2-23-15718/11 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

P A N K R O T I M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hiie Lindmets

Määruse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

22. detsember 2023, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

x-xx-xxxx

Tsiviilasi

AS-i EVIKO pankrotiavaldus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

avaldaja AS EVIKO (rg-kood 10321432; asukoht

Õpetaja 9a, 51003 Tartu; e-post eviko@xxxxxxxx),

juhatuse liige kuni 7. novembrini 2023 K. S. (ik

xxxxxxxxxxx, e-post xxxxx@xxxxxxxx); juhatuse liige

7. novembrist 2023 K. N. (ik xxxxxxxxxx)

ajutine

pankrotihaldur

I.

L. (xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx;

e-post

xxxxxx@xxxxxxxxxxxxxxxxx)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada AS-i EVIKO pankrotiavaldus ja välja kuulutada 22. detsembril 2023 kell

15.00 AS-i EVIKO (rg-kood 10321432; asukoht Õpetaja 9a, 51003 Tartu) pankrot.

2. Nimetada

pankrotihalduriks

I.

L. (xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx;

tel xxx xxxxxxxxx xxxx; e-post xxxxxx@xxxxxxxxxxxxxxxxx).

3. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 12. jaanuaril 2024 kell 13.00 Kalevi 1

Tartus Tartu kohtumaja saalis nr 344.

4. Võlausaldajad, samuti isikud, kellel on õigus rahuldada kolmanda isiku vastu suunatud nõue

pankrotivara arvel pandiõiguse või muu tagatisõiguse alusel, on kohustatud hiljemalt kahe

kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates

teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku

vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Kui nõue on

mõjuval põhjusel esitatud pärast nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja

taotlusel nõude esitamise tähtaja. Võlausaldaja esitab taotluse koos nõudeavaldusega

haldurile, kes edastab selle koos PankrS § 1002 lõikes 1 sätestatud dokumentidega kohtule.

Nõude ja taotluse nõude esitamise tähtaja ennistamiseks saab esitada kuni halduri poolt

võlausaldajate nimekirja kohtule kinnitamiseks esitamiseni. Kui nõude esitamise tähtaega

ei ennistata, võetakse nõue võlausaldajate nimekirjas arvesse, kuid tunnustamise korral

rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Nõude esitamise

tähtaja ennistamine ei ole vajalik pandiga tagatud nõude puhul. Võlgnikule võlgnevate

kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur.

5. Kohustada AS-i EVIKO endist juhatuse liiget K. S. (ik xxxxxxxxxxx) enne

võlausaldajate esimest üldkoosolekut 12. jaanuaril 2024 kell 13.00 vandega kinnitama,

Tsiviilasi nr 2-23-15718

et kohtule esitatud andmed AS-i EVIKO vara, võlgade ja äritegevuse kohta on talle

teadaolevalt õiged.

6. Jätta menetluskulud AS-i EVIKO kanda.

7. Määrata ajutise halduri I. L. tasu suuruseks AS-i EVIKO ajutises menetluses 4810

eurot, millele lisandub käibemaks 962 eurot, kokku 5772 eurot. Ajutise halduri tasu

mõista välja pankrotivarast osaühingule xxxxxxxxxxx (rg-kood xxxxxxxx, ak

nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxx).

8. Pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele.

9. Pankrotiteade

avaldada

ametlikus

väljaandes

Ametlikud

Teadaanded.

Pankrotimäärus edastada Tartu Maakohtu registriosakonnale. Toimetada määrus

kätte võlgnikule ja ajutisele haldurile.

10. Pankrotimäärus on tehtud maksejõuetuse põhimenetluses ning määrust on

kohustatud tunnustama kõik teised liikmesriigid Nõukogu määruse (EL) nr 2015/848

art 19 alusel.

Edasikaebamise kord

Pankrotimääruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate

avaldamisest. Ajutise halduri tasu osas võib ajutine haldur või võlgnik esitada määruskaebuse

15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. Määruskaebus esitatakse Tartu Maakohtu kaudu

Tartu Ringkonnakohtule.

ASJAOLUD

1. AS EVIKO (avaldaja, võlgnik) esitas Tartu Maakohtule 28.02.2023 saneerimisavalduse.

Kohus algatas 14.03.2023 määrusega tsiviilasjas nr x-xx-xxx võlgniku saneerimismenetluse ja

nimetas saneerimisnõustajaks S. T. (saneerimisnõustaja). Kohus kinnitas saneerimiskava

02.06.2023 määrusega tsiviilasjas nr 2-23-3310.

2. Võlgnik esitas 22.10.2023 kohtule taotluse lõpetada saneerimismenetlus ning algatada

pankrotimenetlus ja kuulutada välja pankrot.

Võlgnikul ei õnnestunud sõlmida uusi ehituslepinguid ja seeläbi teenida kasumit, mille arvelt

täita igapäevaseid kohustusi ja koguda reserve, et alustada jaanuarist 2024 saneerimiskava järgi

maksete

tasumist.

Saneerimist

mõjutasid

negatiivselt

järgmised

asjaolud:

üldine

majanduskeskkonna muutus ja sellest tingitud kinnisvaraarenduste seiskumine; riigihangete

hinnakonkurents ja hankijate kartus saneeritava ettevõttega lepingusse astuda; ehitusobjektidelt

saadud kahjumid seoses tööde kallinemise, täiendavate kulude ja tellijate trahvidega;

potentsiaalsed nõuded tellijatelt; sidusettevõtja EVIKO Ehitus OÜ saneerimismenetlus;

potentsiaalne saneeritavate nõuete käibemaksukohustus. Majanduskeskkond ei ole lähiajal

muutumas ning kõik mõistlikud meetmed (personaliga seotu, seotud isikute panused) on juba

kasutatud. Saneerimise läbiviimine kinnitatud saneerimiskava kohaselt ei ole enam võimalik.

Võlgnik ei suuda täita jooksvaid kohustusi ja majandustegevus on sisuliselt seiskunud.

Võlausaldajate huvide tagamiseks on kohane viia läbi pankrotimenetlus. Maksejõuetuse

peamiseks põhjuseks on COVID-19-st ja Ukraina sõjaga seotud ehitustööde kallinemisest

saadud kahjumid ning üldine ehitusturu jahtumine, lisaks saneerimismenetluse negatiivne

mõju, mis väljendub avaliku sektori tellijatega sõlmitud lepingute muutmise võimatuses ning

uute hankelepingute sõlmimistest keeldumises. Võlgnikul on 20.10.2023 seisuga kohustusi

6 610 620,38 eurot ning vara 4 077 736,55 eurot.

3.

01.11.2023 kohtuistungil nõustus K. S. (äriregistris võlgniku juhatuse liige kuni

07.11.2023), et tema 22.10.2023 taotlust käsitatakse saneerimiskava tühistamise taotluse ja

Tsiviilasi nr 2-23-15718

ühtlasi

võlgniku

pankrotiavaldusena.

Saneerimisnõustaja

kinnitas

võlgniku

alalist

maksejõuetusseisundit

4. Kohus tühistas 07.11.2023 määrusega tsiviilasjades nr x-xx-xxx ja x-xx-xxxx

saneerimiskava, lõpetas saneerimismenetluse, vabastas saneerimisnõustaja kohustustest, võttis

menetlusse võlgniku pankrotiavalduse ja nimetas ajutiseks pankrotihalduriks I. L. (ajutine

haldur), peatas võlgniku vara suhtes toimuvad sundtäitmised ja keelas pankrotiavalduse

tagamiseks võlgnikul ajutise halduri nõusolekuta kogu vara käsutada.

5. Ajutine haldur esitas kohtule 07.12.2023 aruande ja arvamuse võlgniku maksjõuetuse

tekkimise põhjuste kohta, samuti oma tasutaotluse.

Ajutine haldur teeb ettepaneku kuulutada välja võlgniku pankrot ning on nõus enda

nimetamisega võlgniku pankrotihalduriks. Ajutine haldur palub kohustada võlgniku endist

juhatuse liiget K. S. andma võlgniku vanne.

Üldandmed, üldiseloomustus, andmed äritegevuse kohta, senise majandustegevuse analüüs,

menetlused

Võlgnik asutati ettevõtteregistris 18.12.1990 ja registreeriti äriregistris 25.11.1997.

Põhitegevusala on elamute ja mitteeluhoonete ehitus (EMTAK kood 41201/EMTAK 2008).

Aktsiakapital on 256 240 eurot. Aktsionärid on LEONEK OÜ (rg-kood 12406380,

alates 27.10.2023) ja R. M. (ik xxxxxxxxxx, alates 15.05.2000). Endised aktsionärid on

Järvekalda Arendus OÜ (rg-kood 12951717, 06.12.2022–27.10.2023), K. (ik xxxxxxxxxxx,

31.05.2013–07.12.2022 ja 01.10.2006–01.01.2007), L. (ik xxxxxxxxxxx, 15.05.2000–

31.05.2013) ja A. R. (ik xxxxxxxxxx, 15.05.2000–30.06.2004). Nõukogu liikmed on R. M. ,

A. A. ja M. . Juhatuse liige on alates 07.11.2023 K. N. , varasemad juhatuse liikmed on K. S.

(12.07.2010–07.11.2023) ja R. M. (25.11.1997–12.07.2010). Tegelikud kasusaajad on H. L.

ja R. M. ning oli kuni 28.11.2023 K. . Audiitorettevõtja on alates 17.02.2022 T. S. .

Raamatupidamise eest vastutavad E. A. (igapäevane raamatupidamine) ja I. G. (Bilancia OÜ;

palgad, maksud, aastaaruanne). Aktsiaraamatu pidaja on Nasdaq CSD SE.

Võlgnik on käibemaksukohustuslane alates 01.01.1994 (käibemaksukohustuslase nr

EE100020139). Võlgniku majandusaastaks on 01.01–31.12. Äriregistrile on esitamata 2022

majandusaasta aruanne, kuid võlgnik on selle esitanud ajutisele haldurile ja koos

saneerimisavaldusega kohtule.

Võlgnik on tegelenud ehitustööde peatöövõtu, projektijuhtimise, üldehitus- ja eritööde

teostamisega. Saneerimismenetluse ajal jätkas võlgnik igapäevase majandustegevusega.

Saneerimisavalduse esitamise ajal oli võlgnikul töös 23 objekti lepingulise maksumusega

32 649 929,65 eurot (teostamata tööde maht oli 31.12.2022 seisuga 14 834 914,17 eurot) ja

lisaks oli sõlmitud veel kolme objekti osas lepingud. Alates 2023 märtsist osales võlgnik

vahetult, ühispakkujana või põhilise alltöövõtjana 169 hankel, millest võideti 22 kogusummas

17,5 miljonit eurot. Töövõtulepingu sõlmimiseni jõuti neist ühe objekti osas, ülejäänud tühistati

hankija poolt, lükati kõik pakkumused tagasi, võlgnik on hankelt kõrvaldatud, võlgnik on

võtnud pakkumuse tagasi tulenevalt hankija viivitusest lepingu sõlmimisel ning nelja osas ei

olnud hankija 21.10.2023 seisuga otsust langetanud. Võlgnikul ei ole seega sisuliselt

õnnestunud alates märtsist uusi objekte saada ning majandustegevus on tänaseks seiskunud.

Võlgniku suhtes on sissenõudja Tallinna Transpordiameti avalduse alusel kohtutäitur

A. Böckleri menetluses kaks täiteasja: nr 182/2023/3752 (nõude jääk 2772 eurot, lisanduvad

täitekulud) ja nr 182/2023/3750 (nõude jääk 987 eurot, lisanduvad täitekulud).

Pooleliolevad kohtumenetlused on järgmised: nr 2-23-13342 OÜ RISAKU hagi võlgniku vastu

võla väljamõistmiseks (tehtud tagaseljaotsus, vastuväiteid pole, summa kinni peetud hagi

tagamisel); nr 2-23-134852 OÜ ARLE Reklaam hagi võlgniku vastu võla väljamõistmiseks

(vastuväiteid pole, kajastub bilansis); nr 2-23-13069 Optimus Systems AS hagi võlgniku vastu

Tsiviilasi nr 2-23-15718

võla väljamõistmiseks (vastuväiteid pole, kajastub bilansis); nr 2-23-8091 Teguri Haldus OÜ

hagi võlgniku vastu võla väljamõistmiseks (võlgnik vaidleb vastu); nr 2-23-7152 võlgniku hagi

Võru linn, Olevi tn 34a korteriühistu vastu võla väljamõistmiseks (esialgne nõue ca

66 000 eurot, saab suurendada); nr 2-23-104851 OÜ Temera hagi võlgniku vastu võla

väljamõistmiseks (vastuväiteid pole, kajastub bilansis); nr 2-22-145654 Watertex OÜ hagi

võlgniku vastu võla väljamõistmiseks (võlgnik vaidleb vastu); nr 2-23-3696 OÜ Antek Ehitus

hagi võlgniku vastu võla väljamõistmiseks (vastuväiteid pole, kajastub bilansis); nr 2-23-1154

OÜ FerCon hagi võlgniku vastu võla väljamõistmiseks (võlgnik vaidleb vastu); nr 2-21-6807

võlgniku hagi Sihtasutuse THEATRUM vastu võla väljamõistmiseks ja Sihtasutuse Theatrum

vastuhagi võlgniku vastu (võlgniku nõue ca 700 000 eurot); nr 2-23-143232 Mõttus OÜ

maksekäsu kiirmenetluse avaldus võlgniku vastu; nr 2-23-143031 Osaühing ADOXA

maksekäsu kiirmenetluse avaldus võlgniku vastu; nr 2-20-11727 võlgniku hagi OÜ Linda Kaks

ja SA Narva Loomeinkubaator vastu (menetluses on kohtuotsus tegemisel; nõue OÜ Linda

Kaks vastu ca 450 000 eurot).

Võlgniku vara

Võlgnikul võib olla vara väärtuses kuni 2 103 514,80 eurot. Valdav osa varast on nõuded,

millest võib pidada teataval määral perspektiivikaks ca 1 500 000 eurot, kuid ka nende üle on

vaidlused.

Pankade edastatud vastustest nähtuvalt on võlgniku arvelduskontodel 1218,44 eurot. Hoiuseid

on summas 259 863,66 eurot, millest 1043,10 eurot on 29.11.2023 palunud Tartu Linnavalitsus

garantiikirja alusel välja maksta. Kassa võlgnikul puudub.

Võlgnikul on garantiiaja nõudeid kokku 327 960,10 eurot (07.11.2023 bilanss): Ääsmäe LA

objekt, 10 000 eurot, tähtaeg on võlgniku selgitusel möödunud, kuid tellija ei ole raha

tagastanud; Niine 49 objekt, 25 000 eurot, tähtaeg on võlgniku selgitusel möödunud, kuid tellija

ei ole raha tagastanud; Linda Rahvamaja objekt, 13 161,60 eurot, tähtaeg on 2026; Linda 2c,

Narva objekt, 279 798,50 eurot, nõue on kohtusse esitatud.

Nõudeid ostjate vastu on 13.11.2023 seisuga koostatud müügireskontro järgi kokku

3 597 986,93 eurot. Lisaks võib võlgnikul olla nõudeid Kose Vallavalitsuse vastu ca

70 000 eurot ja Antsla Vallavalitsuse vastu ca 10–15 000 eurot, võlgnik ei ole arveid esitanud.

Optimistliku prognoosi kohaselt võiks võlgnikul olla perspektiivikaid nõudeid ca

1 500 000 euro väärtuses, kuid enamus nõuetest on seotud vaidlustega, sh juba pooleliolevate

kohtuvaidlustega. Edasiste vaidlustega kaasnevad arvestatavad kohtukulud, mille katteks

võlgnikul rahalised vahendid puuduvad.

Võlgniku avalduse alusel on algatatud ja menetluses kuus täiteasja, nõuete jääk (sh täitekulud)

on kokku 10 081,93 eurot. Täitemenetlused on alustatud 2007–2009, mistõttu võivad nõuded

olla aegunud. Kuna nõudeid ei ole õnnestunud täies ulatuses 14–16 aasta jooksul sisse nõuda,

siis on need perspektiivitud.

Võlgnikul kajastub 07.11.2023 bilansis muu lühiajalise nõudena eluruumi rendi deposiit

240 eurot, mis on tasutud tagatiseks Oksana Boikole Narva korteri rentimise eest.

Võlgnikul on muude nõuetena kajastatud kokku 9500 eurot. Raamatupidamises kajastuvad

kannetena Cramo-le ja Kummibox OÜ-le tasutud ettemaksud summades 7500 ja 2000 eurot.

Mõlemal isikul on nõuded võlgniku vastu ning nõuded kuuluvad eelduslikult tasaarvestamisele.

Võlgniku ostureskontros kajastuvad miinusmärgiga (nõuetena või ettemaksetena) järgmised

summad, kokku 7732,60 eurot: OÜ Airwave 435,34 eurot, OÜ EuroVentEst 115,20 eurot,

RAGN-SELLS AS 1165,09 eurot, OÜ Stiklas 4129,80 eurot.

Võlgniku bilansis kajastub varana tellijatelt saadaolevad summad 1 245 797,12 eurot. Tegu on

varudega, mis olid laos ja lõpetamata objektidel (RTJ 4), kuid mis on jäänud kuludeks kandmata

Tsiviilasi nr 2-23-15718

ja seetõttu bilansis korrigeerimata. Nimetatud summa peaks olema tänaseks kuludesse kantud,

millises ulatuses suureneb võlgniku 2023 kahjum. Võlgniku laos on täna materjalide jääke, kuid

ajutise halduri hinnangul ei ole neil arvestatavat väärtust. Võlgniku ladu asub Eesti Maaülikooli

territooriumil, Eesti Maaülikool ütles 01.10.2002 võlgnikuga sõlmitud rendilepingu nr R73-02

üles 20.09.2023 ning palus vabastada kogu laopinna täielikult seal asuvatest varadest,

jäätmetest, korrastatult ja puhtana hiljemalt 29.12.2023.

Võlgnikule kuulub kaheksa sõidukit, mille jääkväärtus raamatupidamises on 0 eurot. Võlgnik

hindab sõidukite väärtuseks kokku 17 000 eurot. Ajutine haldur hindab sõidukite väärtuseks

enampakkumisel müügi korral ca 5000–8000 eurot. Sõltuvalt auto tehnilisest seisukorrast ja

läbisõidust, võib müügihind olla suurem. Viimasel viiel aastal on võõrandatud või registrist

kustutatud 24 sõidukit.

Võlgnikule kuulub EVIKO Ehitus OÜ 50% osalus, osamaks 96 278 eurot. Võlgniku

raamatupidamises on osalus märgitud varana 96 000 eurot. Ajutise halduri hinnangul on

EVIKO Ehitus OÜ osa ilmselt väärtusetu, kuna EVIKO Ehitus OÜ on esitanud

pankrotiavalduse ja talle on nimetatud ajutine haldur.

Kinnisasju võlgnikule ei kuulu.

Viimasel viiel aastal on võlgnik võõrandanud järgmised kinnistud:

- 18.12.2018 registriosa nr 1727003 (Võru 148, Tartu (ärimaa)), nr 2827109 (Vestervalli 20,

Narva (ärimaa)) ja nr 3102709 (Vestervalli 11a, Narva (üldkasutatav maa)), omanik

HEINZBAU OÜ, müügihind kokku 200 000 eurot + km, mille ostja kohustub tasuma hiljemalt

21.12.2018. 20.12.2018 laekus HEINZBAU OÜ-lt võlgniku Swedbank AS-i kontole kokku

240 000 eurot;

- 09.11.2022 registriosa nr 2707239 (Posti 40, Viljandi (parklakoht), müügihind 60 000 eurot),

registriosa nr 4947903 (Jaama 76-9, Tartu (büroo), müügihind 84 000 eurot), registriosa nr

4950903 (Jaama 76-40, Tartu (autokoht), müügihind 6000 eurot), omanik HEINZBAU OÜ,

müügihinnad tuli tasuda hiljemalt 15.06.2023 Swedbank AS-i kontole. Swedbank AS-i kontole

ei ole HEINZBAU OÜ-lt summasid laekunud (alates 2022 novembrist toimus üks laekumine,

mis on tagastatud). AS LHV Pank kontole toimus 20.02.2023 laekumine summas 150 000 eurot

(arved 220047, 220046, raamatupidamise kohaselt summades vastavalt 90 000 ja 60 000 eurot),

ülejäänud laekumised on selgituste põhjal seotud kas objektidega, laenudega või sõidukite eest

tasumistega;

- 09.05.2022 registriosa nr 4952003 (Jaama 76-51, Tartu (autokoht)), omanik Armmedia OÜ,

vahetatud kinnistu 4950903 vastu, mõlema väärtuseks ligikaudu 5000 eurot, hüvitisi ei nõuta.

Võlgniku kasuks on 21.01.2019 kinnistusraamatusse kantud (22.04.2020 muudetud)

ühishüpoteek summas 380 000 eurot järgmistele kinnistutele: registriosa nr xxxxxxx (xxxxxxx-

xxxxxxxx, 124,10 m2, omanik M. I. , võlgniku hüpoteegile eelnevad kaks hüpoteeki kokku

summas 131 000 eurot); registriosa nr xxxxxxx (xxxxxxxxxx-xxxxxxxx, 76,2 m2, omanik OÜ

Teguri Raamatupidamisbüroo, võlgniku hüpoteegile eelneb hüpoteek summas 295 100 eurot);

registriosa

nr

9240150

(Raatuse

85-18,

Tartu,

72,5

m2,

omanik

OÜ

Teguri

Raamatupidamisbüroo, võlgniku hüpoteegile eelneb hüpoteek summas 183 000 eurot).

Võlgniku selgitusel hüpoteekide taga nõudeid ei ole ja tegu on vana vaidlusega, mis jäi seisma

seoses kohustatud isikute eriarvamusega.

Ajutise halduri hinnangul võib bilansivälise vara müügist laekuda ca 1500 eurot.

Maksu- ja Tolliameti ettemaksukontodel nõuded puuduvad.

Võlgniku kohustused

Võlgniku teadaolevad kohustused moodustavad kokku vähemalt 6 959 088,19 eurot.

Tsiviilasi nr 2-23-15718

Võlgniku kohustus Maksu- ja Tolliameti ees on seisuga 07.11.2023 kokku 124 433,35 eurot

(erijuhtude tulumaks 389 eurot, käibemaks 56 558,57 eurot, kinnipeetud tulumaks

21 443,37 eurot, kogumispensionimakse 440,20 eurot, raskeveokimaks 55,90 eurot,

sotsiaalmaks 44 635,08 eurot, töötuskindlustusmakse 911,23 eurot). Maksusummadelt

arvutatud arvestuslik intress moodustab 2415,22 eurot. Maksuvõlg on äriregistri kohaselt alates

11.09.2023. Võlgniku suhtes kontrollaktid ja maksuotsused puuduvad.

Võlgnikul on laenukohustused 554 061 eurot järgmiste isikute ees: HEINZBAU OÜ 527 625

eurot (lühiajaline laen 60 500 eurot, pikaajaline laen 450 000 eurot ja tasumata intress 17 125

eurot); R. M. 26 436 (lühiajaline laen). HEINZBAU OÜ pikaajaline laen on saadud 16.06.2023.

Sel päeval tasuti ära võlgniku kohustus (arvelduskrediit) AS LHV Pank ees 450 000

eurot.

Võlgniku garantiitööde reservis on 80 475,14 eurot (sh lühiajaline osa 51 214,57 eurot ja

pikaajaline osa 29 260,57 eurot).

Kohustused töötajate ees on vähemalt 139 352,50 eurot. Koondamisteated on töötajatele

saadetud ning töölepingud lõppesid 01.12.2023.

Kohustusi on 415 tarnija ees 6 057 532,98 eurot.

Võlgnikul on 07.11.2023 bilansis kohustus aruandva isiku M. M. ees 818 eurot.

Ajutise pankrotihalduri arvamus võlgniku maksevõime kohta

Arvestades võlgniku olemasolevaid kohustusi, vara suurust ning seda, et võlgniku tegevus on

sisuliselt lõppenud, puudub võlgnikul võimalus oma kohustusi võlausaldajate ees täita.

Pankrotiseaduse (PankrS) § 31 lg 4 kohaselt, kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis

eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Ajutisele haldurile ei ole teada ühtki asjaolu, mis võimaldaks

antud juhul ümber lükata seaduses sätestatud maksejõuetuse eelduse.

Ajutisel halduril ei ole õnnestunud võlgnikult ega teistelt isikutelt saada andmeid selle kohta,

et võlgniku majanduslik olukord võiks lähitulevikus mingil moel muutuda või mingis ulatuses

oluliselt paraneda. Võlgnikul sisuliselt puudub võimalus saada selliseid ehitusobjekte, mille

ehitamisel saadavad tulud ületaks kulusid ning oleks võimalik lisaks jooksvatele kohustustele

täita ka varasemaid võlgnevusi. Arvestades ehitusturu üldist olukorda ja saneerimismenetlusega

kaasnevat negatiivset mõju isikute soovile saneerimisel oleva isikuga lepingulistesse suhetesse

astuda, ei näe ajutine haldur võimalusi maksejõuetuse ületamiseks või võlgniku

tervendamiseks. Võlgniku majandustegevuse jätkamine või tervendamine ei ole ajutise halduri

hinnangul seega enam võimalik.

Võlgniku makseraskused on püsiva iseloomuga ja välja on kujunenud maksejõuetus PankrS § 1

lg-te 2 ja 3 mõttes. Võlgnik ei ole suuteline tasuma oma vara arvelt sissenõutavaks muutunud

kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

Kohustustena arvestatakse ka nõudeid, mis ei ole muutunud sissenõutavaks. Võlgniku

olemasolevad kohustused ületavad tema teadaolevaid varasid.

Võlgniku vara katab eelduslikult ära edasised pankrotimenetluse kulud.

Ajutise halduri arvamus võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta, hinnang

juhtorganite tegevuse kohta

Võlgnik on põhjendanud maksejõuetust sellega, et üldine majandusskeskkond ei ole

ehitussektorit toetav ning avaliku sektori lepingupartnerid ei ole valmis saneerimises oleva

ettevõttega lepingulist suhet looma. Võlgnikul ei õnnestunud sõlmida uusi ehituslepinguid ja

seeläbi teenida kasumit, mille arvelt täita igapäevaseid kohustusi ja koguda reserve, et alustada

jaanuarist 2024 saneerimiskava järgsete maksete tasumist. Paraku ei ole majanduskeskkond

lähiajal muutumas ning kõik mõistlikud meetmed äritegevuse kasumlikult jätkamiseks on

Tsiviilasi nr 2-23-15718

senise juhataja poolt juba kasutatud. Negatiivset mõju on omanud kinnisvaraarenduste

seiskumine, riigihangete hinnakonkurents, ehitusobjektidelt saadud kahjumid seoses tööde

kallinemise, täiendavate kulude ja tellijapoolsete trahvidega, potentsiaalsed nõuded tellijatelt,

sidusettevõtja EVIKO Ehitus OÜ saneerimismenetlus, potentsiaalne saneeritavate nõuete

käibemaksukohustus. Saneerimiskavas planeeritud rahavoog on alates 2023 sügisest puudu.

Võlgnikul ei ole viimase 7 kuu jooksul õnnestunud uusi objekte töösse saada ja ei saa eeldada,

et turuolukord lähiajal muutuks. Võlgniku majandustegevus on sisuliselt seiskunud ja jooksvaid

kohustusi ei ole võimalik täita.

Ajutine haldur ei ole ajutises pankrotimenetluses tuvastanud maksejõuetuse põhjusena raske

juhtimisvea olemasolu või kuriteo tunnustega teo toimepanemist. Maksejõuetuse põhjuseks on

muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses. Ajutine haldur nõustub võlgniku selgitusega

maksejõuetuse põhjuste kohta. Saneerimismenetluse edukus tugines suuresti positiivsetele

tulevikuootustele, sh aspektides, mida võlgnikul ei olnud võimalik mõjutada. Samas ei olnud

võlgnikul piisavalt reserve ega muud likviidset vara, et täita oma jooksvaid kohustusi kuni

piisava rahavoo tekkimiseni.

Saneerimismenetluse alustamisel

puudusid võlgnikul

arvelduskontodel arvestatavad rahalised vahendid ning kogu saneerimiskava oli üles ehitatud

uute hangete võitmisele. Samas on võlausaldajad neile esitatud saneerimiskava vastu võtnud ja

kohus saneerimiskava kinnitatud. Kuna ehitusturu olukord on halvenenud ning positiivsed

ootused ei realiseerunud, on välja kujunenud püsiv maksejõuetus. Ajutine haldur on seisukohal,

et maksejõuetuse kujunemisele on mõju avaldanud lisaks eeltoodule ka väär rahavoogude

prognoosimine, aastaid kahjumiga tegutsemine (2022 kahjum 2 980 650 eurot, 2023 täiendav

kahjum on vähemalt miljon eurot, kuid peaks olema veelgi suurem, sest võlgnik kajastab oma

bilansis ebatõenäoliselt laekuvaid nõudeid ostjate vastu, mis tuleks maha kanda),

alapakkumised hangetel ja majandustegevuses esinevate riskide hindamine, sh juhatuse ja

omanike liigne optimism tekkinud raskustest muutuvas keskkonnas juhtimisotsuseid varakult

muutmata üle saada.

