3-22-708/111 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Janar Jäätma ja Kaire

Pikamäe

Otsuse tegemise aeg ja koht

28.12.2023, Tallinn

Haldusasja number

3-22-708

Haldusasi

X kaebus Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 10.03.2022

lammutamisettekirjutuse peale

Menetlusosalised

Kaebaja X, esindaja v.adv Liisa Linna

Vastustaja Tallinna linn, esindaja EV

Kolmandad isikud ESIA Kapital OÜ, OSAÜHING

MAKSIPROJEKT, KS, AT, TK, SB, KS, MV, MK,

MVB

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 28.04.2023 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kohtuistung 29.11.2023

RESOLUTSIOON

1. Jätta X apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 28.04.2023 otsus

muutmata.

2. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus menetlusosaliste endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 29.01.2024 (HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14

päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates

või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks

esitada taotlus Riigikohtule. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist

(HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-22-708

2(9)

1. X kaasomandis on aadressil Variku tee, Pirita linnaosa, Tallinn, Harjumaa asuv kinnisasi

(Variku tee). Variku tee ühendab Merivälja teed Mähe-Kaasiku teega. Variku tee omanikud

püstitasid Merivälja tee poolsesse otsa piirdeaia koos väravaga.

2. Tallinna Linnaplaneerimise Amet (TLPA) kohustas 10.03.2022 ettekirjutusega nr

2212899/00022 Variku tee kinnistu omanikke likvideerima/lammutama Variku tee kinnistule

omavoliliselt rajatud ning detailplaneeringule DP031230 (DP) mittevastav piirdeaed hiljemalt

11.04.2022. Ettekirjutuse tegemise õigusliku alusena viidati korrakaitseseaduse (KorS) § 28 lg-

le 1 ja ehitusseadustiku (EhS) §-le 12 ning § 132 lg 3 p-le 2.

TLPA algatas Pirita linnaosa elanike kaebuste alusel 2020. a sügisel Variku teele püstitatud

piirdeaia üle riikliku järelevalve menetluse. TLPA tuvastas 16.09.2021 Variku tee kinnistu

paikvaatlusel, et Variku tee lõppu (Merivälja tee poolt) on rajatud piirdeaed ja läbipääs Variku

teele on tagatud lukustamata värava kaudu. Väravat oli võimalik lukustada. Variku tee äärde on

paigaldatud post eramaa sildiga. Variku tee kinnistul asuv piirdeaed koos väravaga on käsitatav

ehitise (rajatise) püstitamisena EhS-i tähenduses. Piirdeaia rajamise kohta puudub riiklikus

ehitisregistris ja TLPA arhiivis nõutav dokumentatsioon, kuigi EhS lisa 1 kohaselt on nõutav

ehitisteatis ja ehitusprojekt. Seega on tegemist omavolilise ehitisega.

DP ei näe Variku tee kinnistule ette piirdeaia püstitamist ega selle püstitamise võimalust. DP

seletuskirja kohaselt ei ole Variku tee ümberpööramiskohale piiret ette nähtud ja selleks, et

sõidukid ei saaks Variku teel sõita Merivälja teele on vajalik paigaldada Variku tee lõppu kaks

tõkkeposti. Piirdeaed paikneb asukohas, kus DP kohaselt pidi olema sõidukite ja jalakäijate

ühiskasutusega (kõnnitee)ala ning kaks tõkkeposti pidid paiknema alajaamaga ühel joonel.

Sõltumata sellest, kas piirdeaed koos väravaga kvalifitseerub EhS lisa 1 mõttes piirdeaiaks,

mille ehitamisega kaasnevad kaevetööd, lubab EhS § 35 lg 4 nõuda ehitusteatise ja

ehitusprojekti esitamist olukorras, kui TLPA-l on vaja hinnata ehitise ohtlikkust, mõju avalikule

ruumile ja isikute õigustele. Variku tee kinnistul olev eratee asub munitsipaalomandis olevate

teede vahel, moodustades seeläbi jalakäijatele liiklemiseks ja mere äärde pääsemiseks ühe

tervikliku tee. Seetõttu võib Variku tee kinnistule piirdeaia rajamine avaldada avalikule ruumile

ja Pirita linnaosa elanike õigustele ja huvidele sellist mõju (kes on teed kasutanud aastaid randa

jõudmiseks), mis annab aluse nõuda piirdeaia kohta ehitusteatist ja projekti. Kehtivale DP-le

mittevastava piirdeaia rajamist ei saa Variku tee kinnistu kaasomanikud põhjendada sellega, et

nad on selle rajamises saavutanud kokkuleppe.

Piirdeaia rajamine on nii materiaalselt kui ka formaalselt õigusvastane. Piirdeaia püstitamisega

ja värava lukustamisega on Variku tee kaasomanikud teinud takistusi teele pääsemisel. DP-s

sätestatud piirete rajamise keelu eesmärk on tagada toimiv elukeskkond, mis on kooskõlas

Pirita üldplaneeringust tulenevate ruumiliste eesmärkidega, s.o tagatakse, et Variku teel

paiknevale (kõnni)teele ei rajata avalikule ruumile ja kohalikele elanikele negatiivset mõju

tekitavaid ehitisi. Ehitamisega kaasnenud mõju avalikule ruumile ja piirdeaiast tulenev püsiv

negatiivne mõju (sh takistab Variku tee kinnistule püstitatud piirdeaed jalakäijate Kaasiku

bussipeatuse ja Merivälja teele jõudmist) on Variku teed kasutavatele isikutele liiga koormav,

mida ei ole võimalik vähendada ega leevendada. Lammutusettekirjutuse tegemine on

kaalutlusotsus. Kaaluda tuleb avalikke huve, puudutatud naabrite huve ja menetlusosaliste

huve. Eraomandi rikkumisest, sh prügi maha viskamise ja eratee kasutamise piiramisest

tulenevad vaidlused ei kuulu TLPA pädevusse. Avalik-õiguslike normide rikkumist ja

omavolilise piirdeaia püstitamist ei saa põhjendada asjaoluga, et piirdeaia püstitamisega saavad

Variku tee kinnistu omanikud kaitsta eraomandit. Kehtiv DP sätestab selgelt ja üheselt, et

Variku tee kinnistule on võimalik rajada vaid kaks tõkkeposti. Variku tee kinnistule

omavoliliselt rajatud piirdeaeda ei ole võimalik seadustada ehitusprojekti ja ehitusteatise

3-22-708

3(9)

menetluses, kuna DP Variku tee kinnistule piirdeaia rajamist ei võimalda. Ligikaudu 4,5 meetri

pikkuse piirdeaia (koos väravaga) rajamise eelduslikku maksumust arvestades ei ole piirdeaia

lammutamine Variku tee kinnistu kaasomanike jaoks ülemäära koormav või üleliia kulukas.

Tõendatud ei ole, et jalakäijad tekitaksid tee omanikele ülemäära negatiivseid mõjutusi, mis

kaaluks üles teiste isikute ja avalikud huvid.

3. X esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse TLPA 10.03.2022 ettekirjutuse nr 2212899/00022

tühistamiseks või alternatiivselt õigusvastasuse tuvastamiseks ning täitmise keelamiseks.

Kaebajal on õigus keelata väljakujunenud taval põhinev eratee kasutamine, kuna see on liigselt

koormav. Variku teele rajatud värav ei ole vastuolus DP-ga. Värav on paigaldatud DP-s ette

nähtud tõkkepostide vahele ega jää Variku tee ümberpööramiskohale. DP-ga ei ole seatud PlanS

§ 126 lg 1 p-s 21 nimetatud tingimusi. DP-s nimetamata piiretele ja väravate asukohtadele

tingimuste seadmata jätmine ei tähenda, et DP keelaks nende rajamist. EhS lisa 1 kohaselt ei

ole piirdeaed ega värav ehitised, mille püstitamine eeldab ehitusluba. Kaevetöödeks on vajalik

vaid teavitada kohalikku omavalitsust ehitisest ehitusteatisega ning esitada ehitusprojekt. PlanS

ei näe ette DP koostamise kohustust sellise rajatise puhul.

Ehitamisel ei ole rikutud EhS-st tulenevat teavitamiskohustust. Piirdeaia püstitamisega ei

kaasnenud kaevetöid Tallinna linna kaevetööde eeskirja tähenduses. Eeskirjaga ei reguleerita

kaevetööde teostamist eraisiku omandis oleval kinnistul (Tallinna Ringkonnakohtu 29.01.2021

otsus nr 3-20-606). Piirdeaed on püstitatud vastavalt 17.06.2021 koostatud ehitusprojektile.

EhS lisas 1 nimetamata juhtudel on tegemist n-ö vaba ehitustegevusega, mis ei eelda ehitamisest

teavitamist ega ehitusprojekti koostamist. DP-ga ei ole kehtestatud siduvaid piiranguid

piirdeaedade püstitamisele. DP näeb ette, et kruntide piirdeks on soovitavalt keevisvõrkpiirded

kõrgusega kuni 1,5 m. Variku tee 5 krundi piirdeks Merivälja tee ääres on tugimüür kõrgusega

1,3 m. Sellega on DP-s selgelt jaatatud piirete püstitamise võimalikkust, sh vaidlusalusel tee

krundil.

Variku tee omanikud lähtusid piirdeaia rajamisel Tallinna linna praktikast, mille kohaselt ei

nõuta piirdeaedade ja väravate püstitamiseks ehitusteatise ja -projekti esitamist, kui sellega ei

kaasne kaevetööd Tallinna linna kaevetööde eeskirja mõistes. Tallinna linna kaevetööde eeskiri

määratleb kaevetööks maapinnast enam kui 30 cm sügavuste süvendite kaevamise ehitiste

ehitamiseks (§ 2 lg 1 p 1). Piirdeaia rajamiseks ei toimunud kaevetööd sügavamal kui 30 cm,

mistõttu ei olnud vaja esitada ehitusteatist (Tallinna Ringkonnakohtu otsus nr 3-20-606). Aga

ka juhul, kui kaevetööd oleks toimunud sügavamal kui 30 cm, siis puuduks ehitusteatise

esitamise kohustus, sest tegemist on eramaaga. EhS § 35 lg 4 on rakendatav ainuüksi siis, kui

ehitis ei ole veel valminud. Enne ettekirjutuse andmist toimunud järelevalvemenetluses esitasid

Variku tee omanikud TLPA-le mh ka ehitusprojekti ning fotod.

Kaebajal on tekkinud õigustatud ootus. 2016. a ja 2021. a on linnaosavalitsus kinnitanud, et

piirdeaia püstitamine on õiguspärane, mistõttu ei saanud kaebaja mõistlikult eeldada, et TLPA

hakkab nõudma varasemalt õiguspäraseks tunnistatud tegevuse lõpetamist. TLPA on rikkunud

selgitamiskohustust, andmata selgitust või võimalust täita teavitamiskohustust, kui kaebajal

peaks selline teavitamiskohustus olema.

Variku tee on eratee, mis ei ole määratud avalikuks kasutamiseks (EhS § 92 lg 8). Ka DP järgi

on tegemist õuemaaga. Lisaks ei ole DP põhijoonisel märgitud Variku tee peale tähistust, et see

tee tuleks määrata avalikku kasutusse (PlanS § 126 lg 1 p-d 4 ja 20). DP kehtestaja ainus

eesmärk oli tagada Variku tee kaudu juurdepääs planeeringuala kinnistutele ja ta nägi ette, et

tingimused lepivad kinnistuomanikud kokku reaalservituudi seadmise lepingus. Kuna Variku

tee omanikud ei ole EhS § 92 lg 8 alusel soovinud määrata Variku teed avalikkusele

3-22-708

4(9)

ligipääsetavaks erateeks, siis võib toimuda selle avalikuks kasutamiseks määramine ainuüksi

EhS § 94 menetlust järgides. DP seletuskirja p-i 5.7 tuleb tõlgendada nii, et Variku tee on

juurdepääsutee planeeringuala kinnistutele jala ja sõidukitega pääsemiseks isikute poolt, kes on

valitsevate kinnisasjade igakordsed omanikud, elanikud või nende külalised. DP seletuskirjas

on selgesõnaliselt välja toodud, et Variku tee on eraomandis olev tee. DP menetluses on selgelt

väljendatud, et teed ei ole avalikkusele juurdepääsuks vaja. Seetõttu on asjakohatud vastustaja

väited, justkui peaks kaebaja tagama, et jalakäijad saaksid Merivälja tee poolt jõuda mere äärde.

Igaühe õigust kasutada kaebaja kaasomandis olevat Variku teed saaks jaatada, kui kohalik

omavalitsus oleks saanud õiguse teealust maad kasutada ning tee saaks lugeda avalikuks

kasutamiseks. Linn on jätnud kõrvale kaebaja ja Variku tee teiste omanike esitatud vastuväited,

et tee omanikud on kohustatud koristama teed kasutavate kolmandate isikute prügi ja loomade

väljaheiteid, samuti tagama, et tee kasutamine oleks ohutu. Isegi kui DP-s oleks märgitud

vajadus määrata Variku tee avalikku kasutusse või juurdepääsuteeks kallasrajale, saaks selle

määramist avalikuks kasutuses olevaks teeks lahendada alles siis, kui sõlmitud oleks tee

omanikega kokkulepe või sundvõõrandamine või sundvalduse seadmise menetluses. Siinses

asjas puuduvad igasugused lepingud ja haldusaktid, mille kohaselt oleks Variku tee määratud

avalikku kasutusse. Sellist kasutusala ei näe ette ka DP.

Avalik huvi ei seisne paarikümne linnaelaniku huvis pääseda lühemat teed kaudu Mähe-

Kaasiku teele. Variku tee ei ole juurdepääsutee kallasrajale ega avalikku randa. Lisaks on

Tallinna Kommunaalamet teavitanud TLPA-d, et linnal puudub avalik huvi määrata Variku tee

avalikuks kasutamiseks ja seega seada isiklikku kasutusõigust või võõrandada kinnistu tasuta

linnale. Vastustaja on teinud kaalutlusvea, hinnates avaliku huvina väikese hulga elanike huvi

pääseda otsemat teed mööda Mähe-Kaasiku teeni ning leides, et see kaalub üles Variku tee

omanike omandiõiguse.

Kaebajal on õigus keelata eratee kasutamine, mille kasutus põhineb väljakujunenud taval, kuna

see on liigselt koormav (keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 33 lg 3). Linnale

esitatud pöördumistes on viidatud tee kasutamisele alates 2016. a-st. Seega ei ole Variku tee

avalik kasutamine olnud pikaajaline käitumisviis. Piirkonna hooldusintensiivsus ja korrashoiu

kohustus on kaebajale ja teistele Variku tee omanikele ülemäära koormav. Vastustaja ei hoolda

siiani Variku teed. Seega puudub linnal tegelikkuses huvi tagada avalikkusele takistusteta

juurdepääs Merivälja teelt Variku teele.

Vaidlusalune ettekirjutus on nii formaalselt kui ka materiaalselt õigusvastane. Siinsel juhul ei

esine kõrgendatud ohtu KorS § 5 lg 4 mõttes (vt Riigikohtu lahend nr 3-16-1050). KorS § 28

lg 1 ei anna alust laiendada olulise ohu ja kõrgendatud ohu kõrvaldamise kohustust muudele

kui EhS § 11 lg 1 mõttes ohtudele. Lammutamisettekirjutus on ebaproportsionaalne, kuivõrd

riivab ülemääraselt kaebaja omandiõigust. Järelevalvemenetluses on rikutud ka KorS §-s 7

sätestatud proportsionaalsuse põhimõtet, §-s 8 sätestatud otstarbekuse põhimõtet ning §-s 11

sätestatud selgitamiskohustust.

4. Tallinna linn palus jätta kaebus rahuldamata.

Variku tee piirdeaed koos väravatega on püstitatud õigusliku aluseta. Kaevetööde eeskirjal ei

ole seost EhS lisaga 1. 2004. a antud kohaliku omavalitsuse määrus ei saa sisustada 01.07.2015

kehtima hakanud EhS-i ega piirata või kitsendada selles sätestatud reegleid. EhS lisa 1 peab

silmas igasugust kaevamist, mis kaasneb piirdeaia või värava püstitamisega.

Variku tee värav on vastuolus alal kehtiva Variku tee 5 ja 6 kinnistute DP-ga. DP põhijooniselt

on selgelt näha, et konkreetsesse kohta nähakse ette kaks tõkkeposti. Piirdeaia või -värava

paigaldamist Variku teele nimetatud tõkkepostidest edasi põhijoonis ette ei näe. DP seletuskirja

3-22-708

5(9)

p-s 5.7 selgitatakse, et Mähe-Kaasiku tee on kogu pikkuses tähistatud märkidega 573 „õueala“,

seega on ka Variku tee ja ümberpööramiskoht Variku tee otsas liikluskorralduslikult õueala;

ühtlasi on Variku tee sõidukite ja jalakäijate ühiskasutusega ala. Liiklusseaduse (LS) § 64 lg 1

kohaselt tohib jalakäija liikuda ja laps mängida kogu õueala ulatuses, kuid ei tohi juhti

põhjendamatult takistada. DP seletuskirja punkti 4 kohaselt on juurdepääs planeeritud alale

Mähe-Kaasiku teelt läbi Variku tee kinnistu; Variku tee on tupiktänav, mille lõpus on

ümberpööramiskoht; jalakäijad pääsevad Merivälja teele kahe planeeritud kinnistu vahelt, kus

Variku tee jätkub kergliiklusteena; tänav on valmis ehitatud. Seega on DP-ga ette nähtud, et

Variku tee jääb jalakäijatele läbitavaks ja seda ei suleta.

Variku tee kasutus juurdepääsuteena mereni põhineb väljakujunenud taval (KeÜS § 33 lg 3) ja

läheduses ei ole muid juurdepääsuteid mereni. Variku tee on transpordimaa, mis moodustab

eraldi kinnistu. Ebaseaduslikult väravaga suletud juurdepääsutee vahetus läheduses asub

Kaasiku bussipeatus, mille asukoht arvestab sellega, et linnaelanikud pääsevad Variku teelt

mereni. Kaasiku bussipeatus on olemas olnud vähemalt aastast 2007. Ka ei asu läheduses muid

juurdepääsuteid mereni. Esineb ülekaalukas avalik huvi jalakäijate juurdepääsu säilimisele

Variku teelt mereni, mis ilmselgelt kaalub üles kaebaja õigused säilitada oma transporditee

kõigist puutumata. Ka kohtumenetluses ei ole kaebaja suutnud ära näidata, millised on Variku

tee kinnistut läbivate jalakäijate põhjustatud negatiivsed mõjud kaebajale, mis välistaksid

Variku tee kui traditsioonilise juurdepääsu tee kasutuse jalakäijate poolt, arvestades et linn on

valmis koheselt võtma Variku tee hooldada. Pirita linnaosa vanem ei ole andnud nõusolekut

sulgeda Variku tee ebaseaduslikult rajatud väravaga. Linn on sõlmitud lepingu, kuhu on lisatud

ka Variku tee hooldus.

5. Kolmandad isikud MK, KS, MV, Maksiprojekt OÜ, TK, AT ja KS palusid kaebuse

rahuldada. S. ja MB leidsid, et vaidlusaluse aia rajamist ei ole nemad kunagi toetanud, kuid

õiglane oleks panna Variku tee hooldus vastustajale.

6. Tallinna Halduskohus jättis 28.04.2023 otsusega kaebuse rahuldamata.

Variku teele ehitatud piirdeaed ja värav pole ohtlikud ja nendest ei lähtu piirnevate kinnisasjade

omanikele püsivat negatiivset mõju. Küll aga on tegemist õigusliku aluseta püsitatud ehitisega

ja piirdeaed on vastuolus kehtiva DP-ga. Ehitise hilisem seadustamine ei ole võimalik.

EhS lisa 1 kohaselt tuleb piirdeaia või värava püstitamiseks, mille ehitamisega kaasnevad

kaevetööd, esitada ehitusteatis ja ehitusprojekt. Kaebaja on kinnitanud, et vaidlusaluse piirdeaia

ja värava ehitusega kaasnesid kaevetööd. See on piisav, et kohalduks EhS lisast 1 tulenev nõue

esitada ehitusteatis ja ehitusprojekt. Ka juhul kui juhinduda Tallinna Ringkonnakohtu otsuses

nr 3-20-606 märgitust, et eraisiku kinnistule piirdeaia rajamisel ei ole kaevetöö teostamisel vaja

ehitusteatist ja -ehitusprojekti, kui kaevetöid tehakse küll sügavamal kui 30 cm, aga eraisiku

kinnistul ei asu kolmandale isikule kuuluvaid insenerkommunikatsioone, on ringkonnakohus

samas leidnud, et eelnev ei välista õigust nõuda ehitusteatise esitamist. Nimelt annab EhS § 35

lg 4 õiguse nõuda ehitusteatise esitamist ehitise kohta, mis ei sisaldu küll EhS lisas 1, kuid seda

tingib ehitise ohtlikkus, mõju avalikule ruumile ja isikute õigustele. Siinsel juhul õigustas

ehitusteatise ja ehitusprojekti nõudmist mõju avalikule ruumile ja isikute õigustele. Variku tee

kinnistut on mere äärde jõudmiseks harjunud kasutama linnaosa elanikud. DP-s oli sätestatud

avalikke huve kaitsev tingimus – Variku tee kaudu peab olema tagatud jalakäijatele juurdepääs

Merivälja tee äärsele kõnniteele.

Kehtivast DP-st tuleneb selge keeld püstitada Variku teele vaidlusalusesse asukohta piirdeaed

ja värav. Tagatud peab olema juurdepääs jalakäijatele, mitte üksnes planeeringuala kinnistutele

jala ja sõidukitega pääsemiseks isikute poolt, kes on valitsevate kinnisasjade igakordsed

3-22-708

6(9)

omanikud, elanikud või nende külalised. Muidu poleks DP seletuskirjas eraldi välja toodud, et

esineb vajadus seada servituut Variku tee kinnistute 1, 2, 3, 4, 5 ja 6 kasuks.

Ekslik on kaebaja väide, et värav ei ole vastuolus DP-ga, kuna see on paigaldatud DP-s

ettenähtud tõkkepostide vahele. Esmalt ei ole vaidlust selles, et kaebaja on rajanud piirdeaia ja

värava. Tegemist ei ole DP-s lubatud tõkkepostidega. Asjaolu, et kohtumenetluse ajal on värav

eemaldatud ning alles on jäänud postid, ei tähenda, et rajatise olemus on muutunud. Kaebajal

on jätkuvalt soov sinna värav tagasi panna. Kohus hindab ettekirjutuse õiguspärasust selle

andmise seisuga (HKMS § 158 lg 2 lause 2).

Vastustaja pole rikkunud selgitamiskohustust. Vastustaja edastas 16.09.2021 kaebajale e-kirja,

milles selgitas, et piirdeaia püstitamiseks on nõutud ehitusteatis ja ehitusprojekt.

Mistahes ehitamisel peab kinnistu omanik järgima EhS § 12 lg-s 2 sätestatut, et ehitatav ehitis

ja asjakohasel juhul ka ehitamine oleks kooskõlas ehitise asukohaga seonduvate kitsenduste ja

planeeringutega. Isegi kui kaebaja oleks esitanud linnale ehitusteatise ja ehitusprojekti, on

tegemist on DP-ga vastuolus oleva ja seetõttu ebaseadusliku ehitisega.

Kaebajal ei ole tekkinud õiguspärast ootust rajada piirdeaed ja värav. Ühegi haldusaktiga ei ole

antud kaebajale nõusolekut ehitada Variku teele piirdeaed ja värav. Lammutamisettekirjutus on

intensiivne omandiõiguse riive, kuid olukorras, kus on tegemist ebaseadusliku ehitisega ning

selle seadustamiseks võimalust ei ole, on ainuke lahendus selle lammutamiseks kohustamine.

Praeguses asjas ei oma tähtsust, miks DP-s on määratud juurdepääs jalakäijatele Merivälja tee

äärselt kõnniteelt. Siinse asja esemeks on lammutamisettekirjutus. Sellega ei ole kohustatud

kaebajat lubama eratee avalikku kasutamist. Tegemist on kehtiva DP-ga. Seetõttu ei asu kohus

analüüsima, kas DP-s on määratud Variku tee avalikuks kasutamiseks, kas selleks annab aluse

KeÜS § 33 ning kas kaebajal on õigus keelata eratee kasutamine KeÜS § 33 lg 3 alusel.

Ei saa pidada tõenäoliseks, et piirdeaia ja värava seadustamine oleks ettenähtavas tulevikus

võimalik. Vastustaja on sõlminud lepingu Variku tee hooldamiseks ning on kinnitanud, et linn

on teinud kaebajale ettepaneku sõlmida isikliku kasutusõiguse leping.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

7. X palub apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus ning teha uus otsus, millega

rahuldada kaebus.

Halduskohus on jätnud arvestamata, et ettekirjutus on osaliselt täidetud, kuna kaasomanik on

eemaldanud piirdeaia ja värava ja alles on jäänud kaks posti. Nende osas ei saa ettekirjutus olla

enam põhjendatud. Lammutusettekirjutus on olulises ulatuses ammendunud. Samas ei olnud ka

algne rajatis vastuolus DP-ga.

Halduskohus leidis ekslikult, et DP-st tuleneb selge keeld paigutada piire Variku tee Merivälja

poolsesse otsa. Keeldu ei saa tuletada sellest, et DP seletuskirja kohaselt on Merivälja tee

äärsele kõnniteele tagatud jalakäijate juurdepääs Variku teelt. Juurdepääs on tagatud ka sellisel

juhul, kui Variku tee otsas paikneks värav. Järeldust, et juurdepääs peab olema tagatud

kõikidele jalakäijatele, saaks teha vaid siis, kui DP-s oleks ära märgitud juurdepääsuservituudi

vajadus Tallinna linna kasuks. DP-s on aga sõnaselgelt välja toodud, et Variku tee on eratee

ning servituudivajadus linna kasuks ja avalikku kasutusse määramise vajadus on jäänud välja

toomata. See nähtub ka asutuste tolleaegsest kirjavahetusest. Halduskohtu viidatud teistes

haldusasjades olid vaidluste asjaolud teistsugused.

3-22-708

7(9)

Muudele DP-s nimetamata piiretele ja väravate asukohtadele tingimuste seadmata jätmine ei

tähenda seda, et DP nende rajamist keelaks. DP-s reguleerimata jätmisest ei saa tuletada vaba

ehitustegevuse keeldu. DP-s ei ole olnud kohustuslik märkida ära ehitusteatise kohustuslike või

vaba ehitustegevuse kohaste rajatiste asukohti. Ka õiguskantsler on leidnud PlanS v.r kohta, et

detailplaneering ei pea sisaldama andmeid alla 20 m2 ehitusaluse pindalaga väikeehitise

ehitamise kohta ning asjaomase väikeehitise võib ehitada ka siis, kui detailplaneering selle

ehitamist ette ei näe.

Vastustaja ei ole ehitusteatist ja -projekti nõudnud, vaid on algusest peale olnud seisukohal, et

rajatis tuleb lammutada. Halduskohus on vastuolus kohtupraktikaga ka leidnud, et piirdeaed oli

üldse ehitusteatisekohustuslik. Nimelt määratleb Tallinna linna kaevetööde eeskiri kaevetööks

maapinnast enam kui 30 cm sügavuste süvendite kaevamise ehitiste ehitamiseks. Isegi juhul,

kui rajatis oleks ehitusteatise kohustusega EhS lisa 1 mõistes, oleks Variku tee omanikud seda

rajades rikkunud vaid teavitamiskohustust, mistõttu on tegemist vähetähtsa rikkumisega ja see

ei anna alust nõuda lammutamist.

Halduskohus on selle põhjendamiseks, miks pole ehitiste seadustamine võimalik, toonud

asjakohatuid kaalutlusi. Kaebaja on tõendanud, et linn ei hoolda Variku teed ja kui neid ka

tehtaks, siis püstitatud ehitised ei takistaks neid töid. Vastustaja ja kohus on jätnud kaalumata

alternatiivi, et väravat ei pandaks lukku ja jalakäijad saaksid teed edasi kasutada. Variku tee

piirdeaed ei ole avaliku huviga rajatis EhS § 26 lg 1 mõistes ning selle kohta DP-s seatud

tingimuste muutmiseks ei pea isegi taotlema projekteerimistingimusi. 8 aastat vana DP puhul

ei saa eeldada, et seda ei saa täpsustada. Halduskohus ei ole tuvastanud, et Variku tee omanikel

lasuks KeÜS § 33 lg 3 alusel kohustus lubada avalikkusel kasutada kinnistut kui väljakujunenud

teerada. Halduskohtu seisukoht, et ettekirjutus on proportsionaalne, ei ole jälgitav ja sisaldab

tautoloogiat. Sisuline põhjendus, kust nähtuks see, kuidas ettekirjutus vastab EhS § 132 lg-le 3,

milliseid avalikke huve või kolmanda isiku õigusi rajatis rikub ning miks ei ole alternatiivselt

võimalik lammutusettekirjutust vältida värava lukustamata hoidmisega, kohus välja toonud ei

ole.

8. Tallinna linn palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

Halduskohtu otsus on motiveeritud ning vald nõustub selles toodud seisukohtadega.

Ebaseaduslikult püstitatud piirdeaed koos väravaga rikkus DP-s ettenähtud liikluskorraldust,

mis näeb ette Variku tee jalakäijatele kasutamiseks. Kaks tõkkeposti on ainsad piirded, mida

DP võimaldab Variku teele paigaldada. Kõne alla ei tule ka liikluskorralduse muutmine

projekteerimistingimustega, kuivõrd sellele on kogukonna terav vastuseis ja linn ise on teinud

püüdlusi hoidmaks väljakujunenud taval kasutatavat Variku tee juurdepääsuteed mereni DP

järgi jalakäijatele avatuna. Kui jätta värav alles, oleks kaebajal võimalik see igal ajal lukku

panna, millist soovi on ta korranud ka kohtumenetluses. Linn on teinud kaebajale ettepaneku

seada isiklik kasutusõigus ja on sõlminud lepingu Variku tee hooldamiseks.

Halduskohus on selgitanud, et EhS § 132 lg 3 ei ole suletud loetelu. Variku teele püstitatud

piirdeaed omab mõju avalikule ruumile ja takista DP-ga ettenähtu elluviimist. Kaebaja on

rajanud piirdeaia ja värava teravas vastuolus kehtivas DP-s ettenähtud liikluskorraldusega ning

vastuolu DP-ga ning selles kaitstud avaliku huviga ei võimalda seadustamist.

9. Kolmandad isikud ei ole apellatsioonkaebusele vastanud, v.a SB ja MB, kes paluvad jätta

selle rahuldamata.

3-22-708

8(9)

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust halduskohtu otsuse tühistamiseks.

11. Halduskohus on menetlusnorme rikkumata ning õigesti tuvastanud, et piirdeaia ja värava

rajamine on vastuolus DP-ga (halduskohtu otsuse p-d 23–28). DP seletuskirjast tuleneb, et DP

kehtestamisel on soovitud justnimelt välistada piirdeaia rajamine Merivälja tee ja Variku tee

vahele ning seda küsimust ei ole jäetud lahtiseks. Lisaks halduskohtu põhjendustele viitab

ringkonnakohus DP seletuskirja p 5.3 „Hoonestus ja arhitektuurinõuded) viimasele lõigule, mis

räägib piirdeaedadest: „Kruntide piireteks soovitavalt keevisvõrkpiirded kõrgusega kuni 1,5 m.

Variku tee 5 krundi piirdeks Merivälja tee ääres on tugimüür kõrgusega 1,3 m. Variku tee T

ümberpööramiskohale piiret ei ole ette nähtud. Merivälja teelt tuleva liiklusmüra tõkkeks on

soovitavalt ette nähtud kruntide piirile istutada tihe kuusehekk.“ Kolmandast lausest tuleneb

selgelt, et Variku teele piirdeaeda ei tule. See on kooskõlas DP üldise loogikaga jätta Variku tee

avatuks jalakäijate liiklusele. Ka p-s 5.9 „Abinõud kuritegevuse riskide ennetamiseks“ on

räägitud üldmõistena kruntidest, kuid üks lause ütleb: „Kinnised krundid piiratud piiretega“.

See tähendab, et elamukrundid, mis on kinnised krundid, ümbritsetakse piiretega, kuid DP alal

on ka krunte, mis ei ole kinnised ja piiretega ümbritsetud, s.o teemaa krunt jääb mittekinniseks.

Eelnev on kooskõlas seletuskirja muude kohtade ja põhijoonisega, mis näevad ette Variku tee

kinnisasjale vaid kaks tõkkeposti, vältimaks sõidukite liikumist Merivälja teele. Nõustuda tuleb

vastustaja seisukohaga, et linnatänava (jalakäijatele) avatuks jätmine on oluline elukeskkonna

huvides. Variku tee sulgemine piirdeaiaga muudab oluliselt linnakeskkonda, vaateid, läbitavust,

mugavust ja arhitektuurilist ilmet.

12. Eelnevast järeldub, et värav ja piirdeaed on rajatud asukohta, mis on DP-ga keelatud. EhS §

12 lg 2 esimene lause sätestab: „Ehitatav ehitis, asjakohasel juhul ka ehitamine, peab olema

kooskõlas ehitise asukohaga seonduvate kitsenduste ja planeeringuga.“ Kui ehitis on rajatud

nõudeid rikkudes ning ehitise kasutamine rikub teiste isikute õigusi ja huve, on pädeval

korrakaitseorganil õigus teha ettekirjutus, millega pannakse asjaomasele isikule ohu tõrjumise

või korrarikkumise kõrvaldamise kohustus (KorS § 1 lg 3 ja § 28 lg 1, vt ehitusseadustiku eelnõu

seletuskirja lk 159). EhS § 132, mis näeb ette riikliku järelevalve erisused EhS-i rakendamisel,

reguleerib ehitise lammutamise ettekirjutuse tegemist. Riigikohtu halduskolleegium selgitas

21.11.2022 otsuses asjas nr 3-19-2398, p 17, et EhS § 132 lg 3 ei ole suletud loetelu, sest selle

sätte järgi otsustab korrakaitseorgan ehitise lammutamise eelkõige selles sättes toodud juhtudel.

Siiski viitavad EhS § 132 lg 3 ülesehitus ja sõnastus, et lammutamisettekirjutust ei tohi teha

pelgalt ehitamise õigusvastasusest tulenevalt, vaid lisaks sellele peavad esinema kaalukad

põhjused. Ringkonnakohtu arvates kohaldas halduskohus õigesti materiaalõigust, leides, et

praegusel juhul ei oleks ebaseadusliku rajatise seadustamine põhjendatud, sest selle vastu räägib

avalik huvi tagada Variku tee avatus ja jalakäijatele läbitavus. Vältavat korrarikkumist polnud

võimalik kõrvaldada ja õiguspärast olukorda taastada muul viisil kui piirdeaia lammutamisega.

Ettekirjutuses on ka põhjendatud, et lammutamine ei ole omanike jaoks eriti kulukas ega

koormav ning ei ettekirjutuse tegemise seisuga ega kohtumenetluse ajal ei ole kaebaja suutnud

esile tuua oma huvide nii tugevat kahjustamist, mis kaaluks üles avaliku huvi ja linnaelanike

huvide riive. Asjaolu, et piirdeaia rajamise korral oleks Variku tee elanikel rohkem privaatsust

ja puhtam elukeskkond, sellisele tugivale erahuvile ei viita. DP kehtestamisel peetakse silmas

linnakeskkonda tervikuna ja üritatakse tasakaalustada erinevate isikute huvisid. DP-st nähtub

selgelt, kui oluliseks on peetud seda, et Variku teed ei sulgeta piirdeaiaga. Isikud, kes said DP

kaudu ehitusõiguse, pidid arvestama ka sellega, et huvide tasakaalustatult arvesse võtmiseks

tuleb teha mööndusi Variku tee avatuks jäämise osas. Eelneva tõttu vastab kaevatav haldusakt

proportsionaalsuse nõudele (KorS § 7).

3-22-708

9(9)

13. Kuna piirdeaia rajamine vaidlusalusesse kohta on keelatud, ei oma tähtsust see, kas piirdeaia

rajamiseks oli või ei olnud tarvis esitada ehitusteatist ja kas nüüdseks saaks linn nõuda üksnes

kasutusteatise esitamist.

14. Halduskohus märkis õigesti, et ettekirjutuse õiguspärasust tuleb hinnata selle tegemise aja

seisuga, mitte hiljem muutunud asjaolude valguses. Värav ja piirdeaed tuleb ettekirjutuse

kohaselt lammutada tervikuna. Kohtumenetluse ajal on Variku tee omanikud eemaldanud

enamuse rajatisest, kuid püsti on jäänud väravapostid. Enamuse piirdeaia lammutamisega on

tagatud Variku tee avatus. Kuna piirdeaed ja värav on võimalik hõlpsalt tagasi panna (nii, nagu

need olid ettekirjutuse tegemise ajal) ja see oleks ebaseaduslik, ei ole alust rahuldada kaebaja

nõuet keelata vastustajal kohaldada sellisel juhul sunnimeetmeid. See, kas edaspidi on võimalik

DP-s ette nähtud kahe tõkkepostina käsitada olemasolevaid väravaposte, eeldab uue hinnangu

andmist ehitusjärelevalve poolt (s.o kas DP-järgsed tõkkepostid on nõuetekohased) ning see

väljub praeguse vaidluse esemest. Ringkonnakohus märgib, et linn ei ole nüüdseks kujunenud

olukorrale reageerinud sunnimeetmetega ja see ei pruugiks ilma täiendavat järelevalvemenetlust

korraldamata (tõkkepostide sobivuse küsimuses) olla ka proportsionaalne.

15. Ringkonnakohus märgib siinkohal, et praeguses haldusasjas saab lahendada üksnes avalik-

õiguslikku vaidlust ehitise asukohanõuete rikkumise tõttu lammutamise üle, mitte omandi

kaitset puudutavat vaidlust selle üle, kas Variku tee omanikel on kohustus lubada igaühel

kasutada nende kinnisasja.

16. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.

17. Menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kolmanda isiku menetluskulud

hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele. Kui vastaspool ei pea kulusid

hüvitama, jäävad kolmanda isiku kulud tema enda kanda (HKMS § 108 lg-d 1 ja 6). Kulude

vastaspoolelt väljamõistmise eelduseks on menetluskulude nimekirja ja kuludokumentide

esitamine (HKMS § 109 lg 1). Kuna otsus tehakse kaebaja kahjuks ning vastustaja ega

kolmandad isikud ei ole esitanud menetluskulude nimekirja ja kuludokumente, jäävad kõikide

menetlusosaliste menetluskulud ringkonnakohtus nende endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)