2-20-120934/53 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Priit Kama

Määruse tegemise aeg ja koht

27. detsember 2023, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-20-120934

Tsiviilasi

L.N. avaldus Lääne-Harju vald, Paldiski linn,

Sadama tn 29 korteriühistu vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Menetlustoiming

Lõpplahend hagita menetluses

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja: L.N. (isikukood XXX, elukoht xxx),

lepinguline esindaja Marina Suhnjova

Puudutatud isik: Lääne-Harju vald, Paldiski linn, Sadama

tn 29 korteriühistu (registrikood 80063196, asukoht

Sadama tn 29, Paldiski linn, Lääne-Harju vald, Harju

maakond 76806), lepingulised esindajad Danil Lipatov ja

Oksana Smirnova

Kohtuistungi toimumise aeg

RESOLUTSIOON

12.12.2023

1. Rahuldada L.N. avaldus.

2. Mõista Paldski linn, Sadama tn 29 korteriühistult välja L.N. kasuks põhivõlg

summas 897,51 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis seisuga 06.03.2023 summas

188,46 eurot ning viivis põhinõudelt (897,1 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras alates 07.03.2023 kuni põhinõude kohase täitmiseni.

3. Jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda.

4. Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus pärast määruse

jõustumist.

5. Määrus toimetada kätte avaldajale ja puudutatud isikule.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju

Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

Menetluse käik

1. L.N. (avaldaja, korteriomanik) esitas 02.06.2020 maksekäsu kiirmenetluse avalduse

Sadama 29 korteriühistu (puudutatud isik, korteriühistu) vastu 309 euro saamiseks.

Puudutatud isik esitas vastuväite ning Pärnu Maakohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ja

andis avaldaja nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks.

2. Avaldaja esitas 20.07.2020 (täiendatud 31.08.2020) Harju Maakohtule avalduse, milles

palus puudutatud isikult mõista enda kasuks välja põhivõla 299,17 eurot, 19.07.2020 seisuga

sissenõutavaks muutunud viivise 5,24 eurot ning alates avalduse esitamisest kuni põhivõla

tasumiseni sellelt seadusjärgses määras viivise. 04.11.2020 nõude suurendamise avalduses

palus avaldaja mõista puudutatud isikult välja põhivõla 897,51 eurot, 04.11.2020 seisuga

sissenõutavaks muutunud viivise 16,92 eurot ning alates 05.11.2020 kuni põhivõla tasumiseni

sellelt seadusjärgses määras viivise.

3. Maakohus jättis 11.03.2021 määrusega avalduse rahuldamata.

4. Avaldaja esitas 23.03.2021 määruskaebuse, milles palus tühistada Harju Maakohtu

11.03.2021 kohtumääruse ning teha uus määrus, millega mõista puudutatud isikult avaldaja

kasuks põhivõlg summas 897,51 eurot ning viiviste võlg 16,92 eurot seisuga 04.11.2020,

samuti mõista puudutatud isikult välja viivis 897,51 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses alates 05.11.2020 kuni põhinõude kohase täitmiseni ning mõista

puudutatud isikult välja avaldaja kasuks avaldaja esimese ja teise kohtuastme menetluskulud.

5. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 14.06.2022 määrusega Harju Maakohtu 11.03.2021

määruse ning saatis asja samale maakohtule uueks läbivaatamiseks. Tsiviilasi jagati uueks

läbivaatamiseks kohtunik Priit Kama menetlusse.

Asjaolud

6. Avalduse kohaselt on avaldaja Paldiski linnas Sadama tn 29 korteri nr 6 omanik. Elamu

korrashoidu teostab Paldiski linn, Sadama tn 29 korteriühistu. Avaldaja teostas 2019. aasta

oktoobris talle kuuluva korteri nr 6 rõdu remondi omal kulul. Remondi põhjuseks oli rõdu

avariiseisund ja korteriomanike tegevusetus, kuna 2016. aastast ei soovinud enamus neist

elumaja avariiliste rõdude remonttööde kinnitamist. Avaldaja teostas remondi omal kulul

summas 1236 eurot ning esitas korteriühistule 24.10.2019 nõude vajalike kulutuste

hüvitamiseks. Puudutatud isik väljastas avaldajale 24.10.2019 lepingu/võlatunnistuse, millega

puudutatud isik tunnistas kohustuse olemasolu summas 1236 eurot ning pooled leppisid

kokku, et võlg tasutakse osamaksetega järgmiselt – I osa summas 309 eurot jaanuaris 2020; II

osa summas 309 eurot aprillis 2020; III osa summas 309 eurot augustis 2020; IV osa summas

309 eurot oktoobris 2020. Puudutatud isik tasus 31.01.2020 esimese osamakse, kuid teise osa

tasumisest on põhjendamatult loobunud. 09.05.2020 palus avaldaja puudutatud isikul teha

teine makse rõdu remondi eest, kuid puudutatud isik teatas 15.05.2020, et kokkulepe oli

koostatud seadust rikkudes. Avaldaja on seisukohal, et nõue muutus sissenõutavaks

01.05.2020 ning palub puudutatud isikult välja mõista võlgnevuse 299,17 eurot, seisuga

19.07.2020 sissenõutavaks muutunud viivise 5,24 eurot ja edasiulatuva viivise VÕS §113

lõikes 1 teises lauses sätestatud määras.

7. Avaldaja esitas 25.09.2020 nõude suurendamise avalduse, kuna 01.09.2020 muutus

sissenõutavaks III osamakse. Puudutatud isik ei ole osamakset tasunud. Avaldaja palub

puudutatud isikult mõista välja põhivõlgnevuse kokku 598,34 eurot, seisuga 24.09.2020

sissenõutavaks muutunud viivise 11,21 eurot ja edasiulatuva viivise VÕS §113 lõikes 1 teises

lauses sätestatud määras.

8. Puudutatud isik esitas 30.09.2020 vastuse avaldusele, milles leiab, et avaldus on täies

ulatuses põhjendamatu ning avaldaja pole avalduses esitatud asjaolusid tõendanud, mistõttu

avaldus tuleb jätta rahuldamata. Puudutatud isik saatis 22.07.2020 avaldajale tehingu

tühistamisavalduse ning 23.07.2020 sai avaldaja selle kätte. Puudutatud isik tühistas lepingu

põhjusel, et otsus hüvitada remondiga seotud kulusid võetakse vastu üldkoosolekul, mitte

juhatusega. Hüvitamise ulatus määratakse majanduskavas, mis peab olema kehtestatud

korteriomanike üldkoosolekul. Antud juhul ei sätesta 2019. ega 2020. aasta Sadama 29

korteriühistu majanduskava korteriomanikele rõdude remondiga seotud kulude hüvitamist.

Korteriühistu ei koostanud uut majanduskava ega kutsunud kokku korteriomanike erakorralist

üldkoosolekut uue majanduskava kehtestamiseks, mis kataks remondiga seotud kulude

hüvitamist. Puudub ka üldkoosoleku otsus, mis lubaks juhatusel vastavat lepingut sõlmida.

Puudutatud isik nõustub, et KrtS § 37 annab korteriomanikule õiguse teha kaasomandi eseme

säilitamiseks vajalikke toiminguid teiste korteriomanike ja korteriühistu nõusolekuta ning ta

võib nõuda korteriühistult vajalike kulutuste hüvitamist, kuid see ei tähenda, et korteriomanik

saab kõiki kulutusi tõlgendada vajalike kulutustega ning nõuda nende hüvitamist

korteriühistult. Puudutatud isik on seisukohal, et nõude esitamise ja rahuldamise esmase

eeldusena tuleb avaldajal tõendada, millise töö ja millistel tingimustel ta tegema pidi,

missugused tööd olid tegelikult tehtud ning kas tehtud tööd saab pidada vajalikuks ning mis

ulatuses. Avaldaja ei ole tõendanud rõdu remonditöid kui vältimatult vajalikke töid

kaasomandi eseme säilitamiseks, mida olnuks korteriomanikul õigus teha teiste

korteriomanike nõusolekuta.

9. Avaldaja esitas 22.10.2020 seisukoha, milles leiab, et korteriomanikud pidid tegema

vajalikke kulutusi rõdude säilitamiseks või kaitsmiseks täieliku või osalise hävimise eest.

Kuna korteriomanikud blokeerisid vastava otsuse vastuvõtmist ja vajalike tegevuste

teostamist, tekkis avaldajal KrtS § 37 lg-ga 1 tagatud õigus teha kaasomandi eseme

säilitamiseks vajalikke toiminguid teiste korteriomanike ja korteriühistu nõusolekuta. Ühtlasi

leiab avaldaja, et puudutatud isiku 21.07.2020 lepingu tühistamise avaldus ei kehti ning palub

kohtul tuvastada, et kohaldub 24.10.2019. aasta võlatunnistus.

10. Avaldaja esitas 04.11.2020 teistkordse nõude suurendamise avalduse, kuna 01.11.2020

muutus sissenõutavaks IV osamakse. Puudutatud isik ei ole osamakset tasunud. Avaldaja

palub puudutatud isikult välja mõista põhivõlgnevuse summas 897,51 eurot, seisuga

04.11.2020 sissenõutavaks muutunud viivise 16,92 eurot ja edasiulatuva viivise VÕS §113

lõikes 1 teises lauses sätestatud määras.

11. Puudutatud isik esitas 20.11.2020 seisukoha nõude suurendamise osas, milles leiab, et

avaldus tuleb jätta rahuldamata, kuna 24.10.2019 leping ei saa olla võlgnevuse ega viiviste

väljamõistmise nõude aluseks, kuna leping on tühistatud. 12.01.2021 esitas puudutatud isik

seisukoha, milles leiab, et avaldaja poolt tehtud rõdu remondikulud ei ole vajalikud kulud

TsÜS-i ja KrtS-i mõttes. Puudutatud isik esitas asjatundja arvamusena OÜ Teie Maja

üldehitusliku auditi. Puudutatud isik on seisukohal, et avaldaja tehtud rõdu remonditöid ei saa

käsitleda rõdu säilitamiseks vajalike töödena, kuna see ei peatanud hävitavat protsessi, vaid

peitis ohtliku hävitava protsessi füüsilise jälgimise. Uus betoonikiht suurendas koormust

remondita jäänud kandvale raudbetoonkonsoolile, mis suurendab kokkuvarisemise ohtu.

12. Avaldaja esitas 06.03.2023 seisukoha, milles märgib, et 2016. aastal koostatud elamu

tehnilise seisukorra hindamisraportis pööras ekspert korteriühistu tähelepanu, et hoone rõdud

on avariilises seisukorras. Juhatus tõstatas rõdude remondi küsimuse 2018. ja 2019. aasta

korteriomanike üldkoosolekul, kuid kuna 16 korteriomandit on ilma rõduta ning üksnes 11

korteriomandit rõduga, blokeeriti otsus häälteenamusega. Avaldaja leiab, et 24.10.2019

leping-võlatunnistus on konstitutiivne. Juhatuse tahe oli teha avariiseisundis rõdule remont

ning sellega täita korteriühistu kohustusi kaasomandi säilitamiseks. Leping-võlatunnistus oli

õigustatud korteriühistu huvidega, et vältida suurema kahju tekkimist rõdu varisemise tõttu.

Leping-võlatunnistus on kehtiv, sest puudutatud isiku 27.07.2020 avalduse materiaalsed

eeldused on täitmata, kuna leping-võlatunnistus ei ole puudutatud isiku huvidega vastuolus.

Ühtlasi suurendas avaldaja nõuet ning palub puudutatud isikult mõista välja põhivõlg 897,51

eurot ning viiviste võlg 188,46 eurot seisuga 06.03.2023. Samuti mõista puudutatud isikult

VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates 07.03.2023 kuni põhinõude kohase

täitmiseni. Alternatiivselt palub avaldaja mõista puudutatud isikult KrtS § 37 alusel

põhivõlgnevuse summas 1196,70 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 256,86 eurot ning

edasiulatuva viivise VÕS §113 lõikes 1 teises lauses sätestatud määras.

13. Puudutatud isik esitas 13.03.2023 seisukoha, milles leiab, et tühistatud 24.10.2019 leping

ei saa olla võlgnevuse ega viiviste väljamõistmise nõude aluseks. Ühtlasi ei nähtu avaldaja

alternatiivse nõude kujunemiskäiku, puudutatud isik palub nõude KrtS § 37 alusel jätta

rahuldamata. Puudutatud isik leiab, et 24.10.2019 sõlmitud lepingut saab käsitleda tehinguna.

Avaldaja ja endise juhatuse liikme GŠ tegelik tahe oli vältida küsimuse arutamist

üldkoosolekul. Rõdu varisemise oht eksisteerib jätkuvalt, mistõttu tehtud remondiga ei

välditud suurema kahju tekkimist korteriühistule. Leping ei ole kehtiv, kuna 22.07.2020 saatis

korteriühistu tühistamisvalduse, mille avaldaja sai kätte 23.07.2020. Tühistamise materiaalsed

ja formaalsed eeldused on täidetud.

14. 12.12.2023 toimunud istungil jäi avaldaja seisukohale, et leping-võlatunnistus oli

konstitutiivne, puudutatud isiku hinnangul aga deklaratiivne. Avaldaja leiab, et ülesütlemise

avalduse materiaalsed eeldused ei olnud täidetud, puudutatud isikul on kohustus tõendada, et

leping-võlatunnistus oli huvidega vastuolus. Puudutatud isik leiab, et avaldaja on korteriühistu

liige ning kuna üldkoosolekul oli tõstatatud küsimus rõdu remondi kohta, pidi avaldaja

teadma, et see teema on üldkoosoleku pädevuses, mitte juhatuse pädevuses. Puudutatud isiku

hinnangul ei olnud tööd vajalikud, pigem olid tehtud tööd kahjulikud, ekspertiisi kohaselt pidi

rdu remont toimuma projekti alusel, mida avaldaja ei tellinud. Avaldaja leiab, et ehitusseaduse

järgi ei ole rõdu remontimiseks projekt vajalik. Tegemist oli soovituse, mitte kohustusega.

Kohtumääruse põhjendused

15. Kohus, tutvunud menetlusosaliste seisukohtade ja tõenditega ning tutvunud

ringkonnakohtu juhistega, leiab, et avaldus tuleb rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 613 lg 1 p 1 kohaselt lahendab kohus hagita menetluses korteriomaniku või

korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme

valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning

korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi. TsMS § 477 lg 1 sätestab, et

hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse

kohta sätestatud erisusi.

16. Kohus on tuvastanud järgmised asjaolud:

-

avaldaja on Paldiskis asuva Sadama 29-6 korteriomandi omanik;

-

korterelamu korrashoiu eest vastutab puudutatud isik;

-

2016. aasta juunis selgus, et korterelamu rõdud on avariilises seisukorras ning vajavad

kiiremas korras kapitaalremonti või lammutamist;

-

puudutatud isiku majanduskava ei näinud ette rõdude remonti ega sellega seotud

kulude hüvitamist;

-

avaldaja remontis 2019. aasta oktoobris ilma projektita enda korteri rõdu, tasudes selle

eest 1236 eurot;

-

avaldaja esitas 24. oktoobril 2019 puudutatud isikule rõdu remondikulude hüvitamise

nõude;

-

puudutatud isik tunnistas 24. oktoobri 2019. aasta leping-võlatunnistusega võlgnevust

avaldaja ees ja kohustus selle tasuma osamaksetega;

-

puudutatud isik tasus avaldajale esimese 309 euro suuruse osamakse;

-

puudutatud isik saatis 22. juulil 2020 avaldajale leping-võlatunnistuse tühistamise

avalduse.

17. Nii menetlusosalised kui ka ringkonnakohus on menetluses käsitanud leping-

võlatunnistust tehinguna ehk õiguslikult siduva võlatunnistusena (vt Tallinna

Ringkonnakohtu 14.06.2022 määruse punkt 11). 12.12.2023 toimunud istungil põhjendas

avaldaja seda, et peab võlatunnistust konstitutiivseks asjaoluga, korteriühistu tunnistas võlga

ja võttis endale sellega kohustusi ning pärast seda tehti ka juba esimene makse. Puudutatud

isik avaldas seisukohta, et võlatunnistus on deklaratiivne, kuid ei osanud seda

üksikasjalikumalt põhjendada. Avaldaja esitatud põhjendused ei tõenda abstraktse kohustuse

loomise tahet leping-võlatunnistuse poolte vahel ning avaldaja esitatud põhjendused kehtivad

ka deklaratiivse võlatunnistuse kohta. Kuna avaldaja ei ole tõendanud, et tegemist oleks

konstitutiivse võlatunnistusega, on eelduslikult tegemist deklaratiivse võlatunnistusega (vt

Riigikohtu 03.06.2021 otsus tsiviilasjas nr 2-19-5601, p 16.2). Ringkonnakohus on

määruskaebust lahendades jõudnud seisukohale, et menetlusosaliste esitatud asjaoludel ei ole

alust arvata, et leping-võlatunnistus oleks tühine (vt ringkonnakohtu määruse punkt 12).

Selliseid asjaolusid ei esitanud menetlusosalised ka hilisemas menetluses. Seega tuleb kohtul

hinnata, kas leping-võlatunnistus võis TsÜS § 131 lg 1 alusel olla tühistatav.

18. Puudutatud isik on 21.07.2020 koostanud tühistamisavalduse ning selle 22.07.2020

avaldajale edastanud. Puudutatud isiku hinnangul on ta leping-võlatunnistuse tsiviilseadustiku

üldosa seaduse (TsÜS) § 131 lg 1 alusel tühistanud. TsÜS § 131 lg 1 alusel tehingu

tühistamiseks peab olema täidetud kolm tingimust:

1) esindaja peab olema rikkunud sisesuhtest tulenevaid kohustusi;

2) tehing peab olema vastuolus esindatava huvidega;

3) tehingu teine pool teab või peab teadma rikkumisest.

Kolmanda eelduse täitmist põhjendas puudutatud isik sellega, kõik tehingu tühistamise

eeldused TsÜS § 131 lg 1 on täidetud, kuna korteriühistu endine juhatuse liige rikkus

korteriomandi- ja korteriühistuseadust (KrtS) ning ignoreeris sellest tulenevat piirangut ja tegi

oma esindusõiguse piire ületades tehingu, mis on vastuolus esindatava huvidega. Puudutatud

isik viitas, et avaldaja peab korteriühistu liikmena olema teadlik, et korteriühistu arvelt kulude

hüvitamine on üldkoosoleku pädevuses ning määratakse majanduskavas. Kohus ei nõustu, et

avaldaja teadlikkus sellest, et vastavad kulud puuduvad korteriühistu majanduskavas

tõendaks, et ta pidi teadma, et juhatuse liikmel ei ole õigus selliseid kulutusi teha. Nagu ka

ringkonnakohus on viidanud oma lahendis, võib KrtS § 37 lg 2 kohaselt kaasomandi eseme

säilitamiseks vajalike toiminguid ja kulutusi teatud juhul teha ka korteriühistu üldkoosoleku

nõusolekuta ning vajalike kulutuste hüvitamist ka korteriühistu juhatuselt nõuda (vt

ringkonnakohtu määruse punkti 12.3.2.). Seega võis avaldaja põhjendatult arvata, et

korteriühistu juhatuse liige sõlmis temaga leping-võlatunnistuse oma juhatuse liikme

kohustusi täites.

Puudutatud isik ei ole menetluse käigus tõendanud, et avaldaja teadis või pidi teadma, et

juhatuse liige rikkus oma kohustusi. Vastav eeldus oleks täidetud näiteks siis, kui esindaja

ning tehingu teine pool tegutsevad ühiselt ning kooskõlastatult esindatava huvide

kahjustamise või tema arvel õigustamatu eelise saamise eesmärgil (vt TsÜS kommenteeritud

väljaanne § 131 komm 3.1.3). 12.12.2023 istungil avaldas puudutatud isik, et avaldajal ja

endisel juhatuse liikmel võis olla omavaheline kokkulepe, mis oli tehtud avaldaja, mitte

korteriühistu huve silmas pidades. Puudutatud isik on menetluse käigus jaatanud rõdude

remondivajadust, ent leidnud, et leping-võlatunnistus oli sõlmitud selleks, et vältida küsimuse

arutamist üldkoosolekul. Kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav, et avaldaja oleks teadlikult

tellinud sobimatu remondi rõdule, mis on küll korteriomanike kaasomandis, kuid mida

avaldaja kasutab. Puudusi varjava remondi tellimine rõdule seaks eelkõige ohtu avaldaja enda

elu ja tervise, mistõttu ei ole põhjust järeldada, et ta sellise remondi tellida soovis. Isegi kui

eeldada, et juhatuse liige kahjustas kohustuse võtmisega korteriühistu huve, ei ole puudutatud

isik suutnud usutavalt põhjendada, et avaldaja teadis või miks pidi ta teadma, et juhatuse liige

käitub temaga leping-võlatunnistust sõlmides korteriühistu huvisid kahjustavalt.