Võlgnik muutus püsivalt maksejõuetuks hiljemalt 2023 septembri lõpuks. Juunist septembrini

muutus sissenõutavaks ja on seni tasumata kohustusi 839 823,98 eurot, sellest 313 783,10 eurot

muutus sissenõutavaks septembris. Septembris tekkis ka maksuvõlg.

Muud järeldused ja seisukohad kohtule

Võlgnik on viimasel viiel aastal võõrandanud / registrist on kustutatud 24 sõidukit. Neist 16 on

võõrandatud käesoleva aasta septembris-oktoobris ning neist 14 seotud isikutele. 12 sõidukit

võõrandati HEINZBAU OÜ-le, kelle juhatuse liige on K. S. (oli võlgniku juhatuse liige kuni

07.11.2023), 50% osanik on R. M. (võlgniku aktsionär ja nõukogu esimees) ning 50% osanik

Järvekalda Arendus OÜ (juhatuse liige ja 100% osanik on K. S. ). Kaks sõidukit võõrandati

INFRASTAR OÜ-le, kelle 70% osanik on HEINZBAU OÜ ning juhatuse liige oli kuni

31.08.2023 K. S. . Osade sõidukite müügi kohta on võlgnik esitanud müügihinna ja arve numbri

ning osade arvete tasumine nähtub võlgniku kontoväljavõttelt. INFRASTAR OÜ-le

võõrandatud kahe sõiduki eest tasumist kontolt ei nähtu ja võlgniku raamatupidamise kohaselt

on tasumine 45 000 eurot toimunud kokkuleppel (tasaarvestusega). Samuti on võlgniku

selgitusel tasaarvestusega võõrandatud sõiduk Optimalz Grupp OÜ-le. RMC Ehitus OÜ ei ole

võlgniku kontole kunagi raha kandnud, seega võidi sõiduk võõrandada samuti tasaarvestusega.

Võlgnik on avaldanud, et kõik sõidukid on müüdud turutingimustel või isegi üle selle, mistõttu

tehingutega ei ole kahjustatud võlausaldajate huve. Ajutise halduri hinnangul vajavad sõidukite

võõrandamistega seotud asjaolud, st võlgniku määratud müügihinnad ja võimalikud

võlausaldajate huvide kahjustamistega seotud asjaolud täiendavat kontrollimist edasises

pankrotimenetluses.

Lisaks eelnevale nähtub võlgniku kontoväljavõttest, et 2023 juunist alates on võlgnik saanud ja

tagastanud laene järgmiselt:

Tsiviilasi nr 2-23-15718

- R. M. saadud laen (arvete maksmiseks) 09.06.2023, tagastatud 12.06.2023;

- R. M. saadud laen 20.06.–30.08.2023 kokku 58 534,33 eurot, millest on tagastatud 20 000

eurot (kahe 10 000 euro suuruse maksega 07.08. ja 10.10.2023);

- HEINZBAU OÜ-lt saadud laen 20.06.–28.07.2023 kokku 73 000 eurot, mis on tagastatud

kahe maksega 07.08. ja 09.08.2023;

- HEINZBAU OÜ-lt saadud laen 10.08.–30.08.2023 kokku 110 500 eurot, laenu on tagastatud

kolme maksega kokku 50 000 eurot (maksed 24.08., 05.10. ja 10.10.2023).

Laenude saamine 2023 algas umbes samal ajal, kui tasuti AS LHV Pank arvelduslaenulepingust

nr AL-20170630EV tulenev kohustus 450 000 eurot (16.06.2023) ja võlgnikul kadus võimalus

krediidiga jooksvaid kulusid kanda. Viimased laenude tagastamised on toimunud vähem kui

kuu aega enne ajutise halduri nimetamist, kokku 25 000 eurot. Tegu võib olla tagasivõidetavate

tehingutega, kuivõrd laenude tagastamistega võidi kahjustada teiste võlausaldajate huve.

HEINZBAU OÜ on varasemas saneerimismenetluses panustanud rahalisi vahendeid, mis on

jäänud tagastamata, samuti taganud oma varaga võlgniku kohustusi ja sõlminud kokkuleppeid

koostööpartneritega, kes tagasid saneerimismenetluses võlgnikule vajalikud jooksvad teenused.

Muid tagasivõitmise või -nõudmise võimalusi ei ole ajutine haldur tuvastanud.

KOHTU SEISUKOHT

6. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja

sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast

tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 järgi on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui

võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust

olukorrast tulenevalt ajutine. Kohustustena arvestatakse ka nõudeid, mis ei ole muutunud

sissenõutavaks. PankrS § 31 lg 4 näeb ette, et kui pankrotiavalduse on esitanud juriidilisest

isikust võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu.

Võlgniku maksejõuetus on tõendatud võlgniku pankrotiavalduse ning ajutise halduri

aruandega. Ajutise halduri aruandest nähtuvalt on võlgniku teadaolevaid kohustusi vähemalt

6 959 088,19 eurot ning vara võib olla väärtuses kuni 2 103 514,80 eurot, kusjuures valdav osa

varast on nõuded, millest võib pidada teataval määral perspektiivikaks ca 1 500 000 eurot.

Võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate sissenõutavaks muutunud nõudeid, samuti ei kata

tema vara tema kohustusi ning see ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

Võlgniku tegevus on sisuliselt lõppenud. Võlgnikul on olemas vara, mille arvel

pankrotimenetlus läbi viia. Kohus leiab, et AS EVIKO pankrotiavaldus tuleb rahuldada ning

PankrS § 31 lg 1 alusel välja kuulutada AS EVIKO pankrot.

Käesolevaks ajaks tuvastatud asjaoludest ei ilmne, et maksejõuetuse põhjuseks oleks raske

juhtimisviga või kuriteo tunnustega tegu, maksejõuetuse põhjuseks tuleb pidada muud asjaolu

pankrotiseaduse tähenduses. Ajutise halduri aruandest nähtuvalt tugines saneerimismenetluse

edukus suuresti positiivsetele tulevikuootustele, sh aspektides, mida võlgnikul ei olnud

võimalik mõjutada. Samas ei olnud võlgnikul piisavalt reserve ega muud likviidset vara, et täita

jooksvaid kohustusi kuni piisava rahavoo tekkimiseni. Kogu saneerimiskava oli üles ehitatud

uute hangete võitmisele. Ehitusturu olukord on halvenenud ja positiivsed ootused ei

realiseerunud. Ajutise halduri aruande põhjal on maksejõuetuse kujunemisele avaldanud lisaks

mõju ka väär rahavoogude prognoosimine, aastaid kahjumiga tegutsemine, alapakkumised

hangetel ja majandustegevuses esinevate riskide hindamine, sh juhatuse ja omanike liigne

optimism saada tekkinud raskustest üle muutuvas keskkonnas juhtimisotsuseid varakult

muutmata.

7. Kohus nimetab pankrotihalduriks I. L. , kes vastab PankrS §-s 56 sätestatud haldurile

esitatavatele nõuetele.

Tsiviilasi nr 2-23-15718

8. Kohus selgitab, et võlgnik peab andma kohtule, ajutisele haldurile, haldurile,

pankrotitoimkonnale ja maksejõuetuse teenistusele teavet, mida nad vajavad seoses

pankrotimenetlusega nii enne kui ka pärast pankroti väljakuulutamist, eelkõige oma vara,

sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama

haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste

nimekirjaga (PankrS § 85 lg 1). Võlgnik peab osutama ajutisele haldurile ja haldurile abi tema

ülesannete täitmisel ning olema kohtu korraldusel kättesaadav, et täita oma teabe andmise ja

menetlusest osavõtu kohustust (PankrS § 87 lg-d 1 ja 2).

PankrS § 90 näeb ette, et kui võlgnik on juriidiline isik, kohaldatakse PankrS §-des 85-89

sätestatut vastavalt § 19 lg-tes 1 ja 3 nimetatud isikute suhtes (sh juriidilisest isikust võlgniku

juhtorgani liige, likvideerija, prokurist ja raamatupidamise eest vastutav isik, kui nad on

vabastatud oma kohustustest kolme aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist).

PankrS § 86 lg 1, § 90 ja § 19 lg 3 alusel kohustab kohus võlgniku endist juhatuse liiget K.

enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud

andmed võlgniku vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt

õiged.

Ajutise halduri tasu

9. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 172 lg 1 ja PankrS § 150 lg 2 alusel tuleb jätta

menetluskulud võlgniku kanda.

10. PankrS § 23 lg 1 esimese ja teise lause kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma

ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete

täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata; tasu suuruse määramisel

arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi.

Vastavalt PankrS § 23 lg 2 esimesele ja teisele lausele on tasu suuruse arvestamise aluseks

ülesannete täitmisele kuluv aeg ning ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud

üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud.

PankrS § 23 lg 3 alusel on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 145 eurot (s.o 725 eurot / 5;

1/5 töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast;

Vabariigi Valitsuse 09.12.2022 määruse nr 124 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1

kohaselt on alates 01.01.2023 kuutasu alammäär 725 eurot).

Ajutine haldur on esitanud kohtule tööaja arvestuse, mille järgi kulus tal ülesannete täitmisele

37 t tunnitasuga 130 eurot. Kohus on ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja kutseoskust

arvestades seisukohal, et tööks kulunud aeg ja tunnitasu on põhjendatud.

Eeltoodut arvestades tuleb I. tasuks ajutise halduri ülesannete täitmise eest määrata 4810 eurot,

millele lisandub käibemaks 962 eurot, kokku 5772 eurot. Vastavalt PankrS § 23 lg-le 6 tuleb

tasu määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb, so osaühingule xxxxxxxxxxx. Kuna

osaühing xxxxxxxxxxx on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse

PankrS § 23 lg 3 teise lause, § 65 lg 11 kolmanda lause alusel tasule käibemaks.

PankrS § 150 lg 1 p 2 ja lg 2 alusel tuleb ajutise halduri tasu hüvitada võlgniku pankrotivarast.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik