022. aastal

21 819,43 eurot (sh tagasi võetud pensionifondi osakute väärtus 1071,69 eurot). 2023. aasta esimese

kümne kuu jooksul teenis võlgnik xxxxxx/xxxxxxxxxxxxxxx brutotöötasu 19 546,20 eurot (keskmine

brutotasu 1954,62 eurot kuus, keskmine netotasu 1538,68 eurot kuus).

Vara

6. Usaldusisikul puuduvad andmed, et võlgnikule kuulub märkimisväärse realiseerimisväärtusega asju

või varalisi õigusi. Ei ole teada võimalusi võlgniku vara suurendamiseks varaliste nõuete esitamise

teel. Võlgniku ainsaks varaliseks õiguseks on tema teenitav töötasu.

Kohustused

7. Teadaolevad võlgniku kohustused on järgmised:

Võlausaldaja

Võlausaldaja e-posti aadress

Võlasumma

Coop Finants AS

info@cooppank.ee

14 000,00 €

Holm Bank AS

holmbank@holmbank.ee

7916,83 €

Omaraha OÜ

arne.veske@holmbank.ee

7000,00 €

AS LHV Pank

paringud@lhv.ee

6975,85 €

IPF Digital AS

est-legal@ipfdigital.com

2000,00 €

BB Finance OÜ

info@bbfinance.ee

1983,44 €

AS Inbank Finance

info@inbank.ee

1507,26 €

KOHUSTUSED KOKKU:

41 383,38 €

Maksejõuetus

8. Maksejõuetusmenetluses tähendust omava võlgniku varalise õigusena saab käsitada teoreetilist

võimalust eraldada osa võlgniku sissetulekust võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Eeldusel, et

võlgniku sissetulek püsib tulevikus enam-vähem sama suurena, kui see on olnud 2023. aasta esimese

kümne kuu jooksul (netotasu keskmiselt 1538,68 eurot kuus), on sissetulekust seaduse kohaselt

arestitav kuni 626 eurot kuus (võlgniku väitel on ta 2023. aastal teinud palju ületunde ning tulevikus

võib töötasu kujuneda ka väiksemaks). Sellise tempoga kuluks kõikide võlgniku teadaolevate

kohustuste täitmiseks vähemalt viis ja pool aastat. Usaldusisiku hinnangul on võlgniku jaoks

majanduslikult soodsaim kolme aasta pikkune kohustustest vabastamise menetlus, mille kestel

rahuldatakse võlausaldajate nõudeid niivõrd, kui võlgniku sissetulek võimaldab. Võlgnikul ei ole

mõtet siduda end kolmest aastast pikema fikseeritud maksegraafikuga. Võlausaldajatele kindla

suurusega maksete lubamisega kaasneks paratamatult risk, et lubadust ei õnnestu mingil põhjusel

(haigestumine, töö kaotus vms) tegelikult täita.

Võlgniku väitel hakkas ta laene kasutama umbes kuus aastat tagasi, kui kolis elama xxxxx endise

abikaasa ema surma järel tühjaks jäänud korterisse. Laenas raha selleks, et teha korteris

sanitaarremonti, soetada mööbliesemeid ja kodumasinaid. Hiljem jätkas laenude kasutamist osaliselt

tarbimise jaoks, aga peamiselt võetud laenude tagastamiseks. Viimastel aastatel on võlgnik mänginud

väga intensiivselt lotot. See on tema kulusid suurendanud, aga usaldusisik ei käsita seda maksejõuetuse

põhjusena. Aastatel 2018 kuni 2023 on võlgnik enda kontodelt tasunud AKTSIASELTS-ile EESTI

LOTO 6117,70 eurot ning võitudena saanud tagasi 2540,20 eurot, kulu on seega 3577,50 eurot.

Võlgnik ei ole paigutanud raha viisil, mida saaks käsitada investeeringuna. Ei ole teada, et laenatud

raha eest oleks soetatud väärtuslikke esemeid, mida saaks võlgade katteks müüa. Võlgniku sissetulek

on aastaid olnud märkimisväärselt suur ning lisaks sellele on laeval töötamise ajal võlgniku majutuse

ja toitlustamise kulud katnud tema tööandja. Konservatiivse majandamise korral oleks võlgnik saanud

katta kõik elamisega seotud kulud ja koguda säästegi. Objektiivset vajadust laenude kasutamiseks ei

tea usaldusisik olevat. Laenamine iseenesest on kulukas ja vähemalt võlgniku puhul see kulu end ei

õigustanud. Võlgnik on suhtunud varaliste kohustuste võtmisse ja laenatud raha kasutamisse liiga

kergemeelselt. Maksejõuetus on selle tagajärg. Usaldusisiku arvates ei ole alust väita, et võlgniku

maksejõuetuse põhjuseks on kuritegu. Praeguseks ei ole võlgniku laenupraktika analüüs olnud nii

põhjalik, et saaks täpselt tuvastada, mis hetkest alates muutus võetud varaliste kohustuste täitmine

võlgniku sissetuleku arvel võimatuks. Tõenäoliselt saabus see hetk mitu aastat tagasi. Võlgnik oleks

võinud mõista, et olemasolevate laenude tasumiseks uute laenude võtmine ei ole probleemi

lahendamine. Sarnaselt paljude muude isikutega võlgnikul sellist mõistmist nähtavasti ei tekkinud.

Usaldusisiku hinnangul on võlgnik püsivalt võimetu täitma temal lasuvaid kohustusi. Praegu puudub

võlgnikul vara maksejõuetusmenetluse kulude osalisekski katmiseks, kuid on alust loota, et pankroti

väljakuulutamise korral moodustub pankrotivara, mille arvel saab kulud tasuda.

9. Usaldusisiku aruande kohaselt on võlgniku ainsaks varaliseks õiguseks tema teenitav töötasu

(netotasu keskmiselt 1538,68 eurot kuus), muu märkimisväärse realiseerimisväärtusega vara puudub,

ka maksejõuetusmenetluse kulude katmiseks. Võlgniku teadaolevate kohustuste maht seejuures on

41 383,38 eurot. Kuna ei ole teada muid kohustuste täitmise katteallikaid peale töötasu, mille arvel

suudab võlgnik rahuldada aga väikese osa tema vastu suunatud varalistest nõuetest, ei ole võlgniku

makseraskused ületatavad võlgade ümberkujundamise menetluse läbiviimisega.

Kohus, vaadanud T. S. maksejõuetusavalduse läbi, kuulutab tema püsiva maksejõuetuse tõttu välja

pankroti ja algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse vastavalt PankrS §-s 31 ja FiMS §-

s 45 sätestatule (FiMS § 18 lg 2 p 2). Pankroti väljakuulutamise tagajärjel kaotab füüsilisest isikust

võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 51 lg 1

alusel lõpeb võlgniku pankroti väljakuulutamisel täitemenetlus.

Kohtute infosüsteemist (KIS) ja täitemenetluse registrist nähtuvalt ei ole võlgniku suhtes pooleli

olevaid kohtu- ega täitemenetlusi.

10. Kohus nimetab pankrotihalduriks E. V. , kes vastab PankrS §-s 56 sätestatud haldurile esitatavatele

nõuetele. Kohus kohustab T. S. osalema võlausaldajate esimesel üldkoosolekul.

11. FiMS § 45 lg 1 ja 2 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamise pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib FiMS § 45 lg-s 3 nimetatud asjaolule

tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus

algatab

võlgniku

kohustustest

vabastamise

menetluse,

algab

see

samal

ajal

pankroti

väljakuulutamisega. Kui esineb PankrS § 29 lg-tes 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja

võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja

üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. Kohustustest

vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest (FiMS § 2 lg 4).

FiMS § 45 lg 3 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata,

kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo,

rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku (KarS) §-s 214, 2172, 381 või 3811 nimetatud

kuriteo toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või

pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletuse tõttu ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma

majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohaliku omavalitsuse

üksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist; 3) kohus on viimase kümne aasta jooksul

enne usaldusisiku nimetamist otsustanud võlgniku kohustustest vabastamise; 4) võlgnik on viimase

kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu

takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures loetakse võlausaldajate huvide kahjustamiseks

ka vara raiskamine; 5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud võlanimekirjas ebaõigeid

või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti

rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi.

12. Eeltoodust tulenevalt algatab kohus ühtlasi võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Kohus

kontrollis, et antud juhul puuduvad FiMS § 45 lg-s 3 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse algatamata jätmise alused. Kuigi võlgnik on intensiivselt lotot mänginud, ei saa kohtu

hinnangul antud juhul võlgniku käitumist pidada tahtlikuks või raskelt hooletuks võlausaldajate huvide

kahjustamiseks ja vara raiskamiseks. Võlgnikule tuleb anda võimalus näitamaks, et ta suudab oma

käitumisharjumusi muuta ja FiMS-is sätestatud kohustusi täites võlgnevustest vabaneda. FiMS § 46

lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige

võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle

järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise

menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur

võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. Kohus on

seisukohal, et E. V. on vajalike erialaste teadmiste ja kogemustega isik ühtlasi võlgniku usaldusisiku

ülesannete täitmiseks. FiMS § 46 lg 3 kohaselt esitab usaldusisik võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse kohta kohtule igal aastal aruande. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse kohta tuleb esitada kohtule pankrotimenetluse lõppemisel, eeldades, et füüsilisest isikust

võlgniku pankrotimenetlus ei kesta üle aasta. Kui pankrotimenetlus kestab kauem kui aasta, tuleb

usaldusisiku aruanne esitada hiljemalt 28.12.2024.

Usaldusisiku tasu

13. FiMS § 54 lg 1 ja 2 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille

suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist,

mida tasu ei kata. Kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja

vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete

kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FiMS § 18 lg-s 2 nimetatud

otsuse tegemisel. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg (PankrS § 23

lg 2). Usaldusisiku tasu katab ka usaldusisiku tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo

pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud (FiMS § 54 lg 5). Usaldusisiku tunnitasu ülemmäär on

käesoleval ajal 145 eurot. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse (FiMS § 54 lg 4).

Usaldusisik on esitanud kohtule tööaja arvestuse, mille järgi kulus tal ülesannete täitmisele 8 tundi

tunnitasuga 90 eurot. Usaldusisik on palunud kohtul tasu suuruseks määrata 720 eurot, millele lisandub

käibemaks 158,40 eurot (käibemaksumäär 22%, kuivõrd eeldatavalt saab tasu välja maksta alles

2024. aastal), kokku 878,40 eurot.

Usaldusisiku ülesannete täitmisele kulunud aega (8 tundi) ja esitatud taotlust arvestades tuleb kohtu

hinnangul E. V. tasuks usaldusisiku ülesannete täitmise eest määrata 720 eurot, millele lisandub

käibemaks 158,40 eurot, kokku 878,40 eurot. Võlgnikul on töötasu, mille arvel on võimalik

usaldusisiku tasu hüvitamine. FiMS § 54 lg 9 alusel tuleb usaldusisiku tasu määrata büroole, mille

kaudu usaldusisik tegutseb, so OÜ-le Õigusbüroo Faktootum.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik