2-22-5482/26 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Krista Kirspuu, Mati Maksing

Määruse tegemise aeg ja koht

22.12.2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-5482

Kohtuasi

Pärnu linn, Suur-Sepa tn 22a / 22b / Väike-Posti tn 1a

/ 1b korteriühistu avaldus X vastu võlgnevuse, viivise

ja lisanduva viivise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 30.06.2023 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad määruskaebuse

menetlemisel

Avaldaja Pärnu linn, Suur-Sepa tn 22a / 22b / Väike-

Posti tn 1a / 1b korteriühistu (registrikood 80427126),

lepinguline esindaja Jelena Smorodina

Puudutatud isik X (isikukood XXXXXXXXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Pärnu Maakohtu 30.06.2023 määrus muutmata ja X määruskaebus

rahuldamata.

2. Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud kulud X kanda.

3. Rahuldada Pärnu linn, Suur-Sepa tn 22a / 22b / Väike-Posti tn 1a / 1 b

korteriühistu avaldus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks osaliselt.

Määrata Pärnu linn, Suur-Sepa tn 22a / 22b / Väike-Posti tn 1a / 1 b korteriühistu

põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks määruskaebemenetluses 200

eurot.

4. Mõista Xlt Pärnu linn, Suur-Sepa tn 22a / 22b / Väike-Posti tn 1a / 1b

korteriühistu kasuks välja menetluskulud 200 eurot (käibemaksuta).

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest alates Riigikohtule

määruskaebuse.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka määruskaebus.

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Pärnu linn, Suur-Sepa tn 22a / 22b / Väike-Posti tn 1a / 1b korteriühistu

(avaldaja/korteriühistu) esitas 14.04.2022 Pärnu Maakohtule avalduse X (puudutatud isik)

vastu seisuga 20.03.2022 põhivõlgnevuse 656,44 eurot ja viivise 46,58 eurot

väljamõistmiseks.

Avaldaja suurendas 16.05.2023 nõuet ja palus puudutatud isikult enda kasuks 01.02.2020 kuni

30.04.2023 seisuga välja mõista põhivõlgnevuse 1004,66 eurot, viivise 118,11 eurot ja alates

01.05.2023 lisanduva viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses. Menetluskulud palus avaldaja jätta puudutatud isiku kanda, mõista avaldaja kasuks

välja kulud 950 eurot ja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

2. Avalduse kohaselt kuulus Pärnu linnas Väike-Posti tn 1a-4 asuv korteriomand puudutatud

isikule. Suur-Sepa tn 22a / 22b / Väike-Posti tn 1a / 1b majades moodustati korteriühistu, mille

liige oli puudutatud isik alates korteriomandi omanikuks saamisest (27.11.2017).

Korteriühistu asutati ja selle põhikiri kinnitati 26.10.2017 üldkoosolekul. Kuigi korteriühistu

esitas igakuiselt korteriomanikele arveid, ei tasunud puudutatud isik arveid korralikult alates

2017. aasta detsembrist, mistõttu oli tal pidev võlgnevus avaldaja ees, mis suurenes iga kuuga.

Pärnu Maakohtu 25.02.2020 määrusega tsiviilasjas nr 2-18-14922 mõisteti puudutatud isikult

avaldaja kasuks välja majandamiskulude võlg 543,62 eurot ja viivis 38,57 eurot. Vaatamata

kohtu selgitustele ei tasunud puudutatud isik korralikult korteriarveid ka edaspidi, mistõttu

tekkis tal uus võlg.

Puudutatud isiku võlg koosnes remondifondi ja kindlustusmaksetest ning lisanduvatest

viivistest. Remondifondi makse määr 0,50 eurot/m2 kinnitati korteriühistu 26.10.2017

üldkoosoleku otsusega. Eelnimetatud üldkoosoleku otsust ei vaidlustatud. Seoses

pangalaenuga tuli avaldajal kindlustada pangalaenu abil remonditud kortermaja.

Kindlustusmaksed tasuti ühel korral kvartalis ja jagati korteriomanike vahel lähtudes

kindlustusfirma arve summast ning korterite pinnast ja seda juhatuse 17.10.2017 otsuse alusel,

mida samuti ei vaidlustatud.

Puudutatud isiku seisukoht

3. Puudutatud isiku hinnangul esines alus jätta avaldus läbi vaatamata ning asja menetlus

lõpetada.

Puudutatud isik ei tasunud arveid täies ulatuses põhjusel, et korteriühistu ei täitnud enda

kohustusi tema ees kohaselt. Ühistu ei kõrvaldanud kanalisatsioonileket, mille tõttu oli

puudutatud isiku korteris hais. Ta ei olnud nõus makseid remondifondi tasuma, sest

remondifondist tasuti korteriühistu laenu, millist kohustust tal ei olnud. Tegemist oli vale

laenuga. Puudutatud isik jättis kindlustusmaksed tasumata, sest kindlustuspoliisil ei märgitud

kontaktisikut ja seal märgitud andmed olid valed. 26.10.2017 koosolekul ei toimunud

põhikirja arutamine ning kinnitamine ja puudutatud isik ei olnud teadlik üldkoosolekul vastu

võetud otsustest.

Maakohtu määrus

4. Maakohus rahuldas avalduse, mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks välja

põhivõlgnevuse 1004,66 eurot, viivise 118,11 eurot ja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses alates 01.05.2022 kuni võla tasumiseni. Kohus jättis menetluskulud

puudutatud isiku kanda ja mõistis avaldaja kasuks välja kulud 950 eurot ja menetluskuludelt

viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Puudutatud isik sai Pärnu linnas Väike-Posti 1a-4 asuva korteriomandi omanikuks

27.11.2017, oli sellest ajast korteriühistu liige ja pidi täitma korteriühistu liikme kohustusi, sh

tasumiskohustust. Vaidlus puudus selles, et avaldaja asutati ning avaldaja põhikiri kinnitati

26.10.2017 üldkoosolekul, kus ka puudutatud isik osales. Kohus ei tuvastanud

asutamiskoosoleku kokkukutsumise korra rikkumist. 26.10.2017 üldkoosolekul määrati

remondifondi makse suuruseks 0,50 eurot/m2 kohta ning 26.10.2017 otsust ei vaidlustatud.

Ühistu liige oli kohustatud põhikirja punkti 3.2.6. alusel tasuma regulaarselt, vähemalt üks

kord kuus hiljemalt juhatuse poolt kindlaksmääratud kuupäevaks, elamu majandamise

jooksvate kulutuste katteks makseid üldkoosoleku poolt kehtestatud suuruses ja korras.

Maksete suuruse kindlaksmääramisel lähtuti liikme omanduses oleva korteri üldpinna osast

maja korterite kogupinnas. Vaidlusalune remondifondi makse arvestati kooskõlas

korteriühistu põhikirja p-ga 3.2.6. ja puudutatud isiku korteriomandi üldpinna suurusega 44

m2. Puudutatud isik ei esitanud kohtule selliseid väiteid ja tõendeid, mille alusel saaks kohus

jätta avaldaja remondifondi maksete nõude rahuldamata. Volitus juhatusele sõlmida panga

poolt aktsepteeritud kindlustusseltsiga leping korterelamu kaasomandi kindlustamiseks anti

juhatusele asutamiskoosolekul. Arvetel nähtuv kindlustusmakse arvutati kooskõlas põhikirja

punktiga 3.2.6. ja korteriomandi- ja korteriühistuseadus (KrtS) § 40 lg-ga 1. Kohtul ei

tekkinud kahtlusi arvetel nähtuvate vahendatavate ja muude teenuste maksemäärade õigsuses

ning avaldaja ei esitanud maksemääradele vastuväiteid, mistõttu ei pidanud kohus vajalikuks

koguda täiendavaid tõendeid maksemäärade aluseks olevate ühistule esitatud arvete näol ning

luges maksemäärad omaksvõetuks. Kohus kontrollis avaldaja viivisenõude põhjendatust ja

suurust ning tuvastas, et viivisenõue ei ületanud seaduses sätestatud alustel arvutatud suurust.

Puudutatud isiku määruskaebus

5. Puudutatud isik esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse.

Kaebuse väidete kohaselt oli puudutatud isikul tõsine põhjus makseid remondifondi mitte

tasuda, sest korteriühistus toimus kuritegevus, rahapesu, valetamine, varastamine ja

võltsimine. Avaldaja kasutas remondifondi raha pangalaenu tagasimaksete tasumiseks.

Remondifondi makseid tehes tasus puudutatud isik teiste inimeste laenumakseid. Avaldaja

juhatuse liikmete AB ja UT suhtes käis uurimine. Kohtumenetluse põhjustas avaldaja, kes

võttis vale laenu ja sundis puudutatud isikut seda kohtu kaudu tasuma. Puudutatud isik tasus

kindlustusmakseid.

Menetluse edasine käik

6. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis avaldajale tähtaja sellele vastamiseks.

7. Avaldaja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

8. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

9. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning

määruskaebuses esitatud väited ei anna alust määruse tühistamiseks. Maakohtu määrus tuleb

jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel koosmõjus §-ga 659 muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

10. Puudutatud isik tugines määruskaebemenetluses sisuliselt samadele väidetele, millele

maakohtu menetluses. Maakohus vastas määruses tema vastuväidetele ning põhjendas oma

seisukohta piisavas ulatuses. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

11. Avaldaja esitas puudutatud isiku vastu nõude majandamiskulude tasumata jätmise ja

viivitamise eest alates 01.02.2020 kuni 30.04.2023 ning palus puudutatud isikult välja mõista

põhivõla 1004,66 eurot ja viivise 118,11 eurot. Põhivõlg koosnes tasumata jäetud

kindlustusmaksetest 38,08 eurot ning tasumata jäetud remondifondi maksetest 966,58 eurot.

Avaldaja tugines asjaolule, et puudutatud isik rikkus korteriomandist ning avaldaja

liikmelisusest tulenevat kohustust tasuda majandamiskulude eest. Puudutatud isik vaidles

avaldusele vastu, väites, et korteriühistu ei täitnud enda kohustusi tema ees kohaselt.

Puudutatud isik ei olnud nõus tasuma makseid remondifondi, sest sellest tasuti korteriühistu

laenu, millist kohustust tal ei olnud.

12. Ringkonnakohus ei nõustu puudutatud isiku väidetega, et ta keeldus põhjendatult

korteriühistu majandamiskulude maksete tasumisest. Avaldaja tõi välja nõude kujunemise ja

esitas selle aluseks olevad asjaolud ja tõendid. Nõude tõendamiseks esitas avaldaja kohtule

puudutatud isiku võlgnevuse arvestuse, talle esitatud arved alates 01.02.2020 kuni 30.04.2023,

korteriühistu 26.10.2017 üldkoosoleku protokolli ning korteriühistu 17.10.2017 juhatuse

koosoleku otsuse. Puudutatud isik ei esitanud selliseid väiteid ja tõendeid, mis annaksid aluse

jätta avaldaja nõue rahuldamata.

13. Avaldaja põhikirja p 3.2.6. sätestab, et ühistu liige on kohustatud tasuma regulaarselt,

vähemalt üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt kindlaksmääratud kuupäevaks, elamu

majandamise jooksvate kulutuste katteks makseid üldkoosoleku poolt kehtestatud suuruses ja

korras. Maksete suuruse kindlaksmääramisel lähtutakse liikme omanduses oleva korteri

üldpinna osast maja korterite kogupinnas (tl 12). Remondifondi makse suurus otsustati

26.10.2017 asutamiskoosolekul, kus määrati makse suuruseks 0,50 eurot/m2 kohta (tl 53 p).

Eelnimetatud otsust ei vaidlustatud. 02.08.2020 üldkoosolekul kinnitati häälteenamusega

remondifondi makse suuruseks 0,6 eurot/m2 kohta alates 2020. aasta augustist seoses

remonditööde vajadusega (tl 117). Puudutatud isik osales 02.08.2020 koosolekul ja oli selle

otsuse vastu, kuid ei vaidlustanud 02.08.2020 üldkoosoleku otsust. Ringkonnakohtu

hinnangul on vaidlusalune remondifondi makse arvestatud kooskõlas korteriühistu põhikirja

p-ga 3.2.6. ja puudutatud isiku korteriomandi üldpinna suurusega 44 m². Ebaõige oli

puudutatud isiku väide, et remondifondi maksete tasumisel tasuks ta teiste isikute

laenumakseid. Asja materjalidest nähtuvalt ei osalenud puudutatud isik pangalaenu

tagasimaksmisel, kuivõrd ta tasus renoveerimistööde eest varem, enne laenulepingu

refinantseerimist. Ringkonnakohtu hinnangul ei tõendanud puudutatud isik, et avaldaja

kasutab remondifondi vahendeid teiste isikute pangalaenu tagasimaksmiseks.

14. Volitus juhatusele sõlmida panga poolt aktsepteeritud kindlustusseltsiga leping

korterelamu kaasomandi kindlustamiseks anti asutamiskoosolekul (tl 54). Kindlustusmakse

arvutati kooskõlas korteriühistu põhikirja punktiga 3.2.6. ja KrtS § 40 lg-ga 1.

Ringkonnakohtu hinnangul tõendas avaldaja, et puudutatud isik jättis põhjendamatult

maksmata kindlustusmaksed 38,08 euro ulatuses (tl 159-160).

15. KrtS § 42 lg 1 sätestab, et kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib

korteriühistu nõuda temalt viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses.

Avaldaja esitas kohtule tabelid viivisenõude kujunemise kohta (tl 23-25, 159-162).

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et avaldaja viivisenõue on põhjendatud.

16. Kohtu hinnangul ei esitanud puudutatud isik määruskaebemenetluses asjaolusid ja

tõendeid, mis annaksid aluse vaidluse teisiti lahendada. Eelnevat arvestades jätab

ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

17. TsMS § 696 lg 3 võimaldab esitada käesoleva määruse peale määruskaebuse.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

18. Kuna maakohtu määrus jääb muutmata ja määruskaebus rahuldamata, puudub alus muuta

maakohtu menetluskulude jaotust (TsMS § 173 lg 3). Kuigi puudutatud isik ei olnud nõus

avaldaja menetluskulude suurusega, ei esitanud ta menetluskulude kindlaksmääramise kohta

sisulisi

vastuväiteid.

Maakohus

ei

ületanud

menetluskulude

kindlaksmääramisel

diskretsioonipiire ja põhjendatud ei ole puudutatud isiku vastuväide avaldaja menetluskulude

suurusele.

19. Määruskaebuse menetlemise kulud jäävad kaebuse rahuldamata jätmise tõttu TsMS § 171

lg 1 alusel puudutatud isiku kanda. Kuna maakohus määras menetluskulud rahaliselt kindlaks,

teeb seda TsMS § 174 lg 3 järgi ka ringkonnakohus.

20. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud

TsMS § 175 lg 1 järgi välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetluskulude nimekirja järgi

tegi lepinguline esindaja avaldajat esindades toiminguid kokku 3 tunni ulatuses tunnitasuga

100 eurot (käibemaksuta). TsMS § 217 lg 1 lubab menetlusosalisel osaleda menetluses

esindaja kaudu. Riigikohus jaatas 18.06.2014 määruse tsiviilasja nr 3-2-1-62-14 p-s 14

korteriühistu õigust osaleda menetluses esindaja kaudu.

21. Ringkonnakohus leiab, et avaldaja menetluskulude kindlaksmääramise taotlus kuulub

rahuldamisele osaliselt. Käesoleval juhul on lepingulise esindaja kasutamine põhjendatud.

Avaldaja esindaja tunnitasu suurus on mõistlik ja kooskõlas kohtupraktikaga, kuid esindaja

ajakulu on kohtu hinnangul ülepaisutatud. Arvestades määruskaebuse ja avaldaja esitatud

vastuse mahtu, loeb ringkonnakohus põhjendatud ajakuluks kokku 2 tundi. Seega tuleb

puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista menetluskulude hüvitis 200 eurot. Avaldaja

ei taotlenud kulude hüvitamist käibemaksuga (TsMS § 174 lg 10).

22. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab

vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus

kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)