19. Kuigi eelnevast tulenevalt ei sõltu kohtu hinnangul leping-võlatunnistuse tühistatavus

sellest, millises kvaliteedis kõnealuste rõdude renoveerimistööd tehtud olid, annab kohus asja

ammendava lahendamise huvides hinnangu ka rõdude renoveerimistööde puudulikkuse

tõendatuse kohta.

Puudutatud isik esitas 12.01.2021 Teie Maja OÜ koostatud „Üldehitusliku auditi ja

ekspertarvamuse“ ning 15.01.2021 selle 11-realise lõiguga täiendatud versiooni. 24-

leheküljeline dokument koosneb umbes 16 lehekülje ulatuses hoonest ja selle rõdudest tehtud

fotodest. Esimene lehekülg kujutab endast tiitellehte, teine ja kolmas lehekülg sisaldavad

maatüki üldandmeid. Kahel leheküljel on joonise abil kirjeldatud „küsimuse teooriat“, mis

peaks selgitama armatuuri ja betooni kriitilist hävimist, mida ei ole Sadama 29 kinnistul

asuva ehitisega arusaadavalt seostatud. Vaidlusaluse rõduga seonduvat informatsiooni

sisaldub pooleteisel leheküljel dokumendi lõpus. Hinnangu algversioonis oli märgitud, et

objektil on mitmed rõdud kosmeetiliselt remonditud, täiendatud versioonis on sellise remondi

näitena lisatud kuuenda korteri omanik, kes on tellinud iseseisvalt rõdu remondi OÜ-lt Argo

& Compani. Ühe lausega on kirjeldatud seda, kuidas rõdu olevat renoveeritud: „valati

olemasoleva raudpõrandaplaadi ülaosale uus betoonpõrand ja paigaldati

ventilatsiooniseadmed.“ Hinnangust ei nähu, kuidas on dokumendi koostaja jõudnud

veendumusele, et renoveerimine toimus sellisel viisil. Samas on märgitud, et fassaadi

arhitektuursete vormide muutmise otsused teeb linnaarhitekt, kuid pole aru saada, milliseid

arhitektuurseid vorme rõdude renoveerimisel on muudetud. Lisatud fotodelt selliseid

muudatusi ei nähtu. Napis tekstis on kasutatud mitmeid piltlikke väljendeid, mille sisu on

vaid vaevu aimatav („jaanalinnu ehmatuse põhimõte“, korteriomaniku „amatööresinemine“,

„kosmeetiline remont“). Tekstis ei ole jälgitav, kuidas on hinnangus toodud järeldused

kujunenud. Puudutatud isik ei ole esitanud sisulisi vastuväiteid avaldaja 13.01.2021 esitatud

seisukohale hinnangu kohta (hinnangu koostaja ei täitnud ekspertiisi käigus kehtivate

õigusaktide reegleid, viitas olematule õigusaktile, ei põhjendanud, kuidas ta sai teha järeldusi

krohvi ja betooniga kaetud konstruktsioone avamata). Esitatud hinnang ei võimalda teha

järeldusi, et ehitustööd ei olnud nõuetekohaselt tehtud ning sellest tulenevalt ei saa ka teha

järeldust, et korteriühistu juhatuse liige on leping-võlatunnistust sõlmides tegutsenud

korteriühistu huvide vastaselt.

Kohtuistungil avaldas puudutatud isik küll soovi hinnangu koostajaga täiendavalt

konsulteerida, et avaldaja vastuväiteid omalt poolt kommenteerida, kuid nii hilist tõendite,

mille esitamine oli varasemalt võimalik, vastuvõtmist kohus enam aktsepteerida ei saa.

Muuhulgas andis kohus menetlusosalistele asja uuel läbivaatamisel tähtaja 06.03.2023

täiendavate selgituste ja seisukohtade esitamiseks.

Menetluskulud

20. TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides

lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et

menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid

arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse,

väite või tõendi. Arvestades, et kohus rahuldas avaldaja avalduse, on põhjendatud jätta

menetluskulud puudutatud isiku kanda.

21. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine

ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 sätestab, et

kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra,

määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast

kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2

sätestatud korras. Kohtu hinnangul on menetlusökonoomikast tulenevalt mõistlik

menetluskulude suurust kindlaks määrata alles peale lõpplahendi jõustumist. Seega määrab

kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtumääruse jõustumist käesoleva

seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras.

(allkirjastatud digitaalselt)

Priit Kama

kohtunik