2-23-17120/6 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-23-17120

P A N K R O T I M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hiie Lindmets

Otsuse

avalikult

teatavaks-

tegemise aeg ja koht

22. detsember 2023, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-23-17120

Tsiviilasi

R. M. maksejõuetusavaldus

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

avaldaja/võlgnik R. M. (isikukood XXX; elukoht XXX;

telefon XXX; e-post XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

11. detsember 2023

RESOLUTSIOON

1. Võtta R. M. maksejõuetusavaldus menetlusse.

2. Kuulutada välja R. M. (isikukood XXX) pankrot kell 16.30 ja algatada R. M. kohustustest

vabastamise menetlus.

3. Nimetada pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes Sirje Tael (Jaama 76 D-korpus, 50605

Tartu; telefon 740 7611, 5650 3342; e-post sirje@stael.ee).

4. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 16. jaanuaril 2024 kell 14.45 Kalevi 1 Tartus

Tartu kohtumaja saalis nr 348.

5. Kohustada R. M. osalema võlausaldajate esimesel üldkoosolekul.

6. Võlausaldajad, samuti isikud, kellel on õigus rahuldada kolmanda isiku vastu suunatud nõue

pankrotivara arvel pandiõiguse või muu tagatisõiguse alusel, on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul

pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist

oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise

alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Kui võlausaldaja esitab nõude mõjuval põhjusel pärast

nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja.

Võlausaldaja esitab taotluse koos nõudeavaldusega haldurile, kes edastab selle koos PankrS § 1002

lg-s 1 sätestatud dokumentidega kohtule. Võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta

üksnes haldur.

7. Pankrotihalduril koostada võlausaldajate esimeseks üldkoosolekuks võlgniku vara- ja

võlanimekiri.

8. Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku

nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve

teostamises. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb kohtule

esitada pankrotimenetluse lõppemisel, kuid mitte hiljem kui 22. detsembril 2024.

9. Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: tegelema mõistlikult tulutoova

tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja

usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti

andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara

kohta (FiMS § 47 lg-d 1, 2).

Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab

kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta

määruse (FiMS § 49). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille

möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada

mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FiMS § 49

lg 9).

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sealhulgas need

pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku

varale.

10. Jätta menetluskulud R. M. kanda.

11. Pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele.

Avaldada määruse kohta teade PankrS § 33 lg-tes 2 ja 3 nimetatud andmetega väljaandes Ametlikud

Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Pankrotimääruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest.

Asjaolud

1.

R.

M. (avaldaja/võlgnik)

esitas

04.12.2023

Tartu

Maakohtule

füüsilise

isiku

maksejõuetusavalduse (tsiviilasi nr 2-23-17120).

Avalduse kohaselt on võlgnik lahutatud. Võlgnikul on üks ülalpeetav – poeg S. M. (XXX), kes ei

ela koos võlgnikuga. Käesoleval ajal võlgnik ei tööta. Tema igakuiseks sissetulekuks on

töövõimetoetus 300 eurot ja perelt saadav toetus ca 300 eurot, kokku 600 eurot. Võlgniku

igakuised väljaminekud on samuti 600 eurot: eluasemekulud 450 eurot, kulutused toidule

80 eurot, kulutused majatarvetele, hügieenile ja ravimitele 10 eurot, sidekulud 10 eurot ning

ülalpidamismaksed võlgnikust lahus elavale lapsele 50 eurot. Võlgnikule ei kuulu realiseeritavat

vara. Võlgniku kohustuste suurus on 78 052,97 eurot.

Võlgnik märgib selgituses makseraskuste tekkimise põhjuse kohta, et sattus pettuse ohvriks, kus

äripartner XXX-st võttis võlgniku nimel erinevaid laene väidetavalt äri edendamiseks, kuid see oli

kõik näiline. Võlgnik ei kuulu osaühingu juhatusse, et ettevõte likvideerida. Võlgnik kavatseb

esimesel võimalusel leida töö. Praegu tasub ta töövõimetoetusest 20% võlgade katteks. Võlgnik

taotleb pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist.

Kohtu põhjendused

2. Kohus leiab, et R. M. maksejõuetusavaldus vastab füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS)

§-s 11 sätestatud nõuetele ning avaldus tuleb menetlusse võtta. FiMS § 14 lg-s 1 sätestatud

avalduse menetlusse võtmise keeldumise aluseid ei esine.

3. Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada

võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust

olukorrast tulenevalt ajutine.

Kohus on seisukohal, et võlgniku poolt kohtule esitatud maksejõuetusavaldusest, samuti kohtu

poolt avalikest registritest kogutud andmetest nähtub, et võlgniku kohustused (78 052,97 eurot)

ületavad tema võime oma vara (sissetulek töövõimetoetus ja osalus XXX-s, mis on arestitud, sh on

ettevõttel maksuvõlg alates 10.06.2019, mis 04.12.2023 seisuga on 26 920,14 eurot) arvel

võlausaldajate nõuete proportsionaalseks mõistliku aja jooksul rahuldamiseks.

Võlgnik avaldas 11.12.2023 kohtuistungil, et ei saa hetkel võlgnevusi tasuda, kuna on käesoleval

ajal töötu. Viimati töötas võlgnik XXX-s abitöölisena, aga talveperioodil sai töö otsa ja võlgnik

võttis end töötukassas arvele. Töövõimetoetus on hetkel ainuke võlgniku sissetulek, samuti aitab

teda ema, eriti üüri (400 eurot kuus) maksmisel. Veel XXX olles tegi võlgnik koos P. K. firma

(XXX), et toota XXX. Kui alguses oli kõik hästi, siis tagantjärele selgus, et laenuraha ei läinud

firmasse, vaid P. K. ise elas sellest ilusat elu. P. K. kuritarvitas võlgniku ID-kaarti ja isikukoodi,

tekitades talle kohustusi. Karistust kandis võlgnik XXX eest. Kelmuse, väljapressimise ja

täitemenetluse alase kuriteo toimepanemise eest võlgnikku karistatud ei ole. Võlgnik saab aru, et

rahalised vahendid tuleb selles menetluses saada usaldusisiku kontrolli alla – XXX maksekonto

sulgeda ning aktsiate ja valuutaga kauplemine lõpetada.

Kohtute infosüsteemist (KIS) nähtuvalt ei ole võlgniku suhtes pooleli olevaid kohtumenetlusi.

Täitemenetluse registri andmetel on võlgniku suhtes käesoleval ajal täitmisel kuusteist täiteasja.

Võlgnik on märkinud võlanimekirjas nõudeid 78 052,97 euro ulatuses järgmiselt:

1. Aktiva Finance Group OÜ nõue 2562,36 eurot (täiteasi nr 084/2021/5627);

2. Bondora AS nõue 7464 eurot (täiteasi nr 084/2019/6253);

3. Era Liisingu Inkassoteenused Aktsiaselts nõue 7464 eurot (täiteasi nr 084/2021/3056);

4. Revensen OÜ nõue 2037,97 eurot (täiteasi nr 084/2020/3133);

5. Politsei- ja Piirivalveameti nõue 86,12 eurot (täiteasi nr 171/2021/84);

6. Krediidikaitse Grupp OÜ nõue 5393,66 eurot (täiteasi nr 182/2020/533);

7. Bondora AS nõue 5479,66 eurot (täiteasi nr 084/2019/6254);

8. OK Incure OÜ nõue 4568,93 eurot (täiteasi nr 084/2020/3131);

9. Moneyzen OÜ nõue 6640,80 eurot (täiteasi nr 084/2020/3959);

10. Politsei- ja Piirivalveameti nõue 76 eurot (täiteasi nr 171/2022/954);

11. Politsei- ja Piirivalveameti nõue 83 eurot (täiteasi nr 171/2021/85);

12. OK Incure OÜ nõue 4168,18 eurot (täiteasi nr 084/2020/3130);

13. aktsiaselts Olerex nõue 2299,05 eurot (täiteasi nr 084/2020/3216);

14. Aktiva Finance Group OÜ nõue 5576,87 eurot (täiteasi nr 084/2022/2175);

15. Fresh Finance OÜ nõue 10 860,32 eurot (täiteasi nr 084/2023/3887);

16. Holm Bank AS nõue 13 292,05 eurot (täiteasi nr 182/2021/515).

4. Kohus leiab, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ja tema maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga,

mistõttu ei ole võimalik tema suhtes võlgade ümberkujundamise menetluse läbiviimine. Võlgniku

maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on eeskätt oma krediidivõimekust arvestamata kergekäeline

laenude võtmine, so muu asjaolu PankrS mõttes. Pankrotihaldur on nõuete kaitsmisel kohustatud

kontrollima krediidiandjate nõuete suurust, kujunemist ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 4034 järgi

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist omal algatusel, kusjuures VÕS § 4034 lg 13

kohaselt tuleb vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist

tõendada krediidiandjal. Arvestades asjaolu, et maksejõuetusavalduse on esitanud võlgnik, kes on

nii avalduses kui 11.12.2023 kohtuistungil taotlenud pankroti väljakuulutamist ja kohustustest

vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus võlgniku varalist olukorda arvestades pankroti

välja ja algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse vastavalt PankrS §-s 31 ja FiMS §-

s 45 sätestatule (FiMS § 15 lg 9). Kohus selgitas 11.12.2023 kohtuistungil võlgnikule

pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse olemust ja sisu. Pankroti

väljakuulutamise tagajärjel kaotab füüsilisest isikust võlgnik õiguse teha tehinguid seoses

pankrotivaraga. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 51 lg 1 alusel lõpeb võlgniku pankroti

väljakuulutamisel täitemenetlus.

5. Kohus nimetab pankrotihalduriks Sirje Taela, kes vastab PankrS §-s 56 sätestatud haldurile

esitatavatele nõuetele. Kohus kohustab R. M. osalema võlausaldajate esimesel üldkoosolekul.

6. FiMS § 45 lg-te 1 ja 2 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamise pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib FiMS § 45 lg-s 3 nimetatud asjaolule

tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus

algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti

väljakuulutamisega. Kui esineb PankrS § 29 lg-tes 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks

ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti

välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. Kohustustest

vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses

täitmata jäänud kohustustest (FiMS § 2 lg 4).

FiMS § 45 lg 3 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata,

kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo,

rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku (KarS) §-s 214, 2172, 381 või 3811

nimetatud kuriteo toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku

nimetamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletuse tõttu ebaõigeid või ebatäielikke

andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohaliku

omavalitsuse üksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist; 3) kohus on viimase kümne

aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist otsustanud võlgniku kohustustest vabastamise;

4) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku

või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures loetakse

võlausaldajate huvide kahjustamiseks ka vara raiskamine; 5) võlgnik on tahtlikult või raske

hooletuse tõttu esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja

sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske

hooletuse tõttu muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi.

7. Eeltoodust tulenevalt algatab kohus ühtlasi võlgniku kohustustest vabastamise menetluse.

Kohus kontrollis, et antud juhul puuduvad FiMS § 45 lg-s 3 sätestatud võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse algatamata jätmise alused. FiMS § 46 lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse

lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja

kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui

pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata

usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku

ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. Kohus on seisukohal, et Sirje

Tael on vajalike erialaste teadmiste ja kogemustega isik ühtlasi võlgniku usaldusisiku ülesannete

täitmiseks. FiMS § 46 lg 3 kohaselt esitab usaldusisik võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse kohta kohtule igal aastal aruande. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse kohta tuleb esitada kohtule pankrotimenetluse lõppemisel, eeldades, et füüsilisest

isikust võlgniku pankrotimenetlus ei kesta üle aasta. Kui pankrotimenetlus kestab kauem kui aasta,

tuleb usaldusisiku aruanne esitada hiljemalt 22.12.2024.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik