4-23-3308/9 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

Väärteoasi 4-23-3308

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tartu Maakohus

Otsuse tegemise aeg

22. detsember 2023. a

Väärteoasja number

4-23-3308 (940023000609)

Kohtunik

Marek Vahing

Väärteoasi

Agrostina OÜ kaebus Keskkonnaameti 27.09.2023. a otsusele

väärteoasjas nr 940023000609

Kohtuväline menetleja

Kohtuväline

menetleja:

Keskkonnaamet

(registrikood

70008658, asukoht: Roheline 64, Pärnu linn, Pärnu maakond; e-

post: info@keskkonnaamet.ee)

Kohtuvälise

menetleja

esindaja:

Väino

Vaidla

(e-post:

vaino.vaidla@keskkonnaamet.ee; tel: 5242881)

Menetlusalune isik

AGROSTINA OÜ

Registrikood:

xxxxxxxx;

asukoht:

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxSeaduslik

esindaja:

Hanna-Stiina Pettai (isikukood: xxxxxxxxxxx; elukoht:

Hxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx:

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

Kaitsja

Kaspar Lind (lepinguline)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Agrostina OÜ kaebus osaliselt.

2. Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 117 lg 1 p 4, § 132 p 3 ja § 30 lg 1 p 1 alusel

tühistada Keskkonnaameti 27.09.2023. a otsus väärteoasjas nr 940023000609 osas, milles

Agrostina OÜ-d karistati rahatrahviga 3000 eurot, ja lõpetada väärteomenetlus

otstarbekuse kaalutlusel.

3. VTMS § 30 lg 13 ja § 38 lg 1 ning kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 175 lg 1 p 1

kohaselt jätta menetluskulud, s.o menetlusaluse isiku õigusabikulud summas 240 eurot,

menetlusaluse isiku kanda.

Edastada kohtuotsus Agrostina OÜ-le, tema seaduslikule ja lepingulisele esindajale ning

kohtuvälisele menetlejale.

Edasikaebamise kord

Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta 30 päeva jooksul alates

päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadav, esitama kirjaliku

kassatsiooni. Kassatsiooniõigusest loobumisel ei saa kohtuotsusele kaebust esitada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Keskkonnaameti 27.09.2023. a kiirmenetluse otsusega väärteoasjas nr 940023000609

karistati Hanna-Stiina Pettaid kui juriidilise isiku juhatuse liiget veeseaduse (VeeS) § 260 lg 1

alusel rahatrahviga 75 trahviühiku ulatuses, s.o 300 eurot ning menetlusalust isikut Agrostina

OÜ-d VeeS § 260 lg 2 alusel rahatrahviga 3000 eurot.

Otsusest nähtuvalt korraldas Hanna-Stiina Pettai põllumajandustöid menetluse käigus täpselt

määratlemata ajast kuni 08.06.2023. a Agrostina OÜ-le kuuluvatel põllumassiividel

63449477376, 63449487230 ja 63549419876 selliselt, et nendel põldudel hariti maad

Kirikuvalla oja ehk Repsi oja veekaitsevööndis. Nimetatud teoga rikkus Hanna-Stiina Pettai

Agrostina OÜ juhatuse liikmena VeeS § 119 p 3.

Eeltoodud rikkumise pani Hanna-Stiina Pettai, Agrostina OÜ juhatuse liikmena, toime

vähemalt kaudse tahtlusega, sest põllumajandusega tegeleva isikuna oleks ta pidanud enne

põldude harimist vaatama üle põllule kehtivad piirangud, olema kursis enda põllu ääres asetseva

veekoguga, selle valgala suuruse ja veekaitsevööndi laiusega ning veeseaduses kehtestatud

nõuetega. Tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral oleks ta saanud rikkumist ära

hoida.

Karistusseadustiku (KarS) § 14 lõike 1 kohaselt vastutab juriidiline isik seaduses sätestatud

juhul teoeest, mis on toime pandud tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja

poolt juriidilise isiku huvides. Hanna-Stiina Pettai Agrostina OÜ juhatuse liikmena otsustab

ettevõtte põllumajanduslike tööde üle juriidilise isiku huvides. Agrostina OÜ tegevusalaks on

põllumajandus, sellest tulenevalt on maaharimine ettevõtte igapäevase majandustegevusega

seotud tegevus. Veekaitsevööndisse põllukultuuri külvamisega suurendati Agrostina OÜ-le

kuuluva haritava maa pindala. Kuna maaharimine toimub juriidilise isiku huvides kuulub

vastutusele võtmisele Agrostina OÜ juriidilise isikuna.

Hanna-Stiina Pettai juhtimisel on Agrostina OÜ põldusid haritud Kirikuvalla oja

veekaitsevööndis, kus põllumassiivil 63449477376 oli kõige kitsamas kohas jäetud puhverriba

laiuseks 4,3 m, põllumassiivil 63449487230 3,4m ja põllumassiivil 63549419876 3,8m (kolme

põllu kõige kitsamate kohtade keskmisena 3,8m). Kolmele põllule jääva veekaitsevööndi

kogupindala on 6674m2, millest 2545 m2 on haritud. Põllumassiivil 63449477376 on haritud

22,78 % veekaitsevööndist, põllumassiivil 63449487230 38,3% ja põllumassiivil 63549419876

48,25%. Põllumassiividele jäävast veekaitsevööndist on haritud 38,13%.

Veeseadus § 118 lg 1 sätestab, et veekogu kalda või ranna erosiooni ja hajuheite vältimiseks on

veekogu kaldal või rannal veekaitsevöönd. Sama paragrahvi lg 2 p 2 kohaselt arvestatakse

veekaitsevööndi ulatus lähtejoonest järvedel (v.a Läänemerel, Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel

ning Võrtsjärvel), jõgedel, ojadel, allikatel, kanalitel, peakraavidel ja maaparandussüsteemide

avatud eesvooludena kasutatavatel vooluveekogudel – kümme meetrit. Kirikuvalla oja

(VEE1028000) veekogu tüüp on oja, seega on veekaitsevööndi laius 10 m. Veeseadus § 119 p

3 kohaselt on veekaitsevööndis keelatud maaharimine, väetise ja reoveesette kasutamine ning

sõnnikuhoidla ja -auna paigaldamine.

2. Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajja saabus 12.10.2023. a menetlusaluse isiku Agrostina OÜ

kaebus Keskkonnaameti 27.09.2023. a kiirmenetluse otsusele väärteoasjas nr 940023000609.

Kaebuse kohaselt leiab kaebaja, et trahv on määratud liiga suurena arvestades nii rikkumist kui

rikkuja isikut. Kaebaja selgitab, et kaebaja juhatuse liige Hanna-Stiina Pettai on temale

määratud rahatrahvi 300 eurot tasunud ning see on piisav, et täita karistamise eri- ja

üldpreventiivseid eesmärke. Kaebaja juhib tähelepanu, et veekaitsevööndisse jäävad alad

niideti pärast seda, kui Keskkonnaamet kaebajat kontrollis ja juhtis tähelepanu

veekaitsevööndile.

Kaebaja juhib tähelepanu, et Agrostina OÜ on oma tegevusega alustanud ettevõtja ning sellise

ettevõtja jaoks on rahatrahv suuruses 3000 eurot põhjendamatult suur. Agrostina OÜ osakapital

on 2500 eurot ehk trahv on sisuliselt suurem kui asutamiselt tehtud osaniku sissemaks

osakapitali. Seejuures on teises asjas seoses sama veekogu veekaitsevööndiga (väärteoasi nr

940023000608), mille asjaolud kattuvad ning trahv on määratud Astelmari OÜ-le ja millega

seoses on samuti esitatud kaebus Tartu Maakohtusse, määratud trahvid täpselt samas suuruses.

Seega ei ole kaebaja hinnangul hinnatud konkreetsete äriühingute puhul seda, milline peaks

olema karistuse eripreventiivne mõju. Ilmselgelt on äriühingute finantsvõimekus erinev ning

seega on erineva mõjuga ka trahv summas 3000 eurot. Seda aga ei ole trahvi määramisel

arvestatud.

Kaebaja selgitab, et rikkumise tagajärjel ei ole tekkinud kahju (pinnase erosiooni, reostust vmt).

Kohe peale rikkumise tuvastamist tagajärjed kõrvaldati. Juhatuse liige ei ole seejuures trahvi

vaidlustanud ning on teinud rikkumisest enda jaoks järeldused. Sellises olukorras äriühingu

karistamisel tekib küsimus otstarbekusest, eriti arvestades asjaolu, et juhatuse liige Hanna-

Stiina Pettai on ka äriühingu ainuosanik (talle kuulub 100% osa 2500 eurot). Agrostina OÜ on

küll subjekt juriidilise isikuna, kuid antud juhul on tegemist siiski selgelt olukorraga, kus

juriidiline isik on fiktsioon eelkõige ja trahv saab mõjutada eelkõige ühte inimest. Sellises

olukorras tuleks väärteomenetlus lõpetada otstarbekuse kaalutlusel VTMS § 30 lg 1 p-de 1 ja 2

alusel või alternatiivselt vähendada määratud karistust. Kaebaja palub jätta menetlusaluse isiku

Agrostina OÜ õigusabikulud summas 240 eurot riigi kanda.

3. Tartu Maakohtu 23.10.2023. a määrusega võeti Agrostina OÜ kaebus menetlusse ning

edastati kaebuse koopia kohtuvälisele menetlejale. Kohtuvälisel menetlejal paluti edastada

kirjalik seisukoht kaebuse kohta.

4. Kohtuväline menetleja esitas kirjaliku seisukoha 07.11.2023. a, milles palub jätta

menetlusaluse isiku kaebuse rahuldamata ja Keskkonnaameti 27.09.2023. a kiirmenetluse

otsuse väärteoasjas nr 940023000609 muutmata. Keskkonnaamet palu jätta poolte

menetluskulud nende endi kanda. Keskkonnaamet kaebaja esitatud kaebusega ei nõustu ja on

seisukohal, et määratud karistus vastab seadusele ja Riigikohtu kujundatud praktikale.

Keskkonnaamet on karistuse määramisel arvestanud nii teo iseloomu, selle ohtlikkust, kahju

puudumist ja süüd vähendavaid asjaolusid ja kõike seda ka kiirmenetluse otsuses kirjeldanud.

Samuti on menetleja kaalunud, kas tegu võib olla vähetähtis, mis annaks aluse kaaluda

otstarbekuse kaalutlusel lõpetamist, kuid on jõudnud järeldusele, et tegemist ei ole vähetähtsa

väärteoga. Kõige eelneva tulemusel on menetleja jõudnud järeldusele, et süü on küll keskmisest

väiksem, kuid mitte nii väike, et saaks väärteomenetluse lõpetada ning karistuseks, mis mõjutab

Agrostina OÜ-d edaspidi hoiduma sarnaseid süütegusid toime panemast, on 3000 eurot, mis on

1/100 sanktsioonimäärast. Seega on karistuse kujunemine jälgitav.

Eelnevat arvestades ei vasta tegelikkusele kaitsja väide, et menetleja ei ole hinnanud, milline

karistus mõjutab ettevõtet eripreventiivselt. Nagu eespool märgitud, on karistuse aluseks isiku

süü. Seega ei ole karistuse suuruse puhul oluline, milline on menetlusaluse isiku

finantsvõimekus. Juhul, kui isikul ei ole võimalik rahatrahvi tähtaja jooksul korraga tasuda,

võib kohtuväline menetleja või kohus seda arvestada ja KarS § 66 lg 2 alusel määrata rahatrahvi

tasumise ositi.

Karistusõigusega on ka kooskõlas praktika, mille kohaselt karistatakse nii teo toimepannud

füüsilist isikut kui ka juriidilist isikut. Riigikohus on otsuses 3-1-1-7-04 märkinud järgmist:

„Kui sama süüteo eest võetakse üheaegselt vastutusele nii juriidiline isik kui ka teo faktiliselt

toime pannud juriidilise isiku esindajast füüsiline isik, ei ole rikutud kahekordse karistamise

keelu (ne bis in idem) põhimõtet, sest juriidilise isiku karistamine ei ole käsitatav juriidilise

isiku esindaja karistamisena. Tulenevalt võrdsuspõhiõigusest (PS § 12 lg 1 lause 1) puudub

võimalus teha KarS § 14 lg-s 2 sätestatud juriidilise ja füüsilise isiku karistusõigusliku vastutuse

kumulatiivsuse põhimõttest erandit ka juhtudel, mil juriidilisele isikule omistatava süüteo toime

pannud isik on ühtlasi selle juriidilise isiku ainuosanik (ainuaktsionär) ja ainuke organi liige.

Kuna KarS sätestab juriidilise isiku vastutuse tuletatud (derivaatse) vastutuse põhimõttel, on

ühe subjekti (füüsilise isiku) tegevus teise subjekti (juriidilise isiku) vastutuse eelduseks.

Seetõttu tuleb rääkida kahest ühe ja sama teo eest eraldi vastutavast isikust.“

Veelgi enam, Karistusseadustiku eelnõu seletuskirjas märgitakse KarS § 14 lg 2 (eelnõu algses

redaktsioonis § 13 lg 2) kohta: "Nähes seega ette nii juriidilise isiku kui ka süüteo toimepannud

füüsilise isiku üheaegse karistamise võimaluse, on selle lõike eesmärgiks vältida olukordi, kus

juriidilise isiku karistatavuse taha püütaks maskeerida füüsiliste isikute poolt toimepandud

süütegusid."

Seega, Agrostina OÜ juhatuse liikmele füüsilise isikuna määratud karistus ei asenda juriidilise

isiku karistust, mistõttu ei ole põhjendatud Agrostina OÜ karistuse tühistamine

ega vähendamine.

KOHTU SEISUKOHT

5. VTMS § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse

kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud

kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes

ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi

kohtuistungist osa võtta.

6. Kohus leiab, et käesoleval juhul on võimalik lahendada kaebus kirjalikus menetluses. Kohus

on kohtuvälisele menetlejale Keskkonnaametile saatnud kaebuse koopia, selgitanud välja

kohtuvälise menetleja seisukoha esitatud kaebuse osas ning mõlemad kohtumenetluse pooled

on nõustunud asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

7. VTMS § 123 lg 2 kohaselt vaatab maakohus väärteoasja läbi täies ulatuses (ab ovo),

sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks

olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

8. Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, väärteotoimikuga ning menetlusosaliste kirjalike

seisukohtadega, leiab, et Keskkonnaameti 27.09.2023. a kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr

940023000609 tuleb osaliselt, s.o Agrostina OÜ-le määratud karistus tühistada ja

menetlusaluse isiku kaebus rahuldada osaliselt.

9. Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt heidetakse Agrostina OÜ-le ja juhatuse liikmele

Hanna-Stiina Pettaile ette seda, et menetluse käigus täpsemalt määratlemata ajast kuni

08.06.2023. a Jõgevamaal Põltsamaa vallas Kirikuvalla külas põllumassiividel 63449477376,

63449487230 ja 63549419876 hariti maad Kirikuvalla oja ehk Repsi oja veekaitsevööndis.

10. Käesolevas väärteoasjas ei ole vaidlust teo faktiliste asjaolude üle. Kaebaja ei ole väärteo

toimepanemisele vastu vaielnud. Menetlusaluse isiku seaduslik esindaja ei ole temale määratud

rahatrahvi vaidlustanud ning on selle tasunud.

11. Rikkumine on tõendatud järgmiste tõenditega:

− objekti vaatluse protokoll, millega on tõendatud, et Kirikuvalla oja veekaitsevööndis

põllumassiividel 63449477376, 63449487230 ja 63549419876 on maad haritud;

− tunnistaja xxxxxxxxxxxülekuulamise protokoll, millega on tõendatud, et Jõgevamaal

Põltsamaa vallas Kirikuvalla oja veekaitsevööndis on maad haritud;

− tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxxxxx ülekuulamise protokoll, millega on Kirikuvalla oja

veekaitsevööndi kohal tehtud drooni ülelend, mis on võetud aluseks veekaitsevööndis

haritud maa pindala ja laiuse arvutamiseks;

− menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll, millega on tõendatud, et Hanna-Stiina

Pettai haris maad veekaitsevööndis põllumassiividel nr 63449477376, 63449487230

ja63549419876.

12. VeeS § 118 lg 1 kohaselt on veekogu kalda või ranna erosiooni ja hajuheite vältimiseks

veekogu kaldal või rannal veekaitsevöönd. VeeS § 118 lg 2 p 2 järgi arvestatakse

veekaitsevööndi ulatust lähtejoonest järvedel (v.a Läänemerel, Peipsi, Lämmi- ja Pihka järvel

ning Võrtsjärvel), jõgedel, ojadel, allikatel, kanalitel, peakraavidel ja maaparandussüsteemide

avatud eelvooludena kasutatavatel veekogudel – kümme meetrit. Kuivõrd Kirikuvalla oja

(VEE1028000) veekogu tüüp on oja, on selle veekaitsevööndi laius 10 meetrit.

13. VeeS § 119 p 3 järgi on veekaitsevööndis keelatud maaharimine, väetise ja reoveesette

kasutamine ning sõnnikuhoidla ja -auna paigaldamine. Eeltoodud tõendeid kogumis hinnates

on võimalik asuda seisukohale, et menetlusaluse isiku seadusliku esindaja Hanna-Stiina Pettai

juhtimisel haris Agrostina OÜ maad põllumassiividel 63449477376, 63449487230 ja

63549419876

veekaitsevööndis.

Põllumassiivil

63449477376

on

haritud

22,78%,

põllumassiivil 63449487230 38,3% ja põllumassiivil 63549419876 48,25% veekaitsevööndist.

Põllumassiividele jäävast veekaitsevööndist on haritud 38,13% veekaitsevööndist. Liiatigi

puudub vaidlus selle üle, kas menetlusalune isik haris maad veekaitsevööndis.

14. VeeS § 260 lg 1 järgi on keelatud veekaitsevööndis kehtestatud nõuete rikkumine. Kuivõrd

Hanna-Stiina Pettai juhtimisel toimus maaharimine Kirikuvalla oja veekaitsevööndis, on

rikutud VeeS § 119 p 3. Seega on täidetud VeeS § 260 lg 1 objektiivne koosseis.

15. Lisaks objektiivsele koosseisule peab olema täidetud ka süüteokoosseisu subjektiivne

koosseis, milleks on KarS § 12 lg 3 kohaselt tahtlus või ettevaatamatus. KarS § 15 lg 3 kohaselt

on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. KarS § 16 lg-st 1 tulenevalt on tahtlus

kavatsetus, otsene või kaudne tahtlus. KarS § 18 lg 1 järgi on ettevaatamatus kergemeelsus ja

hooletus. Kohus on seisukohal, et Hanna-Stiina Pettai pani teo toime vähemalt kaudse

tahtlusega. KarS § 16 lg 4 järgi paneb isik teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks

süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Kohus on seisukohal, et Hanna-

Stiina Pettai, kui Agrostina OÜ juhatuse liige, kelle eestvedamisel toimus Agrostina OÜ

maaharimine eeltoodud põllumassiividel, pidi enne põldude harimist tutvuma kehtivate

piirangutega, põlluga piirnevate veekogudega ning veekaitsevööndi laiusega ja veeseaduses

kehtestatud nõuetega. Seega pidas Hanna-Stiina Pettai võimalikuks ja möönis Kirikuvalla oja

vahetus läheduses maad harima asudes, et maaharimine võib toimuda veekaitsevööndis.

16. Hanna-Stiina Pettai teos puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. Seega on

kohtuväline menetleja õigesti kvalifitseerinud Hanna-Stiina Pettai teo VeeS § 260 lg 1 järgi.

17. KarS § 5 lg 1 järgi mõistetakse karistus teo toimepanemise ajal kehtinud seaduse järgi.

Kuivõrd väärtegu pandi toime väärteomenetluses täpselt määratlemata ajast kuni 08.06.2023.

a, tuleb kohaldada 01.04.2023. a jõustunud karistusseadustiku redaktsiooni, mille § 14 lg 1 järgi

vastutab juriidiline isik seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mis on toime pandud tema organi,

selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja poolt juriidilise huvides. Tegemist on

omistamisnormiga. Kuna KarS § 2 lg 2 järgi saab isikut karistada vaid teo eest, mis vastab

süüteokoosseisule ja on õigusvastane ning süüline, saab juriidiline isik vastutada üksnes siis,

kui tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja käitumises esinevad kõik

deliktistruktuuri elemendid ning kui tuvastatakse, et tegu pandi toime juriidilise isiku huvides

(vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 25. oktoobri 2019. a otsus nr 4-18-6507, p 27).

18. Seega on vajalik tuvastada, kas Hanna-Stiina Pettai, kelle suhtes on eelnevalt tuvastatud

KarS § 260 lg-s 1 sätestatud väärteo toimepanemine, on pädev isik KarS § 14 lg 1 tähenduses

ning kas tema tegutses Agrostina OÜ huvides. Äriseadustiku (ÄS) § 180 lg 1 järgi on juhatus

osaühingu juhtorgan, mis esindab ja juhib osaühingut. Sama sätte lõike 2 järgi võib juhatusel

olla üks või mitu liiget. Hanna-Stiina Pettai on Agrostina OÜ ainuosanik, s.o pädev isik KarS

§ 14 lg 1 tähenduses, kelle juhtimisel toimus Agrostina OÜ maaharimine põllumassiividel

63449477376, 63449487230 ja 63549419876 veekaitsevööndis. Seeläbi suurendati Agrostina

OÜ-le kuuluva haritava maa pindala, mistõttu on tegemist teoga, mis pandi toime Agrostina

OÜ huvides. Kuivõrd Hanna-Stiina Pettai, kui Agrostina OÜ juhatuse liikme poolt

toimepandud väärtegu on koosseisupärane, õigusvastane ja süüline ning pandud toime pädeva

isiku poolt juriidilise isiku huvides, saab selle omistada KarS § 14 lg 1 kohaselt Agrostina OÜ-

le. Seega on täidetud VeeS § 260 lg 2 koosseis, mille kohaselt karistatakse veekaitsevööndis

kehtestatud nõuete rikkumise eest selle toime pannud juriidilist isikut.

19. KarS § 14 lg-st 2 tuleneb, et kui füüsiline isik, kelle poolt juriidilise isiku huvides toime

pandud koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teo eest juriidilist isikut karistatakse, on

personaalselt tuvastatud, ei vabasta juriidilise isiku karistamine karistusest füüsilist isikut. Seda

põhjusel, et juriidiline või füüsiline isik on erinevad õigussubjektid. Tulenevalt põhiseaduse §

12 lg 1 lauses 1 sätestatud üldisest vabaduspõhiõigusest, puudub võimalus teha KarS § 14 lg-s

2 sätestatud juriidilise ja füüsilise isiku karistusõigusliku kumulatiivsuse põhimõttest erandit ka

juhtudel, mil juriidilisele isikule omistatava süüteo toime pannud isik on ühtlasi selle juriidilise

isiku ainuke osanik (aktsionär) ja ainuke organi liige. Vastasel juhul sõltuks võimalus karistada

juriidilise isiku huvides süüteo toime pannud füüsilist isikut asjaolust, kas juriidilisel isikul on

veel teisi osanikke (aktsionäre) või mitte. Selline piiritlemiskriteerium oleks aga ilmselgelt

meelevaldne. Ühtlasi oleks ainuosanikest (ainuaktsionäridest) ühingujuhtidele loodud alusetu

soodusolukord

äriühingu

huvides

süütegude

toimepanemisel

(vt

Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 23. märtsi 2004. a otsus nr 3-1-1-7-04, p-d 10 ja 11). Eeltoodut arvesse

võttes ei ole kohtuväline menetleja eksinud ne bis in idem-põhimõtte vastu, sest füüsilise ja

juriidilise isiku üheaegne vastutus on tavajuhus ka juhtudel, kui tegemist on ainuosanikuga

äriühinguga.

20. Riigikohus on selgitanud, et juriidilise isiku süüditunnistamisele ja karistamisele ei peaks

kohustuslikus korras eelnema või sellega samaaegselt toimuma ka juriidilise isiku organi liikme

või tema juhtivtöötaja süüditunnistamine ja karistamine (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 6.

mai 2005. a otsus nr 3-1-1-137-04, p 17). Võimalikuks on peetud süüteomenetluse lõpetamist

isiku suhtes otstarbekusest (Sootak J. Karistusõigus. Üldosa. Tallinn: Juura 2018, XIV/36).

21. VeeS § 260 lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut. KarS § 47 lg 1 järgi

on rahatrahvi kohaldamise alammääraks kolm trahviühikut. Seega on karistuse keskmine määr

150 trahviühikut. VeeS § 260 lg 2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 000 eurot. KarS §

47 lg 2 näeb juriidilisele isikule mõistetava väärteo eest ette rahatrahvi alammäära 100 eurot.

Seega on VeeS § 260 lg 2 järgi mõistetava karistuse keskmine määr 150 050 eurot.

22. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt

või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid

asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja

õiguskorra kaitsmise huvisid.

23. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud käesoleval juhul puuduvad (KarS § 57 lg 1

ja § 58). KarS § 56 lg 1 ja § 57 lg 2 alusel saab võtta süüd kergendava asjaoluna arvesse, et

menetlusalune isik niitis veekaitsevööndisse jäävad alad pärast seda, kui Keskkonnaamet

veekaitsevööndile tähelepanu juhtis. Sellest nähtub, et menetlusalune isik mõistab

õigusrikkumist ja on püüdnud vältida keskkonnale tekkida võivat kahju. Süüd kergendava

asjaoluna saab arvesse võtta, et karistusregistri väljavõtte kohaselt ei ole Hanna-Stiina Pettaid

ega Agrostina OÜ-d varasemalt sarnaste süütegude eest karistatud. Seega on tegemist mõlema

isiku jaoks esmakordse õigusrikkumisega. Süüd kergendava asjaoluna saab arvestada ka seda,

et õigusrikkumine ei ole raskekujuline, s.o maaharimine veekaitsevööndis oleks võinud päädida

oluliselt raskemate keskkonnaalaste tagajärgedega, kuid praegusel juhul ei ole keskkonnale

kahju tekkinud ning selle tekkimine on ka välistatud, kuivõrd menetlusalune isik niitis

veekaitsevööndisse jäävad maa-alad. See-eest oli põllumassiivil 63449477376 on haritud

22,78%, põllumassiivil 63449487230 38,3% ja põllumassiivil 63549419876 48,25%

veekaitsevööndist. Seega ei toimunud maaharimine üksnes ebaolulisel osal veekaitsevööndist.

Eeltoodud süüd mõjutavaid asjaolusid kogumis hinnates saab asuda seisukohale, et

menetlusaluse isiku süü on oluliselt alla keskmine, s.o väike.

24. Lisaks eeltoodule tuleb arvesse võtta ka eripreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada

süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Hanna-Stiina Pettaid ega Agrostina

OÜ-d ei ole varasemalt karistatud sarnaste süütegude eest. Lisaks nähtub väärteo otsusest, et

menetlusalune isik lubab olla edaspidi hoolsam ja veekaitsevööndis mitte maad harida. Sellest

nähtub, et menetlusalune isik mõistab talle etteheidetava teo ka ise hukka. Kuivõrd

menetlusalune isik mõistab oma teo tõsidust ja tal puuduvad varasemad karistused, saab seda

karistuse mõistmisel arvesse võtta. Lisaks eripreventiivsetele kaalutlustele tuleb arvesse võtta

ka üldpreventiivseid kaalutlusi ehk õiguskorra kaitsmise huvisid. Seejuures ei saa süüdlasele

mõista raskemat karistust, kui vastab tema süüle, üksnes õiguskorra kaitsmise huvidest

lähtuvalt.

25. VTMS § 132 p 3 järgi võib maakohus kohtuotsusega tühistada kohtuvälise menetleja otsuse

ja lõpetada väärteomenetluse VTMS §-s 29 ja 30 sätestatud alustel. VTMS § 30 lg 1 p 1 järgi

võib väärteomenetluse lõpetada, kui menetlusaluse isiku süü ei ole suur ja väärteomenetluse

jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi.

26. Eelnevalt on tuvastatud, et menetlusaluse isiku süü ei ole suur, vaid oluliselt alla keskmise,

s.o väike. Samuti ei ole käesoleva õigusrikkumisega keskkonnale kahju tekkinud ning selle

tekkimise oht on välistatud, sest menetlusalune isik niitis veekaitsevööndisse jäävad alad pärast

seda, kui Keskkonnaamet veekaitsevööndile tähelepanu juhtis. Lisaks tuleb arvesse võtta

eesmärke, mida saavutatakse Hanna-Stiina Pettai ja Agrostina OÜ üheaegse karistamisega.

Hanna-Stiina Pettai on Agrostina OÜ ainuosanik. Kuigi Hanna-Stiina Pettai ja Agrostina OÜ

ei ole õiguslikult samad isikud, on selge, et praegusel juhul on Agrostina OÜ ennekõike

fiktsioon, mille läbi Hanna-Stiina Pettai, kui Agrostina OÜ ainuosanik, teostab ettevõtlust ja

oma ärilisi huve. Seetõttu omab Agrostina OÜ-le mõistetud rahatrahv Hanna-Stiina Pettaile

samasugust mõju, kui temale endale määratud rahatrahv, mille Hanna-Stiina Pettai on

kohtuotsuse tegemise aja seisuga tasunud. Seega on kohtu hinnangul karistuse eesmärk täidetud

ka üksnes füüsilisele isikule määratud rahatrahvi läbi ning Agrostina OÜ karistamine

rahatrahviga 3000 eurot ei ole otstarbekas ega avalikke huvisid arvesse võttes vajalik.

27. Menetluse otstarbekuse põhjustel lõpetamine on alati kaalutlusotsus ja äärmiselt

hinnanguline, kuid tihtipeale vajalik. Inimest ei ole alati tarvis karistada, kui teda saab mõjutada

ka ilma karistamata edasistest õigusrikkumistest hoiduma. Üldteada on, et sama põhimõtet

rakendatakse ka kuritegude menetlemisel ja isegi vaatamata sellele, et ühiskondlik hukkamõist

kuritegude puhul on ilmselt oluliselt kaalukam kui väärtegude puhul. Nii jääb karistuseta nii

mõnigi joobes juht, kes eksib esimest korda, samuti korruptant ja maksukurjategija, sest neid

on võimalik suunata õiguskuulekale teele ka ilma karistamata. Oluline on, et teo toimepanija

süü saab hinnata väikseks ja puuduvad kaalukad põhjused, miks ühiskond võiks inimese

karistamist nõuda.

28. Neist olulistest põhjustest lähtus kohus ka käesoleva väärteoasja lõpetamisel. Kokkuvõtvalt

hindas sarnaselt Keskkonnaametiga ka kohus Agrostina OÜ süü väikeseks ja kuivõrd kohtu

hinnangul ei esine põhjuseid, miks avalik huvi nõuaks isiku karistamist, saab menetluse

lõpetada. Samas ei ütle kohus seda, et tegemist oleks vähetähtsa väärteoga, seda mitte,

keskkonda on tarvis hoida. Kuid teo toimepanija on kõik endast oleneva teinud, et tegelikud

kahjud ära hoida ja seda tuleb hinnata ja arvesse võtta. Ehk siis ei pea kohus õigeks, et

otstarbekusega lõpetamist saaks rakendada vaid vähetähtsate tegude puhul.

29. Eeltoodut arvesse võttes ja lähtudes VTMS § 117 lg 1 p-st 4, § 132 p-st 3 ja § 30 lg 1 p-st

1, tuleb Keskkonnaameti kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 940023000609 tühistada osaliselt,

s.o osas, milles Agrostina OÜ-d karistati rahatrahviga 3000 eurot, ja väärteomenetlus lõpetada.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marek Vahing

Kohtunik