2-22-126839/14 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-22-126839

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Andrus Miilaste

Otsuse tegemise aeg ja koht

22. detsember 2023, Tartu

Tsiviilasja number

2-22-126839

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi S. S. vastu võla

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

3698,24 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Aktiva Finance Group OÜ (registrikood

10746479; asukoht A. Weizenbergi tn 20, 10150 Tallinn),

lepinguline

esindaja

Irina

Metsler-Verner

(e-post

jurist@julianuse.ee)

Kostja S. S.

(isikukood

xxxxxxxxxxx;

elukoht

xxxxxxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxx; e-post)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Mõista S. S. välja Aktiva Finance Group OÜ kasuks põhivõlg 320,81 eurot.

3. Jätta hagi rahuldamata osas, milles Aktiva Finance Group OÜ palub mõista S. S. välja

Aktiva Finance Group OÜ kasuks intressi 1704,74 eurot ja lepingutasud 1672,69 eurot.

4. Jätta menetluskulud 91,33% ulatuses Aktiva Finance Group OÜ kanda ja 8,67% ulatuses

S. S. kanda.

5. Mõista S. S. välja Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskulud 81,06 eurot.

6. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb S. S. tasuda kohtuotsuse jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

7. Toimetada otsus pooltele kätte.

Edasikaebamise kord

Pool võib esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates

otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtuotsuse

avalikult teatavakstegemisest.

Käesoleva tsiviilasja puhul on tegemist lihtmenetluse asjaga tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 405 lg 1 mõttes. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul,

kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või maakohtu otsuse tegemisel on selgelt

ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on

selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS 637 lg 21).

Kohus ei anna pooltele luba otsuse edasikaebamiseks.

Kohus selgitab, et kui apellatsioonkaebuse esitaja taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel

menetlusabi, peab menetlusabi taotleja TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Aktiva Finance Group OÜ (endise nimega Osaühing Aktiva Finants; hageja) esitas 21. juulil

2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja 19. novembril 2022 Tartu

Maakohtule hagiavalduse S. S. (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Hageja palub kostjalt

hageja kasuks välja mõista põhivõla 320,81 eurot, intressi 1704,74 eurot ja lepingutasud 1672,69

eurot, kokku 3698,24 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ja mõista kostjalt hageja

kasuks välja menetluskulud ja viivise menetluskuludelt.

2. Hagiavalduse ja selle täienduse kohaselt nõude aluseks on järgmised BB Finance OÜ ja kostja

vahel sõlmitud laenulepingud:

-

17. mail 2019 sõlmitud laenuleping nr 2101877588, mille alusel sai kostja laenu 1328 eurot.

Kostja kohustus laenu tagastama kokku lepitud maksegraafiku alusel. Pooled leppisid

intressimääraks 42,8% aastas. Lepingutasu oli 46,48 eurot;

-

18. juulil 2019 sõlmitud laenuleping nr 2101894052, mille alusel sai kostja laenu 255 eurot.

Kostja kohustus laenu tagastama kokku lepitud maksegraafiku alusel. Pooled leppisid

intressimääraks 44,6% aastas. Lepingutasu oli 94,18 eurot;

-

25. juulil 2019 sõlmitud laenuleping nr 2101895984, mille alusel sai kostja laenu 105 eurot.

Kostja kohustus laenu tagastama kokku lepitud maksegraafiku alusel. Pooled leppisid

intressimääraks 44,6% aastas. Lepingutasu oli 107,03 eurot;

-

1. augustil 2019 sõlmitud laenuleping nr 2101898201, mille alusel sai kostja laenu 105 eurot.

Kostja kohustus laenu tagastama kokku lepitud maksegraafiku alusel. Pooled leppisid

intressimääraks 44,6% aastas. Lepingutasu oli 120,65 eurot;

-

14. augustil 2019 sõlmitud laenuleping nr 2101901363, mille alusel sai kostja laenu 300 eurot.

Kostja kohustus laenu tagastama kokku lepitud maksegraafiku alusel. Pooled leppisid

intressimääraks 44,6% aastas. Lepingutasu oli 145,29 eurot;

-

19. augustil 2019 sõlmitud laenuleping nr 2101902650, mille alusel sai kostja laenu 132 eurot.

Kostja kohustus laenu tagastama kokku lepitud maksegraafiku alusel. Pooled leppisid

intressimääraks 44,6% aastas. Lepingutasu oli 162,83 eurot;

-

12. jaanuaril 2020 sõlmitud laenuleping nr 2101947302, mille alusel sai kostja laenu summas

255 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama kokku lepitud maksegraafiku alusel. Pooled

leppisid intressimääraks 44,6% aastas. Lepingutasu oli 184,47 eurot;

-

12. jaanuaril 2020 sõlmitud laenulepingu nr 2101947308, mille alusel sai kostja laenu 210

eurot. Kostja kohustus laenu tagastama kokku lepitud maksegraafiku alusel. Pooled leppisid

intressimääraks 44,6% aastas. Lepingutasu oli 209,04 eurot;

-

22. veebruaril 2020 sõlmitud laenuleping nr 2101960310, mille alusel sai kostja laenu 15 eurot.

Kostja kohustus laenu tagastama kokku lepitud maksegraafiku alusel. Pooled leppisid

intressimääraks 44,6% aastas. Lepingutasu oli 221,44 eurot;

-

20. märtsil 2020 sõlmitud laenuleping nr 2101966604, mille alusel sai kostja laenu 255 eurot.

Kostja kohustus laenu tagastama kokku lepitud maksegraafiku alusel. Pooled leppisid

intressimääraks 44,6% aastas. Lepingutasu oli 250,93 eurot;

-

13. augustil 2020 sõlmitud laenuleping nr 2101994804, mille alusel kostja refinantseeris laenu

ning pikendas laenu tagastamise perioodi. Kostja kohustus laenu tagastama kokku lepitud

maksegraafiku alusel. Pooled leppisid intressimääraks 44,6% aastas. Lepingutasu oli 130,35

eurot.

Kuna kostja laenulepingulisi kohustusi korrapäraselt ei täitnud, ütles BB Finance OÜ lepingud üles

27. detsembril 2020. BB Finance OÜ loovutas 10. märtsil 2021 kostja vastase nõude hagejale koos

õigusega nõuda kõrvalnõudeid.

Laenulepingute alusel sai kostja laenu kokku 2960 eurot. Kostja on teostanud laenuandjale

tagasimakseid kokku 2014,19 eurot, hagejale on kostja põhiosa katteks tasunud kokku 625 eurot.

Kuna kostjaga sõlmitud laenulepingud nr 2101894052, 2101895984, 2101898201, 2101901363,

2101902650, 2101947302, 2101947308, 2101960310, 2101966604, 2101994804 on

refinantseerimislepingud, millega refinantseeriti eelnevalt võlgnevuses olevad laenud ja lepingute

põhiosa on moodustatud eelneva laenu põhivõlgnevusest ja intressist, arvestab hageja nõuet

kostjale kasulikumal moel. Hageja arvestab kostja laekumised põhiosa katteks, seega on kostjal

põhivõlg 320,81 eurot.

Laenulepingu nr 2101877588 puhul nõuab hageja intressi tasumist vastavalt lepingus kokku lepitud

maksegraafikule. Kostjal on intressi võlgnevus alates 1. osamaksest kuni lepingu ülesütlemisele

eelnenud osamakseni 851,26 eurot. Kuna teised lepingud on refinantseerimislepingud, siis nende

puhul arvestab hageja intressi kostjale kasulikumal moel, st alates laenude väljastamisest kuni

lepingu ülesütlemiseni. Kostjal on intressi võlgnevus vastavalt 164,52 eurot, 66,85 eurot, 65,95

eurot, 183,66 eurot, 80 eurot, 109,07 eurot, 89,82 eurot, 5,67 eurot ja 87,94 eurot.

3. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta selgitas hageja, et laenuandja on

järginud Finantsinspektsiooni välja antud vastutustundliku laenamise juhendit.

Laenulepingu sõlmimiseks tuli kostjal enda isikut tuvastada, kostja isikusamasuse tuvastamine

toimus digitaalselt, ehk kostja on saatnud laenuandjale kehtiva dokumenti pildid ning kostja

allkirjastas isikusamasuse tuvastamise ankeeti. Lisaks isiku tuvastamisele tuli kostjal end

registreerida laenuandja koduleheküljel ning laenutaotluse esitamisel pidi kostja eelnevalt täitma

ankeedi oma andmetega, tutvuma laenulepingu tingimustega, neid kinnitama, peale mida tekkis

võimalus laenuandjale laenutaotlus esitada. Laenuandja koduleheküljel on esitatud detailselt ja

põhjalikult kogu oluline teave laenulepingu tingimuste ja selle sõlmimisega seonduva kohta.

Lepingu sõlmimiseni ei ole võimalik jõuda ilma nimetatud teabega tutvumata ja tingimusi

aktsepteerimata. Kostja tutvus tingimustega ja aktsepteeris neid. Samuti oli kostjal võimalus

küsimuste korral võtta ühendust laenuandjaga. Kostja kinnitas lepingu vastavust tema soovidele,

huvidele, vajadustele ning majanduslikule seisule ning teadlikkust laenu võtmisega kaasnevatest

ohtudest. Kostja on lepingu tingimusi aktsepteerinud, ta on nendega nõustunud ning need on

saanud lepingu lahutamatuks osaks. Samuti selgitas hageja, et tüüptingimused olid mitmekordselt

kontrollitud nii Tarbijakatseameti kui ka Finantsinspektsiooni poolt, kes teostavad järelevalvet

laenuandjate osas, vastasel juhul ei oleks laenuandja (laenuettevõtjana) saanud tegevusõigust.

Hageja selgitas, et enne laenu väljastamist laenuandja teostab päringuid erinevatesse

andmebaasidesse ja teostab krediidianalüüsi. Laenuandja kontrollis erinevaid andmebaase,

kontrolliti kostja dokumentide kehtivust ja finantssanktsiooni info andmeid, maksehäireregistrit

ning lisaks kostja finantsseisu, sh sissetulekuid, väljaminekuid, võimalike täiturite areste või

makseid teistele laenuandjatele jms. Laenuandjal on leping eelpool nimetatud andmebaasidega ning

laenuandja infosüsteemi kaudu on võimalik kontrollida vastavate registrite teavet, ilma et

andmebaasidesse peab sisenema eraldi tee kaudu. Arvestades hagi aluseks oleva laenulepingu

laenusummat, osamakse suurust ning lepinguga kaasnevaid kohustusi tervikuna, oli võetud

kohustuse täitmine kostjale jõukohane. Kostja puhul oli tegemist piisava sissetulekuga inimesega

ehk täiesti usaldusväärse laenuvõtjaga, kes on seega võimeline lepingulisi kohustusi raskuseteta

täitma. Kostja kui laenusaaja on kinnitanud, et on õigus-, teo-, ja otsustusvõimeline isik ning omab

piiramatut õigust laenulepingut sõlmida, omab piisavalt rahalisi vahendeid laenulepingu

kohustuste täitmiseks; on eelnevalt tutvunud laenulepingu üldtingimustega ja on laenulepingu

üldtingimustest täielikult aru saanud ning nõustub nendega, laenulepingu üldtingimuste kõik

punktid vastavad täpselt tema tahtele ja ettekujutusele. Laenuandja on omandanud teabe, mis

võimaldas hinnata, kas kostja on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi

maksma. Laenuandja hindas tarbija krediidivõimelisust ja andis tarbijale piisavaid selgitusi, et

tarbija saaks hinnata, kas pakutav tarbijakrediidileping vastab tema vajadustele ja finantsolukorrale.

Kostja poolt edastatud andmete põhjal oli kostja laenuvõimeline. Kostja omas piisavalt rahalisi

vahendeid, seega oli kostja igati usaldusväärne ja laenukõlblik klient.

4. Kohus võttis 2. märtsil 2023 hagi menetlusse ja kohustas kostjat hagile vastama. Kostja kinnitas

26. septembril 2023 e-kirjaga, et on hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõude kätte saanud. Kostja,

kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole kohtule vastanud. Vastamise tähtpäev

saabus 16. oktoobril 2023.

KOHTU SEISUKOHT

5. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.

6. Hagiavaldusest ja sellele lisatud dokumentidest nähtub, et hageja nõude aluseks on BB Finance

OÜ ja kostja sõlmitud laenulepingud nr 2101877588, 2101894052, 2101895984, 2101898201,

2101901363, 2101902650, 2101947302, 2101947308, 2101960310, 2101966604, 2101994804.

Kõik laenulepingud peale esimese on refinantseerimislepingud, millega refinantseeriti eelnevalt

võlgnevuses olevad laenud ja lepingute põhiosa on moodustatud sh eelneva laenu põhivõlgnevusest

ja intressist. Kostjal tekkis lepingu nr 2101994804 alusel võlgnevus alates teisest osamaksest. Kuna

kostja oli viivituses kolme üksteisele järgneva osamakse tasumisega (2. kuni 4. osamakse) ja kostja

ei tasunud võlgnevust vaatamata korduvatele meeldetuletustele, ütles BB Finance OÜ laenulepingu

27. detsembril 2020 üles. BB Finance OÜ loovutas 10. märtsil 2021 laenulepingutest tuleneva

nõude kostja vastu Aktiva Finants OÜ-le (praegune Aktiva Finance Group OÜ, hageja).

7. Vaidlust ei ole selles, et hageja nõude aluseks olevate lepingute puhul on tegemist

tarbijakrediidilepingutega võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 mõttes. Krediidiandja on kohustatud

seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet (VÕS § § 4034). Kohtul on

kohustus kontrollida krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist omal algatusel,

sõltumata sellest, kas tarbija on krediidiandja kohustuste rikkumisele tuginenud (vt Euroopa Kohtu

5. märtsi 2020. a otsus kohtuasjas nr C‑679/18, OPR-Finance s. r. o. vs. GK, p 46; Riigikohtu 24.

novembri 2023 määrus kohtuasjas nr 2-21-13098, p-d 13, 25).

Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja VÕS § 4034 lg 1 järgi enne

tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija

on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ja hindama tarbija

krediidivõimelisust. Vastutustundliku laenamise põhimõttest tuleneva krediidiandja põhikohustuse

sisuks krediidivõtja suhtes on hinnata krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et

krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või

muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta. Selliselt peaks tagatama, et laenuvõtja ei

satu krediidi tõttu „laenuorjusse", mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada

oma vara (sh eluaseme) ja muutuda maksejõuetuks (vt Riigikohtu 19. veebruari 2014. a otsus

kohtuasjas nr 3-2-1-169-13, p 21).

VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel

nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse

võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta

lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku,

teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust

tulenevate

rahaliste

kohustuste

võimaliku

suurenemise

mõju,

määrates

vajalike

hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta

olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele. Eelmises lauses sätestatud

kohustuse täitmisel peab krediidiandja lähtuma ka krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS)

§ 49 lõike 1 punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust.

VÕS § 4034 lg 3 esimese lause kohaselt krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe

omandamiseks küsib krediidiandja vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid

andmekogusid. Tarbija krediidivõimelisuse hindamine ei saa toimuda üksnes tarbija esitatud

andmete pinnalt, vaid krediidiandja peab VÕS § 4033 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt tarbija

esitatud teavet mõistlikul viisil kontrollima. Üldjuhul tuleb seejuures küsida tarbijalt tema

pangakonto väljavõtet ja hinnata seda, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija

krediidivõime hindamiseks. Riigikohus on selgitanud, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto

väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija

krediidivõimelisuse hindamiseks (vt Riigikohtu 24. novembri 2023 määrus kohtuasjas nr 2-21-

13098, p 18 viimane lõik).

VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul,

kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise

tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg 13 järgi peab

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgmiseks vajalike kohustuste täitmist tõendama

krediidiandja.

8. Kohus on seisukohal, et kostjaga tarbijakrediidilepingu sõlmimisel on rikutud vastutustundliku

laenamise põhimõtet. Krediidiandja ei ole enne kostjaga lepingute sõlmimist omandanud piisavat

teavet asjaolude kohta, mis võisid mõjutada tema võimet krediit tagasi maksta, ja kostja

krediidivõimelisust kohase hoolsusega hinnanud. Kohus selgitas 23. jaanuari 2023 määruses

hagejale, et tal tuleb esitada kohtule asjaolud ja tõendid selle kohta, et kostjaga laenulepingute

sõlmimisel on järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja esitas 27. veebruaril 2023

kohtule üldsõnalise kirjelduse enne laenulepingu sõlmimist tarbija krediidivõimelisuse

hindamiseks tehtavatest toimingutest, toomata välja konkreetseid andmeid, mida laenuandja kostja

krediidivõime kohta enne laenulepingute sõlmimist omandas. Hageja esitas tõenditena väljavõtte

laenuandja andmebaasist, kust nähtuvad kostja esitatud laenutaotlused (vastuse lisa 5, dtl 136),

väljavõtte väliste päringute tulemustest (vastuse lisa 6, dtl 137-138), mõistliku laenukoormuse

arvutused (vastuse lisa 7, dtl 139-141), kostja krediiditaotlused, millest nähtuvad kostja poolt

avaldatud andmed tema majandusliku seisu kohta (vastuse lisa 8, dtl 142-204). Hageja esitatust ei

nähtu, et laenuandja oleks nõudnud kostjalt tema pangakonto väljavõtte esitamist. Kohtu hinnangul

ei ole hageja esitatu põhjal võimalik asuda seisukohale, et kostja kohta kogutud muu teave oli

piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.

Hageja nõude aluseks olev esimene laenuleping on sõlmitud 17. mail 2019. Hageja esitatud

tõenditest nähtub, et samade poolte vahel oli juba varasemalt sõlmitud mitu laenulepingut.

Sealjuures osad kostja laenutaotlused on tagasi lükatud. Samuti nähtub taotlustest, et kostja poolt

tema igakuise sissetuleku ja kohustuste kohta märgitu ei ole usaldusväärne ja oleks pidanud

tekitama laenuandjas kahtlusi andmete õigsuses. Näiteks on sama kuu jooksul või ka samal päeval

esitatud taotlustes märgitud erinevad sissetulekute suurused. See pidi olema laenuandjale nähtav

juba esimese nõude aluseks oleva laenulepingu sõlmimisel – 17. mail 2019 on kostja märkinud oma

sissetuleku suuruseks 1500 eurot, 13. mail 1100 eurot ja 800 eurot; 17. aprillil 2019 on kostja

märkinud oma sissetuleku suuruseks 800 eurot, 11. aprillil 700 eurot. Igakuiste muude kohustuste

kui finantskohustuste suuruseks on taotluses märgitud 50 üksnes eurot.

Kohus osundab, et laenu andmine on risk ja raha teenimine pole ettevõtlust soosivas keskkonnas

veel keelatud. Jälgida tuleb seda, et tarbijal on ajalooliselt neli põhiõigust: „õigus turvalisusele,

õigus saada teavet, õigus valida ja õigus olla ära kuulatud.“ Hageja esitatust ei nähtu, et laenuandja

oleks kontrollinud kostja igakuist sissetulekut ja kohustusi ning tuvastanud, et kostja poolt

taotluses märgitud andmed on õiged. Hageja esitatust ei nähtu, et laenuandja oleks isegi palunud

kostjal anda teavet ja esitatud andmeid täpsustada. Refinantseerimislepingud sõlmiti kostjaga

olukorras, kus kostjal oli tekkinud võlgnevus. Lisaks varasema võla refinantseerimisele anti

kostjale ka täiendavalt uut laenu juurde. Seejuures lepingutasud olid juurde antavate

laenusummadega võrreldes ebaproportsionaalselt suured. Mõne lepingu puhul juurde antava

laenusummaga peaaegu sama suured või sellest suuremad. Selline käitumine on vastutustundetu.

Küsimata kostja pangakonto väljavõtet piisavalt pika ajavahemiku kohta, ei ole laenuandja saanud

kostja krediidivõimet adekvaatselt hinnata.

9. VÕS § 4034 lg 7 järgi on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise esmaseks tagajärjeks

lepingujärgse intressi alanemine seadusjärgse määrani ja muude kulude maksmise kohustuse

äralangemine. Nimetatud sättest tulenevalt loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-

s 94 sätestatud intressimäär ja muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.

Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude

vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.

VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär oli laenulepingute sõlmimise ajal 0,00% aastas. Seega kostja ei

võlgne hagejale intressi ega muid tasusid. Laenulepingute alusel sai kostja laenu kokku 2960 eurot.

Kostja on lepingu alusel teinud makseid kokku 2639,19 eurot (2014,19 + 625), mis on arvestatud

põhivõla katteks. Seega on kostjal põhivõlast tasumata 320,81 eurot, mis tuleb kostjalt hageja

kasuks välja mõista. Hageja nõuded intressi ja lepingutasude väljamõistmiseks jätab kohus

rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

10. Arvestades hagi rahuldamise ulatus, jätab kohus TsMS § 163 lg 1 alusel menetluskulud hageja

kanda 91,33% ulatuses ja kostja kanda 8,67% ulatuses.

11. Kostja ei ole hagile vastanud, seega kostjal eelduslikult hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

Hageja palub menetluskuludena kostjalt hageja kasuks välja mõista riigilõivu 455 eurot ja

lepingulise esindaja kulu 480 eurot (ilma käibemaksuta) – maksekäsu kiirmenetluse avalduse

koostamine ja kohtule esitamine 20 eurot (1 tk) ning toimingud seoses hagiavalduse

ettevalmistamine, koostamine ja kohtule esitamisega 460 eurot (ajakulu 3,8 tundi, tunnitasu 120

eurot).

12. Kohus leiab, et riigilõiv 455 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot (TsMS § 4842) on

põhjendatud menetluskulud. Asi ei olnud küll õiguslikult keerukas, kuid samas on hageja nõude

aluseks 11 laenulepingut. Arvestades ka hagi täiendamist, leiab kohus, et hageja lepingulise

esindaja kulu hagimenetluses 460 eurot on põhjendatud ja vajalik (TsMS § 175 lg 1). Seega määrab

kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 935 eurot. Arvestades menetluskulude jaotust,

mõistab kohus sellest kostjalt hageja kasuks välja 81,06 eurot (935 x 0,0867).

13. Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus hageja taotlusel, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg

1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Andrus Miilaste

kohtunik