2-23-17215/7 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-23-17215

P A N K R O T I M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hiie Lindmets

Otsuse

avalikult

teatavaks-

tegemise aeg ja koht

22. detsember 2023, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-23-17215

Tsiviilasi

K. L. maksejõuetusavaldus

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

avaldaja/võlgnik K. L. (isikukood xxxxxxxxxx; elukoht

xxxxxxxxxxxx-

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx;

telefon xxxx xxxx; e-post xxxxxxxxx@xxxxxxxxx)

Kohtuistungi toimumise aeg

11. detsember 2023

RESOLUTSIOON

1. Võtta K. L. maksejõuetusavaldus menetlusse.

2. Kuulutada välja K. L. (isikukood xxxxxxxxxx) pankrot kell 16.30 ja algatada K. L.

kohustustest vabastamise menetlus.

3. Nimetada

pankrotihalduriks

usaldusisiku

ülesannetes

S.

T. (xxxxx xxxx-

xxxxxxxxxxxxxxxxx; telefon xxx xxxxxxxxxx xxxx; e-post xxxx@xxxxxxxx).

4. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 16. jaanuaril 2024 kell 15.00 Kalevi 1 Tartus

Tartu kohtumaja saalis nr 348.

5. Kohustada K. L. osalema võlausaldajate esimesel üldkoosolekul.

6. Võlausaldajad, samuti isikud, kellel on õigus rahuldada kolmanda isiku vastu suunatud nõue

pankrotivara arvel pandiõiguse või muu tagatisõiguse alusel, on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul

pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist

oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise

alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Kui võlausaldaja esitab nõude mõjuval põhjusel pärast

nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja.

Võlausaldaja esitab taotluse koos nõudeavaldusega haldurile, kes edastab selle koos PankrS § 1002

lg-s 1 sätestatud dokumentidega kohtule. Võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta

üksnes haldur.

7. Pankrotihalduril koostada võlausaldajate esimeseks üldkoosolekuks võlgniku vara- ja

võlanimekiri.

8. Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku

nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve

teostamises. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb kohtule

esitada pankrotimenetluse lõppemisel, kuid mitte hiljem kui 22. detsembril 2024.

9. Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: tegelema mõistlikult tulutoova

tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja

usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti

andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara

kohta (FiMS § 47 lg-d 1, 2).

Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab

kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta

määruse (FiMS § 49). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille

möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada

mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FiMS § 49

lg 9).

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sealhulgas need

pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku

varale.

10. Jätta menetluskulud K. L. kanda.

11. Pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele.

Avaldada määruse kohta teade PankrS § 33 lg-tes 2 ja 3 nimetatud andmetega väljaandes Ametlikud

Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Pankrotimääruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest.

Asjaolud

1. K. L. (avaldaja/võlgnik) esitas 06.12.2023 Tartu Maakohtule füüsilise isiku

maksejõuetusavalduse (tsiviilasi nr 2-23-17215).

Avalduse kohaselt on võlgnik vallaline. Võlgnikul on kaks ülalpeetavat: tütar A. H.

(sünd xxxxxxxxxx) ja poeg B. H. (sünd xxxxxxxxxx). Käesoleval ajal võlgnik ei tööta. Tema

igakuiseks sissetulekuks on 950 eurot, millest ülalpidamismaksed on 165 eurot, lapse puudetoetus

135 eurot ja võlgniku töövõimetoetus 650 eurot. Võlgniku igakuised väljaminekud on 1890 eurot:

eluasemekulud 850 eurot, kulutused toidule 500 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 100 eurot,

kulutused majatarvetele ja hügieenile 50 eurot, transpordikulud 150 eurot, sidekulud 70 eurot,

kulutused laste koolikohustuse täitmisele 100 eurot ning tervishoiukulud ja ravimid 70 eurot.

Võlgnikule kuulub sõiduauto xxxxxxxxxxx (väljalaskeaasta 2009, hinnanguline väärtus

2500 eurot). Võlgniku kohustuste suurus on 35 584,46 eurot.

Võlgniku selgituse kohaselt tekkisid makseraskused tervislikust seisundist ja töökaotusest

tingituna, samuti lahkuminekust laste isast, kes omakorda põhjustas võlgnikule makseraskusi

(kohtumenetlus pooleli). Võlgnik soovib leida parema töö, et rahaasjad korda saada. Võlgnik

taotleb võlgade ümberkujundamise menetluse algatamist.

Kohtu põhjendused

2. Kohus leiab, et K. L. maksejõuetusavaldus vastab füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS)

§-s 11 sätestatud nõuetele ning avaldus tuleb menetlusse võtta. FiMS § 14 lg-s 1 sätestatud

avalduse menetlusse võtmise keeldumise aluseid ei esine.

3. Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada

võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust

olukorrast tulenevalt ajutine.

Kohus on seisukohal, et võlgniku poolt kohtule esitatud maksejõuetusavaldusest, samuti kohtu

poolt avalikest registritest kogutud andmetest nähtub, et võlgniku kohustused (35 584,46 eurot)

ületavad tema võime oma vara arvel võlausaldajate nõuete proportsionaalseks mõistliku aja

jooksul rahuldamiseks.

Võlgnik avaldas 11.12.2023 kohtuistungil, et elab koos lastega üürikorteris (üür 690 eurot).

Viimane töökoht oli xxxxxxxxxxxxxxxxx, kuid detsembrikuust alates on võlgnik töötu, mistõttu

on sissetulekuks üksnes riigilt saadavad toetused summas 950 eurot. Võlgnik tunnistas, et on liialt

palju laene võtnud – osa nendest oma kohustuste täitmiseks, aga suurem osa endisele mehele,

kellega oldi koos 15 aastat. Kui võlgnik oli võtnud mehele laenu 20 000 eurot, läks mees kahe kuu

pärast ära. Alguses ta maksis laenu tagasi, aga lõppkokkuvõttes jättis laenu maksmata ning võlgnik

andis mehe kohtusse. Kohus on lõppenud ja võlgnikule laenust 16 000 eurot välja mõistnud, kuid

mees esitas apellatsiooni ja nüüd on asi ringkonnakohtus. Seis on sealtpoolt nutune, sest mees on

teatanud, et ta ei plaanigi seda raha maksta. Võlgade katteks müüdud majast (xxxxxxxxxxxxxx)

ülejäänud raha läks samuti mehe arvele ning võlgnik sellest midagi ei saanud. Võlgniku nimel on

sõiduauto,

mis

vajab

remontimist.

Auto

müügist

saaks

heal

juhul

3000 eurot.

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx x-s on võlgnik küll 49% osanik, kuid pole seal üldse tegutsenud ega

osaühingu tegemistega kursis. Pangakontod on võlgnikul AS-s SEB Pank ja Swedbank AS-s.

Võlgnik ei ole kriminaalkorras karistatud. Võlgnik märgib, et ei soovi järelemõtlemisaega, vaid

nõustub pankroti väljakuulutamisega ja kohustustest vabastamise menetluse algatamisega.

Kohtute infosüsteemist (KIS) nähtuvalt on S. H. tsiviilasjas nr 2-22-14366 (K. L. hagi S. H. vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks) vaidlustanud

Tartu Maakohtu

18.10.2023 kohtuotsuse.

Täitemenetluse registri andmetel ei ole võlgniku suhtes pooleli olevaid täitemenetlusi.

Võlgnik on märkinud võlanimekirjas nõudeid 35 584,46 euro ulatuses järgmiselt:

1. Bigbank AS nõue 19 973,46 eurot;

2. ESTO AS nõue 1000 eurot;

3. PLACET GROUP OÜ nõue 2000 eurot;

4. AS Inbank (IN Pay krediitkaart) nõue 4000 eurot;

5. AS Inbank (autolaen) nõue 8023 eurot;

6. AS Inbank (järelmaks) 588 eurot.

4. Kohus leiab, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ja tema maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga,

mistõttu ei ole võimalik tema suhtes võlgade ümberkujundamise menetluse läbiviimine. Võlgniku

maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on eeskätt oma krediidivõimekust arvestamata kergekäeline

laenude võtmine, so muu asjaolu PankrS mõttes. Pankrotihaldur on nõuete kaitsmisel kohustatud

kontrollima krediidiandjate nõuete suurust, kujunemist ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 4034 järgi

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist omal algatusel, kusjuures VÕS § 4034 lg 13

kohaselt tuleb vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist

tõendada krediidiandjal. Arvestades asjaolu, et maksejõuetusavalduse on esitanud võlgnik, kes on

11.12.2023 kohtuistungil taotlenud pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise

menetluse algatamist, kuulutab kohus võlgniku varalist olukorda arvestades pankroti välja ja

algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse vastavalt PankrS §-s 31 ja FiMS §-s 45

sätestatule

(FiMS

§ 15

lg 9).

Kohus

selgitas

11.12.2023

kohtuistungil

võlgnikule

pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse olemust ning sisu. Pankroti

väljakuulutamise tagajärjel kaotab füüsilisest isikust võlgnik õiguse teha tehinguid seoses

pankrotivaraga. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 51 lg 1 alusel lõpeb võlgniku pankroti

väljakuulutamisel täitemenetlus.

5. Kohus nimetab pankrotihalduriks S. T. , kes vastab PankrS §-s 56 sätestatud haldurile

esitatavatele nõuetele. Kohus kohustab K. L. osalema võlausaldajate esimesel üldkoosolekul.

6. FiMS § 45 lg-te 1 ja 2 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamise pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib FiMS § 45 lg-s 3 nimetatud asjaolule

tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus

algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti

väljakuulutamisega. Kui esineb PankrS § 29 lg-tes 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks

ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti

välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. Kohustustest

vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses

täitmata jäänud kohustustest (FiMS § 2 lg 4).

FiMS § 45 lg 3 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata,

kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo,

rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku (KarS) §-s 214, 2172, 381 või 3811

nimetatud kuriteo toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku

nimetamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletuse tõttu ebaõigeid või ebatäielikke

andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohaliku

omavalitsuse üksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist; 3) kohus on viimase kümne

aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist otsustanud võlgniku kohustustest vabastamise;

4) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku

või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures loetakse

võlausaldajate huvide kahjustamiseks ka vara raiskamine; 5) võlgnik on tahtlikult või raske

hooletuse tõttu esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja

sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske

hooletuse tõttu muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi.

7. Eeltoodust tulenevalt algatab kohus ühtlasi võlgniku kohustustest vabastamise menetluse.

Kohus kontrollis, et antud juhul puuduvad FiMS § 45 lg-s 3 sätestatud võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse algatamata jätmise alused. FiMS § 46 lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse

lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja

kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui

pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata

usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku

ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. Kohus on seisukohal, et S. T.

on vajalike erialaste teadmiste ja kogemustega isik ühtlasi võlgniku usaldusisiku ülesannete

täitmiseks. FiMS § 46 lg 3 kohaselt esitab usaldusisik võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse kohta kohtule igal aastal aruande. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse kohta tuleb esitada kohtule pankrotimenetluse lõppemisel, eeldades, et füüsilisest

isikust võlgniku pankrotimenetlus ei kesta üle aasta. Kui pankrotimenetlus kestab kauem kui aasta,

tuleb usaldusisiku aruanne esitada hiljemalt 22.12.2024.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik