3-22-1492/32 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Janar Jäätma ja Kaire

Pikamäe

Otsuse tegemise aeg ja koht

28.12.2023, Tallinn

Haldusasja number

3-22-1492

Haldusasi

HeroDEV OÜ kaebus Rahapesu Andmebüroo otsuse

peale tunnistada kehtetuks tegevusluba virtuaalvääringu

teenuse osutamiseks

Menetlusosalised ja esindajad

Kaebaja HeroDEV OÜ, esindaja v.adv Tõnis Loorits

Vastustaja Rahapesu Andmebüroo, esindajad KK ja MS

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 17.03.2023 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

HeroDEV OÜ apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kohtuistung 29.11.2023

RESOLUTSIOON

1. Jätta HeroDEV OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu

17.03.2023 otsus muutmata.

2. Jätta poolte apellatsiooniastme menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 29.01.2024.

Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse

14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest

arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva

(halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 215 lg 3).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks

esitada taotlus Riigikohtule. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist

(HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama

kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Rahapesu Andmebüroo (RAB) väljastas 01.03.2021 HeroDEV OÜ-le tegevusloa nr

FVT000467 virtuaalvääringu teenuse pakkumiseks.

3-22-1492

2(8)

2. HeroDEV OÜ esitas 14.04.2021 RAB-ile tegevusloa muutmise taotluse seoses uute

juhtorgani liikmete määramisega. Äriühing soovis uueks juhatuse liikmeks määrata IA asemel

KS. Lisaks sooviti uueks juhatuse liikmeks, osanikuks ja tegelikuks kasusaajaks määrata LG.

3. RAB teavitas HeroDEV OÜ-d 25.08.2021, et on tuvastanud KSl korrektse ärialase maine

puudumise valeandmete esitamise tõttu ja kavatseb tegevusloa muutmisest keelduda.

4. HeroDEV OÜ esitas 25.08.2021 uue tegevusloa muutmise taotluse, milles teatas, et uueks

juhatuse liikmeks soovitakse määrata AS.

5. RAB teavitas 19.10.2021 HeroDEV OÜ-d, et kavatseb keelduda tegevusloa muutmisest

ning tunnistada tegevusloa kehtetuks, sest ASil puudub korrektne ärialane maine valeandmete

esitamise tõttu.

6. HeroDEV OÜ esitas 19.10.2021 uue tegevusloa muutmise taotluse, milles teatas, et määrab

uueks juhatuse liikmeks DA.

7. RAB teatas 20.10.2021, et uue juhatuse liikme määramine ei muuda asjaolu, et ettevõte on

esitanud valeandmeid ning HeroDEV OÜ-lt oodatakse arvamust ja vastuväiteid. Äriühing esitas

20.10.2021 oma seisukohad.

8. Rahapesu Andmebüroo tegi 10.06.2022 otsuse nr 6-1/105-1, millega keeldus tegevusloa

nr FVT000467 muutmisest ning tunnistas tegevusloa ja sellega seotud majandustegevuse

registri andmed kehtetuks.

Kaebaja ei vasta rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse (RahaPTS) § 72 lg 1

p-s 11 sätestatud kontrollieseme asjaolule. Kaebaja esitas tegevusloa muutmise taotluse

menetluse käigus ASi kohta valeandmeid, mistõttu ei ole täidetud korrektse ärialase ja laitmatu

maine nõue. Lisaks ei ole kaebaja usaldusväärne seetõttu, et ta ei suutnud kolmel korral leida

ettevõttesse korrektse ärialase ja laitmatu mainega isikuid.

9. HeroDEV OÜ esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse RAB 10.06.2022 otsuse nr 6-1/105-

1 tühistamiseks ja RAB-i kohustamiseks tegema majandustegevuse registrisse kanne selle

kohta, et kaebajal on kehtiv tegevusluba virtuaalvääringu teenuste osutamiseks.

Kaebaja juriidilise isikuna ei vastuta juhatuse liikme esitatud ebaõige teabe eest. Kaebaja ei ole

hoolsuskohustust rikkunud ega tahtlikult valeandmeid esitanud. Lisaks leiab ta, et arvestades

küsimustikus formuleeritud küsimusi ei pruukinud AS esitada vastustajale ebaõigeid andmeid

teadlikult. RAB on teostanud kaalutlusõigust ebakorrektselt ning on rikkunud uurimis- ja

põhjendamiskohustust.

10. Tallinna Halduskohus jättis 17.03.2023 otsusega kaebuse rahuldamata.

Puudub vaidlus, et kaebaja tegevusloa muutmise taotluses uueks juhatuse liikmeks märgitud

AS pidi täitma korrektse ärialase maine küsimustiku, milles küsimus nr 3 oli sõnastatud

järgmiselt: „Kas Teid on seostatud kriminaalasjaga muul moel (nt olete olnud kahtlustatav,

ülekuulatav või viibinud vahi all) või on kriminaalmenetlus lõpetatud kriminaalmenetluse

seadustiku §-des 202-2052 sätestatuga või sellega analoogsetel alustel? Kui jah, siis palun

täpsustage.“ AS vastas eitavalt. Vaidlust pole selles, et ASle on kahel korral esitatud

kahtlustus kriminaalasjas: 1) 20.08.2008 kahtlustus grupiviisilise varguse katses (isik

tunnistas end ka süüdi), kriminaalmenetlus lõpetati 24.03.2009 isiku käitumises kuriteo

koosseisu puudumisel; 2) 2015. a alustati kriminaalmenetlust kehalise väärkohtlemise tõttu,

kriminaalmenetlus lõppes lepitusmenetlusega.

Ekslik on kaebaja väide, et juhatuse liige ei pidanud küsimusele nr 3 vastates teadma, et siin

peetakse silmas teavet määratlemata ajaperioodi kohta. Vaidlusalune küsimus on ühemõtteline

ja selge ning üksnes asjaolu, et sellele eelnenud küsimus oli seotud kindla ajavahemikuga, ei

3-22-1492

3(8)

saanud tekitada isikus arusaama, et ka küsimusele nr 3 oodatakse vastust üksnes eelnevas

küsimuses toodud ajavahemikuga seonduvalt. Vastupidi, küsimustiku täitja pidi mõistma, et

kui küsimusele nr 3 eelnenud ning järgnenud küsimustes on ajavahemikule eraldi tähelepanu

juhitud, kuid küsimuses nr 3 mitte, siis järelikult soovitakse selles osas andmeid justnimelt

määratlemata aja kohta. Nii on ka Tallinna Ringkonnakohus siinses asjas 01.09.2022 esialgse

õiguskaitse küsimuses tehtud määruses märkinud, et RAB-i küsimustikus ei peetud silmas

seotust kriminaalmenetlustega vaid viimase kolme aasta vältel ning seda ei võimalda järeldada

küsimustiku kolmanda küsimuse sõnastus ega küsimuse eesmärk. Laitmatut mainet ei saa olla

isikul, kes on enam kui kolm aastat tagasi olnud seotud tegevusega, mille eetilisus ja

seaduslikkus on kaheldavad. Asjakohatu on seetõttu ka kaebaja väide, et kaebaja ei pidanud

eeldama, et 7 või 14 aastat tagasi esitatud kahtlustus on vastustaja jaoks oluline informatsioon.

Kui küsimustiku täitmisel jäi ebaselgeks, kas RAB soovib küsimusele nr 3 vastuses andmeid

kindla või määratlemata ajaperioodi kohta, saanuks kaebaja pöörduda haldusorgani poole.

Tallinna Halduskohtu on 27.09.2022 otsuses asjas nr 3-21-2829 võetud teistsugused seisukohad

ei ole siinses asjas kohtule siduvad.

RahaPTS järgi tuleb äriühingul esitada teade oma esindaja, sh juhatuse liikme muutumise kohta

ning andmeid juhatuse liikme maine kohta esitab mitte konkreetne juhatuse liige, vaid äriühing

(vt RahaPTS § 70 lg 3 p 10, § 72 lg 1 p-d 1 ja 11, §-d 73 ja 74). Tegevusloa taotluse esitas

äriühing, mistõttu esitati ka vastused RAB-i küsimustikule äriühingu nimel haldusmenetluse

raames ja äriühingu huvides (vrdl Riigikohtu 15.05.2006 otsus nr 3-1-1-13-06, p-d 10 ja 11).

Ebaõigete andmete esitajaks oli seega kaebaja. Kuna andmed tuli esitada kaebajal, tegutses

juhatuse liige andmete esitamisel mitte enda, vaid äriühingu nimel ja huvides ning järelikult

TsÜS § 31 lg 5 tähenduses äriühingu organina (vt ka haldusmenetluse seaduse § 13). Mõistlikku

vaidlust ei saa olla selles, et kaebaja kui äriühingu huvides on see, et juhatuse liikmeks määratud

isik vastaks RahaPTS-is sätestatud nõuetele. RAB otsustab tegevusloa andmise või selle

muutmise talle taotluse esitanud äriühingu, mitte juhatuse liikme suhtes. Kaebaja kohustuseks

on tagada RahaPTS nõuetele vastavus tegevusloa taotluse või muutmise taotluse esitamise

hetkel, st kaebajal on kohustus määrata juhatuse liikmeks korrektse ärialase mainega isik. RAB-

l ei ole mingisugust ajendit kontrollida kaebaja määratud isikuid eraldiseisvalt tegevusloa

taotluse menetlusest ehk RAB kontrollib juhatuse liikme mainet vaid selleks, et veenduda, kas

kaebaja vastab kõigile seaduses ettenähtud kontrollieseme asjaoludele. Seetõttu ei ole ka alust

väita, justkui tekiks RAB-i ja juhatuse liikme vahel eraldiseisev, s.o kaebaja tegevusloa taotluse

menetlusest sõltumatu suhe.

RahaPTS-s on tegevusloa andmisest keeldumise või tegevusloa kehtetuks tunnistamise aluseks

valeandmete esitamine sõltumata taotluse esitaja tahtlusest (RahaPTS § 72 lg 2 p 5 ja § 75 lg 1

p 7), mistõttu ei ole vaidlustatud haldusakti kooskõla hindamisel seadusega oluline, kas

äriühingu osanik, tegelik kasusaaja või teine juhatuse liige said olla teadlikud või olid teadlikud

AS varasemast seotusest kriminaalmenetlustega. Virtuaalvääringu teenuse pakkuja juhatuse

liikme varasemast tegevusest peab isiku värbajal olema põhjalik ülevaade, mille saamiseks võib

olla ettevõtjal põhjendatud küsida usaldusväärsetelt isikutelt soovituskirju. Ettevõtja ülesanne

on koguda piisavat teavet, mis võimaldaks teha järeldusi potentsiaalse juhatuse liikme

käitumise kohta pika aja vältel. Seega ainuüksi asjaolu, et karistusregistrist ei nähtu isikule

esitatud kahtlustused, ei tähenda, et kaebajal oli võimatu isiku tausta täiendavalt muul viisil

kontrollida. Kohtule ei nähtu, et kaebaja oleks teinud mõistlikke pingutusi juhatuse liikmete

tausta kontrollimiseks (nt küsitlenud ise isikut, nõudnud usaldusväärsete isikute soovituskirju

vms). Kaebaja hooletust kinnitab muu hulgas asjaolu, et kaebaja määras mitmel korral endale

uue juhatuse liikme juba samal päeval, mil vastustaja teavitas kaebajat määratud juhatuse

liikmel korrektse ärialase maine puudumise tuvastamisest. RAB-ile selgituste andmise asemel

võttis kaebaja oma taotluse tagasi ja esitas kohe uue taotluse uue juhatuse liikmega. Selliselt

3-22-1492

4(8)

toimides jääb paratamatult mulje, et kaebaja üritas lihtsalt saavutada järjest erinevate isikute

määramisega võimalikult kiiresti tegevusloa muutmise, ise eelnevalt nende isikute tausta

kontrollimata. RAB-il ei ole kohustust tegevusloa taotlejate eest leida neile korrektse ärialase

mainega juhatuse liikmed. Asjaolu, et kaebaja ei ole suutnud järjest kolmel korral leida endale

korrektse mainega juhatuse liiget, annab alust eeldada, et kaebaja ei suhtu RahaPTS-i nõuete

täitmisse piisava tõsidusega.

See, kas vaidlusaluste andmete esitamise korral oleks RAB lugenud juhatuse liikme maine

ärialaselt korrektseks ja laitmatuks või mitte, ei oma määravat tähtsust, kuivõrd RAB ei ole

lugenud isiku mainet laitmatuks (ärialaselt korrektseks) juba sel põhjusel, et kaebaja esitas

vastustajale menetluse käigus valeandmeid. Samas on RAB põhjendatult arvestanud ka sellega,

et ettevõtte poolt hoiustatavad ja vahendatavad tarbijate varad võivad ohtu sattuda, kui nendele

pääseb ligi kriminaalmenetluses varguse katsega seotud isik. RAB on seega ärialase maine

hindamisel arvestanud lisaks küsitud andmete esitamata jätmise faktile ka varjatud andmete

olemust ja pidanud neid korrektse ärialase maine puudumist süvendavaks asjaoluks (vt otsuse

p 4.5). Samuti ei saa pidada meelevaldseks vastustaja hinnangut, et ettevõtte võtmepersonali

poolt haldusasutusele valeandmete esitamist arvestades ei pruugita ka teisi seadusest tulenevaid

kohustusi täita korrektselt ja ausalt, ohustades seeläbi Eesti finantssektori läbipaistvust.

RAB ei pidanud kaebajat usaldusväärseks ka põhjusel, et ettevõtja ei ole kolmel korral suutnud

leida isikuid, kellel oleks korrektne ärialane ja laitmatu maine. Seejuures ka pärast RAB-i poolt

ASil korrektse ärialase maine puudumise tuvastamist uueks juhatuse liikmeks määratud DAs

jättis RAB-i küsimustikule vastamisel olulise informatsiooni esitamata, st varjas talle

kriminaalkorras määratud karistust. Kaebaja hooletut suhtumist RahaPTS-i nõuete täitmisse

näitab ka vaidlustatud otsuses välja toodud asjaolu, et kaebaja määras DA oma juhatuse

liikmeks vaatamata sellele, et varasema tegevusloa muutmise menetluse raames on kaebaja e-

posti aadressile (XXX) saadetud teavitus DAl korrektse ärialase ja laitmatu maine puudumise

kohta.

Vastustaja on õigesti märkinud, et RAB-il peab tegevusloa taotluse menetlemise käigus

kogutud info põhjal tekkima veendumus, et isik suudab ning soovib asuda teenust pakkuma

RahaPTS-is sätestatud nõudeid ning tingimusi järgides. Kui aga ettevõte on kolmel korral

määranud juhatuse liikmeks isiku, kes on olnud seotud kriminaalmenetlusega ja on seda RAB-

i eest varjanud, ei saa kindel olla ka ettevõttel korrektse ärialase maine olemasolus. Kui ettevõtja

ei suuda korduvalt esitada kontrollieseme asjaoludele vastavat tegevusloa muutmise taotlust,

tekitab see läbipaistmatust nii teenuse pakkumisega seotud sektoris kui ka majanduskeskkonnas

tervikuna, ning kahtlust ettevõtte ärialase maine korrektsuses (vrd Tallinna Ringkonnakohtu

21.02.2023 määrus asjas nr 3-23-92, p 15). Virtuaalvääringu teenuste pakkujana saab lubada

tegutseda üksnes isikutel, kelle usaldusväärsuses puuduvad kahtlused ning seda kinnitab alates

15.03.2022 jõustunud RahaPTS § 75 lg 1 p 7, mille kohaselt lisaks MSÜS § 37 lg-s 1 sätestatule

tunnistab RAB tegevusloa kehtetuks siis, kui virtuaalvääringu teenuse pakkuja on esitanud või

tema volitusel on esitatud RAB-ile valeandmeid.

Ekslik on kaebaja seisukoht, et vastustaja pidanuks andma kaebajale veel võimaluse puuduste

kõrvaldamiseks, st uue juhatuse liikme määramiseks. Vastustaja on põhjendatult märkinud, et

seaduses pole ette nähtud võimalust katsetada vastustajapoolse kontrolli kaudu erinevate isikute

sobivust asuda juhtima virtuaalvääringu teenuste pakkumisega tegelevat ettevõtet.

Tallinna Ringkonnakohus on siinses asjas selgitanud, et tegevusloa andmine eeldab, et ettevõtja

ja tema juhatuse liikmete usaldusväärsus oleks väljaspool kahtlust. Rahapesu ja terrorismi

rahastamise varjatud ja keeruka iseloomu tõttu ei ole piisav, kui tegevusluba antakse ettevõtjale,

kelle usaldusväärsus ei ole kindel, ent kelle usaldusväärsust saab RAB hiljem järelevalve käigus

3-22-1492

5(8)

hinnata. Ettevõtja usaldusväärsus aitab väga olulisel määral tagada, et ettevõtja kaudu ei

rahastata terrorismi ega tegeleta rahapesuga. Virtuaalvääringu teenuse puhul on tegemist

piiratud ärisektoriga, milles ei saa osaleda iga ettevõtja. Loamenetluse eesmärgiks on

kontrollida ettevõtja nõuetele vastavust enne tema tegutsema asumist selles ärivaldkonnas.

Kaebajale küll väljastati tegevusluba, ent selle muutmise menetluse käigus tekkis RAB-il

kahtlus, et kaebaja ei vasta enam tegevusloa väljastamise nõuetele. Tegevusloa kehtetuks

tunnistamine ei eelda tingimata seda, et konkreetne äriühing oleks juba pannud toime mõne

RahaPTS alase rikkumise, vaid ongi mõeldud selleks, et ennetada võimalikke rikkumisi ning

ohtu sektori usaldusväärsusele.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

11. HeroDEV OÜ esitas halduskohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, paludes halduskohtu

otsuse tühistada ning teha uue otsuse, millega kaebus rahuldada.

Kohus sisustas ebaõigesti RahaPTS § 72 lg 1 p-st 11 tulenevat kontrollieset. Kohus on lähtunud

põhimõttest, et vastustaja võib apellandi juhatuse liikmelt küsida ükskõik mida ja mille kohta.

Sellest tulenevalt on halduskohus ekslikult leidnud, et kui apellant jätab ükskõik mille kohta

vastustajale vastuse andmata, siis on tegu ebaõigete andmete avaldamisega või teadlikult

millegi varjamisega. Korrektse ärialase maine eeldusteks on eelkõige kehtivate väärteo- ja

kriminaalkaristuste puudumine.

Kohus on jätnud hindamata asjaolu, kas apellant või tema juhatuse liige või tema juhatuse

liikme kandidaat pidid eeldama, et vastustaja pidas oma küsimuse nr 3 all silmas ligi 14 aastat

tagasi esitatud ajutist kahtlustust (mitte isegi süüdimõistvat otsust). Menetlussubjekt juhindub

talle vastustaja esitatud küsimuste tõlgendamisel seadusest, mitte vastustaja eeldatavast soovist

avaldada talle ebaolulisi asjaolusid.

Kohus leidis ebaõigesti, et isikul oli kohustus pöörduda RAB-i poole küsimuse täpsustamiseks,

kui selle sisu jäi arusaamatuks. Uurimiskohustus on vastustajal, mitte apellandil. Vastustaja on

heitnud apellandile ette teadvalt ebaõigete andmete esitamist. Selline etteheide eeldab vähemalt

mingil määral tahtluse olemasolu.

Hinnates, kas vastustajale on esitatud ebaõigeid andmeid ning kas seda on tehtud teadlikult (ehk

kas menetlussubjekt pidi saama aru, et vastustaja peab seda teavet oluliseks), on kohus jätnud

tähelepanuta asjaolu, et vastustaja möönab ka ise, et küsitud teave ei oleks tõenäoliselt olnud

tegevusloa muutmise taotluse lahendamisel oluline.

Ebaõige on kohtu seisukoht, et menetlussubjekt on olnud apellant, mitte tema juhatuse liikme

kandidaat, ning ebaõigete andmete esitajaks on olnud apellant juriidilise isikuna. Kohus on

jätnud analüüsimata, kas juhatuse liikmel või juhatuse liikme kandidaadil tekib vastustajaga

individuaalne menetluslik suhe. Andmeid ei ole apellandil kui eraõiguslikul juriidilisel isikul

võimalik mitte kuidagi eelnevalt kontrollida.

Ebaõige on kohtu järeldus, et taustakontrolli tegemine vastustaja poolt selgitatud ulatuses (sh

ebaoluliste asjaolude tuvastamises) on apellandi kohustus. Kohus on hinnanud ebaõigesti

asjaolu, kas apellandil on võimalik kontrollida enda juhatuse liikme kandidaadile 14 aastat

tagasi esitatud kahtlustuse olemasolu.

12. Rahapesu Andmebüroo palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata.

Kehtivate karistuste puudumine ei välista korrektse ärialase maine puudumist. RahaPTS-i ning

riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu 8 SE seletuskirja kohaselt on korrektse ärialase

maine sisustamisel asjakohane lähtuda Finantsinspektsiooni praktikast laitmatu ärialase maine

3-22-1492

6(8)

hindamisel (sobivuse hindamise juhend). Isiku korrektse ärialase maine käigus hinnatakse, kas

isik, võttes arvesse tema eelnevat tegevust kogumis, sobib kõrgendatud hoolsusega rahapesu ja

terrorismi rahastamise tõkestamise valdkonda ja finantssektorisse teenust pakkuma.

Kaebajale edastatud küsimustiku küsimust nr 3 ei ole võimalik tõlgendada ajaliselt kitsendavalt,

Sellele eelnenud ja järgnenud küsimuses on toodud täpsustused ehk perioodile on eraldi juhitud

tähelepanu. Küsimuse nr 3 puhul täpsustust ei ole, mistõttu ei ole võimalik eeldada, et ka see

küsimus käib mingi konkreetse perioodi kohta. Vastustajal ei olnud kohustust selgitada välja,

miks kaebaja esitas ebaõigeid andmeid.

RahaPTS 8. peatüki kohaselt on tegevusloa menetluse subjektiks ettevõtja (§ 70). RAB-il ei

teki tegevusloa taotluste menetlemisel eraldi suhet juhatuse liikmega. Seega vastutab kaebaja

tema määratud juhatuse liikmete esitatud ebaõigete andmete eest.

Erasektori ettevõtjal on olemas võimalused ja seaduses sätestatud kohustus leida korrektse

ärialase mainega juhatuse liige. Äriühing võib paluda juhatuse liikmeks kandideerival isikul

esitada näiteks karistusregistri väljavõtte. Samuti on võimalik paluda anda eelmiste tööandjate

kontakte, kellega suhelda, ja küsida iseloomustust. Kui RAB juba leidis ühe isiku kohta, et ta

ei ole sobiv, oleks see pidanud suunama ettevõtet täitma oma hoolsuskohustust põhjalikumalt.

Kolmel korral määrati aga juhatuse liikmeteks isikud, kellel puudub korrektne ja laitmatu

ärialane maine. Kaebaja ei ole tõendanud, et ta tegi mingeidki pingutusi, et kontrollida isikute

tausta. Usaldust ei ärata asjaolu, et kui RAB tuvastas ebaõigete andmete esitamise, muutis

kaebaja isikuid, kuid seda tehes ei informeerinud RAB-i ega edastanud selle kohta ühtegi

täiendavat selgitust. Sellises olukorras tegevusloa muutmise taotluse tagasivõtmine viitab

pigem sellele, et ettevõtja võis olla teadlik varjatavatest asjaoludest ning taotluse tagasivõtmise

eesmärgiks oli vältida enda jaoks edasisi negatiivseid tagajärgi. Kaebaja esitas tegevusloa

muutmise taotluse virtuaalvääringu teenuse pakkumiseks, mis on kõrgendatud hoolsusnõuetega

valdkond. Seadusandja mõte ja tahe on olnud hoida eemale virtuaalvääringu teenuse pakkumise

valdkonnast isikud, kes esitavad valeandmeid.

Seadusandja ei ole ette näinud võimalust, et ettevõtjal on võimalus vastustajapoolse kontrolli

kaudu katsetada isikute sobivust enda ettevõttes tegutsema. Ettevõtja peaks ise hoolikalt valima

isikuid, keda ta näeb oma juhtorgani liikmetena. Kui ta seda ei tee, tekitab see põhjendatud

kahtluse ka selles, kuidas ta hakkaks täitma muid RahaPTS-s sätestatud kohustusi.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

13. Kaebaja muutis apellatsioonimenetluses kaebust, soovides üle minna tuvastamisnõudele.

Ringkonnakohus rahuldas 29.11.2023 kohtuistungil selle taotluse.

14. Ringkonnakohus leiab, et halduskohtu vaidlustatud otsus on seaduslik ja põhjendatud ning

apellatsioonkaebuse väited ei anna alust seda tühistada. Halduskohus ei ole tõendite hindamisel

ja asjaolude kindlaks tegemisel eksinud. Ringkonnakohus nõustub otsuse põhjendustega ega

pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 201 lg 4).

15. Halduskohus on õigesti leidnud, et RAB võis kaebajalt küsida, kas juhatuse uuele liikmele

(juhatuse liikme kandidaadile) on esitatud kahtlustusi kuritegude toimepanemises. Küsimus ei

sisaldanud ajalisi piire, mistõttu tuli RAB-ile avaldada mistahes ajal esitatud kahtlustused.

Seejuures tuleb märkida, et 20.10.2021 kirjas RAB-ile ei tuginenud AS sellele, et talle oleks

jäänud mulje, et andmed tuleb esitada vaid viimase kolme aasta kohta. Õige on ka vastustaja ja

kohtu seisukoht, et kui küsimustiku täitjale jäigi mõneti ebaselgeks, millises ajavahemikus

3-22-1492

7(8)

esitatud kahtlustusi küsimuses nr 3 silmas peetakse, võinuks ta seda üle küsida küsimustiku

saatjalt. Selline heas usus koostöö tegemine järelevalve ja subjekti vahel on eelduspärane. Selle

asemel on apellant kolmel korral kiiresti vahetanud juhatuse liikmeid pärast seda, kui RAB on

juhtinud tähelepanu probleemide kohta nende korrektse ärialase mainega. Nõustuda tuleb RAB-

i ja halduskohtuga, et ka see asjaolu viitab pigem sellele, et valeandmete esitamise tegelik

põhjus ei olnud ebaselgus küsimustiku sõnastuses. Soovides tegutseda sedavõrd reguleeritud ja

kõrge riskiga valdkonnas nagu virtuaalvääringu teenuse osutamine, peab mõistlik ettevõtja ja

juhtorgani

liikmekandidaat

mõistma,

et

avaldada

tuleb

kogu

teave

varasemalt

kriminaalmenetluses kahtlustatavana või süüdistatavana olemise kohta. Kokkuvõttes ei tundu

tõsiseltvõetav väide, et küsimustiku täitja ei saanud aru ega pidanudki aru saama, mida temalt

oodatakse.

16. Korrektne ärialane maine on määratlemata õigusmõiste, mida tuleb vastustajal haldusakti

andmisel igakordselt sisustada, lähtudes konkreetse ettevõtja ja taotlusega seotud asjaoludest

(Tallinna Ringkonnakohtu 05.04.2023 määrus asjas nr 3-22-1535, p 13). Ringkonnakohus

leiab, et korrektse ärialase maine tuvastamisel omavad tähtsust kõik olulised asjaolud kogumis,

sh nii hiljutised karistused kuritegude ja väärtegude eest kui ka varasematel aegadel mõistetud

karistused ja kuriteokahtlustused. Ehkki aja jooksul võivad inimesele pikka aega tagasi esitatud

kahtlustused kuritegude toimepanemises kaotada korrektse ärialase maine hindamisel teatud

määral relevantsust, ei ole taotlejal siiski õigust ise otsustada, millised andmed avaldada ja

millised mitte. Korrektse ärialase maine üle otsustab RAB, kelle käsutuses olema kogu teave,

mis võib omada tähtsust maine kohta tervikliku hinnangu andmisel. Korrektse ärialase maine

sisustamisel on tarvis teada asjaolusid isiku kohta, sh tema varasemat elukäiku (vrd Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 15.02.2023 määrus asjas nr 1-15-1446, p 15). Sellel eesmärgil nõutigi

küsimustiku täitmist. Ebaõige on apellandi seisukoht, et süüdimõistmisega mittepäädinud

kahtlustus on ebaoluline teave, mida subjekt ei pea RAB-ile avaldama. Kui inimesele on kunagi

esitatud kahtlustus, on järelevalve subjektil võimalik teha RAB-iga koostööd ja selgitada

järelevalve käigus täpsemalt juhtunu asjaolusid ning esitada seisukohad, miks varasem

kahtlustus ei peaks subjekti arvates (enam) kaasa tooma korrektse ärialase maine kaotust. Kui

subjekt jätab küsimustikus andmed esitamata, võib juhtuda, et RAB ei saa kahtlustuse kohta

teavet muudest allikatest (nt andmed pole säilinud, kahtlustused esitati välisriigis vms) ning

inimese varasemat käitumist iseloomustavad andmed jäävad maine kohta tervikliku hinnangu

andmisel arvesse võtmata. See oleks vastuolus seaduse (järelevalve teostamise) eesmärgi ja

mõttega, arvestades kui oluline on tegelik ning toimiv järelevalve ettevõtluskeskkonna

usaldusväärsuse ja läbipaistvuse tagamisel (RahaPTS § 1).

17. Ringkonnakohtu hinnangul on ekslik apellandi väide, et RAB on haldusaktis ise möönnud,

et küsitav teave oleks haldusmenetluses olnud ebaoluline. Sellist seisukohta ei ole haldusaktis

väljendatud. Kaevatavas otsuses on märgitud, et juhul kui RAB-ile ei oleks teatavaks saanud

asjaolu, et isiku osas on toimunud kaks kriminaalmenetlust, oleks tegevusloa muutmise taotlus

võib-olla lahendatud ettevõttele positiivselt. Seega omas teabe varjamine olulist tähtsust.

18. Juhatuse liikmete sobivust hinnati apellandi suhtes toimunud haldusmenetluses. Kohustatud

isikuks, kelle üle RAB järelevalvet tegi, oli tegevusluba omav/taotlev virtuaalvääringu teenuse

pakkuja ehk apellant. Seega vastutas apellant selle eest, millised andmed esitatakse juhatuse

liikmete maine hindamiseks ning tähtsust ei oma see, kas asjaomase avalduse esitas apellant

või juhatuse liikme kandidaat. Tuleb siiski märkida, et AS oli küsimustiku täitmise ajal ka

apellandi juhatuse liige ehk ei saa väita, et apellandil ei olnud küsimustiku täitmisega seost.

RAB ja halduskohus on õigesti selgitanud, et tegevusloa taotleja ja omaja peab eeskätt ise

hoolitsema selle eest, et tema juhtorganite liikmed vastaksid seaduses ettenähtud nõuetele. On

ettevõtja enda korraldada ja äririsk, kuidas ta tagab nende nõuete täitmise. Ettevõtjal on näiteks

võimalik sõlmida juhtorgani liikmekandidaadiga leping, mille kohaselt esitab viimane kõik

3-22-1492

8(8)

relevantsed andmed ja vastutab õigussuhtes tegevusloa taotlejaga nende õigsuse eest.

Õigussuhtes RAB-iga on aga õigused ja kohustused ning vastutus tegevusloa taotlejal.

19. Ülejäänud väidete kohta on halduskohus esitanud piisavad ja õiged põhjendused ning

puudub vajadus neid siinkohal korrata.

20. Ringkonnakohus märgib täiendavalt järgmist. Tegevusloa kehtetuks tunnistamine tuleb

otsustada materiaalõiguse normide alusel, mis kehtivad otsuse tegemise ajal (HMS § 54).

Materiaalõiguse normide hulka kuuluvad sätted, milles on esitatud tegevusloa omamise

eelduseks olevad sisulised tingimused (vrdl Riigikohtu halduskolleegiumi 28.12.2021 otsus

asjas nr 3-17-1994, p 19). Tegevusloa omamise eelduseks olevad tingimused pole

menetlusnormid, mille puhul kohalduksid HMS § 5 lg 5 järgi menetluse alguses kehtinud

õigusnormid. Sellest tulenevalt oli RAB-i 10.06.2022 otsuse tegemise ajal alust juhinduda

15.03.2022 jõustunud RahaPTS § 75 lg 1 p-st 7. Selle sätte kohaselt tunnistab RAB lisaks

MSÜS § 37 lõikes 1 sätestatule tegevusloa kehtetuks, kui virtuaalvääringu teenuse pakkuja on

esitanud või tema volitusel on esitatud RAB-ile valeandmeid. See säte ei eelda tahtlust, vaid

näeb ette objektiivse vastutuse. Tegemist on imperatiivse normiga, mis ei jäta RAB-ile

kaalutlusõigust. Normi eesmärgi ja mõtte kohaselt peab tegemist olema sellist laadi

valeandmete esitamisega, mis võisid sisuliselt ja olulisel määral mõjutada RAB-i otsuseid.

Praegusel juhul on selle normi kohaldamise eeldused täidetud vaatamata asjaolule, et RAB pole

oma otsuses sellele alusele viidanud (HMS § 58).

21. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja

menetluskulud jäävad seega kaebaja enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist

taotlenud, mistõttu jäävad ka vastustaja võimalikud apellatsioonimenetluse kulud vastustaja

enda kanda (HKMS § 109 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)