2-23-6738/16 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hele Kaldma

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

28. detsember 2023, Tartu kohtumaja kantselei

Tsiviilasja number

2-23-6738

Hagi ese

H. H. ja L. H. hagi I. H. vastu elatise

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

4302 eurot ja 4968 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja I: H. H. (ik xxxxxxxxxx),

Hageja II: L. H. (ik xxxxxxxxxx),

Hagejate seaduslik esindaja A. O. (e-post )

Hagejate lepinguline esindaja: Monika Sulg (OÜ

HUGO; e-post monika@hugolegal.ee )

Kostja:

I.

H. (ik xxxxxxxxxxx,

e-post

hxxxxxxxxxxxx@xxxxxxxx

Kostja lepinguline esindaja Helin Potter (e-post

helinpotter@xxxxxxxx)

Menetlus

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Mõista I. H. H. H. ja L. H. kasuks välja elatis 1. maist 2023 kuni 31.

oktoobrini 2023 eest kokku 243 eurot 30 senti.

3. Välja mõista I. H. H. H. kasuks igakuine elatis alates 1.

detsembrist 2023 kuni H. H. täisealiseks saamiseni perekonnaseaduse § 101 lg

1 alusel arvutatud summas, s.o 211 eurot 11 senti kuus.

4. Välja mõista I. H. L. H. kasuks igakuine elatis alates 1.

detsembrist 2023 kuni L. H. täisealiseks saamiseni perekonnaseaduse § 101 lg

1 alusel arvutatud summas, s.o 179 eurot 44 senti kuus.

5. Välja mõista I. H. L. H. kasuks lisaks punktis 4 nimetatud elatisele L. H.

treeningutega seotud kulude katteks 50 eurot kuus alates kohtuotsuse

tegemisest.

6. Otsuse resolutsiooni punktides 3 ja 4 välja mõistetud elatise suurus muutub iga

aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2024), lähtudes baassumma

indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse §

101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse (kehtiva

perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates

lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. Kehtiva elatise suurust on

võimalik arvutada https://www.just.ee/elatiskalkulaator/.

7. Elatis maksta iga kalendrikuu eest ette, s.o iga järgmise kuu elatis tasuda

hiljemalt eelneva kuu viimasel kuupäeval A. O. arvelduskontole nr

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, selgitusega „elatisraha“, näidates makse selgituses ära

kuu ja aasta, mille eest elatist makstakse.

8. Jätta H. H. ja L. H. nõue tagasiulatuva elatise perioodi 7. mai 2022 kuni 6. mai

2023 väljamõistmiseks rahuldamata.

9. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

10. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele, v.a alaealised lapsed.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses,

kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel

ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1. H. H. (hageja I) ja L. H. (hageja II) esitasid 7. mail 2023 Tartu Maakohtule hagi I.

H. (kostja) vastu elatise väljamõistmiseks. 30. mail 2023 esitasid hagejad puuduste

kõrvaldamise raames hagiavalduse tervikteksti (dtl 16-26). Hagejad palusid mõista

kostjalt välja igakuise elatise alates 7. maist 2023 kuni hagejate täisealiseks saamiseni

hageja I kasuks 478 eurot ja hageja II kasuks 552 eurot. Lisaks palusid hagejad kostjalt

välja mõista tagasiulatuv elatis perioodi 7. mai 2022 kuni 6. mai 2023 eest hageja I

kasuks 3563,59 eurot ja hageja II kasuks 4539 eurot.

Hagiavalduse kohaselt on hagejate vanemad A. O. (hagejate seaduslik esindaja) ja

kostja. Hagejad elavad hagejate seadusliku esindaja juures. Hagi kohaselt on kostja

taganud lastele ebaregulaarse ülalpidamise. Hagejad tegelevad aktiivselt spordiga-

rahvatants, võimlemine. Arvestades, et mõlemad alad vajavad keskmisest tugevamat

treenimist ja spordialale kohase varustuse olemasolu, võistlustel ja esinemistel käimist

ning osalustasude maksmist leiavad hagejad, et nende tavapärasest elulaadist lähtuvalt

on põhjendatud PKS § 101 alustel elatisest kõrgema elatise nõue.

Hagejate ema on korduvalt palunud laste isal tasuda elatist laste tegelikke vajadusi

arvestades, kuid laste isa ei ole seda teinud. Samas on laste isa olnud nõus, et lapsed

saaksid nendele meeldivate spordialadega tegeleda ja on sõnaliselt olnud valmis lapsi

igati toetama, kuid seda teinud ei ole. Kostja on tasunud jaanuarist 2022 igakuiselt 350

eurot kahele lapsele kokku, kuid sellest ei piisa laste tegelike vajaduste katteks.

12. oktoobril 2023 esitasid hagejad uued arvestused, millest nähtub, et hageja I

keskmine igakuine kulu on 448,29 eurot ja hageja II keskmine igakuine kulu 672,86

eurot (dtl 185-189).

Hagejate seaduslik esindaja esitas tõendid ja selgitused oma varalise seisundi kohta.

Hagejate seaduslik esindaja saab peretoetuseid, sh lasterikka pere toetust, hagejate

seaduslikule esindajale kuuluvad sõiduautod xxxxxxxxxxxxxxxxx, reg. märk xxxxxx,

ehitusaasta 2012; xxxxxxxx-xxxx, reg.märk xxxxxx, ehitusaasta 2017 ja kinnisasi

(reg.nr xxxxxx) aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx.

KOSTJA SEISUKOHT

2. Kostja ei nõustu hagejate nõudega tasuda tagasiulatuvalt täiendavat elatist perioodil

7. mai 2022 kuni 6. mai 2023, s.o hagejale I summas 3563 eurot 59 senti ja hagejale II

summas 4539 eurot, kokku 8102 eurot 29 senti. Tagasiulatuv elatisenõue ei ole

põhjendatud. Kostja on ülalpidamiskohustust täitnud hagejate emaga kokkulepitud

elatise määras.

Perioodil 6. mai 2022 kuni 31. jaanuar 2023 kuulus elatisena tasumisele elatise

kalkulaatori kohaselt 417 eurot 43 senti. Kalkulaator arvestab asjaolu, et hagejate

vanusevahe on väiksem kui kolm aastat. Kalkulaator ei võta arvesse ema kolmandat last

ega suurepere toetust. Kostja tasus hagejatele kokkuleppel 350 eurot ja viis igapäevaselt

kooli hagejat I ning hagejat II treeningutele (esmases hagiavalduses on antud fakti

kinnitatud), vajadusel transportis hagejaid ka muul ajal. Lisaks tasus kostja 25. juunil

2022 hagejate jalanõude eest 28 eurot ning mõlema hageja soengu eest 50. Samuti tasus

kostja 16. oktoobril 2022 hageja II võistluste eest 200 eurot. Summad on kantud

hagejate ema arvelduskontole. Lisaks on hagejate ülalpidamiseks andnud sularaha

kostja isa.

Kostja oli perioodil veebruar 2022 kuni mai 2022 töötu ning tema sissetulekuks oli

töötukassa poolt makstav tasu 654 eurot, millest kostja tasus 350 eurot varasema 400

euro asemel igakuiselt elatisena, lisaks kandis igakuiselt hagejale I taskuraha

minimaalselt 10 eurot ning viis hagejat I (kui ka hagejate ema abikaasa tütart) igal

hommikul kooli ning jätkas hageja II treeningule viimist.

Alates juunist 2022 asus kostja tööle, saades töötasu 1542 eurot (netotasu). Kostja jätkas

elatise tasumist summas 350 eurot, lapse kooli/trenni viimist ja sealt toomist (antud fakti

on hagejad oma esmases hagiavalduses ka kinnitanud), tasus hagejale I taskuraha.

Käesolevalt on kostja töötasu xxxxxxxxxxxxxxxxxxx-s 1850 eurot (netotasu) ning

tasub ühes kuus Swedbank AS-ile eluasemelaenu, kus laenu põhiosa makse on umbes

235 eurot kuus, intressimakse umbes 504 eurot kuus, laenukindlustusmakse 25 eurot 88

senti kuus, elukindlustusmakse 6 eurot 86 senti kuus, Holm Pank järelmaks summas 52

eurot 41 senti. Kostja on kandnud üle ka Maksu- ja Tolliameti poolt enamtagastatud

tulumaksu hagejate ema kontole, aastal 2023 oli see summas 369 eurot 89 senti. Kostja

tasub igakuiselt H. H. taskuraha 10 eurot kuus ja L. H. tasus kostja septembris 2023

summa 15 eurot. Mõlemale hagejale tasub hageja elatisena kokku 350 eurot kuus.

Lisaks on kostjal kulud transpordile (umbes 100 eurot kuus), toidule, riietele,

hügieenile, eluasemele, autoremondile.

Kostjale kuulub sõiduk xxxxxxxxx, reg nr xxxxxxx, väljalaskeaasta 2004; mootorpaat

ehitusaastaga

1980,

kaasomand

kinnisomandile

aadressil

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx (reg.nr xxxxxxx).

Kostja abikaasa tasub eluasemega seotult: elektrikulu, prügiveo, TV/internet,

hoolduskulusid, eluaseme küttekulu (gaas). Lisaks on abikaasal alaealine laps, kellega

seotud kulusid ta kannab.

Perioodil 1. veebruar 2023 kuni 31. märts 2023 oli elatisekalkulaatori kohaselt elatise

suurus hagejatele kokku 315 eurot 48 senti kuus. Kalkulaator võtab arvesse nii

lapsetoetused kui lasterikka pere toetused. Kostja tasus hagejatele antud perioodil

elatisena 350 eurot, viis hagejat I igapäevaselt kooli ja viis hagejat II treeningule,

vajadusel transportis hagejaid ka muul ajal.

Perioodil alates 1. aprillist 2023 on elatisekalkulaatori kohaselt elatise suurus hagejatele

kokku 381 eurot 40 senti kuus. Kostja tasub elatisena kokku 350 eurot kuus, viib

hagejat I kooli ja hagejat II treeningule, vajadusel transpordib hagejaid ka muul ajal.

Seega on alusetu hagejate ema väide, et kostja ei ole osalenud lastega seotud kulude

kandmisel ning et kostja väited laste toetamiseks on paljasõnalised. Hagiavalduse lisast

20 nähtub, et hagejate ema on nõudnud septembris 2022 suuremat elatist ning kostja on

selgitanud, miks tal ei ole võimalik tasuda suuremat elatist. Seega kui kohus peaks

asuma seisukohale, et elatise nõudmine tagasiulatuvalt on põhjendatud, siis tuleb

arvestada, et kokkulepe kohaselt tasus kostja elatisena 350 eurot kuni oktoobrini 2023

kaasa arvatud. Kostja on siiski seisukohal, et olles hagejate emale oma majanduslikku

olukorda selgitanud, kehtis kokkulepe edasi.

Arvestades asjaolu, et kostja on osalenud hagejate ülalpidamisel regulaarselt ning

tasunud elatist hagejate emaga kokkulepitud summas, ei ole elatise nõudmine

tagasiulatuvalt põhjendatud ega vajalik.

Hagiavalduse kohaselt on hageja ema sissetulekuks 730 eurot vanemahüvitisena ning

lasterikkapere ja lastetoetused 1010 eurot, s.o kokku 1740 eurot. Hagejate ema on

seisukohal (esmane hagiavaldus), et lasterikkapere ja lastetoetused on seotud tema

abikaasa ja nende ühise lapsega.

Seega on hagejate ema seisukohal, et hagejatega seotud igakuised kulud on kokku 1582

eurot [2x(478+552)] ja seda kulu on ta kandnud oma 730 eurose sissetuleku juures,

millele lisandub kostja poolt makstav elatis 350 eurot.

Kostja on seisukohal, et nõutud elatise summa ei ole põhjendatud, on ülepaisutatud ning

ei lähtu hagejate tegelikust ülalpidamise kulust. Suuremahuliste kulutuste tegemine

rõhutatud elustandardi säilitamisel ei pruugi olla põhjendatud ja vajalik ning tegemist ei

pruugi olla kuludega, mille tasumise nõudmine kostjalt oleks põhjendatud. Selliseid

standardeid ei olnud ka kostja ja hagejate kooselu ajal.

30. novembri 2023 lõppseisukohas on kostja selgitanud, et tasub käesoleval ajal

hagejatele elatisena 390 eurot 55 senti kuus. Kostja tasub ka edaspidi H. H. ja L. H.

alates

hagiavalduse

esitamisest

seadusjärgses

määras

vastavalt

elatiskalkulaatorile (arvestusega hageja 1, hageja 2 ja hagejate ema kolmas laps) elatist,

s.o summas 390 eurot 55 senti. Kostja tasub vähemtasutud elatisena perioodil mai 2023

kuni 31. oktoober 2023 summas 40 eurot 55 senti (390,55-350) kuus, kokku 243 eurot

30 senti (40,55x6). I. H. tasub alates kohtulahendi tegemisest L. H. treeningutega

seotud kulude katteks 50 eurot kuus (dtl 269-270).

KOHTU SEISUKOHT

3. Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada osaliselt ning mõista kostjalt hagejate

kasuks välja elatis seadusjärgses määras hagi esitamisest alates kuni hagejate

täisealiseks saamiseni, s.o H. H. 211,11 eurot ja L. H. 179,44 eurot kuus. L. H. tasub

kostja lisaks elatisele igakuiselt ka treeningute katteks 50 eurot alates kohtuotsuse

tegemisest. Hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata tagasiulatuva elatise väljamõistmiseks.

4. Perekonnaseaduses on sätestatud põlvnemisest tulenev ülalpidamiskohustus. PKS

§ 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme

ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 p 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama

alaealine laps. Vaidlust ei ole poolte vahel selles, et hagejad on kostja lapsed, kes on

alaealised. Seega on hagejad õigustatud isikuks esitama hagi elatise saamiseks.

5. Hagejad on esitanud elatise väljamõistmise nõude maist 2023 kuni hageja I

täisealiseks saamiseni täpsustatud arvestuse kohaselt summas 224,15 eurot kuus ja kuni

hageja II täisealiseks saamiseni summas 336,43 eurot (dtl 185-189). Täpsustatud

arvestusest on hagejad välja võtnud kulud autokütusele, sidekulud, TV paketi kulu,

reisikulud, kultuurisündmuste külastamise kulud jne. Tuvastatud on, et kostja on

tasunud alates hagiavalduse esitamisest igakuiselt hagejate ülalpidamiseks 350 eurot

kuu,s novembrikuu eest 390,55 eurot, lisaks igakuiselt 10 eurot H. H. taskuraha ning

transportinud lapsi kooli ja trenni. Lisaks ei ole hagejad vastu vaielnud kostja väitele, et

kooselu lõppemisel, jättis kostja temale kuulunud mõttelise osa kinnisasjast hagejate

seaduslikule esindajale hüvitist saamata, et tagada lastele elukoht. Kui vanem on

kokkuleppe järgi jätnud teisele vanemale lapsele elatise maksmiseks vara, tuleb juhul,

kui see ei kahjusta lapse huve, arvestada seda kokkulepet ka tulevikus täita tuleva elatise

kohustuse kindlaksmääramisel (PKS § 100 lg 3 teine lause).

6. Elatisnõude määramisel tuleb lähtuda miinimummääras kehtivatest normidest, millest

tulenevalt ei pea elatisenõuet ega selle nõude esitamise eelduseks olevaid lapse vajadusi,

mis ei ületa miinimummäära põhjendama ega tõendama. Riigikohus on korduvalt

selgitanud (nt lahendi nr 3-2-1-35-17 p-s 27), et tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks

kulub

kummagi

vanema

ülalpidamiskohustust

arvestades

kahekordne

elatise

miinimummäär ning et mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülalpidamist seaduses

sätestatud miinimumsuuruses. Kuna hagejad vähendasid nõutavat elatist määras, mis

vastab PKS § 101 lg 1 sätestatud määrale, ei pea hagejad oma kulutusi tõendama. Seega

ei analüüsi ka kohus elatise miinimummäära ületavate kulutuste suurust.

7. PKS § 100 lg 2 järgi peab alaealise lapse vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust

elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse

kasvatamises. Kui lapse vanemad elavad lahus ja laps elab koos ühe vanemaga, on

elatise andmise viisiks eelkõige raha perioodiline maksmine (PKS § 100 lg 1).

PKS § 100 lg 4 järgi tuleb elatist maksta iga kalendrikuu eest ette ehk hiljemalt iga kuu

esimeseks kuupäevaks. PKS § 101 lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla

väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa. Igakuise elatise arvutamise aluseks

tuleb võtta elatise baassumma (PKS § 101 lg 3), millele lisandub 3% eelneva

kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest

brutokuupalgast (PKS § 101 lg 4). Seejärel tuleb võtta arvesse, et vanem ei pea andma

ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse arvel (PKS §

101 lg 5) ning kui hageja viibib kostja juures aasta jooksul keskmiselt 7-15 ööpäeva

kuus, väheneb elatise summa proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava

ajaga (PKS § 101 lg 6). Juhul kui elatist tuleb tasuda sama pere mitmele lapsele,

väheneb järgnevate laste puhul elatise summa 15% esimese lapse elatise summaga

võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe

on suurem kui kolm aastat (PKS § 101 lg 7).

Elatise baassumma on 249,78 eurot. Baassummale lisandub 3% eelneva kalendriaasta

kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast,

s.o 1850 × 0,03 = 55,50 eurot ehk 249,78 + 55,50 = 305,28 eurot. Arvestades, et lapse

vajadusi saab osaliselt rahuldada lasterikka pere toetuse ja lapsetoetuse arvelt, tuleb

elatise summast lahutada pool lasterikka pere toetust jagatud kahele ja jagatud seejärel

laste arvuga, kes saavad toetust: 305,28 - (325/2)/3 = 251,11 ning seejärel lahutada 40

eurot ehk pool perehüvitiste seaduse § 17 lg-s 3 sätestatud lapsetoetuse määrast, s.o

251,11-(80 : 2) = 211,11 eurot. Seega on I. H. kohustus tasuda H. H. ülalpidamiseks

elatist 211,11 eurot kuus.

Sama arvutuskäiku tuleb rakendada L. H. ülalpidamiskohustuse väljaarvutamiseks.

Seega tuleks I. H. tasuda ka L. H. ülalpidamiseks elatist 211,11 eurot kuus.

8. Kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt 7 kuni 15 ööpäeva

kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos

veedetava ajaga. Tuvastatud on asjaolu, et hagejad viibivad isa juures vähem kui 7

päeva, mistõttu ei ole alust vähendada elatise summat proportsionaalselt kohustatud

vanemaga koos veedetud ajaga.

9. Kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse

järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga

võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe

on suurem kui kolm aastat. Kuna H. H. ja L. H. vanusevahe on väiksem kui 3 aastat,

saab L. H. 15% vähendatud määra, s.o 211,11 x 0,85 = 179,44 eurot. Seega on I. H.

kohustus tasuda L. H. ülalpidamiseks elatist 179,44 eurot.

Kostja on nõustunud tasuma lisaks L. H. makstavale elatisele ka alates kohtulahendi

tegemisest L. H. treeningutega seotud kulude katteks 50 eurot kuus. Kuna kostja on

avaldanud oma valmisolekut täiendava kulutuse kandmiseks seoses L. H.

hobitegevusega, rahuldab kohus kostja vastavasisulise taotluse.

10. Eeltoodud põhjendustel on kohus seisukohal, et kostjal tuleb hagejatele anda

ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras alates hagi esitamisest kuni hagejate

täisealiseks saamiseni.

Kuna perioodi mai 2023-oktoober 2023 eest on kostja tasunud elatist kokku 350 eurot,

siis tuleb I. H. hagejate kasuks välja mõista vähemtasutud elatisena kuus summas 40

eurot 55 senti (390,55-350) kuus, kokku 243 eurot 30 senti (40,55x6).

Lisaks mõistab kohus kostjalt välja alates kohtuotsuse tegemisest L. H. kasuks

treeningutega seotud kulude katteks 50 eurot kuus.

11. Hagejad paluvad mõista kostjalt välja tagasiulatuv elatis perioodi 7. mai 2022 kuni

6. mai 2023 eest hageja I kasuks 3563,59 eurot ja hageja II kasuks 4539 eurot.

PKS § 100 lg 3 esimese lause järgi võivad vanemad oma lapse ülalpidamise kohustuse

täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja

kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda. Vanemate kokkulepe ei välista ega

piira PKS § 100 lg 3 teise lause järgi üldjuhul lapse seadusest tuleneva elatisenõude

esitamist. PKS § 100 lg 3 teise lause järgi tuleb lapse elatisenõude puhul arvestada

mh vanemate

kokkuleppega

ettenähtut,

s.o vanemate

kokkulepitud

ülalpidamiskohustuse täitmise viisi ja korda.

Riigikohtu 10. veebruari 2021 otsuse tsiviilasjas nr 2-19-9679, p-s 11 on kolleegium

selgitanud, et vanemate kokkulepet lapsest lahus elava vanema kohustuse kohta maksta

lapsega koos elavale vanemale lapse ülalpidamiseks iga kuu kindla suurusega

rahasumma

saab

üldjuhul

pidada

vanemate

ülalpidamiskohustuse

täitmise

reguleerimiseks

omavahelises

suhtes.

Sellise

kokkuleppe

pooleks

on

lapse

ülalpidamiskohustust samal ajal täitma kohustatud vanemad, mitte laps. Elatiskokkulepe

võib olla aga käsitatav lapse kui kolmanda isiku kasuks sõlmitud lepinguna VÕS §

80VÕS § 80 mõttes (Riigikohtu 23. veebruari 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-101-

15, p 13; Riigikohtu 26. aprilli 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-111-16, p 22).

Kostja on selgitanud, et vanemate vahel oli kokkulepe elatise tasumiseks. Hagejate

seaduslik esindaja sellele vastuväiteid ei ole esitanud. Kohus tuvastas hagejate vanemate

vahelise kokkuleppe elatise tasumiseks. Algselt tasus kostja 400 eurot kahe lapse

ülalpidamiseks, kuid jaanuarist 2022 vähendas elatist 50 euro võrra ning tasus 350 eurot

(vanemate vaheline e-kirjavahetus dtl 51-56). Tuvastatud on ka asjaolu, et hagejate

seaduslik esindaja teavitas 6. septembril 2022 kostjat, et soovib laste ülalpidamiseks

saada elatist 450 eurot, seoses elukalliduse tõusuga (dtl 57-59). Kostja vastas hagejate

seaduslikule esindajale, et hetkel ei ole tema materiaalne seisund selline, et tasuda elatist

450 eurot kuus (dtl 60-62). Kostja jätkas hagejatele elatise tasumist 350 eurot kuus.

Kolleegium on varem leidnud, et kui vanemad on sõlminud elatise maksmise kohta

kokkuleppe ja kokkulepitud elatis ei kata lapse vajadusi, võib vanem esitada lapse nimel

teise vanema vastu hagi elatise väljamõistmiseks, mida kinnitab ka PKS § 100 lg 3 teine

lause, st selleks ei ole vaja vanemal esitada hagi VÕS § 97 alusel kokkuleppe

muutmiseks elatise suurendamise eesmärgil (vt ka Riigikohtu 16. jaanuari 2013. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-160-12, p 16; 26. juuni 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-78-13, p-

d 13-16).

Riigikohus on selgitanud, et vanemate kokkulepet saab võimaluse korral arvestada lapse

tulevikus sissenõutavaks muutuva elatise väljamõistmisel, kuid eelkõige tuleb seda

arvestada tagasiulatuva elatisenõude puhul, et hinnata, kas vanem on kohtusse

pöördumisele eelneval ajal ülalpidamiskohustust täitnud (vt Riigikohtu 26. juuni 2013. a

otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-78-13, p 13, 19. juuni 2020. a otsus tsiviilasjas nr 2-18-6499).

Maakohus on tuvastanud, et vanematevahelise kokkuleppe alusel tasus kostja alates

jaanuarist 2022 elatist 350 eurot ning jätkas samas suuruses elatise tasumist ka pärast

hagejate seadusliku esindaja poolt septembris 2022 edastatud kirja ning hagejate

seaduslik esindaja võttis selles summas elatise tasumise vastu. Alles mais 2023 esitas

hagejate seaduslik esindaja hagiavalduse kohtusse. Sellise toiminguga on tuvastatav

elatiskokkuleppe ülesütlemine. Eeltoodut arvesse võttes ei ole perioodi 7. mai 2022 - 6.

mai 2023 eest põhjendatud tagasiulatuva elatise väljamõistmine hagejate kasuks, kuna

kostja on vanematevahelist kokkulepet korrektselt täitnud. Seega jätab kohus hagejate

nõude tagasiulatuva elatise väljamõistmiseks rahuldamata.

12. Kohus selgitab, et PKS § 100 lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest

ette. Hageja on märkinud hagiavalduses elatise maksmise rekvisiidid.

Kohus selgitab, et kui elatisnõude aluseks olevad asjaolud muutuvad, võib kumbki pool

nõuda elatise suuruse muutmist hagimenetluses (TsMS § 497).

13. Elatise suurus muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2024), lähtudes

baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse §

101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse (kehtiva perehüvitiste

seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse

muutumisele järgnevast kuust.

14. TsMS § 164 lg 1 kohaselt alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma

menetluskulud ise.

allkirjastatud digitaalselt/

Hele Kaldma

kohtunik