2-21-12846/146 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Gea Lepik (eesistuja), Meeli Kaur ja Villem Lapimaa

Määruse tegemise aeg ja koht

22. detsember 2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-12846

Kohtuasi

W avaldus vanemate ühise hooldusõiguse osaliseks

lõpetamiseks lapse Q suhtes, lapse elu- ja viibimiskoha,

hariduse ja tervise küsimustes ainuhooldusõiguse

andmiseks Wle ning suhtluskorra kehtestamiseks

X

vastuavaldus

vanemate

ühise

hooldusõiguse

osaliseks

lõpetamiseks

lapse

viibimiskoha

ja

haridusküsimuste

osas

ning

selles

osas

Xle

ainuhooldusõiguse üleandmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 23. mai 2022. a määrus

Kaebuse esitaja ja liik

W määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja (vastuavalduses puudutatud isik) W (isikukood

XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Merle Albrant

Puudutatud isik (vastuavalduses avaldaja) X (isikukood

XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Reimo Mets

Puudutatud isik Q (isikukood XXXXXXXXXXX),

määratud esindaja vandeadvokaat Natalia Suvorova

Türi vald (vallavalitsuse kaudu)

Viljandi linn (linnavalitsuse kaudu)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta asja materjalide juurde menetlusosaliste määruskaebemenetluses esitatud

tõendid, välja arvatud W 15. septembri 2022. a seisukoha lisana 8 esitatud ajakirjas

Sotsiaaltöö nr 1/2022 avaldatud KT artikkel „Lastekaitsetöötaja vajab süvendatud

teadmisi perevägivallast, et osata lapsi võõrandamise eest paremini kaitsta“.

2. Kuulutada tsiviilasi nr 2-21-12846 kinniseks W 13. oktoobri 2023. a

menetlusdokumendiga esitatud 10. oktoobri 2023. a ambulatoorse epikriisi (fail

„WAmbulatoorne epikriis 10.10.2023 (1).pdf“ (III kd, tl-d 136 – 138 pöördel)) osas.

3. Jätta Reimo Metsa 17. oktoobri 2023. a taotlus Merle Albranti menetlusest

kõrvaldamiseks või alternatiivselt trahvi või noomituse tegemiseks rahuldamata.

2-21-12846

2 (47)

4. Jätta X 20. oktoobri 2023. a taotlus Merle Albrantile noomituse tegemiseks või

trahvi määramiseks rahuldamata.

5. Jätta X 20. oktoobri 2023. a vastuväide kohtu tegevusele menetluse juhtimisel

rahuldamata.

6. Tühistada Pärnu Maakohtu 23. mai 2022. a määrus osas, millega maakohus

rahuldas X vastuavalduse ning lõpetas W ja X ühise hooldusõiguse lapse Q suhtes

lapse viibimiskoha, sh elukoha määramise ja hariduse, sh huvihariduse küsimustes

ning andis lõpetatud osas ainuhooldusõiguse üle Xle. Teha selles osas uus määrus,

millega rahuldada X vastuavaldus osaliselt ning anda Xle otsustusõigus lapse Q

koolivaliku ja elukoha määramise osas Eesti Vabariigi piires.

7. Tühistada Pärnu Maakohtu 23. mai 2022. a määrus osas, millega maakohus jättis

rahuldamata W avalduse suhtluskorra määramiseks. Teha selles osas uus määrus,

millega määrata kindlaks W ja lapse Q suhtlemise kord ja suhtluskorra rikkumise

korral

kasutatavad

sunnimeetmed

vastavalt

määruse

tervikresolutsioonis

sätestatule. Määrata, et suhtluskorda puudutavas osas kuulub määrus täitmisele

alates selle jõustumisest.

8. Jätta Pärnu Maakohtu 23. mai 2022. a määrus ülejäänud osas muutmata.

9. Rahuldada W määruskaebus osaliselt.

10. Jätta määruskaebemenetluse menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, välja

arvatud Qle riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud, mis jätta riigi

kanda.

11. Määruse tervikresolutsiooni sõnastus on järgmine:

11.1. Rahuldada X vastuavaldus osaliselt. Anda Xle otsustusõigus lapse Q

koolivaliku ja elukoha määramise osas Eesti Vabariigi piires.

11.2. Rahuldada W avaldus suhtluskorra kindlaksmääramiseks osaliselt. Määrata

kindlaks W ja lapse Q suhtlemise kord järgmiselt:

11.2.1. Lapse kooli ajal ehk ajavahemikul 1. september kuni 31. mai viibib

laps ema juures iga paaris nädala nädalavahetuse reede õhtust

pühapäevani. Ema korraldab lapsele järele tulemise reedel kell 18.00

lapse elukohta isa juures, isa korraldab lapsele järele minemise ema

elukohta pühapäeval kell 18.00. Kui nädalavahetusele, mil laps peab

viibima ema juures, langeb mõni lapsega seotud üritus, asendatakse

see nädalavahetus esimesel võimalusel.

11.2.2. Sügisese koolivaheaja veedab laps paaritul aastal emaga ja paaris

aastal isaga.

11.2.3. Veebruari koolivaheaja veedab laps paaritul aastal emaga ja paaris

aastal isaga.

11.2.4. Kevadise koolivaheaja veedab laps paaritul aastal isaga ja paaris

aastal emaga.

11.2.5. Jõuluvaheaja veedab laps mõlema vanema juures võrdse aja,

arvestades erisust, et paaritul aastal veedab laps 23.–26. detsembri

emaga ja aastavahetuse 31. detsembrist kuni 2. jaanuarini isaga ning

paaris aastal vastupidi.

11.2.6. Suvistel koolivaheaegadel peale õppeperioodi lõppu kuni 31. augustini

viibib laps terve koolivaheaja jooksul mõlema vanema juures

vahelduva ühenädalase graafiku alusel, st kord ema juures 7

kalendripäeva järjest ja siis isa juures 7 kalendripäeva järjest. Suvise

graafiku lepivad vanemad omavahel kokku hiljemalt iga aasta 1.

maiks e-maili teel. Kui vanemad kokkuleppele ei jõua, siis algab

suvine periood paaritul kalendriaastal nii, et esimesest koolivaheajale

järgnevast päevast kell 10.00 on laps emaga üks nädal ja edasi isaga

ning paaris aastal vastupidi.

2-21-12846

3 (47)

11.2.7. Isadepäeva veedab laps alati isaga ning lapse üleandmise kellaajad

täpsustavad lapsevanemad omavahel.

11.2.8. Emadepäeva veedab laps alati emaga ning lapse üleandmise kellaajad

täpsustavad lapsevanemad omavahel.

11.2.9. Lapse sünnipäeval on õigus sel vanemal, kelle juures laps ei viibi

antud hetkel, veeta lapsega koos eraldi aega kuni 4 tundi.

11.2.10. Ema sünnipäeva veedab laps emaga ja isa sünnipäeva isaga,

arvestades lapse päevakava ja koolikohustuse täitmist.

11.2.11. Erakorralistel perekondlikel sündmustel (nt matused jne) on

lapsevanemal õigus lapsega koos viibida ja laps sellele üritusele kaasa

võtta, teatades sellest teisele lapsevanemale viivitamatult.

11.2.12. Kolmandate isikute poolt korraldatavatel olulistel perekondlikel

tähtpäevadel (juubelid, pulmad, kokkutulekud) on vanemal õigus

veeta lapsega aega ka sel juhul, kui need langevad teise vanemaga

veedetavale ajale. Sellisel juhul vahetavad vanemad tähtpäevale

langeva aja muu ajaga, leppides selles eelnevalt kokku vähemalt üks

nädal enne sündmust. Vahetatav ja asendatav aeg ei mõjuta ülejäänud

tavapärast suhtlemisgraafikut (st edasi jookseb suhtlemisgraafik

samamoodi kui siis, kui aega ei oleks vahetatud).

11.2.13. Vanemad suhtlevad suhtluskorda puudutavates küsimustes omavahel

e-posti ja sõnumivahetuse teel ning ei kasuta infokanalina last.

11.2.14. Kõikidel lapsega kohtumistel korraldab see vanem, kelle juurde laps

läheb, lapse enda juurde toomise.

11.2.15. Lapse haigestumise korral (voodirežiimi nõudev haigus) asendatakse

ärajäänud suhtlemine esimesel võimalusel pärast lapse tervenemist.

Lapse haigestumise korral teavitab lapse haigusest teada saanud

lapsevanem teist lapsevanemat kirjalikku taasesitamist võimaldavas

vormis (e-mail, SMS).

11.2.16. Mõlemal vanemal on õigus lapsega suhelda iga päev sidevahendi teel,

arvestades lapse päevarežiimi.

11.2.17. Muude suhtluskorda mõjutavate erandlike asjaolude ilmnemisel

teavitavad vanemad teineteist viivitamatult kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis (e-mail, SMS).

11.2.18. Vanemad võivad kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (e-mail,

SMS) sõlmitud kokkuleppel kalduda eeltoodud suhtluskorrast

kõrvale.

11.3. Jätta W avaldus ja X vastuavaldus muus osas rahuldamata.

11.4. Määrata, et suhtluskorda puudutavas osas kuulub kohtumäärus täitmisele

alates selle jõustumisest.

11.5. Kohtumääruse rikkumise korral suhtluskorda puudutavas osas (määruse

resolutsiooni p 11.2) võib selle täitmiseks läbi viia täitemenetluse.

Kohtumääruse rikkumisel võib kohus kohtutäituri ettepanekul trahvida

isikut, kes kohtumäärust ei täida. Teistkordse trahvi määramise asemel võib

määrata kohustatud isikule aresti täitemenetluse seadustiku §-s 62 sätestatud

korras. Trahvi maksmine või aresti kandmine ei vabasta kohustatud isikut

täitedokumendis ettenähtud toimingu tegemise, selle talumise või sellest

hoidumise kohustusest.

11.6. Määrus toimetada kätte menetlusosalistele.

11.7. Jätta maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud menetlusosaliste endi

kanda, välja arvatud Qle riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja

kulud, mis jätta riigi kanda.

2-21-12846

4 (47)

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva

määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Pärnu Maakohtu menetluses olid tsiviilasjas nr 2-21-12846 W (ema) avaldus vanemate ühise

hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks Q (laps) viibimiskoha, sh elukoha, hariduse, sh

huvihariduse, ja tervise küsimustes, selles osas ainuhooldusõiguse emale andmiseks ja

suhtluskorra kehtestamiseks ning X (isa) vastuavaldus vanemate ühise hooldusõiguse osaliseks

lõpetamiseks lapse elu- ja viibimiskoha ja haridusküsimuste, sh huvihariduse osas ning selles

osas isale ainuhooldusõiguse üleandmiseks.

Ema avalduse põhjendused

2. Ema avalduse kohaselt lõppes vanemate kooselu 2021. a aprillis perevägivalla intsidendi

tõttu. Alustati ka kriminaalmenetlus, mis lõpetati 15. juunil 2021. Ema on naistevastase

vägivalla ohver ning ta on suunatud ohvriabi kaudu naiste tugikeskuse teenusele. Ema kolis

2021. a suvel Viljandi maakonda ning elas avalduse esitamise hetkel koos lapsega YYYYs oma

ema juures. Lisaks on emal Viljandis 2-toaline korter aadressil XXX, mille remondiga loodab

ema valmis saada 2021. a detsembriks.

Laps peab minema 1. septembril 2021 esimesse klassi, kuid vanemad ei ole saavutanud

kokkulepet lapse koolivaliku osas. Laps on erivajadusega: tal on kõnehäire. Isa on ilma emaga

konsulteerimata otsustanud, et laps alustab kooliteed XXXX põhikoolis Järvamaal, kus puudub

lapsele vajalik logopeedi abi. Ema sai isa plaanist laps XXXX põhikooli õppima panna teada

oma kolleegide kaudu, kuna ema on ise pedagoog ja töötas seal koolis. Isa esitas kooli avalduse,

milles ema andmed puuduvad. Sellise käitumisega on isa kuritarvitanud oma hooldusõigust ja

eiranud lapse ema õigust võrdse vanemana otsustada lapse koolivaliku üle. Ema palus isalt

nõusolekut lapse panemiseks YYYY algkooli, mis on ainuke kool Järva- ja Viljandimaal, kus

töötab logopeed. Isa sellele ettepanekule ei vastanud ega ole teinud selles küsimuses emaga

koostööd. Isa suhtleb meelsamini Türi vallavalitsuse lastekaitse spetsialistiga. Seega pole teada,

millises koolis laps õppetööd alustab. Isa ei ole nõus muutma lapse sissekirjutust ema juurde.

Isa soov on jätta laps enda juurde elama ja panna ta XXXX kooli, hoolimata sellest, et see pole

lapse huvides.

Lapse elus peab olema stabiilsus ja turvaline kasvukeskkond, kus ta ei saa juurde uusi hingelisi

traumasid, kuuldes oma ema halvustamist. Ema suudab tagada lapse suhtlemise lahuselava

isaga ning on valmis isaga lapse nimel koostööd tegema. Isal aga koostöövalmidus puudub. Isa

soov last endale hoida on nii suur, et hooldusõiguse lapse viibimiskoha osas isale andmise

korral võib emal olla suuri raskusi last näha.

2-21-12846

5 (47)

Lapse toetamine 1. klassi astumisel on väga oluline ja vanemad peavad langetama otsuseid

eelõige lapse huvidest lähtudes. Lapsest on saanud arvutisõltlane selle aja jooksul, mil ta on

elanud mõlema vanema juures. Kui laps on üksi kodus isa juures, veedab ta pool päeva arvutis,

arvatavasti selleks, et mitte tunda end üksikuna. Isa on taganud lapsele võimaluse olla kogu aeg

ka telefonis, kuid isaga ei ole võimalik lapse telefonikasutuse aja osas kokkuleppeid saavutada,

sest ta keeldub sel teemal emaga suhtlemast. Vanematel on suured erimeelsused lapse

kasvatusmeetodites, sh lapsele väärtushinnangute õpetamisel.

Emal on lapsega parem emotsionaalne side. Ema on enamuse lapse elust lapsega tegelenud ja

tema eest hoolitsenud. Emal on parem vaimne valmisolek last kasvatada. Isa vägivaldne

käitumine, alkoholi kuritarvitamine ja lapse kuuldes ema halvustamine näitavad, et isal puudub

vaimne valmisolek seada lapse huvid enda huvidest kõrgemale.

Lapsel on erivajadus ja ta vajab logopeedilist abi. Ema suudab lapse kõneprobleeme märgata ja

last toetada paremini kui isa. Laps on vaimse tervise probleemide tõttu käinud kahel korral

Viljandis psühhiaatri-psühholoogi juures, s.o kord emaga 2021. a mais ja kord isaga 2021. a

juunis. Järgmine nõustamise aeg on broneeritud 2021. a augustis. Nõustamisele suunamise tegi

Paide ohvriabi spetsialist, kuna laps oli endast väljas, sest sattus vanemate konflikti ja

perevägivalla tunnistajaks. Laps muutus vägivaldseks, võttes üle isa vägivaldse käitumismustri.

Isa pole huvitatud lapse edasisest nõustamisest ja alavääristab abi otsimist.

Emale pole teada, kes lapse eest hoolitseb ajal, kui laps on isaga. Võib-olla veedab laps kogu

aeg üksi aega, kui isa on tööl. Isa on lapsel keelanud emale rääkida sellest, kas ta on isa juures

pikad päevad üksi kodus .Isa juures maal puudub lapsel sotsiaalne võrgustik. Isa vahetas hiljuti

töökohta ja emal puudub info, kus isa hetkel töötab ning milline on tema töögraafik. Isa juures

maal talus pole lapsel ka oma tuba, vaid ta elab suures toas või töötoas. Ajal, kui isa käib

nädalavahetustel sõpradel külas või pidutsemas, jätab ta lapse oma isa hoole alla XXXX külas.

Lapse isapoolne vanaisa on liikumisvõimetu ja ilma mõlema jalata. Seega jätab isa lapse

kolmanda isiku hoole alla, kes vajab ise hooldust. Ema juures saab laps elada turvalises

keskkonnas, ta ei pea üksi kodus olema. Tal on oma tuba ja rahulik keskkond õppimiseks.

16. aprillil 2021 sõlmiti Türi Vallavalitsuses lastekaitse juuresolekul suhtluskord kuni

31. augustini 2021, mille kohaselt laps on nädal aega emaga, nädal aega isaga.

Isa vastuavalduse põhjendused

3. Isa avalduse kohaselt on lapse huvid ja heaolu ohustatud ja kahjustatud, kuna ema peab oma

õigusi lapse osas primaarsemaks kui isa õigusi. Last sunnitakse elama ema juures, kus laps

elada ei soovi. Ema ei suuda aktsepteerida lapse seisukohta, mis näitab tema koostöövõimetust

ja pole lapse huvides. Ühise hooldusõiguse teostamine ei ole enam võimalik, kuna on ilmne, et

lapse ema on otsustanud mitte aktsepteerida spetsialistide arvamusi ja kohtu 17. septembri

2021. a määrust.

Ema kohtusse pöördumise peamiseks põhjuseks on lapse koolivaliku küsimus. Kuna vanemad

elavad eri kohtades, s.o Türi vald ja Viljandi vald, sõltub ka lapse peamine elukoht

haridusasutuse asukohast, kus laps õppima asub. Lapse huvides on elada isa juures, mida laps

väga soovib. Kui lapse elukoht oleks ema juures, muudaks see kooliskäimise ebamõistlikult

koormavaks. Laps on väljendanud kindlat soovi õppida harjumuspärase kodu ehk isa kodu

lähedal XXXX põhikoolis, kus väiksem õpilaste arv loob soodsama keskkonna erivajadusega

lapsele. Lapsele on tagatud logopeediline abi lapsele tuttavas keskkonnas tuttava spetsialisti,

s.o KK juures.

2-21-12846

6 (47)

Isa taotleb ainuhooldusõigust lapse elu- ja viibimiskoha määramise küsimuses. Vanemad

elavad alaliselt lahus. Laps on avaldanud korduvalt vanematele ja talle riigi õigusabi korras

määratud esindajale soovi elada isa juures. Isa juures elades saab laps jätkata elamist kohas,

mida ta peab oma koduks, kus teda ümbritsevad lähedased inimesed, kus ta tunneb end

turvaliselt ja kaitstult ning kus on tagatud lapse erivajadust arvesse võttes kõik vajalikud

meetmed (logopeed, väike klass, personaalne lähenemine õppetegevuses). Isa soovib lapse

elukoha valiku osas hooldusõiguse lõpetamist, kuna see küsimus on vanemate vahel

probleemiks mistahes edasiste küsimuste lahendamisel.

Menetlusosaliste seisukohad avalduste kohta

4. Isa vaidles ema avaldusele vastu. Last sunnitakse elama ema juures, kus laps elada ei soovi.

Laps on oma seisukohta korduvalt ja konkreetselt väljendanud. Lisaks on laps selgelt

avaldanud, et ta tahab minna XXXX põhikooli, kus on väiksem kollektiiv ning kus ta on koos

emaga varem käinud. Ema soovib, et laps käiks Viljandi koolis. Lapse terviseküsimustes ei ole

vanematel vaidlusi, seega ei ole vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamine selles osas

põhjendatud. Isa võtab lapse kõnehäire küsimust tõsiselt. Lapsele on tagatud logopeediline abi

talle tuttava spetsialisti logopeed KK juures. Enne suhtluskorra määramist tuleb lahendada

hooldusõiguslikud probleemid, s.o lapse elu- ja viibimiskoha ning hariduse küsimus. Kui

vaidlusalused küsimused on saanud lahenduse, peab isa võimalikuks leppida lapsega suhtlemise

korraldamise osas kokku kohtuväliselt. Seda kinnitab ka senine praktika.

5. Ema vaidles isa avaldusele vastu. Isa otsustas üksi lapse koolivahetuse. Laps hakkas alates

28. septembrist 2021 õppima Järvamaal XXXX põhikoolis hoolimata sellest, et see otsus

polnud emaga kooskõlastatud. Isa nõudis emalt isa koolivaliku otsusega nõustumist ning

keeldus arvestamast ema argumentidega lapsele parima hariduse võimaldamise kohta. Isa

tugines lapse kooli vahetamisel ema juurest Viljandis enda elukoha juurde XXXXle vaid 7-

aastase lapse hinnangule koolide võrdluse osas. See on lapse heaoluga vastuolus. Isa määrab

üksi lapse elukoha, kooli ja selle, kui palju ja millal ema saab lapsega suhelda.

6. Lapsele määratud esindaja ema avaldust ei toetanud. Selgusetu on, miks peab laps käima just

Viljandi koolis. Laps on ise avaldanud, et soovib elada XXXXl ja käia seal ka koolis. Lapse

tervisega probleeme pole. Vanemad on jõudnud kokkuleppele logopeedilise toe pakkumises ja

psühholoogilise abi saamises. Lapse abivajadus on ema poolt ületähtsustatud ja pidev arstide

vahet käimine mõjub lapsele halvasti, nii nagu ka järsk koolivahetus. Suhtluskord on vanemate

vahel toiminud.

7. Türi vallavalitsus toetas lapse senist elukorraldust. Lapse igapäeva- ja hariduselu ei peaks

ümber korraldama. Lapse sotsiaalne käitumine on korras. Lapsele meeldib XXXX kool, kus on

talle tagatud ka logopeediline tugi. XXXX kool ei ole Viljandi kooliga võrreldes halvem. Isegi

kui koolis ei ole lapsele vajalikku teenust, on seda võimalik saada väljaspool kooli. Nii on

lapsele tagatud logopeedi teenus ja ka psühholoogiline abi. Eripedagoogi vajadus tuleb esmalt

selgeks teha. Vanemate ühise hooldusõiguse piiramine ei ole lapse huvides, sest võib

kahjustada suhtlust eemal elava vanemaga ja tema panustamist lapse arengusse. Kumbki vanem

ei ole lapse heaolu sellisel määral kahjustanud, et hooldusõigust tuleks avaldustes märgitud

ulatuses piirata. Lapse enda käitumisest väljendub rahulolu tema elukorraldusega, sh elu- ja

viibimiskoha ning koolivalikuga. Tervisega seonduvad küsimused on saanud lahenduse ja

vanemad on jõudnud kokkuleppele ka suhtlemises eemal elava vanemaga.

8. Viljandi vallavalitsus leidis, et vanemad pole suutnud hooldusõiguse teostamisel üksmeelele

jõuda ning pole saavutanud ühist otsust lapse viibimiskoha ja koolivaliku osas. Olukord, kus

laps ei tea, millises koolis ta käib ja millise vanemaga ta elab ning millistel alustel toimuvad

kohtumised lahuselava vanemaga, on talle kurnav, tema tervislikku seisundit kahjustav ja lapse

2-21-12846

7 (47)

huvidega vastuolus. Vanemate suhtlus last puudutavates küsimustes on minimaalne. Tihti

suhtleb isa emaga lapse kaudu. Vanemate suhe ei soosi lapse arengut. Nad peaksid sõlmima

kokkuleppeid omavahel, mitte lapse kaudu. Mõlemad vanemad hoolivad lapsest ja suudavad

tagada tema heaolu. Samas on oluline hinnata vanemate vaimset valmisolekut last kasvatada

ning arvestada seda, kumb vanem on seni rohkem pühendunud lapse eest hoolitsemisele. See

vanem on ema. Lapsel oleks paremad võimalused Viljandis elades ja õppides. Viljandi kool on

XXXX kooliga võrreldes parem seetõttu, et seal on tagatud ka eripedagoogilised teenused.

Viljandis koolis käies saab ema tagada, et pärast koolipäeva lõppu ei pea laps olema üskinda

kodus. Lapsele saavad tuge pakkuda tema vanaema ja vanaisa. Isa juures võib aga esineda

olukordi, kus laps peab pikki päevi pärast kooli üksinda olema. 16. aprilli 2021. a suhtluskorra

kokkulepe enam ei toimi, kuna lasteaialapsest on saanud koolilaps. Koostada tuleb konkreetne

suhtluskord, millega mõlemad vanemad saavad arvestada ja mille järgi tegevusi planeerida ning

igapäevaelu korraldada. Seega ema avaldus ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja

hooldusõiguse lapse viibimiskoha määramise ning haridusküsimuste osas emale üleandmiseks

ei kahjusta lapse huve. Kohus peaks määrama lapse ja isa suhtluskorra.

Maakohtu määrus ja põhjendused

9. Maakohus rahuldas 23. mai 2022. a määrusega isa avalduse ja lõpetas vanemate ühise

hooldusõiguse lapse suhtes lapse viibimiskoha, sh elukoha, määramise ja hariduse, sh

huvihariduse, küsimustes ning andis ainuhooldusõiguse lõpetatud osas üle isale. Kohus jättis

ema avalduse rahuldamata. Kohus jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, v.a riigi

õigusabi tasu ja kulud, mis jäid riigi kanda.

9.1. Maakohus tõi esile, et vanemad elavad lahus 2021. a kevadest ja ema kolis 2021. a suvel

elama Viljandi maakonda. Laps jäi elama isa juurde Järvamaale. Lastekaitsetöötaja

juuresolekul sõlmiti 16. aprillil 2021 suhtluskord kuni 31. augustini 2021. Kuigi lapse

registreeritud elukoht on Viljandimaal ja ta on registreeritud õpilasena WWW 1. klassi, on ta

Viljandis käinud koolis ainult mõned päevad. Tegelikult õpib laps XXXX põhikoolis ja elab

nädala sees Järvamaal isa juures. Emaga on laps nädalavahetuseti, koolivaheajal ka rohkem,

mil isa viib lapse ema juurde ja toob tagasi. Kuigi suhtluskord on üldiselt toiminud, ei rahulda

see ema. Vanemate erimeelsused puudutavad koolivalikut ja sellega seonduvalt ka elukohta,

kuna suure vahemaa tõttu on lapse elukoht seotud kooliga, kus ta õpib. Kuigi isa leiab, et lapse

tervise küsimustes sisulist vaidlust ei ole, peab ema vajalikuks vanemate ühise hooldusõiguse

lõpetamist ka tervisega seonduvates küsimustes ja selles osas ainuhooldusõiguse endale

üleandmist.

9.2. Kohtu arvates puuduvad tõsiseltvõetavad argumendid, miks peaks eelistama XXXX kooli

Viljandi koolile või vastupidi. Lapse suhtes pole Rajaleidja soovitust haridusasutuse valiku

kohta. Vaidlust ei ole selles, et laps on väljendanud soovi õppida oma harjumuspärase kodu

lähedal asuvas XXXX põhikoolis, kus ta ka praegu õpib. Kohtule ei ole teada, et lapsel oleks

õppimisel mingeid tõrkeid. Laps on koolis rõõmus, osavõtlik ja rahulik. Puuduvad tõendid, et

lapse õppimist kodus ei toetataks. Lapse koolivalmiduskaardilt, Viljandi päevakeskuse

vastusest päringule ja WWW eripedagoogi arvamusest nähtub lapse vajadus logopeedilise abi

järele, kuid Türi vallavalitsuse andmetel ja XXXX põhikooli vastuse kohaselt ei ole see vajadus

nii suur, nagu on väitnud ema. Kõne arengut jälgitakse XXXX põhikoolis. Isa ei vaidle vastu

lapse logopeedilisele abile, kui see on jätkuvalt vajalik. Türi vallavalitsuse andmetel on

Rajaleidja Paide keskuse logopeed KK teinud lapsega logopeedilist tööd kolm aastat ja teeb

vajadusel edaspidigi. Seega nõustus kohus isaga, et logopeedi olemasolu koolis ei ole

koolivaliku juures esmatähtis ning ainuüksi logopeedi teenuse saamiseks pole vaja Viljandis

õppida. Psühholoogilise abi saamise vajadust ei ole ka isa eitanud.

2-21-12846

8 (47)

9.3. Nii lapse esindaja kui ka Türi vallavalitsus on toetanud lapse elamist ja õppimist isa juures,

mida ka laps soovib. Selline elukorraldus on ühtlasi lapse parimates huvides – ta saab jätkata

elamist kohas, mida ta peab oma koduks, kus teda ümbritsevad lähedased isikud, kus ta tunneb

end turvaliselt ja kaitstult ning kus on tagatud lapse erivajadust arvesse võttes kõik vajalikud

meetmed (logopeed, väike klass, personaalne lähenemine). Linnas võivad olla lapsele tagatud

paremad võimalused huviringide valikul ja sotsiaalse võrgustiku loomisel, kuid see ei kaalu

üles lapse võimalust jätkata elamist oma senises kodus.

9.4. Ema hinnangul on isa avalduse rahuldamisel küsimärgi all nii lapse sotsiaalne, vaimne kui

ka füüsiline tervis. Ema viitab sellele, et isa juures on laps n-ö ekraanide külge seotud, kuid isa

eitab neid etteheiteid. Isa kinnitusel on lapsel piisavalt võimalusi viibida õues ja olla ekraanidest

eemal.

9.5. Kuigi seni on ema enamuse aja lapse elust lapsega tegelenud ja tema eest hoolitsenud, ei

vähenda see isa rolli lapse elus. Selgusetuks jääb, millel põhineb ema väide, et tal on lapsega

parem emotsionaalne side ja parem vaimne valmisolek last kasvatada. Kuigi ema on vihjanud

perevägivallale, siis isa eitab seda ja selle kohta puuduvad ka tõendid. Kriminaalmenetluse

alustamata jätmise määrus ei tõenda perevägivalda. Seetõttu jääb ka arusaamatuks, millel

põhineb kliinilise psühhoterapeudi KT järeldus isa poolt ema suhtes füüsilise vägivalla

kasutamise kohta. Lapse ära kuulanud Türi vallavalitsuse esindaja ja XXXX põhikooli

psühholoog ei ole tuvastanud, et laps oleks väljendanud ema suhtes halvakspanu. Samuti ei ole

isa väljendanud, et ta ei mõistaks mõlema vanema olulisust lapse jaoks. Ema arvates on lapse

käitumine muutunud viimase poole aastaga halvemaks, kuid väite kinnituseks tõendid

puuduvad. Kui see ka nii on, võib selleks olla palju erinevaid põhjuseid, sh vanemate

omavahelise normaalse suhtluse puudumine, mida laps näeb, kuuleb ja tajub.

9.6. Isa on kohtuistungil selgitanud, et ta pole emaga telefonikõnede pidamist vajalikuks

pidanud põhjusel, et soovib vältida vaidlusi, mida laps võiks kuulda. Pole alust väita, et just isa

oleks kaasanud lapse vanemate konflikti. Nii psühhoterapeudi kui ka kooli psühholoogi

arvamustest nähtub, et laps on kuulnud vanemate vaidlusi, seega ei saa selles ainult ühte

vanemat süüdistada. Lapse hoidmine isa poole võib seonduda tema hirmuga kooli või elukoha

vahetuse ees. Ema ei ole väitnud, et isa oleks takistanud tal lapsega suhelda. Isa on seda isegi

soodustanud, viies last ema juurde. Oluline on, et ka pärast vanemate lahkuminekut säiliksid

lapse suhted mõlema vanemaga. Praegusel juhul ei saa heita isale ette seda, et ta kahjustaks

lapse suhet teise vanemaga.

9.7. Maakohus nõustus isaga, et lapse tervise küsimustes sisulist vaidlust ei ole. Probleemid

taanduvad tihtipeale suhtlusele ja puuduvad tõendid, et isa oleks jätnud lapse ravimata või

käitunud muul moel lapse tervist ohtu seadvalt. Isa väitel võtab ka lapse kõnehäire küsimust

tõsiselt ja on sellega ka tegelenud. Ema väited, et lapse terviseprobleemid on viimaste kuudega

suurenenud ja laps pole saanud isa juures piisavalt abi, ei ole tõendatud. Isa ei eita ka

psühholoogilise nõustamise vajadust. Kuna olemasolevate tõendite ja arvamuste kohaselt on

raske üheselt hinnata lapse vajadust eripedagoogilise toe saamiseks, ei saa sellega

mittenõustumist isale ette heita.

9.8. Maakohus leidis, et mõlemal vanemal on vajalik vaimne ja majanduslik valmisolek last

kasvatada ning panustada tema eest hoolitsemisse. Mõlemad vanemad on näidanud

valmisolekut ja on suutelised last kasvatama ning käituma lapse parimates huvides. Kuna aga

vanemad vaidlevad jätkuvalt lapse hooldusõiguse osas, mis puudutab viibimiskoha määramist

ja haridusega seonduvaid küsimisi, rahuldas kohus eeltoodud põhjendustel isa avalduse.

9.9. Ema esitas ka avalduse suhtluskorra määramiseks, kuid suhtluskord on üldjoones juba välja

kujunenud ning see vastab lapse huvidele. Suhtluskorra määramine on vajalik siis, kui

2-21-12846

9 (47)

vanematel on suured erimeelsused. Praegusel juhul neid ei ole. Suhtluskord on toiminud ning

selle määramist ei toeta ka lapse esindaja ega Türi Vallavalitsus.

9.10. Kohus jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, v.a riigi õigusabi osutaja tasu ja

kulud, mis jäid tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 3 järgi riigi kanda. Kohus

selgitas, et mõlemad vanemad esitasid avalduse ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks.

Kuigi kohus rahuldas isa avalduse, on ühise hooldusõiguse lõpetamine lapse huvides. Seega on

vanemate vaidluse puhul avalduse esitamine kohtusse põhjendatud.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

10. Ema esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uus lahend,

millega lõpetada vanemate ühine hooldusõigus lapse suhtes ning anda emale lapse igakordse

viibimiskoha määramise, hariduse ja tervise küsimustes ainuhooldusõigus.

10.1. Ema arvates on kohus ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust ja rikkunud menetlusõiguse

norme lapse arvamuse väljaselgitamisel ja hindamisel. Maakohus ületas diskretsioonipiire ja ei

lähtunud määruse tegemisel lapse huvidest. Kohus ei arvestanud perevägivalla spetsiifikaga ja

selle mõjuga lapsele. Maakohus ei arvestanud perekonnaseaduse (PKS) § 137 lg 3 kohaselt

mõlema vanema majanduslikku valmisolekut last kasvatada, hingelist seotust lapsega ja senist

pühendumist lapse eest hoolitsemisele. Põhjendamiskohustuse rikkumise tõttu tuleb määrus

tühistada. Maakohus tegi määruse kiirustades, tõendeid uurimata ja kõiki lapse heaolu

puudutavaid asjaolusid piisavalt välja selgitamata. Kohus jättis kaalumata lapse huvid. Määruse

põhjendustest nähtub vaid isa huvide kaalumine.

10.2. Kohus jättis põhjendamatult kõrvale tõendid perevägivalla kohta. Samuti jättis kohus

põhjendamatult kaalumata perevägivalla, sh menetluse ajal jätkunud vaimse vägivalla mõju

lapsele.

10.2.1. Kohus jättis tähelepanuta ema esitatud Viljandimaa Naiste Tugikeskuse tõendi, s.o 16.

augusti 2021. a avalduse lisa 6, mille kohaselt ema on naistevastase vägivalla ohver, kes suunati

teenusele riikliku ohvriabi poolt. Viljandimaa Naiste Tugikeskuse juhataja MT kinnitas, et ema

on füüsilise ja vaimse vägivalla ohver. Viljandimaa Naiste Tugikeskus on ainus organisatsioon

Viljandimaal, kes tohib selliseid spetsiifilisi teenuseid naistevastase vägivalla ohvritele

pakkuda. Kohus ei pööranud üldse tähelepanu sellele, et isa käitumise tagajärjel jõudis ema

Viljandi Naiste Tugikeskusesse teenusele. Kriminaalasjas menetluse lõpetamine ei tähenda, et

vägivalla intsidente ei toimunud. Vaimne vägivald ema vastu jätkus ka kogu menetluse raames.

Isa läks 2021. a aprillis emale kallale ja viskas ta öösel kell 04.00 kodust välja, kui oli purjus

peaga koju jõudnud. Ema viga oli see, et ta ei helistanud öösel politseisse, vaid läks järgmisel

päeval kodust ära oma vanemate juurde. Politseisse tegi ema avalduse samal ööl, kuid ei

kutsunud politseid sündmuskohale. Lisaks pole ema senini oma koju sisse saanud, et oma

isiklikud ajad, sh dokumendid ja riided ära tuua. Isa keelas emal koju tulemise ja paigaldas

kaamerad. Maakohus jättis tähelepanuta kõik STAR süsteemis kajastatud märgid

lähisuhtevägivalla kohta, sh PPA teavituse lastekaitsele. Kui kohtule jäi arusaamatuks, millel

põhines psühhoterapeut KT järeldus isa poolt ema suhtes füüsilise vägivalla kasutamise kohta,

oleks kohus saanud terapeudiga suhelda ja paluda terapeudil oma arvamust täpsustada. Kohus

ei selgitanud, miks ta eiras KT arvamust ka osas, milles viimane kirjeldas, et isa on olnud

vägivaldne ka lapse suhtes.

10.2.2. Last kahjustab ja traumeerib perevägivalla pealt nägemine, s.o isa vägivaldsus ema

vastu ning jätkuv ema alavääristamine lapse juuresolekul. Just isa perevägivalla ja

alkoholiprobleemide tõttu, mis kahjustasid otseselt ka last, pöördus ema esimest korda Türi

lastekaitse poole. Juba siis palus ema lastekaitselt abi, kuna isaga ei saanud lapsega seotud

2-21-12846

10 (47)

teemadel suhelda. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-4-07 p-s 24 märkinud, et lapsele avaldatav

kahjulik mõju ei pea ilmtingimata seisnema vanema vägivaldses või ähvardavas käitumises

lapse enda suhtes, vaid see võib seisneda ka lapsele tajutavas vägivaldses või ähvardavas

käitumises lapsele lähedaste inimeste suhtes. Seega eiras kohus üldteada põhimõtet, et

vägivalda pealt näinud lapsed on samuti perevägivalla ohvrid ning saanud seetõttu kahjustatud

vägivaldse lapsevanema käitumise tõttu. Ka vaimse vägivalla jätkumine ema suhtes pärast

vanemate kooselu lõppu kahjustab lapse heaolu. Riigi kohustus on kaitsta perevägivalla

ohvreid, sh lapsi. Vanema korduv vägivaldsus teise vanema vastu lapse juuresolekul välistab

tema vaimse valmisoleku last kasvatada ja kahjustab lapse heaolu.

10.3. Kohus käsitas ema väljaviskamist kodust kui vanemate kokkulepet, mida aga ei olnud.

Isa viskas ema välja ning laps pidi leppima sellega, et ema on tema elust välja lõigatud. Kohus

ei arvestanud sellega, et vägivalla ohvrid kardavad vägivaldset inimest, kuna nende käitumine

võib olla ettearvamatu. Ema on tundnud isa ees surmahirmu. Ema seadis lapse vajadused

esikohale, kui põgenes järgmisel päeval kodust selleks, et säästa last isa hirmuäratava käitumise

eest ema suunas. Lastekaitse juures sõlmitud kokkulepe 16. aprillil 2021 tagas selle, et ema sai

last üldse näha ja temaga suhelda. Sellega lepiti kokku lapse vahelduv elukoht kuni 31.

augustini 2021, st laps ei jäänud isa juurde.

10.4. Isa vaenulik käitumine ema suhtes on kestnud aastaid. Kooselu ajal seisnes see ka

füüsilise vägivalla kasutamise, pärast kooselu lõppu isa halvustavas käitumises ema suhtes.

Laps on vanemate konfliktist teadlik ja see häirib teda. Laps on ema juurde elama asumise ja

hooldusõiguse vaidluse lahendamise tõttu mures ja ärevil. Sellises olukorras on vajalik, et

lapsega koos elav vanem rahustaks last ja selgitaks talle, et ta ei pea valima vanemate vaidluses

pooli. Isa ei ole suutnud lapsele selles osas tuge pakkuda, mis nähtub lapse vaimse tervise

halvenemisest, sh terapeudi poolt märgatud enese vigastamisest.

10.5. Kuigi laps avaldas, et ta soovib elada isa juures, ei ole tema tahtega arvestamine kooskõlas

lapse huvidega. Lapse huvides on oluline tagada talle stabiilne ja turvaline elukeskkond. Ema

tahab lapsele stabiilsust, sh tagada, et ema juures elades saaks laps ka isaga suhelda. See, et isa

ei pidanud suhtluskorra määramist vajalikuks, näitab tema soovi jätkata lapse võõrandamist

emast. Suhtluskorra puudumisel saab isa ise jooksvalt otsustada, millal laps võib emaga suhelda

ja millal mitte. 2021/2022 õppeaasta näitas, et laps sai emaga suhelda siis, kui isal oli vaja vaba

nädalavahetust sõpradega pidutsemiseks või kui ema palus korduvalt last näha või kui laps ise

andis teada, et tuleb ema juurde.

10.6. Kohus ei kaalunud lapse heaolu, individuaalsust ja vanust ning seda, milline vanem seab

lapse heaolu esikohale, suudab jätta enda huvid tahaplaanile ning ei kahjusta last.

10.7. Kohus otsustas piirata ema õigust lapse elu- ja viibimiskoha määramisel, kuid ei

põhjendanud seda otsustust. Kohus ei arvestanud lapse viibimiskoha, sh elukoha määramisel

seda, et kuni selle ajani, mil isa ema kodust välja viskas, oli lapse põhiline hooldaja ema. Kohus

ei analüüsinud hooldusõiguse piiramise aluseks olevaid asjaolusid. Kohus ei võrrelnud

vanemate vaimset valmisolekut last kasvatada. Ehkki maakohus andis lapse viibimiskoha

määramise õiguse isale, ei nähtu määrusest, milles seisneb isa parem valmisolek last kasvatada.

Kohus ei põhjendanud, et ema oleks lapse heaolu lapse viibimiskoha küsimuses kahjustanud.

Ükski menetlusosaline ei ole teinud emale etteheiteid seoses vanemliku rolli täitmisega.

Määrusest ei nähtu, mida ema on teinud valesti. Määrusest ei nähtu, kas kohus üldse kaalus

seda, kumma vanema juures elades on lapse huvid tuleviku perspektiivis paremini kaitstud.

Kohus ei selgitanud, miks ta eiras Viljandi Linnavalitsuse arvamust, kelle hinnangul peaks laps

elama ema juures ning kes on andnud kohtule teavet lapse huvide kahjustamise kohta isa poolt.

Kohus ei arvestanud, et isa korduvalt kuritarvitas teise vanema hooldusõigust. Kohus ei

2-21-12846

11 (47)

selgitanud välja lapse elukohaga seonduvaid negatiivseid asjaolusid, sh seda, et laps viibib isa

juures elades pärast kooli enamuse päevast üksi kodus, kuna isa on tööl ja lapse sõnade kohaselt

kulub isal koju sõitmiseks üks tund.

10.8. Lapse esmane vajadus on säilitada pärast vanemate lahutust terved suhted mõlema

vanemaga. Isa ei toeta lapse ja ema suhte säilimist. Isa halvustab ema lapse ees, nt kasutades

lapsele emast rääkides sõnu „laisk“, „aeglane“, „saamatu“ ja „paks“. Ka vanemate kooselu ajal

kutsus isa lapse kuuldes ema lolliks, paksuks ja saamatuks. Isa ei mõista sellise käitumise halba

mõju lapsele. Maakohus eiras KT arvamuses toodud järeldust, et isa takistab ema ja lapse

kohtumisi ning lapsele toe pakkumist, mis osutab isa võimetusele lapse heaolu esikohale seada.

10.9. Kuivõrd lapse põhihooldaja on olnud ema, ei ole oluline, kas laps elab emaga Järvamaal

või Viljandis. Teise maakonda enda jaoks tuttavasse kohta koos emaga elama asumine ei ole

lapse arengut takistav, mida kinnitas ka lastekaitse.

10.10. Isa on nii hooldusõigust kuritarvitanud ja lapse vajadusi eiranud. Ema tõi välja järgmise

võrdluse:

-

ema saab aru, kui laps on riietest välja kasvanud, ja ostab talle uued; isa ei osanud

jälgida, kas lapsel on selga panna paraja suurusega riideid;

-

laps tahtis osaleda huvitegevuses: ema juures Viljandis on lapsel XXX trenn ja

robootika huviring; isa ei pannud last 2021/2022 õppeaastal ühtegi huviringi;

-

isa ei pea lapse arengu toetamist vajalikuks: ema ostis lapsele ratta ja kiivri, et laps saaks

koolis rattamatkal osaleda; isa ei lubanud last isegi nädalavahetusel ema juurde selleks,

et laps saaks ratta ja kiivri ema juurest ära tuua;

-

ema on tegelenud lapse allergiaga (allergiline nohu ja nahk), käinud perearsti ja

allergoloogi juures Tartus ning ravinud last; isa naeruvääristab lapse allergiat ja ei ole

sellega kordagi tegelenud, ei ravi last;

-

ema proovib lapse nutisõltuvusega tegeleda, ekraaniaega vähendada; isa emaga selles

küsimuses koostööd ei tee, vaid andis lapsele 2021. a sügisel enda vana tööarvuti. Isa

keeldub emale lapse telefoni- ja arvutiparoole andmast;

-

ema juures on võimalik tagada lapsele 24/7 järelevalve, kuna vanavanemad on samuti

olemas, emal pole alkoholi kuritarvitamisega probleeme; isa jätab lapse üksi koju, sh

ööseks, kui ta on olnud nädalavahetustel pidutsemas. Isa jättis lapse kätte tuletikud,

millega laps hakkas üksi olles mängima;

-

ema proovib lapse vägivaldse käitumismustriga tegeleda, tema käitumist korrigeerida;

isa eirab seda probleemi, ei toeta lapsele piiride seadmist ja naeruvääristab lapse

vägivaldset käitumismustrit.

10.11. Lapse hariduse küsimustes on maakohus teinud last kahjustava lahendi, võttes lapselt

ära võimalused parimale võimalikule abile ja toetusele. Kohus jättis tähelepanuta, et laps käis

17. augustil 2021 Rajaleidja konsultatsioonil Viljandis. Kohus ei kaalunud koolide erinevaid

võimalusi, lapse erivajadust ega vanemate koostöövalmidust lapse hariduse küsimustes. Ema

tõi esile koolide võrdluse:

-

XXXX põhikoolis on õpilasi klassis 13, WWWs on õpilasi klassis 23;

-

kui XXXX põhikoolis on kõik vanuseastmed s.o 1.–9. klass ühes koolimajas koos, siis

Viljandi koolis õpivad 1.–4. klass eraldi algklasside majas, mis tagab rahu ja

privaatsuse;

-

laps soovib õppida robootikat. XXXX koolis see võimalik ei ole, kuid Viljandi koolis

on alates 2. või 3. klassist võimalik liituda robootika ringiga;

-

XXXX koolis logopeed puudub. Logopeed on Järvmaa Haiglas, mis asub 30 km eemal

ning sealt on võimalik teenust saada mõned korrad aastas saatekirjaga. Seevastu

2-21-12846

12 (47)

Viljandis on lapsel võimalik saada logopeedi teenust iga nädal Viljandi päevakeskuses

laste ja perede tugikeskuse kaudu, samuti saab logopeed vajadusel käia koolis;

-

XXXX koolis eripedagoogi ei ole, kuid Viljandi koolis on. Täiendavalt kinnitas Viljandi

linnavalitsus 30. septembri 2021. a arvamuses kohtule, et lapsel on võimalik saada

eripedagoogilist tuge üks kord nädalas Kesklinna koolis. Viljandi päevakeskuse juhataja

28. septembri 2021. a kiri kinnitab, et lapsel on võimalik saada eripedagoogilist tuge

üks kord nädalas;

-

XXXX koolis ei ole ka psühholoogi, psühholoog käib vaid kaks korda kuus, kuid

Viljandi koolis töötab psühholoog;

-

XXXX ja Viljandi koolides on mõlemas olemas sotsiaalpedagoog;

-

HEV koordinaator on olemas Viljandi koolis, kuid mitte XXXX koolis;

-

XXXX kooli ja kodu vahemaa on 9 km, seejuures peab laps ise koolibussist maha

küsima ja kõndima iga ilmaga pool kilomeetrit suure maantee kõrval ja siis veel 500

meetrit mööda kruusateed koduni. Koolibuss väljub XXXXlt kaks korda päevas

kindlatel kellaaegadel. Isa juures elades peab laps pärast kooli üksi kodus olema.

Seevastu Viljandis on kooli ja kodu vahemaa 300 m ning lapsel ei ole vaja

ühistranspordiga liigelda;

-

XXXX kooli ainus huviring algklassidele on mudilaskoor. Seevastu Viljandi koolis

pakutakse algklassiõpilastele lisaks mudilaskoorile ka rahvatantsu, pallimänge ja

multikaringi;

-

mõlemas koolis on olemas pikapäevarühm. Vanavanematest elab isa elukoha piirkonnas

vaid vanaisa, kes on ilma kahe jalata ja vajab ise hooldust. Seevastu Viljandis on lapsele

igapäevaseks toeks mõlemad vanavanemad;

-

isa elukohas pole lapsel võimalik pärast kooli koolikaaslastega kohtuda, kuid Viljandis

on see koguaeg võimalik;

-

XXXXl ei ole lapsel kooliväliseid huviringe, kuid Viljandis oli lapsel kolm korda

nädalas XXX trenn;

-

isa töötab u 100 km kodust eemal, mistõttu on laps iga päev omapäi. Seevastu ema

töötab õpetajana koolis;

-

XXXXl ei saanud laps 1. klassi lõputunnistust, kuna koolil puudus seaduslik alus selle

väljastamiseks ning otsuse tegemiseks lapse 2. klassi üleviimiseks. WWW tegi otsuse

lapse üleviimiseks 2. klassi, kuid keeldus 1. klassi tunnistust väljastamast, sest ei saanud

last isiklikult näha.

10.12. XXXX põhikool pole 2021/2022 õppeaasta jooksul pidanud arvestust lapse puudumiste

ja koolis käimiste kohta. Lapsel puudus terve 2021/2022 õppeaasta jooksul õiguslik alus XXXX

põhikoolis õppimiseks. XXXX põhikoolis ei saa laps toetavaid teenuseid ja kool ei rakenda

erivajadusega lapse suhteis mingeid meetmeid. Lapse soov XXXX koolis õppida on tulnud

soovist isale meelepärane olla. Laps avaldas terapeut KTle, et kui ta peaks ema juures elama ja

koolis käima, kardab ta isa reaktsiooni ja hülgamist. Isa hirmutab last teadlikult eesmärgiga, et

laps ei sooviks ema juurde minna.

10.13. Määrusest ei selgu, millistele tõenditele tuginedes kohus järeldas, et lapsel pole ema

väidetud mahus logopeedi abi vaja ning logopeedi olemasolu ei ole koolivaliku juures oluline.

17. septembri 2021. a määruses kohus ise möönis, et tegemist on erivajadusega lapsega, kellel

on kõnehäire. Kohus jättis tähelepanuta kõik spetsialistide tõendid, milles on toodud välja lapse

pidev vajadus logopeedilise abi järele seoses kõne arengu mahajäämusega. Lapsele antud

logopeedilise abi maht on oluliselt vähenenud pärast seda, kui isa jättis lapse enda juurde elama.

Kui 2020/2021 õppeaastal FFF lasteaias käies sai laps logopeedilist abi kaks korda kuus, mõnel

kuul isegi kolm korda, siis 2021/2022 õppeaastal sai laps terve aasta peale kokku vaid 6–7 korda

logopeedilist abi. Seega on lapse logopeediline abi isaga koos elades vähenenud 10 korda, mis

osutab isa hoolimatule suhtumisele lapse kõneravi jätkamise osas. Logopeed KK tõi ka välja,

2-21-12846

13 (47)

et tal on Järvamaa haiglas kaks vastuvõtupäeva nädalas kõigi samas haiglas logopeedilist abi

vajavate isikute jaoks.

10.14. Isa käitumine on olnud lapse vaimset ja füüsilist tervist kahjustav.

10.14.1. Isa ei soovi ise lapse tervisega tegeleda ega luba ka emal seda teha. Isa on keelanud

lapse psühholoogi juurde viimise. Esimest korda viis isa ise lapse psühholoogi juurde 2022. a

kevadel, et saada tõend vastuseks psühhoterapeut KT arvamusele. Türi vallavalitsus tõi 14.

jaanuari 2022. a seisukohas esile, et isa ei märka lapse terviseprobleeme või ei pea vajalikuks

nendega kohe tegeleda, kuid asub tegelema siis, kui tema tähelepanu sellele juhtida. Seega ei

ole isa ilma kõrvalise juhtimiseta võimeline lapse tervisega seonduvates küsimustes last

abistama. Viimane aasta on isa juhendanud valdavalt lastekaitse spetsialist. Emaga koostööst

lapse tervise teemadel on isa keeldunud. Kohus ei selgitanud, kuidas isa juures elades on lapse

vaimne ja füüsiline tervis kaitstud. Seejuures juhtis ema juba 2021. a aprillis kohtu ja lastekaitse

tähelepanu isa alkoholiprobleemidele, sh harjumusele igal nädalvahetusel alkoholi tarvitades

lõõgastuda. Isa alkoholi tarbimise harjumus mõjutab lapse vaimset ja füüsilist tervist. Lapsel

on tekkinud hirm isa tervisega seoses. Laps kardab, et isaga võib midagi juhtuda, kui ta on

joobes.

10.14.2. Isa on seadnud lapse elu ohtu, jättes lapse järelevalveta üksi koju. 5. mail saatis laps

emale pildi sellest, et tal on igav ja ta mängib kodus tikkudega. Kuna ema viibis Viljandis, siis

teavitas ema sellest lasteabi ning sealt soovitati teavitada politseid, kes käis lapse heaolu

kontrollimas. 8-aastane laps ei peaks kodus üksi olles tuletikkudega mängima.

10.14.3. Isa on last väärkohelnud ka sellega, et ei piira lapse ekraaniaega, mistõttu on lapsel

nutisõltuvus. Isa keeldub sel teemal emaga kokkuleppeid tegemast. Emale ei saa heita ette seda,

et ta pole andnud lapsele juhiseid nutiseadme kasutamiseks, kui ema näeb last harva ja laps on

enamuse ajast isa mõjusfääris. Kui laps on ema juures, leiab ema teisi tegevusi, mis lapsele huvi

pakuks ja vähendaks lapse nutiseadmetes olemise aega. Kaks korda kuus nädalavahetustel teiste

reeglite järgi elamine ei anna lapse nutisõltuse vähendamisele mingit efekti.

10.15. Kohus ei pidanud vajalikuks kaaluda vanemate tegevusi seoses lapse tervisega.

Erivajadusega lapse puhul on tervis oluline aspekt, mida tuleb arvestada, sh kaaluda, kumb

vanem suudab lapse tervisega seonduvat märgata ja lapsele abi pakkuda. Valdavalt on lapse

tervisega tegelenud ema ja ka lapse perearst on alati olnud Viljandis. Ema märkab lapse

terviseprobleeme ja konsulteerib arstiga, kuid isa neid ei märka.. Ema täi välja järgmise

võrdluse:

-

ema on siiamaani tegelenud lapse ravimisega ja oli temaga 2021/2022 õppeaasta jooksul

hoolduslehel vähemalt kuuel korral. Isa pole kordagi lapsega haiguslehte jätkanud ega

hoolduslehel olnud, vaid on saatnud haige lapse kooli. Viimase kaheksa aasta jooksul

on isa käinud lapsega perearsti juures üksikutel kordadel. Isa ajas segamini, kes on lapse

perearst, ja esitas selle kohta kohtule vale info;

-

seoses lapse atoopilise dermatiidi diagnoosiga konsulteerib ema perearstiga, isa pole

teinud midagi;

-

seoses lapse vasomotoorse ja allergilise riniitiga konsulteeris ema perearstiga ja laps

suunati kopsuarstile, isa ei teinud midagi;

-

seoses lapse oksendamisega, mis tal on olnud mitu aastat, on ema pöördunud perearsti

poole, isa pole teinud midagi;

-

ema teeb lapsega koos kõne arendavaid harjutusi ja pöörab pidevalt tähelepanu kõne

arengu toetamisele. Lapse digiloos on märgitud isa viimane visiit 3. veebruaril 2022

Järvamaa Haiglas. Seega pakub isa lapse logopeedilisele erivajadusele ebaühtlast abi;

2-21-12846

14 (47)

-

pulmonoloogi osas kooskõlastas ema ajad ja käis lapsega Tartus. Isa käis ka, tõi lapse

arsti juurde;

-

ema on käinud ise ja koos lapsega kliinilise psühholoogi nõustamisel, isa jättis lapse

nõustamise pooleli ja ei toeta seda;

-

ema käib regulaarselt lapsega kliinilise psühhoterapeuti nõustamisel, isa keelas selle

nõustamise.

10.16. Kohus otsustas piirata ema hooldusõigust, kes on märganud ja tegelenud lapsel tekkinud

tervisemuredega koheselt. Kohus piiras emalt hooldusõiguse äravõtmisega ema võimalust lapse

käitumist korrigeerida ja lapse vaimse tervise toetamisega tegeleda. Isa on teinud takistusi lapse

vaimse tervise probleemidega tegelemiseks, keelanud emal last psühholoogi juurde viia.

Kohtule oli teada isa seisukoht, et laps ei vaja üldse psühholoogi. Isa lükkas ka selle üle

otsustamise lapsele.

10.17. Kohus eiras lapse vaimse tervise kohta esitatud tõendeid ning jättis põhjendamata, miks

psühhoterapeudi ja psühholoogi arvamused pole olulised. Psühhoterapeut KT tuvastas, et lapsel

pole temast endast tulenevalt soovimatust emaga suhtlemist piirata või vältida. Isa ei toeta ema

vanemliku rolli täitmist, takistab ema ja lapse kohtumisi ning lapsele toe pakkumist. Isa

hirmutab last teadlikult eesmärgiga, et ta ei sooviks ema juurde minna. Psühhoterapeut tuvastas,

et isa käitumises on võimalik eristada järgmiseid võõrandamise taktikaid: lapse ja ema suhtluse

piiramine; lapse halva käitumise julgustamine emaga – isa nõuab, et ema teenindaks last; isa

on lapsele andnud õiguse ema rünnata; isa ei kutsu last korrale, vaid noomib ema; lapsega

ebaterve liidu loomine – isa magab lapsega samas voodis, räägib lapsele kohtuasjadest ja

rahalistest väljaminekutest, samuti muredest, kuidas igapäevaeluga toime tulla; lapse

kaastundega manipuleerimine – isa jagab lapsega oma tervisemuresid, räägib, et temaga võib

midagi juhtuda, tekitades lapsele ebamäärast ärevustunnet, mille eest hoolivad vanemad

püüavad oma lapsi pigem kaitsta; ema halvustamine – nt on isa öelnud, et ema ei tegele lapsega,

ei aita teda ega hooli temast, on lapse kuuldes nimetanud ema litsiks; kriitika laieneb ka

võõrandatud vanema pereliikmetele – laps on kriitiline nii ema kui ka tema vanemate suhtes.

Psühhoterapeut selgitas lapse vaimse arengu olukorda. Viimasel seansil olid lapse vasakul

randmel märgid autoagressioonist ehk enda vastu pööratud vihast, mis väljendub

enesevigastamisena. Lapse puhul on ilmne ebaküpsus, regressioon (nt esineb probleeme

eakohaste toimingutega: ei tule toime enesehügieeniga, riietumisega jne), samuti on mõjutatud

emotsioonidega toimetulek. Lapse puhul on ambivalentsuse puudumine ilmne ja tema lojaalsus

kuulub isale. Täpselt sama asja märkas ka koolipsühholoog MU, kes märkis, et laps on võtnud

hoiaku, et isal on õigus ja ema eksib. Samas tõi koolipsühholoog välja, et pereliikmeid

joonistades ja neist rääkides räägib laps väga hästi nii emast kui ka isast.

10.18. Seega on laps isa poolt kaasatud nn sõtta ema vastu. Laps saab isalt infot kõigi

kohtuvaidluste kohta, on kõigi määrustega kursis, sh isa rahaliste kulutustega menetluste

raames. Juunis 2022, kui laps tahtis ema juures olla, tegi isa sellest sellise skandaali, et teavitas

politseid ja lastekaitset, mistõttu lapsel tekkis paanika ja hirm isa käitumise ees. Laps kardab

isa vihapurskeid ja süüdistusi ema suunas ning on teinud nn kodurahu huvides valiku elada isa

juures. See ei ole lapse heaolust tulenev otsus, vaid isa käitumise tulemus, kuna isa on juba

peaaegu kaks aastat last järjepidevalt emast võõrandanud.

10.19. Kohtumenetluse raames on saanud teatavaks paljud asjaolud, mis viitavad sellele, kuidas

isa kuritarvitab oma õigusi ning ei pea silmas lapse parimaid huve. Kohtu põhjendustest ei

nähtu, miks kohus ei kaalunud neid asjaolusid ja eiras vanema õiguste kuritarvitamist. Kohtu

põhjendustest ei nähtu, miks kohus on eiranud Viljandi linnavalitsuse lastekaitse spetsialisti

seisukohti lapse heaolu kahjustamise kohta isa poolt ning ema senist suurt panust lapse eest

hoolitsemisel. Isa tegi takistusi isegi haige lapse viimiseks ema juures, sh lapse ravimiseks, ning

2-21-12846

15 (47)

perearstiga konsulteerimise asemel saatis haige lapse esmaspäeval kooli. Lapsele oli määratud

uus aeg Rajaleidjas hindamiseks 13. juunil 2022 Viljandis, millest oli ka isa teavitatud. Isa saatis

mõni päev enne seda perearstile ja emale pildi positiivsest koroonatestist ja teavitas, et laps on

isolatsioonis kuni 18. juunini 2022. Ema kahtleb, et see test oli lapse oma, kuna järgnevatel

päevadel käis laps ujumas ja niitis maja juures muru. Isa tekitas meelega olukorra, kus laps ei

peaks konsultatsioonile minema, kuna isa ei soovi lapse arengutaseme hindamist. Isa ei ole

Rajaleidjaga suhelnud ning on lapse hindamise välistanud terve 2021/2022 õppeaasta jooksul.

Kui isa lapsest hooliks, teeks ta koostööd lapsele vajaliku abi ja toe korraldamisel koostööd, sh

tema vajaduste hindamiseks erialaspetsialistide poolt.

10.20. Maakohus jättis põhjendamatult kindlaks määramata suhtluskorra. Kohus ei

põhjendanud, kuidas olukord, kus isa keeldub emaga lapsega suhtlemise teemal suhtlemast, on

lapse huvides. Kuna alates 1. septembrist 2021 ei ole kehtivat suhtluskorda, on ema saanud

lapsega suhelda kaootiliselt. Isa on lükanud suhtluse korraldamise lapse õlgadele, leides, et 7–

8-aastane laps ütleb ise, millal tahab ema juurde minna. Ema esitas kohtule vanemate

kirjavahetusi, millest nähtub, et isa keeldub emale lapse suhtluskorra osas e-maili teel

vastamast, ignoreerides ema. Lapsele ema juurde järgi tulemist ei aruta isa emaga, vaid suhtleb

otse lapsega. Ema ei tea kunagi, mis kell isa otsustab lapse tema juurest ära viia. Seda ei saa

käsitada toimiva suhtluskorrana. Isa on teinud kogu aeg emale takistusi lapsega suhtlemisel

ning on keeldunud emaga kokku leppimast 2022. a suvist suhtluskorda. Ema saatis isale 7.

juunil 2022 kirja oma ettepanekuga suvise suhtluskorra osas, kuid isa pole sellele üheksa päeva

jooksul vastanud. Isa on edastanud sõnumeid vaid lapse kaudu. Laps annab emale telefonikõnes

kuupäeva, millal ta võiks ema juurde tulla. Mingit stabiilsust ei ole suhtluses lapsega juba 1,5

aastat olnud, vaid isa otsustab, millal ta lubab või ei luba last ema juurde. Maakohus ei

arvestanud Euroopa Nõukogu naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja

tõkestamise konventsiooni artikliga 31. Maakohus võttis emalt kui vägivalla ohvrilt ära

võimaluse oma lapsega regulaarselt suhelda, millega kohus taasohvristas nii last kui ka ema.

Ema ei saa lapsega enam ka telefoni teel rahulikult rääkida. Kui isa pealt kuulab või isegi kodus

on, kardab laps emaga suhelda. Kui isa kõrval pole, soovib laps emaga suhelda.

10.21. Isa kaasab last vanemate konflikti, mis ei ole lapse huvides ja kahjustab last. Laps ei

tohiks olla sõnumitooja, kelle kaudu isa emale sõnumeid edastab, vaid isa peab emaga last

puudutavatel teemadel otse suhtlema. Vaid 8-aastasele lapsele ei tohi panna sellist vastustust,

mistõttu ema leiab, et lapsel oleks parem elada koos emaga. Ema ei kaasa last vanemate

konflikti ning ei manipuleeri lapsega omakasu eesmärgil. Ema suudab tagada lapsele turvalise

keskkonna, mis tagab tema taastumise traumadest.

11. Lapsele määratud esindaja leidis, et maakohus tegi lapse huve arvestava lahendi. Ema ei

ole esitanud tõendeid perevägivalla ega isa alkoholilembuse kohta. Esitatud on vaid

kriminaalmenetluse alustamata jätmise määrus, mis ei tõenda perevägivalda, sh lapse

juuresolekul. Vanemate lahuselu korral on loomulik, et laps viibib suurema osa ajast vanemaga,

kelle juures ta elab. Samas on isa viinud last ema juurde. Vanemate kokkulepitud suhtluskord

põhimõtteliselt toimib. Selgusetuks jääb, millistel tõenditel põhineb spetsialisti arvamus, milles

tõusevad esile vaid ema seisukohad. Ei saa nõustuda ema väitega, et isa käitumise tõttu esinevad

lapse emast võõrandamise tunnused. Ema ei esitanud ühtegi tõendit isa keeldumise kohta lapse

ravimisest. Psühholoogilise nõustamise osas ei ole selge, kas laps seda vajab. Isa on

psühholoogilise nõustamisega nõus, kui selleks peaks tekkima vajadus. Isa tegeles lapse

logopeedilise raviga juba siis, kui vanemad koos elasid. Isa tagas, et laps saaks Järvamaa

Rajaleidjas logopeedilist abi, viis lapse ravile ja tõi ta sealt. Isa peab ka praegu lapse

logopeedilist ravi vajalikuks ja on selleks valmis. Ema on käinud logopeedi juures

koolivaheajal, isa ei ole logopeedi juures käimist takistanud. Kooli ja elukoha valikul tuleb

arvestada eelkõige lapse huvide ja seisukohtadega. Laps on avaldanud esindajale, et XXXX

2-21-12846

16 (47)

kooli õppima asudes tundis ta ennast hästi. Kool on lapsele tuttav. Ta on vanemate kooselu ajal

käinud seal koos emaga, kes oli koolis õpetaja. Kõik ruumid on tuttavad ja õpilasi vähe. Kool

on kodu lähedal, isa viib autoga, aga laps saab seal käia ka jalgrattaga või bussiga.

Arusaamatused Viljandi kooli ja XXXX kooli õpilaste nimekirjadega on võimalik lahendada

väljaspool siinset menetlust. Laps on lõpetanud esimese klassi heade tulemustega. Lapse

huvides on elada temale turvalises isa kodus ja õppida elukoha lähedal XXXX koolis. Huviringe

on võimalik lapsele võimaldada väljaspool XXXXt. Ema ei avaldanud menetluse käigus soovi

suhtluskorra määramiseks ega esitanud enda ettepanekuid.

12. Isa vaidleb määruskaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata. Määruskaebus on

põhjendamata ja tõendamata. Ema määruskaebuses esitatud võrdlused vanemate ja koolide

kohta on äärmuslikud, kohatud ja subjektiivsed. Ükski tõend neid väiteid ei kinnita. Maakohus

ei saanud arvestada väidetega, mida ema maakohtus ei esitanud. Seega on ema etteheited

maakohtule põhjendamatud. Kohatu on nõuda, et kohus hindaks, kumb vanem on lapsele

tähtsam. Kohus saab hinnata vaid seda, mis on lapse parimates huvides, ning maakohus on seda

teinud. Laps on XXXX põhikoolis terve õppeaasta õppinud, tal on seal palju sõpru, talle on

tagatud huviharidus ja tugivõrgustk ning teda ümbritseb tuttav keskkond. Lapsele vajalik abi

on talle väljaspool kooli tagatud. Laps lõpetas XXXX põhikooli esimese klassi kiituskirjaga,

väga heade õpitulemustega ja eeskujuliku käitumisega. Kohus tuvastas lapse selge ja siira soovi

XXXX koolis õppida. Türi vallavalitsus ja lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja on

samuti kinnitanud, et selline lahendus on lapse parimates huvides. Isa viib vastavalt

kokkulepetele last ema koju võimalikult tihti, s.o kogu koolivaba aja. Isa ei ole kunagi

takistanud lapsel emaga suhelda. Isa on alati pidanud lapse tervist ja heaolu kõige olulisemaks.

Lapsele on tagatud abi, mida ta oma tervislikust seisundist tulenevalt vajab. Laps on terve ja

elurõõmus. Lapse erivajadus on vanematele teada ja igakülgselt jälgitud, ka spetsialistide poolt.

Lapsele ebavajaliku psühholoogilise jms ravi määramine on lubamatu ja kahjustab last. Ema

väide, et laps on haige ja erivajadustega ning vajab seetõttu tavapärasest tunduvalt rohkem ema

hoolt ja tuge, on püüe kinnistada laps ema juurde. Ema kasutab ise last relvana. Näiteks on ema

keelanud lapsel oma uue ratta viimise isa koju. Samuti on kõik lapse nutiseadmete paroolid

emale teada.

13. Viljandi vallavalitsus jäi varem esitatud seisukohtade juurde.

14. Türi vallavalitsusele teadaolevalt on lapse õppimine XXXX põhikoolis kulgenud ilma

tõrgeteta. Laps on koolis rõõmus, osavõtlik ja rahulik. Kodus toetatakse lapse õppimist, tal on

alati õpitud. Lapse kõne puudutav erivajadus ei sega õppimist. Laps käis Järvamaa haigla

logopeedi vastuvõtul kõnearengu toetamiseks ja korrigeerimiseks. Logopeed on hinnanud lapse

arengut heaks ja logopeedi juures käimine on lõpetatud. Lapse heaolu toetab see, kui ta jätkab

õppimist kodu lähedal XXXX põhikoolis 13 lapsega klassis. Kõne arengut jälgib XXXX

põhikoolis klassijuhataja, toetatakse ka lugemisoskuse kujunemist ja paranemist. Raskuste

ilmnemisel saab klassiõpetaja suunata lapse õpiabirühma. Koolis on olemas sotsiaalpedagoog,

kes saab toetada lapse sotsiaalseid oskusi ja suhtlemist eakaaslastega. Samuti käib kaks korda

kuus psühholoog, kelle juurde koolil on võimalik last suunata. Türi vallavalitsuse esindaja tegi

12. mail 2022 kodukülastuse isa elukohta, kus vestles lapse, isa ja isa elukaaslasega. Vahetult

enne kodukülastust oli laps Viljandis ema juures viibides käinud ühe päeva WWWs, mille

nimekirjas laps on. Lapse sõnul talle meeldis Viljandi kooli õpetaja, aga õppimine ja klass ei

meeldinud. Lapse sõnul oli klassis liiga palju lapsi ja ta ei saanud lugeda, sest puudus vaikus ja

raske oli keskenduda. Last häiris liigne sagimine ja vaikuse puudumine. Lapse sõnul kulub tal

õppimisele vähe aega. Enamasti saab ta iseseisvalt hakkama, aga vahel vajab abi ja siis õpib ta

koos isaga. Isa kinnitas, et aitab lapsel õppida. Laps vajab abi lugemises, matemaatika on lapse

jaoks lihtsam. Igapäevane elu on korraldatud nii, et isa viib last kooli ja toob koju. Isa

elukaaslane töötab kodukontoris ja on lapse saabudes kodus. Isa juures elades on laps jätkanud

2-21-12846

17 (47)

emaga suhtlemist. Mõlemad vanemad on osalenud lapse kasvatamises ja on pühendunud tema

eest hoolitsemisele, neil on tugev kiindumus oma lapsesse ehk hingeline seotus temaga,

mõlemal on vaimne ja majanduslik valmisolek last kasvatada. Nii lapse elu- ja viibimiskoha

kui ka kooli valiku kohta on adekvaatseima vastuse andnud lapse enda käitumine, mis väljendab

rahulolu praeguse elukorraldusega. Lapse igapäeva- ja hariduselu ei peaks praegu ümber

korraldama.

15. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna

Ringkonnakohtule.

16. Isa esitas 10. augustil 2022 avalduse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks, mida täpsustas ja

mille puudused kõrvaldas 16. augustil 2022 ning milles palus anda esialgse õiguskaitse korras

isale otsustusõigus lapse koolivaliku küsimuses. Ringkonnakohus rahuldas 25. augustil 2022

isa taotluse ja andis isale esialgse õiguskaitse korras otsustusõiguse lapse koolivaliku osas kuni

praeguses asjas menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni.

17. Ringkonnakohus selgitas menetlusosalistele 1. septembril 2022 saadetud kirjas oma

esialgseid seisukohti ja võimaldas menetlusosalistel avaldada arvamust selle kohta, kas

praegusel juhul võiks vanemate erimeelsuste lahendamiseks piisata otsustusõiguse andmisest

ühele vanemale, selle asemel, et lõpetada osaliselt vanemate ühine hooldusõigus. Samuti palus

kohus vanematel oma seisukohti täpsustada seoses kohtul asja lahendamise ettevalmistamisel

tekkinud küsimustega.

18. Türi vallavalitsus nõustus kohtuga, et vanemate erimeelsus puudutab konkreetselt lapse

kooli valikut ja peamise elukoha määramist, mida on võimalik lahendada vähem piiravamal

moel, andes ühele vanemale selles osas otsustusõiguse. Vanematel on toimiv suhtluskord ja

laps saab iga nädal viibida mõlema vanemaga. Maakohtu määrus arvestab lapse huve.

19. Viljandi linnavalitsus nõustus kohtuga, et vanemad on eriarvamusel lapse koolivaliku ja

elukoha osas. Vanemate erimeelsuste lahendamiseks ja lapse heaolu tagamiseks ühele

vanemale otsustusõiguse andmine lapse peamise elukoha ja koolivaliku küsimustes ei kahjusta

lapse huve. Viljandi linnavalitsus toetab lapse ja lahuselava vanema suhtluskorra määramist

kohtu poolt, sest vanemate suhtlus ja koostöö ei toimi juba pikemat aega. Suvise koolivaheaja

osas kokkuleppe saavutamist toetas Türi valla lastekaitse spetsialist. Paljud kokkulepped lapse

liikumise kohta ema juurde ja sealt tagasi teeb lapse isa lapse kaudu, mitte otse teise vanemaga.

20. Ema tõi 15. septembri 2022. a seisukohas esile, et laps oli 2022. a suvel mõlema vanema

juures, kuid kindlat suhtluskorda vanemad omavahel kokku leppida ei suutnud. Ema pidi 2022.

a suveks suhtlemise korra kindlaksmääramiseks pöörduma Türi valla poole. Lastekaitse

sekkumise tulemusel sai ema lapsega koos olla 17. juunist 23. juunini, 24. juunist 29. juunini,

8. juulist 17. juulini., 26. juulist 2. augustini, 9.augustist 16. augustini ja 23. augustist 30.

augustini. Laps on emaga väga lähedane. Laps vajab jätkuvalt logopeedilist teenust.

Eripedagoogilise teenuse ja sotsiaalpedagoogilise teenuse vajadus on väljaselgitamisel. 7.

novembril 2022 toimub Paide Rajaleidja keskuses ümarlaud, mille eesmärk on jõuda ühisele

seisukohale, kas lapsel esinevad hariduslikud erivajadused või mitte. Lisaks vajab laps jätkuvalt

psühholoogilist nõustamist. Ema juures viibides on lapse nutiseadmetes viibimise aeg piiratud.

Ema palub kohtul kindlaks määrata ka lahuselava vanema ja lapse suhtlemise kord. Vanemad

isekeskis suhtlemise korras kokkuleppeid ei saavuta, selleks tuleb paluda kolmandate isikute

abi. Ükskõik kumma vanema juures laps tulevikus elab, on last kahjustav see, kui ta elus on

ebakindlus lahus elava vanemaga suhtlemise osas. Kui kohus rahuldab ema avalduse lapse

viibimiskoha ja hariduse osas, siis palub ema kindlaks määrata isa ja lapse suhtlemise kord.

Ema on toonud esile isa ja lapse suhtlemise korra tingimused. Kui ainuhooldusõigus või

2-21-12846

18 (47)

otsustusõigus lapse elukoha osas peaks jääma isale, siis soovib ema, et tema ja lapse suhtlemise

kord oleks järgmine:

1) Lapse kooli ajal ehk ajavahemikul 1. september kuni 31. mai viibib laps ema juures üle

ühe nädalvahetuse reede õhtust pühapäevani. Ema korraldab lapsele järele tulemise

reedel kell 18.00 lapse elukohta isa juures, isa aga korraldab lapsele järele minemise

ema elukohta pühapäeval kell 18.00. Juhul, kui isa ei saa ise lapsele järelevalvet tagada

nädalavahetusel, kui laps peab viibima isaga, teavitab isa esmalt sellest lapse ema ning

laps viibib see aeg emaga. Kui nädalavahetusele, mil laps peab viibima ema juures,

langeb mõni lapsega seotud üritus, asendatakse see nädalavahetus kohe esimesel

võimalusel.

2) Sügisese koolivaheaja veedab laps emaga paaritul aastal ning paaris aastal isaga.

3) Veebruari koolivaheaja veedab laps isaga paaris aastal ning emaga paaritul aastal.

4) Kevadise koolivaheaja veedab laps paaritul aastal isaga ning paaris aastal emaga.

5) Jõuluvaheaja veedab laps mõlema vanema juures võrdse aja, arvestades erisust, et

paaritul aastal veedab laps 23.–26. detsembri emaga ja aastavahetuse 31. detsembrist

kuni 2. jaanuarini isaga ning paaris (ema 15. septembri 2023. a menetlusdokumendis

ekslikult märgitud „paaritul“) aastal vastupidi.

6) Suvistel koolivaheaegadel peale õppeperioodi lõppu kuni 31. augustini viibib laps terve

koolivaheaja jooksul mõlema vanema juures vahelduva ühenädalase graafiku alusel, st

kord ema juures 7 kalendripäeva järjest ja siis isa juures 7 kalendripäeva järjest. Suvise

graafiku lepivad vanemad omavahel kokku hiljemalt iga aasta 1. maiks e-maili teel. Kui

vanemad kokkuleppele ei jõua, siis algab suvine periood paaritul kalendriaastal nii, et

esimesest koolivaheajale järgnevast päevast kell 10.00 on laps emaga üks nädal ja edasi

isaga ning paaris aastal vastupidi.

7) Isadepäeva veedab laps alati isaga ning lapse üleandmise kellaajad täpsustavad

lapsevanemad omavahel.

8) Emadepäeva veedab laps alati emaga ning lapse üleandmise kellaajad täpsustavad

lapsevanemad omavahel.

9) Lapse sünnipäeval on õigus sel vanemal, kelle juures laps ei viibi antud hetkel, veeta

lapsega koos eraldi aega kuni 4 tundi.

10) Ema sünnipäeval on lapsel õigus igal aastal emaga see päev veeta ning isa sünnipäeval

veeta see päev isaga, arvestades esmalt lapse päevakava ning koolikohustuse täitmist.

11) Erakorralistel perekondlikel sündmustel (nn matused jne) on lapsevanemal õigus

lapsega koos viibida ja laps sellele üritusele kaasa võtta, teatades sellest teisele

lapsevanemale viivitamatult.

12) Kolmandate isikute poolt korraldatavatel olulistel perekondlikel tähtpäevadel (juubelid,

pulmad, kokkutulekud) on vanemal õigus veeta lapsega aega ka sel juhul, kui need

langevad teise vanemaga veedetavale ajale. Sellisel juhul vahetavad vanemad

tähtpäevale langeva aja muu ajaga, leppides selles eelnevalt kokku telefonitsi või e-posti

teel vähemalt 1 nädal enne sündmust. Vahetatav ja asendatav aeg ei mõjuta ülejäänud

tavapärast suhtlemisgraafikut (st edasi jookseb suhtlemisgraafik samamoodi kui siis, kui

aeg ei oleks vahetatud).

13) Vanemad austavad lapse kiindumust teise vanemasse ega halvusta lapse juuresolekul

teist vanemat, samuti hoiduvad vanemad teise vanema suhtes vastumeelsuse

kujundamisest. Vanemad suhtlevad lapsesse puutuvates küsimustes omavahel e-posti ja

sõnumivahetuse teel ega kasuta infokanalina last.

14) Kõikidel lapsega kokkusaamistel korraldab see vanem, kelle juurde laps läheb, lapse

enda juurde toomise.

15) Lapse haigestumise korral (voodirežiimi nõudev haigus) asendatakse ärajäänud

suhtlemine esimesel võimalusel pärast lapse tervenemist. Lapse haigestumise korral

teavitab lapse haigusest teada saanud lapsevanem teist lapsevanemat kirjalikku

2-21-12846

19 (47)

taasesitamist võimaldavas vormist (e-mail, SMS). Kui laps haigestub, siis jääb või läheb

selle vanema juurde, kes saab temaga hoolduslehel viibida ning last kodus ravida kuni

lapse tervenemiseni.

16) Vanemal, kelle juures laps viibib käesoleva suhtluskorra alusel, on õigus minna lapsega

koos välisreisidele, ilma et peaks selleks võtma eraldi nõusoleku lapse teiselt vanemalt.

Reisi sihtkohast ja kuupäevadest peab teist lapsevanemat teavitama vähemalt 3 päeva

ette kirjalikult.

17) Mõlemal on õigus lapsega suhelda igapäevaselt sidevahendi teel, arvestades lapse

päevarežiimi.

18) Muude suhtluskorda mõjutavate erandlike asjaolude ilmnemisel teavitavad vanemad

teineteist viivitamatult kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormist (e-mail, SMS).

19) Lapsevanemad võivad teatud situatsioonides kokku leppida ka muudes last

puudutavates küsimustes.

Ema tõi täiendavalt esile, et isa lähisuhtevägivald ja lapse vaimne kahjustamine on mõjutanud

ema füüsilist tervist. Emal avastati 2022. a suvel vähk. Ema saab keemiaravi, kuid raviarsti

prognoos on positiivne. Tõenäoliselt ei hakka ema surema, vaid peab olema järgmised viis

aastat jälgimise all. Ravi tõttu on ema hetkel töövõimetu ning ei pea aasta jooksul tööl käima,

pärast seda jätkab ta oma tööd. Praegu annab see olukord võimaluse puhata ja vajadusel ka

lapse eest rohkem hoolitseda, sh last iga päev pärast kooli õpingutes abistada ja logopeedi antud

ülesandeid täita ning teda kõikide spetsialistide juurde ja trennidesse viia. Ema toetab tema

südamlik perekond ja tal ei ole majanduslikke raskusi.

21. Isa tõi esile, et laps oli 2022. a suvevaheajal nädala emaga ja nädala isaga. Ka 2021. a

suvekuude jaotus oli võrdne. Isa pole kunagi lapse ja ema suhtlemist takistanud. Hoopis ema ei

ole lasknud lapsel isa juurde tulla, kui laps on seda soovinud. Lapse koolivaheajad on vanemad

jaotanud pooleks. Ka tähtpäevade tähistamise osas ei ole olnud probleeme. Laps on saanud käia

sõprade sünnipäevadel nii ema kui ka isa juures viibides. Laps on lasteaiast saati käinud Paides

Rajaleida logopeedi vastuvõtul. Isa külastas lapsega logopeedi 14. septembril 2022. Logopeed

ei näe vajadust seansside jätkamiseks. Tema soovitus oli jätkata kodus „r“ tähe harjutamist.

Logopeedi hinnangul puudub lapsel eripedagoogi vajadus ja tema areng on eakohane. Isa

hinnangul ei vaja laps psühholoogi teenust. Samas ei oleks lapse füüsiline asukoht arstiabi

saamisel või ka võimaliku psühholoogi külastamiseks Eesti väiksust arvestades määrav, kuna

külastused ei oleks igapäevased ja olemas on ka online vastuvõtud. Lapsel ei ole isa kodus

nutiseadmetega probleeme, vaid nädala sees on kindel kord, s.o u tund-kaks pärast trenni ja

koolitöid. Mõnikord tekib nutiseadmega seoses ka tülisid, kuid siis tuleb seade lapselt lihtsalt

ära võtta ja probleem on lahendatud. Isa selgitas, et koju tulles teeb isa koos lapsega õppimisega

seotud kodutööd. Kolm korda nädalas on lapsel XXXtrenn, siis tehakse kodused ülesanded

trennist tulles. Lapsel on nutiseadmete kaudu võimalik suhelda klassikaaslaste ja sõpradega.

Lapsel on XXXXl klassikaaslane, kellel talle meeldib külas käia. Isa toob lapse koolist koju,

seega pole vaja kedagi teist, kes lapse järele valvaks. Kui juhtubki nii, et lapse toob vanaisa,

kes elab XXXX kooli lähedal, siis valvab lapse järele isa elukaaslane Ü, kes töötab kodust. Isal

on paindlik tööaeg, st kui laps on haige, jääb ta lapsega koju, samuti on kodus isa elukaaslane.

Isa leidis, et kohtul puudub alus hakata sisustama, milline peaks olema lapse ja isa suhtlemise

kord, kuna isa ei ole sellist nõuet esitanud. Ema saab lapsega suhelda. Lisaks on ema minetanud

õiguse

nõuda

suhtlemise

korra

kindlaksmääramist

määruskaebe-menetluses,

kuna

määruskaebuse esialgses taotluses sellist nõuet ei olnud. Siiski peaks ema ja lapse suhtlemise

kord olema pöördvõrdeline sellega, nagu ema nõudis isa ja lapse suhtlemise korra

kindlaksmääramiseks. Ema toodud suhtluskorra p-d 9–13, 15, 16, 18, 19 ei ole ema pakutud

sõnastuses täidetavad. Kohus ei pea kohtulahendiga kehtestama suhtluskorda, mis sisaldab

deklaratiivseid nõudeid või selliseid nõuded, mida reguleerib seadus. Punkt 16 puudutab

2-21-12846

20 (47)

ühekordse otsustusõiguse ja hooldusõiguse valdkonna küsimust, mitte suhtluskorda.

Arusaamatu on ka p 1 sõnastus „kui isa ei saa ise lapsele järelevalvet tagada“. Tegemist on

seadusest tuleneva kohustusega PKS § 124 lg 1 alusel. Ei saa eeldada, et isa jätab oma

kohustused täitmata.

22. Lapsele määratud esindaja oli seisukohal, et ema ei ole esitanud suhtluskorra osas avaldust.

Kohtuistungil avaldas ema arvamust, et suhtluskorda ei ole vaja määrata, kuna selle osas on

toimivad kokkulepped. Kohus ei saa väljuda määruskaebuse lahendamisel kaebuse piiridest.

Lapse huvides on jätkata õpinguid tema soovitud koolis. Vanemate erimeelsuste lahendamiseks

ja lapse heaolu tagamiseks ühele vanemale otsustusõiguse andmine lapse peamise elukoha ja

koolivaliku küsimustes ei kahjusta lapse huve. Maakohus tegi määruse lapse huvidest lähtuvalt,

arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi, tuginedes kohtumenetluse ajal

uuritud tõenditele. Seega tuleb maakohtu määrus jätta jõusse.

23. 9. novembril 2022 esitas isa kohtule Rajaleidja Paide ja Viljandi büroode 7. novembri 2022.

a ümarlaua protokolli.

24. Ringkonnakohus võimaldas 2. oktoobri 2023. a kirjaga menetlusosalistel anda teada, kas

pärast viimaste seisukohtade esitamist on olnud lapse elukorralduses olulisi muutusi, kuidas on

toimunud lapse suhtlus emaga, kas laps on käinud erialaspetsialistide vastuvõttudel ja kuidas

on olnud korraldatud lapse eest hoolitsemine ajal, mil ta on olnud haige.

24.1. Isa avaldas, et laps elab peamiselt isakodus ja käib samas koolis. Ema ei ole endiselt

andnud nõusolekut lapse sissekirjutuse muutmiseks. Seega on endiselt probleeme

hooldusõiguse teostamisel lapse elukoha registreerimisel. Suhtluskorra osas ei ole vanematel

probleeme, see probleem on ema poolt kunstlikult tekitatud. Keegi pole teinud emale takistusi

lapsega suhtlemisel. Laps suhtleb emaga vahetult ja ka telefoni teel. Isa leiab, et suhtlemise

reguleerimine kohtulahendiga ei ole vajalik. Laps veetis suvel aega emaga vastavalt vanemate

kokkuleppele, samuti ei olnud probleeme koolivaheaegade jagamisega. Paide Rajaleidja otsus

kinnitas, et laps ei vaja mingeid teenuseid ja tema arengus ei ole puudujääke. Lapse

haigestumisel on tema eest hoolitsenud see vanem, kes lapsega parasjagu koos on olnud.

24.2. Ema avaldas, et laps on elanud isa juures Järvamaal NNN külas ja käinud XXXX koolis.

Elukohajärgses XXXX koolis lapsel huviringe ei ole. Isa pani lapse ilma emaga konsulteerimata

XXXtrenni Türil (u 10 km lapse kodust), kus laps käib kaks või kolm korda nädalas ja vajab

selleks eraldi transporti. Mõnel korral on ema sõitnud Viljandist Järvamaale, et aidata last kas

trenni või trennist koju. Vanemate vahel ei ole kindlat suhtluskorda. Isa on keeldunud seda

kokku leppimast ja tahab, et ema suhtleks sel teemal ise jooksvalt lapsega. See on tekitanud

teadmatuse ja ema ei tea kunagi enne, kui palju ta saab lapsega järgmisel kuul koos olla. Ema

peab seda infot paluma lapselt, kuna isalt ta seda ei saa. Alates 2022. a suvest on laps olnud

emaga järgmiselt:

-

juunis 2022 14 ööpäeva, juulis 2022 16 ööpäeva, augustis 2022 15 ööpäeva;

-

septembris 2022 8 ööpäeva (2.–3., 10.–11., 23.–28. september);

-

oktoobris 2022 6 ööpäeva (7.–9., 22.–26. ja 28. oktoober, sh koolivaheaeg);

-

novembris 2022 5 ööpäeva (5.–6., 12.–13., 18 –20. november);

-

detsembris 2022 11 ööpäeva (1.–4., 16.–19., 26.–31. detsember, sh koolivaheaeg);

-

jaanuaris 2023 10 ööpäeva (1.–4., 13.–15., 20.–22., 28.–29. jaanuar);

-

veebruaris 2023 8 ööpäeva (3.–5., 17.–19., 24.–28. veebruar, sh koolivaheaeg):

-

märtsis 2023 6 ööpäeva (1., 10.–13., 25.–26. märts);

-

aprillis 2023 11 ööpäeva (5., 7.–12., 25.–30. aprill, sh koolivaheaeg);

-

mais 2023 9 ööpäeva (12.–14., 26.–30. mai);

-

juunis 2023 13 päeva (11.–17., 25.–30. juuni);

2-21-12846

21 (47)

-

juulis 2023 15 päeva (14.–19., 23.–31. juuli);

-

augustis 2023 9 päeva (1., 13.–15., 27.–31. august);

-

septembris 4 päeva (2.–3., 9.–10. september);

-

oktoobris 2023 oli laps kuni 13. oktoobrini olnud ema juures 3 päeva (5.–7. oktoober).

Emale teadaolevalt ei ole laps alates oktoobrist 2022 saanud mingeid tema arengut või

emotsionaalset toimetulekut toetavaid teenuseid. Vanematel on suured erimeelsused selle osas,

kas lapse vaimne tervis vajab toetamist või mitte. Ema on seisukohal, et juba vanemate

lahkuminek oli lapsele trauma. Eelnevalt on laps pidanud elama keskkonnas, kus nägi pealt ema

kallal vägivallatsemist. Nüüd on laps pidanud elama selle traumaga, et emal on diagnoositud

vähk ja hetkel pole teada, kuidas ravi edasi läheb. Isa ei võimalda emal lapsele spetsialistide

abil vaimset tuge pakkuda. Ema hinnangul on lapse kõne areng ikkagi teistest maas. Lapsel

puudub r-häälik nii sõna algul, keskel kui ka lõpus, see on asendatud „l“ ja „r“ vahepealse

häälikuga. Laps vajab abi sõnadest arusaamisel.

Alates sellest, kui laps on 24/7 isa järelevalve all, on tema tervisele tähelepanu pööramine

hooletu ja kaootiline ning laps ei saa korralikult ravi. Mõlemad vanemad on perearstiga

suhelnud, kuid isa ei järgi korralikult lapse raviplaani ning on jätnud lapsele määratud ravimid

välja ostmata. Lapsel on diagnoositud allergiline nohu ja hääldamispuue. Lapsel on sagenenud

kõhuvalud, tal on hooti kõhuvalu paari nädala jooksul. Enamasti on need siis, kui laps on isa

juures. Lapse naha eest peaks iga päev hoolt kandma, kuid kuna lapse naga seisund ei ole

aastaga paranenud, on emal kahtlus, et vastutus selle eest lasub isa juures olles lapsel endal. Kui

lapsel on olnud viirused, siis üldjuhul isa sellest ema ei teavita ja ema saab sellest teada e-

koolist. Kui laps on tulnud ema juurde haigussümptomitega ja ema on soovinud teda terveks

ravida, ei aktsepteeri isa seda, käsib lapsel koju tulla ja ei ravi lapse haigust lõpuni. Kuna isa ei

tegelenud lapse hammaste raviga, pani ema lapse hambaarsti juurde ootejärjekorda ja teavitas

sellest isa. Isa ei luba last haigena ema juurde, kuna kardab, et siis suureneb päevade arv, mil

laps on emaga, ja siis ei saa isa lapsele enam nii palju elatist küsida.

Suurema elatise saamiseks on isa hakanud lapse ja ema suhtlemist piirama. Kui veel oktoobris

2022 sai ema võtta lapse vahel enda juurde juba reedel pärast kooli, siis alates 2022. a sügisest

hakkas isa keelama emal lapse võtmist reedeti ja soovis, et ema võtaks lapse laupäeval. Samuti

on isa otsinud pidevalt vabandusi, et ema last nädalavahetusel üldse ei saaks, vabandades välja

mingite nn viimase hetke tegevustega. Siiamaani käsib isa lapsel endal suhtluskorra paika

panna, suunates kogu vastutuse lapsele. Lapse nutisõltuvuse probleem on suurenenud.

Kuna lapse ja lahuselava vanema suhtluskorda pole määratud, on emal olnud väga keeruline

saada võimalust lapsega suhelda. Isa ei suhtle emaga ja omavahel vanemad suhtluskorda ette

kokku leppida ei saa. Isa ei vasta ema sõnumitele ja kirjadele ning ei anna emale edasi last

puudutavat informatsiooni. Lapse kohta info saamiseks peab ema võtma ühendust lapse

kooliga. Ka lapse tervislikust olukorrast (sh koolis jätkunud probleemid oksendamisega)

informeerib ema lapse õpetaja, mitte isa. Veebruaris 2023 olid lapse näol imelikud sinikad, kuid

laps ei julgenud rääkida, kuidas ta need sai. Ka isalt ei saanud ema vastuseid. Isa jätkab

teadlikult ja varasemast intensiivsemalt lapse võõrandamist emast. Lapse ees halvustatakse ema

ja talle räägitakse kohtumenetlusest, mis röövib isalt palju raha ja mille tõttu ei saa isa lapsele

oma tuba ehitada jne. Isa ei arvesta lapse arvamusega, kui laps soovib ema juures kauem olla.

Isa dikteerib, mis kell ja kui kaua võib laps emaga olla ning laps ei julge isale selles osas vastu

rääkida. Lapsele järgi tulles teeb isa kokkuleppeid lapsega, sh helistab otse lapsele ja ütleb,

millal tuleb talle Viljandisse järgi. Isa ei aruta kunagi emaga seda, mis kell ta lapsele järgi tuleb,

vaid ema saab info lapselt. Laps ei julge enam rääkida sellest, mis temaga isa juures toimub.

Aprillis 2023 tuli laps ema juurde sinikatega näol ja kaelal, mille tekkimise kohta ta ütles, et ei

mäleta. Juba see, et lapsel on hirm rääkida, mis temaga on toimunud, viitab, et lapse olukord

2-21-12846

22 (47)

kahjustab tema heaolu. Isa jälgib kogu aeg lapse liikumist, sh ajal, kui laps on emaga. Samal

ajal ei ole isa olnud nõus sellega, et ema saaks samuti lapse liikumist jälgida ajal, kui laps on

isaga.

Lapse emal diagnoositi 2022. a suvel vähk ja oktoobris toimus operatsioon. Ema on saanud

kiiritus- ja keemiaravi ning ravi jätkub ka praegu. Oktoobris 2023 ootab ees järgmine

operatsioon. Ema võitleb igapäevaselt 4. staadiumi vähiga ja talle on määratud töövõimetus.

Iganädalane vaidlus ja teadmatus, millal ema saab lapsega olla, raskendab raviprotsessi.

Ema esitas oma 13. oktoobri 2023. a seisukohas taotluse esialgse õiguskorras kohtumenetluse

ajaks ema ja lapse suhtluskorra kindlaksmääramiseks.

25. Lapsele määratud esindaja avaldas, et ta on suhelnud ja välja selgitanud mh lapse seisukoha.

Lapse elukoht on endiselt isa juures ja ta õpib elukoha lähedal asuva XXXX 9-klassilise kooli

3. klassis. Lapsele meeldib koolis käia. Tema õppeedukus on hea, tunnistusel olid viied ja kolm

nelja. Kaks korda nädalas viib isa ta Türile XXXtreeningule, kus ta käib juba teist aastat. Laps

suhtleb emaga üle nädala või vahel rohkem, nädalavahetusel (laupäev-pühapäev). Talle

meeldib emaga suhelda ja tema juures olla. Vaheaegadel ja suvel on ta veetnud pool ajast ema

juures ja pool isa juures. Ta on päris kaua olnud emaga, nad on koos käinud vanaisa (ema isa)

juures AAA lähedal. Ema juures räägivad nad palju erinevatest asjadest, mängivad erinevaid

lauamänge. Ema on praegu haige ja ta käib ise poes vajalikke asju ostmas. Kui ema oli haiglas,

käis ta temaga kohtumas.

Lapse esindaja leiab, et nähtuvalt menetlusdokumentidest ja vestlusest emaga vajab ema

praegusel ajal suuremat pühendumist oma tervise eest hoolitsemisele. Isaga on suuline

kokkulepe lapsega suhtlemise korra osas, kuid isa ei pea kinni kokkulepitud päevadest ja

aegadest. Lapse ema vastusest nähtuvalt on lapsega kohtumise arv alates augustikuust

vähenenud. Lapse huvides on lõpetada vanemate vaidlus kokkuleppel ning tagada talle

turvaline elu ja kvaliteetne aeg emaga suhtlemisel, arvestades eelkõige ema rasket tervislikku

seisundit. Ema poolt esialgse õiguskaitse korras pakutud suhtluskord on mõistlik ja ei riku lapse

huve.

26. Viljandi linnavalitsus avaldas, et 19. oktoobril 2023 kohtusid lapsega Viljandi

linnavalitsuse laste heaolu spetsialist KS ja Türi vallavalitsuse lastekaitsespetsialist LS, et

selgitada välja lapse arvamus. Kohtumine toimus XXXX põhikoolis. Laps oli kohtumisele

tulles rõõmsameelne ja avatud. Laps õpib XXXX põhikooli kolmandas klassis. Lapse sõnul

läheb tal koolis hästi. Tal on sõpru ja õppimine ei ole raske. Raskusi valmistab vahel eesti keele

tööjuhendist arusaamine. Vajadusel aitavad last selles ema, isa ja isa elukaaslane Ü. Seejärel

oskab laps harjutuse ära teha. Kooli viib lapse hommikul isa, koolist koju toob kas isa või Ü.

Kaks korda nädalas käib laps Türi spordihoones XXXtrennis. Trenni viib ta isa ja trennist toob

samuti isa. Laps on käinud võistlustel (Viljandis, Lätis), Viljandi võistlustel käisid teda

vaatamas nii ema kui ka isa. Laps kirjeldas, et ema juures saab ta olla üle nädalavahetuse reedest

pühapäevani. Lapse arvates veedab ta piisavalt aega nii ema kui ka isaga. Kokkuleppe

Viljandisse minemise kohta teeb laps ise emaga telefoni teel ja ütleb enne helistamist ka isale.

Ema tuleb talle reedel kas kooli või koju järele ja pühapäeval tuleb isa lapsele Viljandisse järele.

Isaga veedetud nädalavahetustel käivad nad kinos ja on niisama kodus. Emaga koos olles käivad

SPAs, on lihtsalt kodus, mängivad lauamänge. Viljandis kohtub laps ka vanavanematega ja

veedab nendega koos aega. Kui nädalavahetusel jääb koju õppimist, siis võtab ta kooliasjad

ema juurde kaasa ja teeb seal kodused tööd ära. Suvel on ta nädala isaga ja nädala emaga,

koolivaheajal pool aega emaga ja pool isaga. Järgmisel nädalal algava koolivaheaja osas

kokkulepet veel ei ole. Laps pidi õhtul emale helistama ja Viljandisse minekust rääkima. Ta

teadis, et emal on 24. oktoobril operatsioon ja ta saaks olla kuni esmaspäevani. Ema on lapsele

2-21-12846

23 (47)

haigusest rääkinud, ta teab, et tegemist on vähiga. Ema haigus on lapse jaoks hirmutav, aga ta

saab sellest rääkida nii isaga kui ka emaga. Küsimusele „mis sind kurvastab?“, vastas laps, et

„kui saan haiget või emalt tuleb haiguse kohta halbu uudiseid“. Küsimusele „mis sind

rõõmustab?“, vastas laps „kui ema haiguse kohta tulevad head uudised“. Vestluse lõpetuseks

kasutati kuldkalakese kolme soovi metafoori ning lapsel oli ainult üks soov – elada head elu, et

ei oleks vaidlusi, et ema ja isa ei vaidleks, sest siis ta tunneb ennast halvasti. Lapsega vestlusest

selgus, et laps sooviks, et ema juures viibimise aeg oleks pigem. Tema soovis minna ema juurde

reedel kell 16.00 ja tagasi tulla isa juurde pühapäeval kl 19.00. Lapsele meeldiks olla üle aasta

jõulude ajal ema juures ja siis isa juures. Ta soovib sellel aastal emaga koos olla jõululaupäeval

ja esimesel jõulupügal, teisel jõulupühal liikuda isa juurde ja olla aastavahetuse koos isaga.

Lapse sõnul suhtleb ta emaga telefoni teel. Vahel, kui telefon on hääletul režiimil ja ta ei kuule

helistamist, siis helistab ta hiljem emale tagasi. Samamoodi saab ta helistada ka isale, kui ta

viibib ema juures.

27. Türi

vallavalitsus

avaldas,

et

Türi

vallavalitsuse

ja

Viljandi

linnavalitsuse

lastekaitsespetsialistid kohtusid lapsega 19. oktoobril 2023 XXXX põhikoolis. Lapsega

vestlusest selgus, et ta on külastanud ema kodu ja saab emaga suhelda isa juures viibimise ajal.

Laps märkis, et vanemad on arvestanud tema soovidega. Laps tõi välja paari väiksema

muudatuse soovi, nt et ema juurde minek toimuks üle nädala reedel kell 16.00 ja pühapäeval

koju läheks kell 19.00. Jõulude ja aastavahetuse osas varasemalt väljakujunenud jaotus talle

sobiks, st selle aasta jõulude esimese püha veedaks laps koos emaga ja alates 26. detsembrist,

sh aastavahetuse koos isaga. Laps on 9-aastane ning suudab oma arvamust ja seisukohti selgelt

väljendada. Laps tõi vestluses välja, et teda häirivad vaidlused vanemate vahel, mida algatavad

mõlemad pooled, ja et vanemad võiksid keskenduda omavahelise suhtluse parandamisele. Laps

ise ja klassijuhataja kinnitasid, et lapsel läheb koolis hästi, tema õppeedukus on hea ja tal

puudub vajadus tugiteenuste järele.

28. Ringkonnakohus rahuldas 20. oktoobri 2023. a määrusega ema taotluse esialgse õiguskaitse

kohaldamiseks osaliselt ning määras esialgse õiguskaitse korras kuni siinses tsiviilasjas

menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni kindlaks ema ja lapse suhtlemise korra

järgmiselt:

• Laps viibib ema juures iga paaris nädala nädalavahetuse reedest pühapäevani. Ema

korraldab lapsele järele mineku reedel pärast koolitundide lõppu hiljemalt kell 18.00

ja isa tuleb lapsele järele ema elukohta pühapäeval kell 18.00.

• Jõulud 2023 viibib laps emaga 22. detsembrist 2023 kuni 26. detsembrini 2023. Ema

korraldab lapsele järele mineku isa elukohta 22. detsembril 2023 hiljemalt kell 18.00

ning isa läheb lapsele järele ema elukohta 26. detsembril 2023 kell 18.00.

• Mõlemal vanemal on õigus lapsega suhelda iga päev sidevahendi teel, arvestades

lapse päevarežiimi, ning lapsega koos olev vanem ei tee selleks takistusi.

• Vanemad võivad kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kokkuleppega (sh e-

kirja või SMS-i teel) kalduda sätestatud suhtluskorrast kõrvale, tagades, et ema ja

lapse koos viibitud aeg ei vähene.

29. Asja lahendamist ettevalmistav ringkonnakohtunik kuulas lapse 18. detsembril 2023

isiklikult ära. Kohtumine toimus XXXX põhikoolis. Laps oli kohtumisel rõõmsameelne ja

teadis, miks temaga vestlema tuldi. Ta avaldas, et saab varsti 10-aastaseks ja käib XXXX kooli

3. klassis. Tema klassis käib 11 last. Lapsele meeldib XXXX kool. Ta tõi välja, et see kool ei

ole lärmakas. Klassis on sõbralikud lapsed ja tal on seal väga häid sõpru, kellegagi halbu suhteid

ei ole. Sõpradega suheldakse telefoni teel (helistades) ja külas käies. Ka lapsel on külas käidud,

aga rohkem käib tema teistel külas. Lapse sõnul olid tal tunnistusel kõik viied peale ühe nelja.

Kodus aitab isa tal õppida, eelkõige eesti keelt, täpsemalt kirjutamist. Ka ema aitab lapsel

2-21-12846

24 (47)

õppida, kõiki aineid. Laps käib kaks korda nädalas (esmaspäeval ja neljapäeval) XXXtrennis

Türi spordihoones. Isa viib teda sinna ja toob sealt, ka kooli viib ja sealt toob last isa.

Küsimusele, millega ta kooli- ja trennivälisel ajal tegeleb, vastas laps, et kodus (isa juures)

mängib ta koeraga, uurib huvipakkuvate asjade kohta telefonis. Talle meeldib ka arvutiga

mängida, tõi välja mängu Minecraft. Lapse sõnul lubatakse tal nädala sees olla arvutis u 1 tund

päevas ja nädalavahetusel 2–3 tundi. Kui laps liiga pikalt mängima jääb, siis isa tuleb ütlema,

et aeg on lõpetada. Ema juures lastakse lapsel isegi kauem arvutis olla, enne kui ema midagi

ütlema tuleb.

Oma elamistingimuste kohta rääkis laps, et isa juures magab ta elutoas diivanil. See tuba on

piisavalt eraldatud, et laps saaks rahulikult välja magada. Oma tuba tal ei ole, sest maja teine

korrus ei ole valmis. Isal on plaan teine korrus välja ehitada, loodetavasti järgmisel aastal. Lapse

ema elab enda ema juures YYYYs. Seal magab laps emaga koos ühes toas, nad jagavad üht

suurt voodit. Lapse sõnul on tal mugavam ja kodusem isa juures, kuna seal on suurem hoone ja

koer, lisaks ka kass. Lapse sõnul on ta elanud alates 3. eluaastast KKKl, kusjuures ta ise mäletab

ainult KKKl elamist. Ema juures nii hea ei ole, sest elamine on väiksem, loomi ei ole ja sealne

kool lapsele ei meeldinud. Laps mäletab, et esimeses klassis proovis ta käia nädal aega Viljandi

koolis, aga läks sellest närvi. Seal oli liiga palju lapsi ja ta tundis end halvasti. XXXX koolis ei

ole seda olnud. Stressis ja pinges olles hakkab lapsel kõht valutama, Viljandis hakkas. Vahel

esmaspäeva hommikuti on tal ka praegu kõhuvalu. Viljandis on lapsel sugulasi – lisaks emale

ja vanavanematele ka ema poolõde ja tema lapsed (täiskasvanu ja 13-aastane), aga sõpru ei ole.

Isa juures elab ka isa elukaaslane Ü, kellega laps saab hästi läbi. Üga mängitakse mänge ja ta

hoolib lapsest. Ü teeb kodust kaugtööd (töökoht on Tallinnas).

Emaga suhtlemise kohta rääkis laps, et ta käis ema juures viimati ärakuulamisele eelnenud

nädalavahetusel. Ta läks ema juurde laupäeva pärastlõunal, sest kl 12–15 oli Türi

noortekeskuses tema sünnipäevapidu. Peo korraldas isa, aga seal olid lapse mõlemad vanemad.

Osalesid kõik klassi poisid peale ühe. Emaga käisid nad nädalavahetusel Abjal ujumas ja

suusatamas. Osa aega vaatas laps ka telefonis asju. Lapse sõnul meeldib talle ema juures käia.

Ta käib seal üle nädalavahetuse, tavaliselt läheb reedel kl 18 ajal, mil isa ta sinna viib, ja

pühapäeval toob ema või emapoolne vanaisa ta isakoju tagasi. Vaheaegadel on laps olnud pool

aega ühe ja pool teise vanema juures, suvel vaheldumisi nädala kaupa. Lapsele selline korraldus

meeldib. Enda sõnul näeb ta ema piisavalt. Kui laps on isa juures, helistab ta emaga, ja ema

juures vastupidi, mõlemale vanemale see sobib. Selle aasta jõuluvaheaja veetmine ei ole veel

paigas, ema tahab, et laps jõulude ajal tema juures oleks. Lapse sõnul tehakse otsuseid selle

kohta, millal ta ema juures on, kolmekesi, vanemad suhtlevad ka omavahel. Lapse sõnul saab

ta emaga hästi läbi. Ütles, et seda on raske selgitada, aga ema on hea ema. Koos mängitakse

mänge, räägitakse juttu, nt kuidas lapsel päev läks, või minnakse kuhugi. Laps saab emaga

rääkida kõigil teemadel, ta ei varja ema eest midagi. Isaga räägib ta samuti kõigest. Ta usaldab

mõlemat vanemat võrdselt.

Küsimuse peale, kuidas vanemad omavahel läbi saavad, vastas laps „nii ja naa“, vahel nad

vaidlevad. Lapse juuresolekul kokku saades vanemad ei vaidle, aga laps siiski vahel kuuleb või

näeb kõrvalt kirjavahetust, kus vanematel on vaidlus. Kumbki vanem teise kohta lapsele halba

ei räägi. Isa põhjendab omavahelisi erimeelsusi sellega, et inimesed on erinevad, ema viitab

sellele, et vanemate minevikusuhted on olnud halvad. Lapse sõnul mõlemad vanemad toetavad

tema suhtlust teise vanemaga.

Küsimuse peale, kas vanemad on teda karistanud, kui ta on sõnakuulmatult käitunud, vastas

laps, et isa sel juhul pahandab või kutsub korrale, tõstab vahel häält, aga halbu sõnu lapsele ei

2-21-12846

25 (47)

ütle. Ema kutsub ka korrale ja vajadusel tõstab häält, aga vähem. Füüsilist karistamist lapsele

ei meenunud.

Küsimuse peale, kas laps on näinud isa alkoholi tarbimas, vastas laps, et mõnikord siis, kui isa

on mõnel peol olnud kas sõbra juures või mõnes renditud kohas. Vahel käib isa peol nii, et tuleb

koju järgmisel päeval ja laps saab aru, et isa on eelmisel päeval alkoholi tarbinud. Kui isa on

mõnel sellisel üritusel, on laps tavaliselt samal ajal Viljandis või valvab tema järele isa

elukaaslane Ü. Selliseid pidusid on lapse sõnul väga harva, mõni kord aastas, viimati umbes

septembris. Laps kinnitas, et teda see ei häiri. Isa varem suitsetas, aga jättis juba ammu maha.

Ema ei joo üldse alkoholi.

Lapse sõnul on ta õnnelik. Tema silmis on hea see, et ta ei pea vaidlusi kuulama ja saab koeraga

mängida.

30. Asja lahendamist ettevalmistav kohtunik rääkis 18. detsembril 2023 XXXX põhikoolis ka

lapse klassijuhataja PEga. Klassijuhataja kinnitas, et laps saab koolis väga hästi hakkama, ta on

loogilise mõtlemisega, tal on hea pea ja tema jaoks on oluline, et asjad oleksid hästi tehtud.

Klassijuhataja ei mäleta, et lapsel oleks kunagi midagi õppimata olnud. Viimase trimestri

tunnistusel olid lapsel tegelikult kõik viied, ühtegi nelja ei olnud. Laps on klassikollektiivi

algusest peale väga hästi sulandunud. Ta on kõigiga sõber, teda hinnatakse kaaslasena kõrgelt,

teda saab usaldada. Klassijuhataja hinnangul on lapsel hea kodune kasvatus. Tema käitumine

on korras ja tal on kõigiga väga head suhted, mingeid agressiivsuse ilminguid ei ole

klassijuhataja tähele pannud. Klassijuhataja teab, et lapsele Viljandi koolis ei meeldinud, laps

on seda ise rääkinud ja klassijuhataja on ka emalt kuulnud. Lapse sõnul oli sealne kool liiga

suur ja tal polnud seal sõpru. Klassijuhataja sõnul ei räägi laps üldiselt kummastki vanemast,

kuid oktoobri lõpus pärast ema operatsiooni oli näha, et laps on ema pärast mures ja tahtis muret

jagada. Laps on väljendanud, et ta tahab elada isa juures, sest ta peab seda (s.o KKK talu) oma

koduks. Klassijuhataja sõnul ei ole ta lapse isa puhul kunagi täheldanud märke alkoholi

tarbimisest, ka lapselt pole klassijuhataja sel teemal midagi kuulnud ja ka mingeid kuulujutte,

et isa jooks tavapärasest rohkem või oleks lapse hooletusse jätnud, ei ole tema kõrvu jõudnud.

Klassijuhataja hinnangul laps psühholoogilist abi ei vaja, kuid selline vajadus võiks tekkida,

kui laps peaks kooli vahetama.

31. Asja lahendamist ettevalmistav kohtunik vestles 18. detsembril 2023 XXXX põhikoolis

lühidalt ka direktor KAga. Direktori sõnul on laps väga tubli poiss ja käib ka XXXtrennis. Isa

hoolitseb lapse eest ja tegeleb lapsega, toetab tema arengut. Laps on alati kenasti ja sündmusele

kohaselt riides, hoolitsetud. Käitumisprobleeme lapsel pole, mingit agressiivsust pole

täheldanud. Isa enamasti toob last kooli ja viib koju. Direktor ei ole täheldanud ega ka kuulnud,

et isal oleks mingit alkoholilembust.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

32. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 ja § 659 alusel

tühistada osas, millega maakohus rahuldas isa vastuavalduse osaliselt ning lõpetas vanemate

ühise hooldusõiguse lapse suhtes lapse viibimiskoha, sh elukoha määramise, ja hariduse, sh

huvihariduse küsimustes ning andis lõpetatud osas ainuhooldusõiguse üle isale.

Ringkonnakohus teeb selles osas uue määruse, millega rahuldab isa vastuavalduse osaliselt ning

annab isale otsustusõiguse lapse koolivaliku ja elukoha määramise osas Eesti Vabariigi piires.

Maakohtu määrus tuleb tühistada ka osas, millega kohus jättis rahuldamata ema avalduse

suhtluskorra kindlaksmääramiseks. Nimetatud osas teeb ringkonnakohus uue määruse, millega

määrab kindlaks ema ja lapse suhtluskorra. Muus osas jääb maakohtu määruse resolutsioon

2-21-12846

26 (47)

muutmata. Ema määruskaebus rahuldatakse osaliselt. Ringkonnakohus jaotab ka

määruskaebemenetluse kulud.

33. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 koosmõjus §-ga 659 kontrollib ringkonnakohus

määruskaebuse alusel esimese astme kohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas,

mille peale on edasi kaevatud.

Maakohtule esitatud avalduses taotles ema ühise hooldusõiguse lõpetamist lapse suhtes lapse

viibimiskoha (sh elukoha) määramise, hariduse (sh huvihariduse) ja tervisega seotud

küsimustes ning lõpetatud osas ainuhooldusõiguse emale üleandmist, samuti isa ja lapse

suhtluskorra kindlaksmääramist. Oma vastuavalduses taotles isa ühise hooldusõiguse

lõpetamist lapse suhtes viibimiskoha ja haridusküsimuste osas.

Vaidlustatud määrusega rahuldas maakohus osaliselt isa vastuavalduse, lõpetas vanemate ühise

hooldusõiguse lapse suhtes viibimiskoha (sh elukoha) määramise ja hariduse (sh huvihariduse)

küsimustes ning andis lõpetatud osas ainuhooldusõiguse isale. Maakohus jättis rahuldamata

ema avalduse, s.o nii ühise hooldusõiguse lõpetamiseks kui ka suhtluskorra määramiseks.

Määruskaebusega vaidlustas ema maakohtu määruse tervikuna, paludes teha uus määrus,

millega lõpetada vanemate ühine hooldusõigus lapse suhtes ja anda emale lapse igakordse

viibimiskoha määramise, hariduse ja tervise küsimustes ainuhooldusõigus. Määruskaebuse

põhjendustest (vt määruskaebuse p 6) nähtuvalt vaidlustas ema maakohtu määruse ka

suhtluskorra kindlaksmääramata jätmise osas. Oma 15. septembri 2022. a seisukohas kinnitas

ema, et ta palub kohtul kindlaks määrata lapse ja lahuselava vanema suhtluskord, nagu ta on

taotlenud oma avalduses (vt seisukoha lk 9). Juhul, kui ema avaldus jääb hooldusõiguse osas

rahuldamata ning isale jääb lapse elukoha osas ainuhooldus- või otsustusõigus, palub ema

ringkonnakohtul kindlaks määrata enda ja lapse suhtlemise kord (vt samas, lk-d 12–15).

Eelnevast tulenevalt on maakohtu määrus vaidlustatud tervikuna, mistõttu ringkonnakohus

kontrollib maakohtu määrust nii osas, millega maakohus rahuldas isa vastuavalduse, kui ka

osas, millega maakohus jättis rahuldamata ema avalduse. Sisuliselt tuleb kohtul seega hinnata

kummagi vanema avalduse põhjendatust ühise hooldusõiguse lõpetamiseks lapse viibimiskoha

ja hariduse küsimustes, ema avaldust ühise hooldusõiguse lõpetamiseks lapse tervise

küsimustes ning ema avaldust suhtluskorra kindlaksmääramiseks.

34. Ringkonnakohus otsustab kõigepealt määruskaebemenetluses esitatud tõendite asja

materjalide juurde võtmise.

34.1. TsMS § 663 lg 2 kohaselt võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi asjaolusid ja

tõendeid. TsMS § 238 lg 1 kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste

tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust.

34.2. Kolleegiumi hinnangul ei ole TsMS § 238 lg 1 järgi alust võtta asja materjalide juurde

ema 15. septembri 2022. a seisukoha lisana 8 esitatud ajakirjas Sotsiaaltöö nr 1/2022 avaldatud

KT artiklit „Lastekaitsetöötaja vajab süvendatud teadmisi perevägivallast, et osata lapsi

võõrandamise eest paremini kaitsta“. See artikkel ei ole esitatud ühegi asja lahendamisel

tähtsust omava asjaolu tõendamiseks, vaid üksnes KT erialase tegevuse kirjeldamiseks. Seega

ei ole sellel asja lahendamisel tähtsust.

34.3. Muud menetlusosaliste määruskaebemenetluses esitatud tõendid võtab ringkonnakohus

asja materjalide juurde. Kolleegiumi hinnangul ei ole ükski neist selgelt asjassepuutumatu, mis

annaks alust keelduda selle vastuvõtmisest TsMS § 238 lg 1 järgi. Ema 15. septembril 2022

esitatud kirjavahetuste asja materjalide juurde võtmata jätmiseks ei anna alust ka isa 22.

2-21-12846

27 (47)

septembri 2022. a seisukohas esile toodu, et tegemist ei ole originaalfailidega, vaid e-kirjad on

viidud copy-paste meetodil MS Word programmi ja tehtud neist .docx fail (vt seisukoha p 21).

TsMS § 273 lg 1 kohaselt võib kirjaliku dokumendi esitada nii algdokumendina kui ka

ärakirjana. Arvestades, et isa ei ole toonud esile konkreetseid asjaolusid, mis annaks alust

kahelda ema esitatud ärakirjade vastavuses algdokumentidele, ning kõnealused kirjavahetused

ei ole asja lahendamisel määrava tähtsusega, ei pidanud ringkonnakohus vajalikuks nõuda

emalt TsMS § 273 lg 5 alusel algdokumendi esitamist.

35. Ringkonnakohus leiab, et ema taotlus kuulutada siinne tsiviilasi ema 13. oktoobri 2023. a

menetlusdokumendiga esitatud 10. oktoobri 2023. a epikriisi (fail „WAmbulatoorne epikriis

10.10.2023 (1).pdf“) osas kinniseks on põhjendatud.

35.1. Ema esitas koos 13. oktoobri 2023. a menetlusdokumendiga oma tervisliku seisundi

tõendamiseks 10. oktoobri 2023. a epikriisi (väljatrüki kuupäev 13. oktoober 2023 (III kd, tl-d

136 – 138 pöördel)). Ema palub kohtul kuulutada see dokument kinniseks, kuna tegemist on

delikaatsete isikuandmetega. Ema ei soovi, et teiste menetlusosaliste kaudu jõuaksid need

andmed kolmandate isikuteni.

35.2. TsMS § 38 lg 1 p 3 kohaselt kuulutab kohus menetluse või osa menetlusest omal algatusel

või menetlusosalise taotlusel kinniseks mh siis, kui see on ilmselt vajalik mh menetlusosalise

eraelu kaitseks, kui huvi asja avaliku arutelu vastu ei ole eraelu kaitse huvist suurem.

Kolleegium nõustub emaga, et ema 13. oktoobri 2023. a menetlusdokumendiga esitatud 10.

oktoobri 2023. a epikriis sisaldab ema delikaatseid isikuandmeid, sest tegemist on

terviseandmetega. Kuna huvi asja avaliku arutelu vastu seda tõendit puudutavas osas ei ole ema

eraelu kaitse huvist suurem, esineb alus tunnistada kohtumenetlus seda tõendit puudutavas osas

kinniseks. Kohus hoiatab menetlusosalisi, et 10. oktoobri 2023. a epikriisi ja selles sisalduvat

teavet ei ole lubatud avaldada (TsMS § 41 lg 1). Kohtu poolt kohaldatud saladuse hoidmise

kohustuse rikkumine on KarS § 3315 kohaselt kuritegu.

35.3. Eeltoodud järeldust ei muuda isa vastuväited, et menetlusosaliste eest ei saa tõendeid

varjata, dokument on neile juba nähtav ja menetlusosalised on sellega tutvunud ning

dokumendis ei ole midagi sellist, mida isa juba ei teaks (isa 18. oktoobri 2023. a seisukoha p

1.22). Menetluse selle dokumendi osas kinniseks kuulutamise eesmärk ja mõju on takistada

dokumendi või selles sisalduva teabe jõudmist kolmandate, s.o menetlusväliste isikuteni, mitte

varjata dokumenti menetlusosaliste eest.

36. Ringkonnakohus leiab, et isa esindaja R. Metsa 17. oktoobri 2023. a taotlus ema lepingulise

esindaja M. Albranti menetlusest kõrvaldamiseks või alternatiivselt trahvi või noomituse

tegemiseks ning isa 20. oktoobri 2023. a taotlus ema lepingulisele esindajale M. Albrantile

noomituse tegemiseks või trahvi määramiseks tuleb jätta rahuldamata.

36.1. Isa esindaja esitas 17. oktoobril 2023 taotluse taandada menetlusest ema esindaja M.

Albrant, kuna viimane avaldab kohtule esitatud küsimustes asjatundmatust, valetab ja

alavääristab isa esindajat ning annab emotsionaalseid hinnangud. Isa esindaja arvates on ema

esindaja käitumine eri menetlustes vasturääkiv ja kliendi huve kahjustav. Juhul, kui kohus

taotlust ei rahulda, palus isa esindaja määrata ema esindajale trahv või teha lugupidamatuse eest

noomitus.

36.2. Isa esitas 20. oktoobril 2023 taotluse ema lepingulisele esindajale M. Albrantile

noomituse tegemiseks või trahvi määramiseks, kuna ema esindaja on esitanud kohtule

valeväiteid ning tõe moonutamisega menetlusõigusi kuritarvitanud ja vanemate vahel konflikte

juurde tekitanud. Isa väitel on valed olnud järgmised väited:

2-21-12846

28 (47)

-

väide, et isegi kui laps on olnud koolivaheajal ema juures Viljandis, nõudis isa, et ema

sõidutaks last Viljandist Türile trenni, ning siis selgus, et trenni polnudki, millega tekitas

lapsele ja emale lisapingeid. Isa väitel edastas ta emale koheselt teavituse, mille ta oli

treenerilt trenni ära jäämise kohta saanud;

-

ema esindaja on esitanud kohtule fotod lapse verevalumite kohta ja loonud sellega

väärkuvandi, et isakodus väärkoheldakse last. Isa väitel on need väited väärad ja kohut

eksitavad, kuna kõnealused fotod on isa poolt tehtud ja emale edastatud seoses lapse

perearsti poole pöördumisega.

36.3. TsMS § 45 lg 2 kohaselt võib kohus kõrvaldada menetlusosalise esindaja menetlusest või

keelata tal teha avaldusi, kui esindaja ei ole võimeline kohtus nõuetekohaselt esinema, muu

hulgas puuduliku keeleoskuse tõttu, või on kohtumenetluses näidanud end ebaausana,

asjatundmatuna või vastutustundetuna, samuti kui ta on pahatahtlikult takistanud asja õiget,

kiiret ja võimalikult väikeste kuludega menetlemist või jätnud korduvalt täitmata kohtu

korralduse. Sama paragrahvi 4. lõike kohaselt võib kohus mh menetlusosalise esindajat, kes

käitub kohtuistungil sündsusetult ja kohtu või teiste menetlusosaliste vastu lugupidamatust

väljendaval viisil, või kes on pahatahtlikult takistanud asja õiget, kiiret ja võimalikult väikeste

kuludega menetlemist, trahvida või määrata talle aresti kuni seitse tööpäeva.

36.4. Kolleegium leiab, et praegusel juhul ei esine aluseid ema lepingulise esindaja M. Albranti

menetlusest kõrvaldamiseks TsMS § 45 lg 2 alusel ega talle trahvi määramiseks TsMS § 45 lg

4 alusel. Lepingulisele esindajale noomituse tegemise võimalust ei näe TsMS ette. Ehkki ema

lepingulise esindaja esitatud seisukohtades on olnud üksikuid hinnanguid isa lepingulise

esindaja tööstiilile ja väidetavatele väljaütlemistele, ei ole need käsitatavad isa lepingulise

esindaja alavääristamisena või lugupidamatust väljendava käitumisena määral, mis õigustaks

trahvi määramist või menetlusest kõrvaldamist. Kohus märgib, et ka isa (esindaja) on kohtule

esitatud seisukohtades väljendanud negatiivseid ja kohati emotsionaalseid hinnanguid M.

Albranti kohta (vt nt 18. oktoobri 2023. a seisukoha p 1.17). Seega on alust kutsuda mõlema

vanema esindajaid üles konstruktiivsele ja isiklikest hinnangutest hoiduvale käitumisele

menetluses. See, et isa ei nõustu mõne ema menetluses esitatud väite ja selle kohta esitatud

tõendiga ning soovib väite ümber lükata või selle kohta selgitusi anda, ei anna alust järeldada,

et ema esindaja oleks pahatahtlikult takistanud asja õiget, kiiret ja võimalikult väikeste

kuludega menetlemist. Seega ei ole ka sel alusel alust M. Albranti trahvida.

37. Jätta isa 20. oktoobri 2023. a vastuväide kohtu tegevusele menetluse juhtimisel

rahuldamata.

37.1. Isa esitas 20. oktoobril 2023 vastuväite kohtu tegevusele menetluse juhtimisel seoses

sellega, et kohus rahuldas 20. oktoobri 2023. a määrusega osaliselt ema avalduse esialgse

õiguskaitse kohaldamiseks. Isa leiab, et kohus tugines seda tehes ema esitatud valeväidetele –

kui ema väitel on isa vähendanud ema ja lapse suhtlust, nähes kohtumiste algusena reede asemel

ette laupäeva ja vähendades päevade arvu (2022. a septembris 8 ööpäeva vs. 2023. septembris

4 ööpäeva), siis isa väitel on põhjused olnud tingitud ema tervislikust seisundist. Isa heidab

kohtule ette menetluse ebavõrdset juhtimist ja ausa kohtupidamise tagamata jätmist, kuna kohus

ei reageerinud valetamisele ja andis valetavale poolele õiguse, otsustades suhtluskorra lahendi

juba sisuliselt ette ära. Isa arvates ei ole menetluslikult õige ringkonnakohtus suhtluskorra

vaidlust lahendada, kuna maakohus suhtluskorda ei kehtestanud. Samuti ei nõustu isa, et kohtu

esialgse õiguskaitse määrus on viivitamata täidetav.

37.2. Kolleegium leiab, et isa vastuväide ei ole põhjendatud. Esiteks ei ole vastuväite esitamine

kohane abinõu olukorras, kus isa ei nõustu ringkonnakohtu 20. oktoobri 2023. a esialgse

õiguskaitse määrusega. Isal oli võimalus esitada määruse peale määruskaebus Riigikohtule.

2-21-12846

29 (47)

Teiseks ei mõjuta isa väited ringkonnakohtu seisukohta esialgse õiguskaitse kohaldamise

põhjendatuse kohta. Isegi kui osaliselt on ema ja lapse kohtumiste ärajäämine või lühenemine

olnud tingitud ka ema tervislikust seisundist, oli esialgse õiguskaitse kohaldamine

ringkonnakohtu 20. oktoobri 2023. a määruses toodud põhjendusi tervikuna arvestades

põhjendatud. TsMS § 467 lg-st 5 tulenevalt on esialgse õiguskaitse kohta tehtav kohtumäärus

viivitamatult täidetav, kuna TsMS §-st 4771 ei tulene teisiti. Esialgse õiguskaitse määruse

kohest täidetavust kinnitab ka TsMS § 390 lg 2 esimene lause koosmõjus § 4771 lg 2 teise

lausega.

38. Ringkonnakohus selgitab seoses asja sisulise lahendamisega, et tulenevalt TsMS § 477 lg-

st 5 ei ole kohus hagita asja läbivaatamisel seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega

asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti (Riigikohtu 14.

novembri 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-16, p 14 teine lõik ja seal viidatud varasem

praktika). Hagita menetluses rakendab kohus esmajoones kaalutlusõigust (vt Riigikohtu 1.

juuni 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-17-11, p 11 teine lõik, ja 31. mai 2011. a määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-18-11, p 19 teine lõik; hagita perekonnaasja kohta ka 12. veebruari 2016. a

määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-159-15, p 28 teine lõik). Seega on hagita perekonnaasja

lahendamisel esimese astme kohtul ulatuslik diskretsiooniõigus, millesse kõrgema astme kohus

saab sekkuda üksnes juhul, kui selle teostamisel on ületatud kaalumispiire või oluliselt rikutud

menetlusnorme.

39. Samuti selgitab ringkonnakohus, et hooldusõiguslike vaidluste lahendamine on sõltuvalt

olukorrast võimalik nii ühise hooldusõiguse (osalise) lõpetamise kui ka ühele vanemale

konkreetses lapse hooldusõiguse teostamise küsimuses otsustusõiguse andmise teel.

PKS § 137 lg 1 järgi kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus või ei soovi

muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, on kummalgi vanemal õigus kohtult

hagita menetluses taotleda, et lapse hooldusõigus antaks talle osaliselt või täielikult üle. Sama

paragrahvi 3. lõike järgi lähtub kohus ühise hooldusõiguse lõpetamise korral hooldusõiguse

ühele vanemale andmise otsustamisel eeskätt lapse huvidest, arvestades mh kummagi vanema

vaimset ja majanduslikku valmisolekut last kasvatada, hingelist seotust lapsega ja senist

pühendumist lapse eest hoolitsemisele ning lapse tulevasi elamistingimusi.

PKS § 119 järgi kui vanemad ei jõua ühist hooldusõigust teostades lapsele olulises asjas

kokkuleppele, võib kohus vanema taotlusel anda selles asjas otsustusõiguse ühele vanemale.

Riigikohus on selgitanud, et otsustusõiguse saamiseks PKS § 119 järgi saab vanem esitada

avalduse eelkõige siis, kui vanemad vaidlevad last puudutava olulise küsimuse lahendamise üle

ja soovivad konkreetse küsimuse või olukorra lahendada ega soovi ühist hooldusõigust

nimetatud küsimuses edaspidi tekkida võivate küsimuste lahendamiseks lõpetada. Seevastu

ühise hooldusõiguse osalise või täieliku lõpetamise ja lõpetatud osas ühele vanemale

ainuhooldusõiguse andmise avalduse (PKS § 137) eesmärgiks on üldjuhul ulatuslikumate

muudatuste tegemine vanemate hooldusõiguses, mille tulemusena saab üks vanem õiguse

otsustada üksi tulevikus tekkida võivate last puudutavate oluliste küsimuste üle ning teine

vanem kaotab selles osas hooldusõiguse (vt Riigikohtu 12. veebruari 2016. a määrus tsiviilasjas

nr 3-2-1-159-15, p 25).

40. Sobiva viisi lapse hooldusõigust puudutava vaidluse lahendamiseks peab kohus valima

sõltuvalt vanemate erimeelsuste sisust ja lähtudes lapse huvidest.

Riigikohus on leidnud, et vanemale otsustusõiguse andmise nõue (PKS § 119) ning vanemate

ühise hooldusõiguse osalise lõpetamise ja selles osas ühele vanemale ainuhooldusõiguse

andmise nõue (PKS § 137) on alternatiivsed nõuded, mistõttu kohus saab sõltuvalt avaldusega

2-21-12846

30 (47)

taotletavast eesmärgist lahendada avalduse kas PKS § 119 või § 137 alusel. Seejuures ei ole

kohus seotud avalduses märgitud õigusliku kvalifikatsiooniga ning kohaldab ise õigust (vt

Riigikohtu 12. veebruari 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-159-15, p 25; 29. septembri 2015.

a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-81-15, p 19). PKS § 123 lg 1 kohaselt teeb kohus lapsesse puutuvaid

asju läbi vaadates esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja

asjaomaste isikute õigustatud huvi (vt ka lastekaitseseaduse § 21 lg 1). Kui kohtule esitatakse

PKS §-de 119 või 137 alusel avaldus, sest vanematel on ühise hooldusõiguse teostamisel

erimeelsused, peab kohus kõigepealt välja selgitama, milles vanemate erimeelsused seisnevad.

Seejärel hindab kohus hagita menetluse põhimõtteid arvestades, milline lähenemine on lapse

huvidest lähtuvalt põhjendatud (TsMS § 477 lg 5) (Riigikohtu 5. jaanuari 2022. a määrus

tsiviilasjas nr 2-21-233, p 15).

Seega leiab ringkonnakohus, et vaatamata sellele, et vanemad ei ole otsustusõiguse andmist

selgelt taotlenud, on kohtul võimalik rahuldada kummagi vanema avaldus osaliselt ka talle

konkreetses lapse hooldusõiguse teostamise küsimuses otsustusõiguse andmisega (vt ka

Riigikohtu 19. mai 2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-20-1708, p-d 19 ja 20).

41. Eelnevat arvestades käsitleb kolleegium esmalt vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamist

või ühele vanemale otsustusõiguse andmist lapse viibimiskoha määramise ja hariduse

küsimustes (I) ning seejärel lapse tervise küsimustes (II). Selle analüüsi tulemustest lähtuvalt

hindab kohus ema avaldust lahuselava vanema ja lapse suhtlemise korra kindlaksmääramiseks

(III). Lõpetuseks teeb kohus menetluslikud otsustused (IV).

I

42. Ringkonnakohus nõustub emaga, et maakohus on põhjendamatult lõpetanud vanemate

ühise hooldusõiguse lapse suhtes lapse viibimiskoha (sh elukoha) määramise ja hariduse (sh

huvihariduse) küsimustes ning andnud nendes küsimustes ainuhooldusõiguse isale.

42.1. Riigikohus on selgitanud, et kui lapsel on mõlema vanemaga lähedane ja usalduslik suhe

ning mõlemad vanemad suudavad ja tahavad lapse eest hoolitseda, ei ole põhjendatud piirata

vanemate õigusi suuremas ulatuses, kui see on tegelikult hädavajalik (Riigikohtu

19. mai 2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-20-1708, p 19 lõik 2). Seaduse mõte on kaitsta last

vanema eest, kes ei täida vanema kohustusi nõuetekohaselt ilma mõjuvate põhjusteta või

kahjustab oma tegevusega lapse huve (Riigikohtu 1. märtsi 2007. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-

1-4-07, p 23). Seega peaks ühise hooldusõiguse lõpetamine ja sellega ühe vanema

kõrvalejätmine last puudutavate otsuste tegemisest tulema kõne alla eelkõige siis, kui see on

lapse huvides vältimatult vajalik, mh kui vanemate suutmatus jõuda last puudutavates

küsimustes kokkuleppele ohustab lapse heaolu.

42.2. Vaidlustatud määrusest ei nähtu põhjendusi, miks tuleb emalt hooldusõigus täielikult ära

võtta lapse viibimiskoha (sh elukoha) määramise ja hariduse (sh huvihariduse) küsimustes.

Maakohus on ületanud sellega oluliselt diskretsiooni piire.

42.2.1. Maakohus tõi vaidlustatud määruses esile, et vanemad elavad alates 2021. a kevadest

lahus, ema kolis elama Viljandi maakonda ja laps jäi elama isa juurde Järvamaale ning

vanemate vahel on erimeelsused lapse koolivaliku ja sellega seoses ka elukoha osas (vt

maakohtu otsuse põhjenduste p 2). Eelnev ei anna aga alust vanemate ühise hooldusõiguse

(osaliseks) lõpetamiseks. Ühise hooldusõiguse teostamiseks ei pea vanemad elama koos. Kui

vanemad ei jõua kokkuleppele selles, kumma vanema juures laps peaks peamiselt elama ja

millises koolis käima, on need vaidlused võimalik lahendada ühele vanemale otsustusõiguse

andmisega.

2-21-12846

31 (47)

42.2.2. Ringkonnakohus märgib, et ühise hooldusõiguse lõpetamine on vanema õigusi olulisel

määral piirav abinõu. Seejuures hõlmab lapse viibimiskoha määramine lisaks võimalusele

määrata, kus laps peamiselt elab, ka seda, kellega, kus ja millal laps viibib. Siia juurde kuulub

ka õigus saada teavet lapse viibimiskoha kohta (Riigikohtu 25. mai 2016. a otsus tsiviilasjas nr

3-2-1-35-16, p 12). Seega, lõpetades vanemate ühise hooldusõiguse lapse viibimiskoha osas,

jäetakse üks vanem ilma ka õigusest määrata, kus ja kellega tema laps viibib, ning saada teavet

lapse viibimiskoha kohta. Vaidlustatud määrusest ei nähtu, miks ema õigusi lapse suhtes oli

vaja sellisel viisil piirata. Maakohus ei ole tuvastanud, et ema oleks jätnud vanema kohustused

täitmata, võimetu lapse eest hoolitsema või oma tegevusega lapse huve mingil viisil

kahjustanud.

42.2.3. Ka haridusküsimuste osas ei nähtu maakohtu määrusest, miks olukorras, kus vanemad

vaidlevad selle üle, millises koolis laps peaks õppima, on vajalik lõpetada ühine hooldusõigus

lapse haridust puudutavates küsimustes tervikuna, seeläbi piirates ema võimalusi ka muudes

lapse haridusega seotud küsimustes kaasa rääkida ja koos isaga otsuseid vastu võtta. Maakohus

ei ole kaalunud, kas praegusel juhul oleks vanemate erimeelsusi võimalik ületada ka

proportsionaalsemal moel, s.o andes vaidlusalustes küsimustes ühele vanemale otsustusõiguse

ja jättes muus osas vanematele ühise hooldusõiguse.

42.3. Ringkonnakohus nõustub emaga, et asja materjalidest ei nähtu, et ema ei saaks lapse

kasvatamise või tema eest hoolitsemisega hakkama. Ka ükski lapse huvide kaitsmiseks

kaasatud menetlusosaline ei ole teinud emale etteheiteid seoses vanema rolli täitmisega.

Vastupidi, asja materjalidest nähtuvalt on mõlemad vanemad osalenud lapse kasvatamises ja

pühendunud tema eest hoolitsemisele, mõlemal on lapsega ka tugev hingeline seotus ning

jätkuv tahe ja valmisolek last kasvatada ning tema elus võimalikult suurel määral osaleda

(samal seisukohal oli Türi vallavalitsus oma 8. juuli 2022. a seisukohas). Ka maakohus leidis

kokkuvõtvalt, et mõlemal vanemal on vajalik vaimne ja majanduslik valmisolek last kasvatada

ning panustada tema eest hoolitsemisse; mõlemad vanemad on suutelised last kasvatama ning

toimima lapse parimates huvides (vt maakohtu määruse põhjenduste p 7).

42.4. Ema hooldusõiguse piiramiseks ei anna alust ka isa väited, et ema ei ole olnud nõus lapse

elukoha registreerimisega isa aadressile ja andnud isa soovitud nõusolekut lapse XXXX kooli

panemiseks (vt isa 15. septembri 2022. a seisukoha p-d 13 ja 14). Nendes küsimustes ongi

vanemate vahel vaidlus ning tegemist on konkreetsete küsimustega, mida on võimalik

lahendada ka ühele vanemale otsustusõiguse andmisega. Isa arvamus, et tal võib tekkida emaga

eriarvamusi ka siis, kui ta tahab panna last mõnda trenni või huvialaringi (vt samas, p 14), on

ennatlik. Asja materjalid ei anna alust arvata, et ema oma vanemlikke õigusi kuidagi

kuritarvitaks, keelduks põhimõtteliselt isaga koostöö tegemisest ja poleks valmis tegema lapse

huvidest lähtuvaid otsuseid.

43. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole ka isa lapse heaolu selliselt kahjustanud, et oleks alust

ema avalduse alusel isa hooldusõigust piirata ja anda emale ainuhooldusõigus lapse

viibimiskoha määramise ja hariduse küsimustes (vt ema sellekohaste väidete kohta lähemalt

praeguse määruse p 49, eelkõige p-d 49.7–49.11).

44. Kohtu ette toodust nähtub, et vanemad vaidlevad sisuliselt vaid selle üle, kumma vanemaga

laps

peaks

peamiselt

elama

ja

millises

koolis

käima.

Samal

arusaamal

olid

määruskaebemenetluses ka Türi vallavalitsus (vt 12. septembri 2022. a seisukoht), Viljandi

linnavalitsus (vt 21. septembri 2022. a seisukoht) ja lapsele määratud esindaja (vt 2. oktoobri

2022. a seisukoht). Muid lapse viibimiskoha määramise või haridusega seotud põhimõttelisi

erimeelsusi ei ole vanemad kohtu ette toonud. Seejuures ei anna asjas esile toodu alust

järeldada, et vanemate erimeelsused lapse viibimiskoha määramise ja hariduse küsimustes

2-21-12846

32 (47)

oleks sedavõrd suured, et see kahjustaks lapse heaolu ja seega õigustaks ühise hooldusõiguse

osalist lõpetamist. Seega ei anna ka vanemate senised erimeelsused alust ühist hooldusõigust

(osaliselt) lõpetada.

45. Eelnevast tulenevalt tuleb maakohtu määrus tühistada osas, millega maakohus isa

vastuavalduse alusel vanemate ühise hooldusõiguse osaliselt lõpetas ja andis isale

ainuhooldusõiguse lapse viibimiskoha (sh elukoha) ja hariduse (sh huvihariduse) küsimustes.

Osas, milles kumbki vanem taotleb ühise hooldusõiguse lapse suhtes lõpetamist lapse

viibimiskoha (sh elukoha) ja hariduse (sh huvihariduse) küsimustes, ei ole alust kummagi

vanema avaldust rahuldada.

46. Kolleegium leiab, et olukorras, kus vanemad on eri meelt selles, kas laps peaks elama

alaliselt emaga Viljandis või isaga Järvamaal KKK talus ning kas ta peaks käima sellest

lähtuvalt Viljandi koolis või XXXX põhikoolis, tuleb hooldusõiguse teostamist puudutava

vaidluse lahendamiseks anda ühele vanemale nendes küsimustes otsustusõigus PKS § 119 järgi,

rahuldades tema avalduse osaliselt. Praeguse vaidluse lahendamist otsustusõiguse andmisega

toetasid määruskaebemenetluses ka Türi vallavalitsus (vt 12. septembri 2022. a seisukoht),

Viljandi linnavalitsus (vt 21. septembri 2022. a seisukoht) ja lapsele määratud esindaja (vt 2.

oktoobri 2022. a seisukoht), leides, et selline lahendus ei kahjustaks lapse huve.

47. Eelnevast lähtuvalt tuleb kohtul hinnata, kas kõiki asjaolusid arvestades oleks lapse

parimates huvides elada emaga Viljandis, käies sealses koolis, või elada isaga Järvamaal, käies

XXXX põhikoolis. Kolleegium leiab, et lapse huvid, millest kohus peab praegusel juhul PKS §

123 järgi lähtuma, on tema vanust, tausta ja arengutaset arvestades eelkõige, et lapsele oleks

tagatud turvaline ja tema arengut toetav kasvu- ja koolikeskkond, stabiilne elukorraldus,

lähedased suhted ja võimalus veeta aega mõlema vanemaga ning seni loodud sotsiaalsete suhete

võimalikult ulatuslik säilimine. Seejuures tuleb lapse elukorralduse üle otsustamisel arvestada

lapse enda arvamusega, tingimusel et see ei ole vastuolus tema tegelike huvidega.

48. Maakohus on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatult leidnud, et praegusel juhul on lapse

huvides jätkata elamist isa juures (s.o Järvamaal KKK talus) ja käia XXXX põhikoolis.

48.1. Asja materjalidest nähtuvalt elasid vanemad kuni aprillini 2021 koos Järvamaal NNN

külas KKK talus, kuid alates suvest 2021 elab ema Viljandi maakonnas. Laps on elanud KKK

talus alates 3. eluaastast (vt 27. jaanuari 2022. a kohtuistungi protokoll, ajamärk 02:25:07).

Samuti on laps alates esimesest klassist õppinud isa elukoha lähedases XXXX põhikoolis.

48.2. Laps on menetluse käigus läbivalt eri isikutele avaldanud, et ta hoolib ja armastab

vanemaid võrdselt, kuid soovib elada isa juures ja õppida XXXX koolis (vt nt lapsele määratud

esindaja 15. septembri 2021. a ja 5. novembri 2021. a seisukohad; XXXX põhikooli

psühholoogi MU 28. aprilli 2022. a kokkuvõte lapsega kohtumisest (II kd, tl 103); Türi

vallavalitsuse 27. augusti 2021. a seisukoht). Ka ringkonnakohtule avaldas laps ärakuulamisel

selgelt, et tema soov on elada peamiselt isa juures ja käia XXXX koolis ning ema juures käia

nädalavahetustel ja koolivaheaegadel. Ringkonnakohtule ei nähtu asjaolusid, mis annaks alust

arvata, et lapse avaldatu ja eelistused oleks vastuolus tema tegelike huvidega.

48.3. Nii maakohtu menetluses (vt nt Türi vallavalitsuse 27. augusti 2021. a seisukoht) kui ka

ringkonnakohtus toimunud ärakuulamisel on laps põhjendanud isa juures elamise soovi mh

sellega, et seal on rohkem ruumi. Ärakuulamisel tõi laps välja ka selle, et isa juures on tal koer,

kellega talle meeldib mängida, ja ka kass. Lapse sõnul ei mäletagi ta kuskil mujal elamist,

mistõttu KKK talu on lapse jaoks kodu (viimast avaldas laps ka endale määratud esindajale, vt

15. septembri 2021. a seisukoht).

2-21-12846

33 (47)

48.4. XXXX põhikoolis käimine meeldib lapsele peamiselt seetõttu, et see on Viljandi koolist

väiksem ja klassis on vähe lapsi (praegu 11 last; WWWs on ema määruskaebuse kohaselt

klassis 23 õpilast). Nii maakohtu menetluses esile toodust kui ka lapse ärakuulamisel avaldatust

ilmneb, et laps käis esimese klassi alguses umbes nädal aega Viljandi koolis, kuid talle seal ei

meeldinud – klass oli liiga suur, koolis oli liiga palju lärmi, see muutis lapse ärevaks (lapse

enda sõnul närviliseks) ja põhjustas tal terviseprobleeme (kõhuvalu ja oksendamine) (vt lapsele

määratud esindaja 15. septembri 2021. a seisukoht, 5. novembri 2021. a seisukoht ja seisukoht

ema määruskaebuse kohta). Türi vallavalitsus on välja toonud, et laps käis ka 2022. a mais ema

juures olles ühe päeva WWWs. Ehkki lapsele meeldis sealne õpetaja, ei meeldinud talle klass

ja seal õppida, kuna klassis oli liiga palju õpilasi ja polnud vaikust, mistõttu lapsel oli raske

keskenduda ja ta ei saanud lugeda (vt 8. juuli 2022. a seisukoht määruskaebuse kohta). Asja

materjalidest nähtuvalt on XXXX põhikoolis õppimine lapsele hästi sobinud. Tal on väga hea

õppeedukus (klassijuhataja sõnul olid tal detsembri 2023 alguses saadud trimestri tunnistusel

kõik viied), klassijuhataja iseloomustab teda lahtise peaga ja püüdliku õpilasena, kellel on palju

sõpru ja kes on klassikaaslaste seas hinnatud kaaslane, ta on koolis rahulik, rõõmus ja osavõtlik

ning ta on ise oma kooliga rahul (vt nt ülevaade ringkonnakohtus toimunud ärakuulamisest;

klassijuhataja 28. novembri 2021. a iseloomustus (I kd, tl 194)); lapsele määratud esindaja 5.

novembri 2021. a seisukoht; Türi vallavalitsuse seisukoht määruskaebuse kohta).

48.5. Asjas esitatud ja kogutud tõendite põhjal nõustub kolleegium maakohtuga, et lapse senine

elukorraldus on lapsele hästi sobinud ja lapse huvides on sellise elukorralduse jätkamine. See

võimaldab lapsel elada kohas, mida ta peab oma koduks ja kus ta tunneb end hästi ja turvaliselt,

ning käia koolis, kus tema õppetulemused on olnud väga head, kus talle meeldib käia, kus on

väike klass ja personaalne lähenemine ning kus tal on head sõbrad. Ehkki Viljandis elades ja

koolis käies võiks lapsel olla suuremad võimalused huviringide valikul ja ka teatud teenused

(nt logopeed, psühholoog) võivad olla paremini kättesaadavad, ei kaalu need asjaolud üles lapse

huvi jätkata isa juures KKK talus elamist ja XXXX põhikoolis õppimist. Ka XXXX koolis käies

on lapsel võimalik võtta osa huviringidest, nt käib ta mitu korda nädalas Türil XXXtrennis.

Logopeedilise abi vajadust ei ole lapsel praeguse seisuga tuvastatud (vt praeguse määruse p

49.12.3), kuid vajadusel oleks seda teenust võimalik saada ka väljaspool kooli. Ka muu abi, sh

psühholoogi teenuse vajadust ei ole lapsel tuvastatud (vt praeguse määruse p 55.2), kuid ka seda

oleks võimalik osaliselt saada nii XXXX põhikoolis (seal käib kaks korda kuus psühholoog

ning lisaks on koolis sotsiaal- või eripedagoog (vt nt Türi vallavalitsuse 8. juuli 2022. a

seisukoht)) kui ka vajadusel väljaspool kooli.

48.6. Ringkonnakohus leiab, et lisaks sellele, et lapse praeguse elukorralduse muutmiseks ei

ole vajadust, võiks peamise elukoha ja kooli vahetamine mõjuda lapsele hoopis halvasti.

Mõlemad vanemad on menetluses välja toonud, et lapsel on raskusi kohanemisega (nt 27.

jaanuari 2022. a kohtuistungi protokoll, ajamärgid 02:38:38 ja 03:11:50). Selle ilminguks

võivad olla ärevus, kõhuvalud ja oksendamine. Seega ei ole lapse huvides teha tema

elukorralduses suuri muudatusi ilma mõjuva põhjuseta. XXXX põhikooli psühholoogi MU 28.

aprilli 2022. a kokkuvõttest nähtuvalt on lapsel kooli või elukoha vahetamise ees hirm (II kd, tl

103). Ka lapse klassijuhataja avaldas ringkonnakohtule 18. detsembril 2023 XXXX põhikoolis

toimunud kohtumisel, et tema hinnangul võib lapsel tekkida vajadus psühholoogi järele siis, kui

ta peaks kooli vahetama.

49. Vastuseks ema määruskaebuse väidetele lapse peamise elukoha ja koolivaliku kohta märgib

ringkonnakohus järgmist.

49.1. Kolleegiumi hinnangul ei ole põhjendatud ema seisukoht, et lapse valik elada isa juures

ja soov õppida XXXX koolis on tulnud soovist isale meelepärane olla ja n-ö kodurahu huvides.

Lapse seisukoht ja selle põhjendused on olnud menetluses muutumatud, kusjuures laps on

2-21-12846

34 (47)

avaldanud samu seisukohti nii oma esindajale, lastekaitsetöötajatele, kooli psühholoogile kui

ka ärakuulamisel ringkonnakohtunikule. Ringkonnakohtunikul ei tekkinud ärakuulamisel

kahtlust, et lapse arvamus on siiras ja vastab lapse tegelikule seisukohale.

49.2. Asjakohane ei ole ema määruskaebuse väide, et XXXX põhikooli tegevus oli 2021/2022

õppeaastal seadusevastane, kuna laps oli WWW õpilaste nimekirjas. Vaidlust ei ole selles, et

laps lõpetas 1. klassi ja ta viidi üle 2. klassi. Ka ema määruskaebusele lisatud WWW

õppenõukogu 8. juuni 2022. a koosoleku protokollist nr 4 nähtub 1b klassi kohta, et „Üks

õpilane lõpetab klassi XXXX põhikoolis saavutatud õpitulemustega“ (III kd, tl-d 146 – 146

pöördel). Seega ei ole ebaselgus selles, millises koolis laps pidi 1. klassis olles käima,

mõjutanud lapse hariduse omandamist ega takistanud tema järgmisesse klassi üleviimist.

49.3. Ehkki ema väitel oli tema kuni 2021. a kevadeni, mil vanemad lahku läksid, lapse peamine

hooldaja, ei ole see lapse peamise elukoha üle otsustamisel määrav. Asja materjalidest nähtuvalt

on lapsel tugev emotsionaalne side mõlema vanemaga ja mõlemad vanemad on võimelised

lapse eest hoolt kandma.

49.4. Põhjendatud ei ole ema väide, et isa juures elades ei ole lapsel ühtegi koolivälist tegevust.

Nii isa, ema kui ka Viljandi linnavalitsus on ringkonnakohtule esitatud seisukohtades välja

toonud, et laps käib mitu korda nädalas Türil XXXtrennis. Seda kinnitas ringkonnakohtule

ärakuulamisel ka laps ise. Arvestades, et isa viib last Türile XXXtrenni, oleks lapsel tõenäoliselt

soovi korral võimalik käia Türil ka muudes huviringides. Isa on ringkonnakohtule avaldanud,

et Türil oleks võimalusi palju, kuid peale kodutööde ja trenni ei olegi lapsel muuks aega,

arvestades, et ta vajab aega ka enda jaoks ja sõpradega suhtlemiseks (vt isa 15. septembri 2022.

a seisukoha p 11). Seega ei anna huvitegevuse võimalused alust eelistada lapse peamise

elukohana Viljandit isa elukohale.

49.5. Ka ema väited selle kohta, et XXXX kool on isa elukohast kaugel, samas kui Viljandi

kool oleks lapse kodu lähedal, ning isa juures elades peab laps olema pärast kooli üksi kodus,

samas kui Viljandis oleks talle tagatud pidev järelevalve, ei anna alust eelistada lapse elukohana

Viljandit.

49.5.1. Lapsele määratud esindaja on toonud esile, et XXXX põhikool asub isakodule

suhteliselt lähedal ning ehkki üldjuhul viib isa last autoga kooli, saab laps käia koolis ka

jalgratta või bussiga (6. juuli 2022. a seisukoht, 21. augusti 2022. a seisukoht). Laps on ise talle

määratud esindajale avaldanud, et kui ta ei saa koolist koju isaga, siis saab vanaisaga (vt 15.

septembri 2022. a seisukoht). Ärakuulamisel avaldas laps ringkonnakohtule, et isa viib teda

kooli ja toob sealt koju, sama kinnitas ka kooli direktor. Seega on lapse transport kooli ja tagasi

koju isa juures elades tõhusalt ja lapsele mugaval viisil tagatud. Seejuures ei oleks

ringkonnakohtu hinnangul lapse huvidega – eelkõige tema vanemaks saades – vastuolus ka see,

kui ta peaks ise koolist koju tulema, kasutades selleks ühistransporti või koolibussi ning

kõndides mõistliku vahemaa jala.

49.5.2. Lapse järelevalve tagamise kohta on isa ringkonnakohtule vastates selgitanud, et ta toob

üldjuhul ise lapse koolist koju, mistõttu pole vaja kedagi teist, kes lapse järele valvaks. Kui

lapse peaks tooma koolist koju tema vanaisa, saab lapse järele valvata isa elukaaslane Ü, kes

töötab kodust (vt isa 15. septembri 2022. a seisukoht). Sellist korraldust on kohtule esitatud

seisukohtades kirjeldanud ka Türi vallavalitsus (vt nt 8. juuli 2022. a seisukoht) ja Viljandi

linnavalitsus (vt nt 19. oktoobri 2023. a seisukoht). Ärakuulamisel avaldas laps, et viimasel ajal

töötab ka isa kodust. Seejuures ei oleks ringkonnakohtu hinnangul midagi tavapäratut ka selles,

kui algkooliealine laps peaks pärast koolitundide lõppemist viibima mõned tunnid üksi kodus,

kuni vanemad töölt koju jõuavad.

2-21-12846

35 (47)

49.6. Isegi kui põhjendatud on ema väide, et isa elukoha ümbruses ei ole lapsel eakaaslasi, ei

tähenda see seda, et lapsel poleks isa juures elades piisavat suhtlusvõrgustikku. Lapsele on

eakaaslastega suhtlemise võimalus tagatud juba koolis käimisega. Lapse klassijuhataja sõnul

on laps klassis hinnatud kaaslane ja tal on palju sõpru. Lisaks käib laps mitu korda nädalas

XXXtrennis, kus ta eelduslikult samuti eakaaslastega kohtub. Isa on esile toonud, et lapsel on

XXXXl klassikaaslane, kellel tal meeldib külas käia (vt isa 15. septembri 2022. a seisukoht).

Ka laps ise avaldas ärakuulamisel ringkonnakohtule, et ta käib sõpradel külas ja vahel käivad

sõbrad ka temal külas, kusjuures alles ärakuulamisele eelnenud nädalavahetusel oli laps koos

klassikaaslastega tähistanud oma sünnipäeva. Samuti on lapsel võimalik sõpradega suhelda

telefoni teel või nutiseadmete kaudu.

49.7. Asja materjalid ei kinnita ema väidet, et isa ei toeta lapse ja ema suhte säilimist ning

kahjustab seda suhet.

49.7.1. Asja materjalidest nähtuvalt saab laps emaga suhelda. Isa viib lapse ema juurde

nädalavahetuseti ja koolivaheaegadel.. Ema on ise kohtule avaldanud, et ta on saanud lapsega

koos olla suvekuudel ligi pool aega, muudel kuudel nädalavahetustel ja koolivaheaegadel (vt

täpseid aegu ema 15. septembri 2022. a seisukoha lk-d 3 ja 4; 13. oktoobri 2023. a seisukoha lk

4). Ajal, mil laps on isa juures, saab ema lapsega suhelda telefoni teel, kusjuures ema on ise

avaldanud, et isa ei tee selleks takistusi (nt 3. mai 2022. a kohtuistungi protokoll, ajamärk

00:17:30; vt ka 27. jaanuari 2022. a kohtuistungi protokoll, ajamärk 02:47:26). Laps ise avaldas

lastekaitsetöötajatele 19. oktoobril 2023 toimunud kohtumisel ja ringkonnakohtule 18.

detsembril 2023 toimunud ärakuulamisel, et ta kohtub emaga üle nädala nädalavahetustel

reedest või laupäevast pühapäevani ning veedab ema juures pool koolivaheaegadest, seejuures

suvel nädala kaupa kummagi vanema juures (vt Viljandi linnavalitsuse 19. oktoobri 2023. a

seisukoht; Türi vallavalitsuse 19. oktoobri 2023. a seisukoht). Vanemate vahel on küll

erimeelsusi ema ja lapse suhtlemise korraldusega seoses, aga neid on võimalik lahendada

suhtluskorra kindlaksmääramisega (vt praeguse määruse osa III).

49.7.2. Lapse käitumine ja avaldatu ei väljenda seda, et ta oleks ema vastu n-ö üles keeratud ja

ei tahaks emaga suhelda. Ema on ise välja toonud, et tal on lapsega väga lähedane suhe – kui

laps tuleb ema juurde, poeb ta emale tihti sülle, tahab füüsilist lähendust, kallistab, näitab välja

muret ema pärast ja soovib ema aidata, soovib emaga koos asju teha ja on emale öelnud, et

hoolib temast (ema 15. septembri 2022. a seisukoha lk 4; vt ka ema 16. augusti 2021 avalduse

lk 9). Ema enda väitel on laps tahtnud temaga kauem koos olla ja isa on pidanud selleks last

ema elukoha juures ootama (nt ema 22. septembri 2022. a seisukoht). Lastekaitsetöötajad ei ole

tuvastanud, et laps oleks väljendanud halvakspanu oma ema kohta (vt nt Türi vallavalitsuse 27.

augusti 2021. a seisukoht). Vestlusel koolipsühholoogiga rääkis laps mõlemast vanemast väga

hästi ja pööras pereliikmetele neid joonistades võrdselt tähelepanu (II kd, tl 103). Seda, et laps

ei ole emast võõranunud, kinnitab ka Viljandi linnavalitsuse 19. oktoobri 2023. a seisukohast

nähtuv, mille kohaselt küsimusele „mis sind kurvastab?“, vastas laps, et „kui saan haiget või

emalt tuleb haiguse kohta halbu uudiseid“, ja küsimusele „mis sind rõõmustab?“, vastas laps,

„kui ema haiguse kohta tulevad head uudised“. Oma suurima soovina nimetas laps seda, et ema

ja isa ei vaidleks. Need vastused näitavad, et laps hoolib mõlemast vanemast, sh emast ja ema

heaolust.

49.7.3. Kohtule esitatud 6. märtsi 2022. a vastuses on psühhoterapeut KT avaldanud, et isa

takistab ema ja lapse kohtumisi ning ei toeta ema vanemliku rolli täitmist, vaid hirmutab oma

last teadlikult, et laps ei sooviks ema juurde minna. Kolleegium nõustub lapse esindaja

seisukohaga määruskaebuse kohta, et KT sellise arvamuse kujunemine ei ole jälgitav. Asjas

esitatud tõendid ja lapsega ärakuulamisel vesteldes vahetult kogetu ei kinnita KT hinnanguid.

2-21-12846

36 (47)

Asja materjalidest ei nähtu, et laps oleks emast võõrandunud või et isa tegeleks lapse emast

võõrandamisega.

49.8. Asja materjalid ei kinnita ema väiteid, et lapsest on saanud arvutisõltlane ja isa võimaldab

tal piiramatult nutiseadmeid kasutada. Lapse hea hakkamasaamine koolis, sotsiaalne loomus ja

sõpradega ajaveetmine ning kooliväline tegevus XXXtrenni näol ei viita sellele, et lapse näol

oleks tegemist arvutisõltlasega. Ringkonnakohtule esitatud vastusest nähtuvalt isa mõistab, et

lapse nutiseadme kasutamise aega on oluline reguleerida ja piirata. Seejuures nähtub isa

vastusest, et laps saab nutiseadet kasutada 1–2 tundi päevas pärast trenni ja koolitööde tegemist

(vt isa 15 septembri 2022. a seisukoha p 5; sarnast korraldust kirjeldas isa ka 27. jaanuari 2022.

a kohtuistungil, ajamärk 03:15:39). Laps ise avaldas ärakuulamisel ringkonnakohtule, et

koolipäevadel lubatakse tal arvutis olla u 1 tund, nädalavahetuseti 2–3 tundi. Seejuures ei ole

tänapäeval tavapäratu see, kui lapsel võimaldatakse paar tundi päevas nutiseadmes olla,

eeldusel, et seadme kasutamiseks on paigas reeglid, mis tagavad, et laps kasutaks seda

mõistlikus mahus ja eelkõige arendavatel eesmärkidel. Isa on välja toonud, et laps kasutab

nutiseadmeid mh sõprade, klassikaaslaste ja ka emaga suhtlemiseks (isa 15. septembri 2022. a

seisukoha p 9).

49.9. Alusetu on ema väide, et isa seab lapse elu ohtu. Asja materjalid ei kinnita ema väidet, et

isa jätaks lapse tihti ööseks koju või pikaks ajaks järelevalveta. See, et isa oli ühel korral jätnud

tuletikud kohta, kus laps need kätte sai (vt ema määruskaebusele lisatud fotod, III kd, tl-d 143–

144), on kahetsusväärne juhtum, kuid selle põhjal ei saa teha järeldust, et isa seaks lapse elu

ohtu ja ei suudaks tagada tema turvalisust. Isa sõnul oli samal ajal kodus ka tema elukaaslane,

kuid kuna lapsel oli emaga videokõne, siis läks isa elukaaslane teise tuppa (isa vastus

määruskaebusele, p 2.19).

49.10. Põhjendatud ei ole ka ema väited, et isa juures elades oleks lapsel pidevalt probleeme

füüsilise tervisega ja tema vaimne tervis pidevalt halveneks. Asja materjalidest ei nähtu, et

lapsel oleks tõsiseid probleeme füüsilise tervisega, mida saaks seostada isa juures elamisega.

Seoses vaimse tervisega on lapse klassijuhataja esile toonud, et lapsel ei ole õpiraskusi ja ta on

klassi nutikamate laste seas; õpetaja ei ole täheldanud lapsel probleeme meeleolu languse,

ärevuse ega tähelepanu hoidmisega (vt Rajaleidja 7. novembri 2022. a ümarlaua protokoll (III

kd, tl 70)). Ka 18. detsembril 2023 toimunud ärakuulamisel avaldas klassijuhataja, et lapsel ei

ole tema hinnangul vaimse tervisega probleeme ja ta ei vaja praegu psühholoogi. Lapsega

tegelenud koolipsühholoog on välja toonud, et laps on vaatamata vanemate lahkuminekule

rõõmsameelne ja positiivne (II kd, tl 103).

49.11. Ema väited isa vägivaldse käitumise, alkoholi kuritarvitamise ja ema halvustamise kohta

ei anna alust arvata, et isa juures elamine ei vastaks lapse huvidele.

49.11.1. Ehkki ema on menetluses väitnud, et isa on kasutanud tema vastu vägivalda, märkis

maakohus põhjendatult, et selle kohta puuduvad otsesed tõendid. Perevägivalda ei tõenda

kriminaalmenetluse alustamata jätmise määrus (I kd, tl 11) ja psühhoterapeut KT arvamus (I

kd, tl-d 69–71), samuti ema viidatud Türi vallavalitsuse STAR süsteemis kajastatu. Viljandimaa

Naiste Tugikeskuse tõend (I kd, tl-d 15–16) ei võimalda teha järeldusi väidetava

lähisuhtevägivalla asjaolude kohta.

49.11.2. Igal juhul ei nähtu asja materjalidest, et isa oleks olnud vägivaldne lapse suhtes. Oma

13. oktoobri 2023. a seisukohas tõi ema välja, et veebruaris 2023 olid lapse näol imelikud

sinikad, esitades nende kohta ka fotod (III kd, tl-d 118 – 118 pöördel). Isa väitel oli tema need

fotod ise emale saatnud seoses lapse perearstile tehtud pöördumisega (isa 18. oktoobri 2023. a

seisukoha p 1.3). Isa väiteid kinnitab tema esitatud e-kiri perearstile (BT), mille koopiareal on

ema ja millega isa on edastanud 8. veebruaril 2023 perearstile ühe neist fotodest, mille ema

2-21-12846

37 (47)

menetluses esitas, lisades, et ta saadab pildi lapse silma juurde tekkinud lööbest, ja küsides, kas

ka sinna võib Elideli määrida või läheb see ise üle (III kd, tl-d 155 – 155 pöördel). Eelnevat

arvestades leiab kolleegium, et ema esitatud fotode põhjal ei saa tõsikindlalt järeldada, et lapse

silma juures oleks olnud sinikas. Tegemist võis olla ka lööbega, millele viitab see, et perearsti

arvates võis ka sinna panna Elideli (III kd, tl 157). Seejuures on Türi vallavalitsus põhjendatult

välja toonud, et asjaolu, et ema pöördus väidetavalt jaanuaris-veebruaris 2023 tehtud piltidega

lastekaitsespetsialisti poole alles aprillis (ema teavitas kohalikke omavalitsusi lapse

verevalumitest 13. aprillil 2023 (III kd, tl-d 119–120)), tekitab ema väidetes kahtlusi, kuna

lapsel sinikate kahtlustamise korral oleks ema tõenäoliselt juba varem kellegi poole pöördunud

(vt Türi vallavalitsuse 19. oktoobri 2023. a seisukoht). Igal juhul ei anna ema esitatud fotod

alust arvata, et väidetavad sinikad oleks põhjustanud lapsele isa. Ärakuulamisel avaldas laps

ise, et kui isa tema peale pahaseks saab, siis ta kutsub last korrale ja tõstab häält, kuid lapsele

ei meenunud füüsiline karistamine. Seega ei ole kohtul alust arvata, et isa võiks käituda lapse

suhtes vägivaldselt ja seeläbi ohustada lapse heaolu ajal, mil laps viibib isaga.

49.11.3. Ringkonnakohtu hinnangul ei nähtu asja materjalidest, et isal oleks alkoholiprobleem.

Ema ei ole toonud esile konkreetseid, viimaste aastate sündmusi puudutavaid asjaolusid ja

tõendeid, mis annaks alust järeldada, et isa joob tavapärasest rohkem ja seab sellega ohtu lapse

heaolu. Ükski teine menetlusosaline ei ole väitnud, et isa kuritarvitaks alkoholi, mistõttu ta ei

saaks lapse kasvatamisega või tema eest hoolitsemisega hakkama. Laps ise avaldas, et isa vahel

tarvitab alkoholi, kui ta on sõpradega peol, kuid neid olukordi on harva ja sel ajal on laps kas

ema juures või Ü hoole all. Ka lapse klassijuhataja ja direktori sõnul ei ole nad täheldanud ega

ka kuulnud, et isal võiks olla alkoholiprobleem.

49.11.4. Lapsega tegelenud spetsialistid on täheldanud märke, et laps on kuulnud vanemate

vaidlusest rohkem, kui tema eale kohane (nt XXXX põhikooli psühholoogi 28. aprilli 2022. a

kokkuvõte (II kd, tl 103)). Samas ei kinnita asja materjalid ema väidet, et isa põhjustaks lapsele

hingelisi traumasid sellega, et halvustaks lapse kuuldes ema.

49.12. Põhjendatud ei ole ema väide, et XXXX põhikool ei sobi lapsele, kuna seal ei pakuta

logopeedi ja eripedagoogi teenuseid, mida laps vajab.

49.12.1. Ema on olnud menetluses läbivalt seisukohal, et laps vajab logopeedilist abi ja kõne

igapäevast toetamist kodus ning psühholoogi teenust, võib-olla ka eripedagoogilist teenust.

Ema hinnangul tuleks lapse elukohana eelistada Viljandit ja koolina WWW olulise põhjusena

seetõttu, et seal on nimetatud teenustele parem ligipääs kui XXXX koolis.

49.12.2. Asja materjalidest nähtub, et laps oli lasteaia lõpetamisel ja esimeses klassis käies kõne

arengus teistest mõnevõrra maas ja vajas logopeedilist abi (I kd, tl-d 13 ja 13 pöördel). Laps

vajas 2021. a sügise seisuga abi hääliku „r“ õppimisel ja õige häälduse saavutamisel ning

häälikute „r“ ja „k“ kõnesse toomisel (vt nt I kd, tl-d 69 ja 69 pöördel, 70, 134, 190; II kd, tl

51). Lapsel kõnehäirete diagnoosimist ja kõneravi vajalikkust kinnitavad ka Viljandi Haigla 3.

veebruari 2022. a, 21. aprilli 2022. a ja 14. septembri 2022. a ambulatoorsed epikriisid (II kd,

tl-d 145 – 145 pöördel; III kd, tl-d 53 – 53 pöördel ja 94 – 94 pöördel). Siiski märkis maakohus

asjas esitatud tõendite põhjal põhjendatult, et lapse kõneprobleemid olid ema väidetust

väiksemad.

49.12.3. Samas on isa välja toonud, et pärast 14. septembri 2022. a kohtumist ei pidanud lapsega

tegelenud logopeed KK seansside jätkamist vajalikuks (vt isa 15. septembri 2022. a seisukoha

p 3; vt ka Türi vallavalitsuse 8. juuli 2022. a seisukoht). Praeguse menetluse ajal toimus

Rajaleidja 7. novembri 2022. a ümarlaud, mille eesmärk oli välja selgitada, kas lapsel on

hariduslikud erivajadused ja kas laps vajab Rajaleidja keskusest 2022/2023 õppeaastaks

haridussoovitust. Ümarlaua protokolli kohaselt jõudsid sellel osalenud isikud (s.o ümarlaua

2-21-12846

38 (47)

kokkukutsuja Rajaleidja Paide büroo logopeed KK, Rajaleidja Viljandi büroo logopeed-

eripedagoog RN, mõlemad lapsevanemad, Türi valla lastekaitseametnik LS ja Viljandi valla

lastekaitseametnik KS ning lapse klassijuhataja PE) arutelu tulemusel ühisele seisukohale, et

praegusel hetkel ei ole lapsel hariduslikke erivajadusi ning laps ei vaja Rajaleidja keskusest

haridussoovitust, kuid vanemad peaksid jätkama kodus arendustegevust logopeedidelt saadud

juhiste alusel (III kd, tl 70 pöördel). Ümarlaua kokku kutsunud logopeed KK tõi esile, et

logopeedilise töö käigus ei ole ilmnenud lapse hariduslikke erivajadusi – laps loeb ja kirjutab

eakohaselt ning mõistab teksti hästi; teraapia tulemusel on laps omandanud k-hääliku häälduse

ning kasutab seda kõnes, r-hääliku saavutab sõrmega, kuid kõnes automatiseerunud see pole.

Logopeed kinnitas, et hääldusprobleemid ei mõjuta lapse õppetegevust ja sellest ei kujune

õpiraskusi (vt samas). Ka lapse klassijuhataja tõi esile, et lapsel õpiraskusi ei ilme (samas, tl

70). Seega nähtub spetsialistide arvamustest, et praegusel ajal ei vaja laps logopeedi teenust ja

tal pole ka hariduslikku erivajadust, vaid piisab sellest, kui vanemad tegelevad lapse kõne

arendamisega kodus.

49.12.4. Lisaks, kui lapse hääldusprobleemid peaksid jätkuma ja ta vajaks edaspidi taas

logopeedi abi, oleks võimalik seda korraldada ka väljaspool kooli. Varem käis laps mitu aastat

Rajaleidja Paide keskuse logopeed KK juures. Isa on menetluses märkinud, et laps saaks käia

vajadusel kord nädalas logopeedi juures ka Viljandis, isegi kui ta õpib XXXX koolis (vt nt isa

30. augusti 2021. a menetlusdokument, p 15). Seejuures pole alust arvata, et isa seda teenust

lapsele vajaduse korral ei tagaks. Isa väitel oli just tema enne vanemate lahkuminekut taganud

lapsele võimaluse saada Järvamaa Rajaleidjas logopeedilist abi ja ta saaks seda korraldada ka

tulevikus (vt isa 30. augusti 2021. a e-kiri kohtule (I kd, tl 52); eelnev nähtub ka lapse esindaja

seisukohast määruskaebuse kohta). Logopeed KK sõnul, kes lapsega mitu aastat tegeles, käis

lapsega vastuvõttudel valdavalt just isa (I kd, tl 134).

49.12.5. Ema on viidanud lapse kõne arengu toetamiseks ka koduste tegevuste olulisusele,

tuues välja, et lapsega tuleb teha neid harjutusi, mille logopeed koju kaasa annab. Pole alust

arvata, et isa lapse kõne arengut kodus ei toeta. Rajaleidja 7. novembri 2022. a ümarlaua

protokollist nähtuvalt on isa varem võtnud lapsele eraõpetaja lapse lugemisoskuse

arendamiseks ja toetab lapsel r-hääliku kõnesse viimist, lastes lapsel õhtuti häälega lugedes

sõnades õiget r-häälikut tekitada (vt III kd, tl 70 pöördel).

49.12.6. Lisaks nähtub nii vanemate menetluses avaldatust (vt 3 mai 2022. a kohtuistungi

protokoll, ajamärgid 00:36:54 ja 00:50:47) kui ka lapse esindaja seisukohast määruskaebuse

kohta, et ka ema on käinud lapsega logopeedi juures ja isa pole seda takistanud. Seega, kui ema

leiab erinevalt 2022. a sügisel Rajaleidja ümarlaual osalenud spetsialistidest, et laps siiski vajab

endiselt logopeedi teenust, on emal võimalik seda ka endal korraldada, arvestades, et teenuse

saamise sagedus ei ületaks eelduslikult paari korda kuus.

49.12.7. Eelnevat arvestades leidis maakohus kokkuvõttes põhjendatult, et lapse koolivalikul ei

ole määrav, kas kool suudab neid teenuseid pakkuda, ning ainuüksi logopeedi teenuse

saamiseks pole lapsel vaja Viljandis elada ja õppida.

49.13. Ema on tuginenud menetluses ka sellele, et Viljandis elades oleks lapsele lihtsam

korraldada psühholoogilist nõustamist. Samas ei anna asja materjalid alust järeldada, et laps

vajaks psühholoogilist nõustamist (vt ka praeguse määruse p 55.2). Lisaks käib ka XXXX

koolis kaks korda kuus psühholoog, kelle juurde õpetajatel on vajadusel võimalik last suunata.

50. Kuna lapsele tema praegune elukorraldus sobib ja selle jätkumine on lapse huvides, on

ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud rahuldada isa vastuavaldus osaliselt, andes isale PKS §

119 alusel otsustusõiguse lapse elukoha määramise ja koolivaliku küsimustes.

2-21-12846

39 (47)

51. Ema heidab määruskaebuses maakohtule ette ka seda, et maakohus andis isale lapse elukoha

valimisel piiramatud võimalused, sh Eesti Vabariigist väljaspool. Kuigi isa avaldas 15.

septembri 2022. a seisukohas, et tal ei ole praegu plaani kolida, leiab ringkonnakohus, et

praeguse juhtumi asjaolusid, lapse huve ja vanemate õigusi arvestades on asjakohane ja

proportsionaalne piirata isale antavat otsustusõigust lapse elukoha ja koolivaliku küsimustes

Eesti Vabariigi territooriumiga.

II

52. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole alust rahuldada ema avaldust osas, milles ema taotleb

ühise hooldusõiguse lõpetamist lapse tervise küsimustes ja selles osas emale ainuhooldusõiguse

andmist.

53. Kolleegiumi hinnangul leidis maakohus põhjendatult, et vanematel ei ole lapse tervist

puudutavates küsimustes selliseid erimeelsusi, mis tingiks vanemate ühise hooldusõiguse

osalise lõpetamise. Puuduvad tõendid, et isa oleks jätnud lapse ravimata, talle vajaliku arstiabi

tagamata või käitunud muul moel viisil, mis oleks seadnud ohtu lapse tervise. Maakohus märkis

põhjendatult, et ema väide, et lapse terviseprobleemid on isa juures elades suurenenud ja laps

pole saanud piisavalt abi, ei ole tõendatud. Seejuures ei anna ema määruskaebemenetluses

esitatud Viljandi Haigla ambulatoorsed epikriisid 5. mai 2023. a ja 16. mai 2023. a visiitide

kohta (III kd, tl-d 98 – 98 pöördel) alust arvata, et lapse oksendamise probleem oleks isa juures

elades varasemaga võrreldes suurenenud.

54. Asja materjalid ei toeta ema väiteid, et isa suhtub lapse terviseprobleemidesse hooletult ja

ei tegele lapsele vajaliku ravi korraldamisega, sh ei järgi lapse raviplaani ja ei osta välja lapsele

määratud ravimeid.

54.1. Ema 13. oktoobri 2023. a seisukohale lisatud kirjavahetusest nähtub, et vanematel on

olnud erimeelsusi selles, kas laps on haige ja peaks seetõttu end (ema juurde) ravima jääma või

on ta piisvalt terve, et kooli minna (III kd, tl-d 103 – 104 pöördel). See kirjavahetus ei anna

siiski alust väita, et isa last ei raviks ja tema tervisest ei hooliks.

54.2. Ema sõnul ei ole lapse naha seisukord aasta jooksul paranenud, kuna isa ei kanna lapse

naha eest hoolt (lapsele on määratud nahainfektsioonide raviks fusidiinhape). Samas nähtub

ema 13. oktoobri 2023. a seisukohale lisatud sõnumivahetusest isaga, et lapsel on isa juures

olemas nahaprobleemidega tegelemiseks vajalik õli, huulepulk ja kreem, laps peseb end

spetsiaalse õliga ja teda kreemitatakse (III kd, tl-d 105 pöördel ja 107). Seega ei anna asja

materjalid alust järeldada, et isa juures ei oleks lapse nahk vajalikul viisil hooldatud.

54.3. Ema esitas määruskaebemenetluses patsiendiportaali väljavõtte, mille kohaselt on lapsele

jäetud mõned retseptid välja ostmata (kuni 17. märtsini 2023 kehtinud hüdrokortisoon salvi

retsept, 17. märtsini 2023 kehtinud tsetirisiin tablettide retsept, 29. septembrini 2023 kehtinud

flutikasoon ninasprei retsept, kuni 23. septembrini 2023 kehtinud tsefadroksiil kapslite retsept)

(III kd, tl-d 95 – 95 pöördel). Samas nähtub samast tõendist, et kuni 3. aprillini 2023 kehtinud

hüdrokortisoon retsept ja kuni 3. aprillini 2023 kehtinud flutikasoon ninasprei retsept on välja

ostetud. Isa on selgitanud mõne ravimi väljaostmata jätmist sellega, et lapsele olid vajalikud

ravimid juba kodus olemas ja polnud vaja sama või sarnase toimega ravimit täiendavalt soetada

(vt isa 18. oktoobri 2023. a seisukoha p 1.4). Kohtule on isa selgitused usutavad.

Patsiendiportaali väljavõttest nähtuvalt on lapsele osade ravimite kohta kirjutatud välja mitu

retsepti, mistõttu neist mõne välja ostmata jätmisest ei saa järeldada seda, et isa pole last

ravinud.

2-21-12846

40 (47)

54.4. Oma 13. oktoobri 2023. a seisukohas tõi ema välja, et ta on pidanud tähelepanu pöörama

ka lapse hammaste ravile ja kuna isa sellega ei tegelenud, pani ema lapsele hambaarsti juurde

aja (vt seisukoha p 4). Samas nähtub ema seisukohale lisatud vanemate kirjavahetusest, et ka

isa oli pannud lapsele hambaarsti juurde aja, kuid ema arvates oli see aeg liiga kauges tulevikus

(III kd, tl-d 106 pöördel ja 107). Lisaks märgib kolleegium, et olukorras, kus vanematel on lapse

tervise küsimustes ühine hooldusõigus, ongi normaalne see, et mõlemad vanemad tegelevad

lapsele vajalike arstiaegade broneerimisega.

54.5. Oma 13. oktoobri 2023. a seisukohas tõi ema välja, et kui lapsel on viirused, siis isa sellest

üldjuhul ema ei teavita, ning kui laps on tulnud ema juurde haigussümptomitega ja ema on

soovinud teda terveks ravida, ei ole isa seda aktsepteerinud, vaid on käskinud lapsel koju tulla.

Samas nähtub lapsele määratud esindaja 17. oktoobri 2023. a seisukohast, et ema oli talle

avaldanud, et kui laps on ema juures olles haige olnud, on isa lubanud lapsel ema juurde jääda.

Ema on ise välja toonud, et oli 2021/2022 õppeaastal lapsega neli korda hoolduslehel (ema 22.

septembri 2022. a seisukoha p 2.10). Sellest nähtub, et vanemad on suutnud lapse tervise

huvides kokkuleppeid sõlmida. See, et isa pole ise lapsega hoolduslehele jäänud, ei tähenda, et

isa oleks jätnud haige lapse üksi koju või saatnud ta haigena kooli, mh kuna isa on menetluses

läbivalt välja toonud, et tema elukaaslane töötab kodust.

54.6. Ema väitel ei ole isa viinud last perearsti juurde, kui perearst on oodanud last enda juurde

tema tervise kontrollimiseks (ema 22. septembri 2022. a seisukoha p 2.10). Samas ei ole ema

väitnud, et isa oleks alusetult keeldunud mõnd lapse terviseprobleemi lahendamast. Vajadusel

on ka emal endal võimalik last perearsti juurde viia.

55. Ühise hooldusõiguse lõpetamiseks lapse tervisega seotud küsimustes ei anna alust ema

väited selle kohta, et isa ei ole võimaldanud lapsel psühholoogi juures käia, ei taga lapsele

piisavat logopeedi teenust ega ka eripedagoogi teenust.

55.1. Maakohus märkis põhjendatult, et isa ei ole lapse kõnehäiret eitanud, vaid on sellega

tegelenud. Isa on viinud last korduvalt Järvamaa Haiglasse logopeedi vastuvõtule (vt nt

Järvamaa Haigla 20. oktoobri 2021. a vastus ema teabenõudele (I kd, tl-d 134 – 134 pöördel);

isa 30. augusti 2021. a seisukoht; 3. mai 2022. a kohtuistungi protokoll, ajamärk 00:50:47).

Ema avaldatu kohaselt ei keelanud isa emal ka täiendavalt lapsega spetsialistide, sh logopeedi

juures käia (3. mai 2022. a kohtuistungi protokoll, ajamärk 00:36:54). Viimase aja kohta

esitatud tõendid ei toeta ema väidet, et lapse kõne areng on endiselt maha jäänud ja tal oleks

vaja käia logopeedi juures (vt lähemalt praeguse määruse p 49.12.3).

55.2. Asja materjalid ei võimalda teha järeldust, et lapsel oleks vaja käia psühholoogi juures.

Ema on menetluses leidnud, et laps vajab psühholoogilist nõustamist seoses nutisõltuvuse,

käitumisprobleemide (löömine) ja ärevusega, vanemate lahkuminekust tingitud vaimse

traumaga, kasvamisega keskkonnas, kus laps nägi pealt vägivallatsemist, ja ema

vähidiagnoosiga (vt ema 22. septembri 2022. a seisukoha p 2.4, 13. oktoobri 2023. a seisukoha

p 3.f). Samas ei ole asjas esile toodud asjaolusid ja tõendeid, millest nähtuks, et lapsel oleksid

sellised vaimsed probleemid, mis tingiksid vajaduse saada psühholoogilist nõustamist.

Rajaleidja 7. novembri 2022. a ümarlaua protokollist nähtuval on psühholoogi hinnangul lapse

kognitiivne profiil kõigis valdkondades eakohane ja ta tuleb eakohase õppetööga hästi toime

(III kd, tl 70); lapse klassijuhataja ei ole täheldanud lapsel probleeme meeleolu languse, ärevuse

ega tähelepanu hoidmisega, vaatamata vanemate erimeelsustele kohtuvaidluses ja ema

terviseprobleemidele (vt samas). Ka 18. detsembril 2023 toimunud ärakuulamisel avaldas

klassijuhataja ringkonnakohtule, et tema hinnangul laps psühholoogilist nõustamist ei vaja.

Puuduvad ka spetsialistide hinnangud, mis kinnitaksid psühholoogi juures käimise vajalikkust.

2-21-12846

41 (47)

55.3. Samas ei nähtu asja materjalidest ka seda, et isa oleks põhimõtteliselt lapse psühholoogi

juures käimise vastu. Ehkki ema väitel on isa keelanud last psühholoogi juurde viia, toob ema

ise määruskaebuses välja, et isa viis lapse ise 2022. a kevadel psühholoogi juurde. Asja

materjalidest nähtuvalt viis isa lapse ka vähemalt 2021. a juunis ja sama aasta lõpus psühholoog

KK juurde (vt ema 16. augusti 2021. a avalduse lk 4 ja 27. oktoobri 2021. a seisukoha lk 10;

Viljandi linnavalitsuse 28. oktoobri 2021. a seisukoht). Samuti on ema avaldanud, et isa ei ole

takistanud emal lapsega psühholoogi juurde minemist (nt 27. jaanuari 2022. a kohtuistungi

protokoll, ajamärk 02:31:48). Isa on võimaldanud lapsel käia ka koolipsühholoogi vastuvõtul

(nt 3. mai 2022. a kohtuistungi protokoll, ajamärgid 00:53:54 ja 00:54:08; sellele viitas ka ema

oma 15. septembri 2022. a seisukohas, lk 7). Ka Türi vallavalitsuse väitel on laps käinud

psühholoogi juures (3. mai 2022. a kohtuistungi protokoll, ajamärk 02:01:59). Seega ei ole alust

väita, et isa takistaks lapse psühholoogi juures käimist. Asja materjalide põhjal on vanemad

eriarvamusel selle osas, kas lapsel on vaja psühholoogi juures käia – isa arvates ei vaja laps

psühholoogi teenust (vt nt 15. septembri 2022. a seisukoha p 4, 22. septembri 2022. a seisukoha

p 26), kusjuures isa väitel ei jätkanud ta ka psühholoog KK juures käimist seetõttu, et

regulaarseteks visiitideks ei nähtud vajadust (II kd, tl-d 26 pöördel ja 27). Isa seisukohtadest

nähtub, et ta ei ole põhimõtteliselt psühholoogi vastu, kuid leiab, et psühholoogi juures käimisel

peaks olema mingi kindel eesmärk ning seni ei ole ema isa arvates sellist vajadust põhjendanud

(vt isa 15. septembri 2022. a seisukoht, p 4). Samuti on vaieldud lapsega tegelevate

psühholoogide isikute üle, kuna isa ei ole usaldanud ema valitud spetsialiste (vt nt isa 7.

septembri 2022. a e-kiri (III kd, tl 21)). Eelnev ei tähenda, et kui lapsel peaks olema vaja käia

psühholoogi vastuvõtul, ei oleks vanematel võimalik leppida kokku sellise psühholoogi juures

käimises, kes sobib mõlemale vanemale. Seega ei anna ka ema väited lapse psühholoogi

vajaduse kohta alust vanemate ühise hooldusõiguse terviseküsimustes lõpetamiseks.

55.4. Lapse vajadus eripedagoogilise toe järele ei olnud varem selge, mistõttu ei saa isale ette

heita sellega mittenõustumist. Samas jõuti 2022. a sügisel Rajaleidja ümarlaual ühisele

arusaamale, et lapsel hetkel hariduslikke erivajadusi ei ole ning ta ei vaja eripedagoogilist tuge

ega muid toetavaid teenuseid (III kd, tl-d 70–71).

56. Eelnevast tulenevalt ei anna määruskaebuse väited alust maakohtu määrust muuta osas,

millega maakohus jättis rahuldamata ema taotluse vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamiseks

lapse tervise küsimustes ja selles osas emale ainuhooldusõiguse üleandmiseks. Kolleegium

selgitab, et kui vanemad edaspidi ei jõua kokkuleppele mõnes konkreetses lapse tervisega

seotud küsimuses, nt kas lapsel on vaja käia psühholoogi juures ja kelle juures laps peaks käima,

on kummalgi vanemal võimalik taotleda selles üksikküsimuses kohtult PKS § 119 järgi

otsustusõigust.

III

57. Seoses ema taotlusega suhtluskorra kindlaksmääramiseks märgib kolleegium esmalt, et ei

nõustu isa seisukohaga, et ema ei saa määruskaebemenetluses suhtluskorra kindlaksmääramist

nõuda, kuna määruskaebuse taotluste osas sellist nõuet ei olnud (vt isa 15. septembri 2022. a

seisukoha p-d 6 ja 7). Ema määruskaebuse põhjendustest tuleb selgelt välja, et ema vaidlustas

maakohtu määruse ka osas, millega maakohus jättis lapse ja lahuselava vanema suhtluskorra

kindlaks määramata, ning ema kinnitas seda ka oma 15. septembri 2022. a vastuses

ringkonnakohtu sellekohasele päringule (vt menetlusdokumendi lk-d 12–15).

58. Ringkonnakohtu hinnangul on ema põhistanud asjaolud, millest nähtuvalt on vanematel

vaidlused ema (kui lahuselava vanema) ja lapse suhtlemisega seoses, mistõttu on praegusel

juhul põhjendatud kehtestada ema ja lapse suhtlemise kord kohtumäärusega.

2-21-12846

42 (47)

58.1. Maakohus jättis suhtluskorra kindlaks määramata seetõttu, et kohtu arvates on

suhtluskord vanemate vahel üldjoontes juba välja kujunenud ja see vastab lapse huvidele (vt

maakohtu määruse põhjenduste p 7). Seda tehes jättis maakohus arvestamata ema väidetega

selle kohta, et tegelikult on vanematel raskusi ema ja lapse suhtluskorra teemal suhtlemisega

ning puuduvad selged ja toimivad kokkulepped suhtluskorra kohta. Juba ema maakohtus

esitatud seisukohtadest nähtus, et ema väitel ei õnnestu vanematel teha omavahel kokkuleppeid

lapsega suhtlemise korra osas; isa otsustab ise, kui kaua laps võib ema juures viibida; isa suhtleb

suhtluskorra teemal otse lapsega, mitte emaga; ema ei tea sageli kuni viimase hetkeni, kas isa

lubab lapse tema juurde, sh koolivaheajaks (vt nt ema 15. septembri 2021. a

menetlusdokumendi lk-d 3–5, 27. oktoobri 2021. seisukoha lk 4, 3. jaanuari 2022. a seisukoha

lk-d 7 ja 8). Ema kohtuistungitel avaldatust nähtus, et tal pole olnud isaga kindlaid kokkuleppeid

lapsega suhtlemise päevade osas; nädala sees ta ei tea, kas laps tuleb nädalavahetusel tema

juurde või mitte; laps teeb kokkuleppeid isaga ja isa ei teavita neist ema ning lapsega

kokkusaamine on kaootiline (vt 27. jaanuari 2022. a kohtuistungi protokoll, ajamärgid

00:26:23, 00:27:25, 02:14:38, 02:15:24; vt ka 3. mai 2022. a kohtuistungi protokoll, ajamärgid

00:17:30 ja 00:40:21). Ka Viljandi linnavalitsus oli 28. oktoobri 2021. seisukohas avaldanud,

et vanemate suhtlus ja infovahetus last puudutavates küsimustes on minimaalne ja tihti suhtleb

isa emaga lapse kaudu. Eelnevat arvestades ei olnud maakohtu menetluses esitatu põhjal alust

järeldada, et vanematel on ema ja lapse suhtluskorra osas toimiv ja lapse huvidele vastav

kokkulepe.

58.2. Ema on määruskaebemenetluses toonud esile sarnaseid probleeme lapsega suhtlemisega

seoses nagu maakohtus. Ema väitel ei ole vanematel kindlat suhtluskorda, vaid sel teemal

suheldakse iga nädal jooksvalt, samuti ei suutnud vanemad leppida kokku kindlat suhtluskorda

2022. a suve ja 2023. a suve kohta; isa keeldub emaga suhtluskorra teemal suhtlemast, jättes

vastamata ema sõnumitele ja kirjadele; ema on saanud lapsega suhelda kaootiliselt; isa on

lükanud ema ja lapse kohtumiste kokkuleppimise lapse õlgadele ja ema saab teavet lapselt,

mitte isalt; isa ei teavita ema, millal ta lapse ema juurest ära viib, vaid suhtleb otse lapsega. Ema

sõnul puudub tal lapsega suhtlemise osas stabiilsus ja kindlus, ta peab pidevalt küsima infot

(lapselt, kuna isalt seda ei saa) ja paluma võimalust lapsega koos olla ning on pidanud paluma

suhtluskorra kokkuleppimiseks kolmandate isikute abi. Lisaks tõi ema määruskaebemenetluses

välja, et tema võimalused lapsega suhelda on hakanud vähenema: kui veel oktoobris 2022 sai

ema võtta lapse vahel enda juurde reedel pärast kooli, siis alates sügisest 2022 hakkas isa

keelama tal last reedeti võtta ja soovis, et ema võtaks lapse laupäeval; samuti hakkasid n-ö

viimase hetke tegevused takistama lapsel nädalavahetusel ema juurde tulekut. Ema väitel on tal

raskusi ka lapsega telefoni teel suhtlemisega, kuna ta ei saa last kätte ajal, mil laps on isa juures.

58.3. Ehkki isa leiab, et vanematel on toimivad kokkulepped, ei kinnita ema väited ja muud

asja materjalid isa seisukohta. Ka isa on 22. septembri 2022. a menetlusdokumendis möönnud,

et vähemalt osaliselt käib vanemate suhtlus lapse kaudu ning kui laps isale helistab ja avaldab

soovi koju tulla, siis isa lähtub sellest (vt seisukoha p 31). Samuti on isa kinnitanud, et neil on

emaga raskusi lapsega suhtlemise korra teemal suhtlemisel, tuues välja, et ema ei võta ka isa

kõnesid vastu ja on isa ära blokeerinud (vt samas, p-d 31 ja 32; 18. oktoobri 2023. a seisukoha

p 1.18). Asjas esitatud kirjavahetustest nähtub, et ema on 2022. a kevadel ja suvel korduvalt

pöördunud kolmandate isikute, sh lastekaitsetöötajate poole seoses probleemidega lapsega

suhtlemise korraldamisel ja raskustega isaga sel teemal suhelda (III kd, tl-d 10 pöördel – 11,

17, 18 – 18 pöördel, 19 – 19 pöördel). Ema 13. oktoobri 2023. a seisukohale lisatud väljavõttest

kirjavahetusest isaga nähtub, et kui ema palus isal teada anda, millal vanemad saaksid

suhtluskorra vormistada ja allkirjastada, ei teinud isa selles küsimuses koostööd (III kd, tl 101).

Vanemate kirjavahetus 2022. a detsembrist näitab, et vanematel on olnud vaidlusi selle üle,

kelle juures laps peaks viibima vanemate sünnipäevadel, lapse enda sünnipäeval ja kas ta saab

käia vanemate lähedaste sünnipäevadel (III kd, tl-d 107–108). Viljandi linnavalitsuse 19.

2-21-12846

43 (47)

oktoobri 2023. a seisukohast nähtub, et lapse enda sõnul teeb ka kokkuleppe Viljandisse

minemise kohta ise emaga telefoni teel, kusjuures lapsega kohtumisele järgneval nädalal alanud

koolivaheaja osas kokkulepet veel ei olnud, vaid laps pidi õhtul emale helistama ja Viljandisse

minemisest rääkima. Ka 18. detsembril 2023 toimunud ärakuulamisel avaldas laps

ringkonnakohtule, et selle hetke seisuga ei olnud veel paigas see, kuidas ta järgmisel nädalal

algaval jõuluvaheajal kummagi vanemaga koos viibib, ehkki seda küsimust reguleerib ka

ringkonnakohtu 20. oktoobri 2023. a esialgse õiguskaitse määrus. Seega kinnitavad asja

materjalid ema väiteid, et vanemad ei ole suutnud leppida kokku ema ja lapse suhtlemise korras,

mis oleks mõlemale vanemale ja lapsele piisava ajavaruga ette teada, et ta saaks selle põhjal

teha plaane, ja mille toimimist vanem saaks mõistlikult usaldada, kusjuures vanemad ei suuda

sel teemal ka omavahel tõhusalt suhelda, vaid teevad seda olulisel määral lapse vahendusel.

58.4. Samuti nähtub ema esile toodust, et tema kohtumised lapsega ei ole toimunud regulaarselt

ja nende maht on viimasel ajal vähenenud. Ema on esile toonud, et kui 2022. a septembris viibis

laps temaga kaheksa ööpäeva, siis 2023. a septembris vaid neli päeva, s.o 2.–3. september ja

9.–10. september ehk kaks järjestikust laupäeva ja pühapäeva. Järgmine kord nägi ema last 5.–

7. oktoobril (neljapäevast laupäevani). Isa ei ole eelnevale vastu vaielnud. Seega ei ole ema ja

lapse suhtluskord praktikas toiminud nii, et ema oleks saanud lapsega koos olla üle nädala

reedest pühapäevani, vaid ema on saanud 2023. a sügisel lapsega suhelda vähem ja

ebakorrapäraselt. Seega ei ole alust järeldada, et vanemate vahel oleks selge ja korrapäraselt

järgitav kokkulepe ema ja lapse suhtlemise kohta.

58.5. Ringkonnakohus leiab, et lapse huvides on stabiilse ja ettearvatava suhtluskorra

olemasolu, mis tagaks talle piisava ja regulaarse võimaluse lahuselava vanemaga suhelda ja

koos aega veeta. Samuti vastab see vanemate huvidele, kuna võimaldab teha lapsega seotud

tegevuste osas plaane ning vältida kohtumiste kokkuleppimisega kaasnevaid vaidlusi ja

pingeid. Kohtumiste kokkuleppimine ei peaks toimuma lapse kaudu, kes on alles 9-aastane

(saades peagi 10). Lapse arvamusega tuleb suhtluskorra kindlaksmääramisel küll arvestada,

kuid lapsele ei saa asetada sellega kaasnevat vastutust. Türi valla ja Viljandi linna seisukohtades

toodud kirjeldusest lapsega 19. oktoobril 2023 toimunud kohtumisest nähtub, et vanemate

vaidlused ja suhtlemisprobleemid on juba hakanud last põhjendamatult koormama. Kui

vanemad omavahel suhelda ja lapsega suhtlemise korra osas kokku leppida ei suuda, tuleb seda

reguleerida kohtul. Eelnevat arvestades on praegusel juhul põhjendatud määrata kindlaks ema

ja lapse suhtlemise kord.

59. Ema on palunud määrata juhul, kui lapse elukoha osas peaks ainuhooldusõigus või

otsustusõigus jääma isale, ema ja lapse suhtluskord kindlaks vastavalt praeguse määruse p-s 20

märgitule. Seejuures on ema taotletud suhtluskord väga sarnane sellega, mida ema taotles isa ja

lapse suhtlemise korrana juhuks, kui kohus rahuldab ema avalduse talle mh lapse viibimiskoha

määramise osas ainuhooldusõiguse andmiseks, sisaldades sellest vaid üksikuid erinevusi. Isa

avaldas 15. septembri 2022. a seisukohas, et ta on esitanud oma seisukoha võimaliku

suhtluskorra kohta ema ja lapse vahel oma 7. oktoobri 2021. a vastuse p-des 23–27 ning jääb

selle juurde. Isa arvates peaks suhtluskord olema pöördvõrdeline sellele, nagu ema nõudis isa

ja lapse suhtlemise korrana (s.o ema 16. augusti 2021. a ettepaneku p-d 3–3.21), asendades sõna

„ema“ sõnaga „isa“ (vt isa 15. septembri 2022. a seisukoha p 8, vt ka 7. oktoobri 2021. a

seisukoha p 26). Seega on isa väljendanud nõusolekut sellega, et ema ja lapse suhtlemise kord

kehtestatakse üldjoontes sellisena, nagu ema seda taotleb (s.o juhul, kui see kehtestatakse,

arvestades, et isa ei pea suhtluskorra kehtestamist vajalikuks). Siiski esitas isa oma 22.

septembri 2022. a menetlusdokumendis konkreetseid vastuväiteid ema taotletud suhtluskorra

p-dele 9–13, 15, 16, 18, 19 ja p 1 kolmandale lausele (vt seisukoha p 19, kusjuures sealne

numeratsioon vastab ema 16. augusti 2021. a avalduses esitatud suhtluskorra taotlusele).

2-21-12846

44 (47)

60. Samuti vastab ema taotletud suhtluskord sellele, kuidas isa ja laps on menetluses

kirjeldanud praegust ema ja lapse vahel toimivat suhtluskorda. Laps ise on avaldanud 2023. a

sügis-talvel nii endale määratud esindajale (vt esindaja 17. oktoobri 2023. a seisukoht), Viljandi

linnavalitsusele ja Türi vallavalitsusele (vt nende 19. oktoobri 2023. a seisukohad) kui ka

ringkonnakohtule, et ta suhtleb emaga üle nädala nädalavahetustel reede õhtust (või laupäevast)

pühapäevani ning veedab vaheaegadel pool aega ema ja pool aega isa juures, sh suvel

vaheldumisi nädala kaupa. Nii lastekaitsetöötajatele kui ka ringkonnakohtule avaldas laps, et

selline suhtlemise kord talle sobib. Ringkonnakohtule avaldas laps, et ta saab emaga piisavalt

aega veeta.

61. Ringkonnakohus leiab, et eelnevat arvestades on ema taotletud suhtluskord üldjoontes

sobilik ja vastavuses senise korraldusega, kuid selles on vaja teha mõningaid muudatusi.

61.1. Vanemad ei ole täpsustanud, kas laps peaks ema juures viibima paaris või paaritu nädala

nädalavahetuse. Tagamaks suhtluskorra selgus ja täidetavus, tuleb ema taotletud suhtluskorda

selles osas täpsustada. Arvestades, et kohtu esialgse õiguskaitse korras määratud suhtluskorra

kohaselt viibib laps emaga paaris nädala nädalavahetustel, on sujuva ülemineku tagamiseks

mõistlik näha sarnaselt ette ka lõpplahendis.

61.2. Põhjendatud ei ole ema taotletud suhtluskorra p 1 kolmas lause, mille kohaselt juhul, kui

isa ei saa ise lapsele järelevalvet tagada nädalavahetusel, kui laps viibib isaga, tuleb isal sellest

esmalt teavitada ema ning laps viibib sel ajal emaga. Kui isa ei saa nädalavahetusel (kogu aega)

ise lapsega koos viibida, peab isal olema võimalik jätta laps ka mõne sugulase või muu lähedase

isiku (sh elukaaslase) hoole alla. Samasugune õigus on ka emal ning see võimaldab hoida lapse

suhteid ka vanavanemate ja muude perekonnale lähedaste isikutega. Eelnev ei tähenda, et

vanemad ei võiks omavahel konkreetsel juhul kokku leppida, et kui isa ei saa mingil ajal lapse

eest hoolitseda, viibib laps sel ajal emaga.

61.3. Põhjendatud ei ole ema taotletud suhtluskorra p 13 esimene lause, mis kohustab vanemaid

austama lapse kiindumust teise vanemasse ja mitte halvustama lapse juuresolekul teist vanemat,

samuti hoiduma teise vanema suhtes vastumeelsuse kujundamisest. See tingimus ei seondu ema

ja lapse suhtlemise korraga. Lisaks on vanematel PKS § 143 lg 2 järgi juba seadusest tulenev

kohustus hoiduda tegevusest, mis kahjustab lapse suhet teise vanemaga. Punkti 13 teist lauset

tuleb täpsustada selliselt, et see reguleeriks vanemate suhtlust suhtluskorra täitmist

puudutavates

küsimustes

ega

väljuks

seega

kohaldamisala

poolest

suhtluskorra

kindlaksmääramisest.

61.4. Põhjendatud ei ole ema taotletud suhtluskorra p 15 kolmas lause, mille kohaselt kui laps

haigestub, siis jääb või läheb ta selle vanema juurde, kes saab temaga hoolduslehel viibida ja

last kodus ravida kuni tema tervenemiseni. Puudub otsene põhjus, miks lapse haigestumine

peaks mõjutama suhtluskorra täitmist. Iga haigestumise korral ei pruugigi vanemal olla vajalik

hoolduslehte võtta, nt kui lapsega saab sel ajal olla kodus vanavanem või muu lähedane isik (nt

isa puhul elukaaslane). Lisaks on vanematel võimalik alati konkreetsel juhul omavahel kokku

leppida, et laps läheb kuni tervenemiseni selle vanema juurde, kelle juures ta suhtluskorra alusel

parasjagu viibima ei peaks.

61.5. Põhjendatud ei ole ema taotletud suhtluskorra p 16, mille kohaselt vanemal, kelle juures

laps suhtluskorra alusel viibib, on õigus minna lapsega koos välisreisidele, ilma et peaks selleks

võtma eraldi nõusoleku lapse teiselt vanemalt, kusjuures reisi sihtkohast ja kuupäevadest tuleb

teist vanemat teavitada kirjalikult ette vähemalt kolm päeva. Õige on isa märkus, et lapsega

välismaale minemine ei seondu lapse ja lahuselava vanema suhtlemisega, vaid puudutab

hooldusõigust (täpsemalt lapse viibimiskoha määramise osas). Olukorras, kus vanematel on

lapse viibimiskoha määramise osas ühine hooldusõigus (v.a lapse elukoha määramise osas,

2-21-12846

45 (47)

milleks isa saab Eesti Vabariigi piires otsustusõiguse), on lapsega välismaale reisimiseks vaja

mõlema vanema nõusolekut. Juhul, kui vanemad ei saa reisimise küsimuses kokkuleppele, on

ühel vanemal võimalik taotleda kohtult konkreetse reisi osas otsustusõigust PKS § 119 järgi.

61.6. Ema taotletud suhtluskorra p 19 kohaldamisala tuleb piiritleda suhtluskorda puudutavate

kokkulepetega ja täpsustada selle punkti sõnastust selliselt, et vanemad võivad kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis (e-mail, SMS) sõlmitud kokkuleppel kalduda eeltoodud

suhtluskorrast kõrvale. Kolleegium märgib, et vanematel on kokkuleppel võimalik nt näha ette

lapse ja ema täiendavaid kohtumisi kooliperioodil või ettenähtud kohtumisi asendada mh

tulenevalt ema raviplaanist. Samuti on vanematel võimalik kokkuleppel kõrvale kalduda

koolivaheaegu puudutavast korrast, arvestades mh seda, et seni on laps veetnud ka muudel

koolivaheaegadel kui suvel ja talvel (s.o jõulude ja aastavahetuse ajal) aega mõlema vanemaga.

61.7. Muus osas teeb kohus ema taotletud suhtluskorras sõnastuslikke täpsustusi, mis ei mõjuta

suhtluskorra sisu.

62. Eelnevat arvestades määrab kohus ema ja lapse suhtlemise korra kindlaks järgmiselt:

1. Lapse kooli ajal ehk ajavahemikul 1. september kuni 31. mai viibib laps ema juures iga

paaris nädala nädalavahetuse reede õhtust pühapäevani. Ema korraldab lapsele järele

tulemise reedel kell 18.00 lapse elukohta isa juures, isa korraldab lapsele järele

minemise ema elukohta pühapäeval kell 18.00. Kui nädalavahetusele, mil laps peab

viibima ema juures, langeb mõni lapsega seotud üritus, asendatakse see nädalavahetus

esimesel võimalusel.

2. Sügisese koolivaheaja veedab laps paaritul aastal emaga ja paaris aastal isaga.

3. Veebruari koolivaheaja veedab laps paaritul aastal emaga ja paaris aastal isaga.

4. Kevadise koolivaheaja veedab laps paaritul aastal isaga ja paaris aastal emaga.

5. Jõuluvaheaja veedab laps mõlema vanema juures võrdse aja, arvestades erisust, et

paaritul aastal veedab laps 23.–26. detsembri emaga ja aastavahetuse 31. detsembrist

kuni 2. jaanuarini isaga ning paaris aastal vastupidi.

6. Suvistel koolivaheaegadel peale õppeperioodi lõppu kuni 31. augustini viibib laps terve

koolivaheaja jooksul mõlema vanema juures vahelduva ühenädalase graafiku alusel, st

kord ema juures 7 kalendripäeva järjest ja siis isa juures 7 kalendripäeva järjest. Suvise

graafiku lepivad vanemad omavahel kokku hiljemalt iga aasta 1. maiks e-maili teel. Kui

vanemad kokkuleppele ei jõua, siis algab suvine periood paaritul kalendriaastal nii, et

esimesest koolivaheajale järgnevast päevast kell 10.00 on laps emaga üks nädal ja edasi

isaga ning paaris aastal vastupidi.

7. Isadepäeva veedab laps alati isaga ning lapse üleandmise kellaajad täpsustavad

lapsevanemad omavahel.

8. Emadepäeva veedab laps alati emaga ning lapse üleandmise kellaajad täpsustavad

lapsevanemad omavahel.

9. Lapse sünnipäeval on õigus sel vanemal, kelle juures laps ei viibi antud hetkel, veeta

lapsega koos eraldi aega kuni 4 tundi.

10. Ema sünnipäeva veedab laps emaga ja isa sünnipäeva isaga, arvestades lapse päevakava

ja koolikohustuse täitmist.

11. Erakorralistel perekondlikel sündmustel (nt matused jne) on lapsevanemal õigus lapsega

koos viibida ja laps sellele üritusele kaasa võtta, teatades sellest teisele lapsevanemale

viivitamatult.

12. Kolmandate isikute poolt korraldatavatel olulistel perekondlikel tähtpäevadel (juubelid,

pulmad, kokkutulekud) on vanemal õigus veeta lapsega aega ka sel juhul, kui need

langevad teise vanemaga veedetavale ajale. Sellisel juhul vahetavad vanemad

tähtpäevale langeva aja muu ajaga, leppides selles eelnevalt kokku vähemalt üks nädal

2-21-12846

46 (47)

enne sündmust. Vahetatav ja asendatav aeg ei mõjuta ülejäänud tavapärast

suhtlemisgraafikut (st edasi jookseb suhtlemisgraafik samamoodi kui siis, kui aega ei

oleks vahetatud).

13. Vanemad suhtlevad suhtluskorda puudutavates küsimustes omavahel e-posti ja

sõnumivahetuse teel ning ei kasuta infokanalina last.

14. Kõikidel lapsega kohtumistel korraldab see vanem, kelle juurde laps läheb, lapse enda

juurde toomise.

15. Lapse haigestumise korral (voodirežiimi nõudev haigus) asendatakse ärajäänud

suhtlemine esimesel võimalusel pärast lapse tervenemist. Lapse haigestumise korral

teavitab lapse haigusest teada saanud lapsevanem teist lapsevanemat kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis (e-mail, SMS).

16. Mõlemal vanemal on õigus lapsega suhelda iga päev sidevahendi teel, arvestades lapse

päevarežiimi.

17. Muude suhtluskorda mõjutavate erandlike asjaolude ilmnemisel teavitavad vanemad

teineteist viivitamatult kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (e-mail, SMS).

18. Vanemad võivad kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (e-mail, SMS) sõlmitud

kokkuleppel kalduda eeltoodud suhtluskorrast kõrvale.

63. TsMS § 5621 lg 3 esimese lause kohaselt lapsega suhtlemist korraldav kohtumäärus kehtib

ja kuulub täitmisele sõltumata jõustumisest viivitamata alates päevast, kui see tehakse teatavaks

isikutele, kelle kohta määrus on tehtud. Kohus võib määrata, et määrus kuulub osaliselt või

täielikult täitmisele alates hilisemast ajast, kuid mitte hiljem kui alates jõustumisest.

Kolleegium leiab, et kuna praegusel juhul on kohtu määratav suhtluskord seotud määruse nende

osadega, millega lahendatakse vanemate avaldused lapse hooldusõiguse küsimustes ja mis

kuuluvad täitmisele alates jõustumisest (TsMS § 550 lg 3), on põhjendatud näha ette, et ka

suhtluskorda puudutavas osas kuulub kohtumäärus täitmisele alates selle jõustumisest. Seni

reguleerib ema ja lapse suhtlemist ringkonnakohtu 20. oktoobri 2023. a esialgse õiguskaitse

määrusega kehtestatud ajutine suhtluskord.

64. TsMS § 5621 lg 1 alusel määrab kohus, et kohtumääruse täitmiseks suhtluskorda

puudutavas osas võib läbi viia täitemenetluse. Kohtumääruse rikkumisel suhtluskorda

puudutavas osas võib kohus kohtutäituri ettepanekul trahvida isikut, kes kohtumäärust ei täida

(TMS § 179 lg 2). Kohus selgitab, et esmakordsel trahvimisel ei ole trahvisumma väiksem kui

50 trahviühikut ega suurem kui 500 trahviühikut, korduval trahvimisel ei ole trahvisumma

suurem kui 800 trahviühikut karistusseadustiku tähenduses (TMS § 179 lg 21). Teistkordse

trahvi määramise asemel võib määrata kohustatud isikule aresti täitemenetluse seadustiku §-s

62 sätestatud korras. Trahvi maksmine või aresti kandmine ei vabasta kohustatud isikut

täitedokumendis ettenähtud toimingu tegemise, selle talumise või sellest hoidumise kohustusest

(TMS § 179 lg 22).

IV

65. Arvestades praeguse vaidluse olemust (tegemist on hagita perekonnaasjaga), seda, et kohus

teeb lapse hooldusõigust ja suhtluskorda puudutavas vaidluses lahendi eelkõige lapse huvidest

lähtuvalt, ja asjaolu, et ema määruskaebuse osalise rahuldamise tagajärjel rahuldatakse osaliselt

nii ema avaldus (suhtluskorra kindlaksmääramise osas) kui ka isa vastuavaldus (lapse elukoha

ja koolivaliku küsimustes otsustusõiguse saamise osas), on õiglane jätta nii maakohtus kui ka

ringkonnakohtus kantud menetluskulud TsMS § 172 lg 1 ja § 171 lg 1 järgi menetlusosaliste

endi kanda, välja arvatud lapsele määratud esindaja tasu ja kulud, mis jäävad TsMS § 172 lg 3

järgi riigi kanda.

2-21-12846

47 (47)

66. Kolleegium ei nõustu isaga, et määruskaebemenetluse kulud tuleks jätta tervikuna ema

kanda, kuna kulud on tekkinud suures osas ema tegevuse tulemusena, ema on esitanud

põhjendamatult pikki ja ebavajalikke menetlusdokumente ning pole reageerinud isa

ettepanekutele vaidlus lõpetada. Mõlemad vanemad on esitanud praeguses vaidluses arvukaid

ja pikki menetlusdokumente. Seisukohtade esitamist ja nende põhjendamiseks asjaolude

esiletoomist ei saa emale kohtuvaidluses ette heita. Asja materjalidest ei nähtu, et isa oleks

teinud emale kohtumenetluses ettepaneku lahendada vaidlus kompromissiga, millele ema ei

oleks reageerinud. Üleskutset avaldusest või kaebusest loobuda ei saa praegusel juhul pidada

mõistlikuks kompromissiettepanekuks.

67. Põhjendatud ei ole ka ema taotlus jätta tema menetluskulud TsMS § 172 lg 3 alusel riigi

kanda. TsMS § 172 lg 8 kolmanda ja neljanda lause kohaselt võib kohtuvälised kulud (sh

menetlusosaliste esindajate kulud, vt TsMS § 144 p 1) jätta riigi kanda üksnes juhul, kui nende

kandmiseks anti isikule menetlusabi. Praegusel juhul on ema ise otsustanud kasutada asjas

lepingulise esindaja abi ja otsustanud oma menetlusõiguste kasutamise üle. Selle käigus

tekkinud kulude riigi kanda jätmiseks ei ole alust, mh ei õigusta seda asjaolu, et ringkonnakohus

muudab maakohtu tehtud lahendit. Siinses asjas on alust jätta TsMS § 172 lg 3 järgi riigi kanda

lapsele määratud esindaja kulud.

68. Kuna menetlusosaliste kulud jäävad nende endi kanda, ei ole menetluskulude suurust vaja

kindlaks määrata. Lapsele määratud esindaja tasu ja kulud määrab kohus kindlaks eraldi

määrusega.

69. Kuivõrd ringkonnakohus muudab maakohtu määruse resolutsiooni, siis vastavalt TsMS §

654 lg-le 22 ja §-le 659 esitab ringkonnakohus kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.

70. TsMS § 696 lg 3 ja § 178 lg 1 võimaldavad esitada praeguse määruse peale määruskaebuse.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Gea Lepik

Meeli Kaur

Villem Lapimaa