2-21-12503/95 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maris Kuurberg, liikmed Imbi Sidok-Toomsalu

ja Neve Uudelt

Otsuse tegemise aeg ja koht

28.12.2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-12503

Kohtuasi

X hagi Y OÜ vastu töövaidluses

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 24.04.2023 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

X 14.06.2023 apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

279 104,76 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja: X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Mart Angerjärv

Kostja: Y OÜ (registrikood XXXXXXXX), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Rando Maisvee

Menetluse liik

Asja läbivaatamine 12.12.2023 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada X apellatsioonkaebus osaliselt. Tühistada Harju Maakohtu 24.04.2023

otsuse resolutsiooni p 2 ning jätta töölepingu ülesütlemise tühisuse nõue läbi

vaatamata.

2. Muus osas jätta X apellatsioonkaebus rahuldamata ning Harju Maakohtu

24.04.2023 otsuse resolutsioon muutmata, kuid muuta ja täiendada maakohtu

otsuse põhjendusi.

3. Sõnastada kohtuotsuse tervikresolutsioon järgmiselt:

3.1. Jätta hagiavaldus X ja Y OÜ vahel sõlmitud töölepingu ülesütlemise tühisuse

tuvastamise nõudes läbi vaatamata.

3.2. Jätta X hagiavaldus kahju hüvitamise, rahalise hüvitise ja viivise nõuetes

rahuldamata.

3.3. Jätta rahuldamata X alternatiivnõuded töölepingu ülesütlemise tühistamiseks

selle vastuolu tõttu hea usu põhimõttega, kahju hüvitamiseks, rahalise hüvitise

ja viivise saamiseks.

3.4. Jätta maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud X kanda.

2-21-12503

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul

pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. X (hageja, töötaja) esitas 09.08.2021 Harju Maakohtule hagiavalduse Y OÜ (kostja,

tööandja) vastu töövaidluses.

2. Hageja on kohtueelselt,

02.03.2021, esitanud

töövaidlusavalduse

kostja

vastu.

Töövaidluskomisjoni 22.06.2023 otsusega jäeti hageja avaldus täies ulatuses rahuldamata.

3. Hagiavalduse ja selle 15.02.2022 täpsustuse kohaselt palub hageja:

1. tuvastada poolte vahel sõlmitud töölepingu ülesütlemise tühisus;

1.1.kohustada kostjat tasuma hagejale kahju hüvitamiseks saamata jäänud töötasu

arvestusega 7170,98 eurot (bruto) kalendrikuu kohta alates 02.02.2021 kuni kohtuotsuse

tegemiseni ning viivis võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni hüvitise tasumiseni:

1.2.juhul, kui p-s 1.1 toodud taotlus jääb rahuldamata, lõpetada tööleping töölepingu

seaduse (TLS) § 107 lg 2 alusel alates 04.03.2021;

1.2.1. mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitis TLS § 109 lg 1 alusel hageja kolme kuu

keskmise töötasu ulatuses kokku 21 512,94 eurot ja viivis VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras alates 04.03.2021 kuni hüvitise tasumiseni, s.o:

1.2.1.1.hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud osas 749,71 eurot:

1.2.1.2.VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni;

1.2.2. mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitis TLS § 100 lg 5 alusel hageja ühe kuu

keskmise töötasu ulatuses 7170,98 eurot (bruto) ja viivis VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras alates 02.02.2021 kuni hüvitise tasumiseni, s.o:

1.2.2.1.hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud osas 297,06 eurot;

1.2.2.2.VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni;

1.2.3. mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitis töölepingu alusel 12 kuu töötasu ulatuses

kokku 86 051,76 eurot ja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates

04.03.2021 kuni hüvitise tasumiseni, s.o:

1.2.3.1.hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud osas 2998,84 eurot;

1.2.3.2.VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni;

1.2.4. mõista kotjalt hageja kasuks välja töötasu ja kasutamata puhkusepäevade hüvitis

(lõpparve) 7816,66 eurot (bruto) ja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras alates 04.03.2021 kuni hüvitise tasumiseni, s.o:

2-21-12503

1.2.4.1.hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud osas 272,41 eurot;

1.2.4.2.VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni;

1.2.5. mõista kostjalt hageja kasuks välja kuluhüvitis 135,13 eurot ja viivis VÕS § 113 lg

1 teises lauses sätestatud määras alates 04.03.2021 kuni hüvitise tasumiseni, s.o:

1.2.5.1.hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud osas 4,71 eurot;

1.2.5.2.VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni;

1.2.6. kohustada kostjat tegema hageja kohta taotluste p-i 1.2 kohane kanne töötamise

registrisse.

2. Alternatiivselt, kui kohus ei rahulda p-s 1 toodud taotlust, tühistada töölepingu

ülesütlemine selle vastuolu tõttu hea usu põhimõttega;

2.1.kohustada kostjat tasuma hagejale kahju hüvitamiseks saamata jäänud töötasu 7170,98

eurot (bruto) kalendrikuu kohta alates 02.02.2021 kuni kohtuotsuse tegemiseni ning

viivist samalt nõudelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse

jõustumisest kuni hüvitise tasumiseni, s.o:

2.1.1. hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud osas 297,06 eurot;

2.1.2. VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni;

2.2.kui p-s 2.1 toodud taotlus jääb rahuldamata, lõpetada tööleping TLS § 107 lg 2 alusel

alates 04.03.2021 ja rahuldada p-des 1.2.1 kuni 1.2.6 toodud taotlused.

3. Alternatiivselt, kui kohus ei rahulda p-s 2 toodud taotlust ja töölepingu ülesütlemine ei

ole tühine või see jääb kehtima:

3.1.rahuldada p-s 1.2.2 ja 1.2.3 toodud taotlused;

3.2.mõista kostjalt hageja kasuks välja töötasu ja kasutamata puhkusepäevade hüvitis

(lõpparve) 7816,66 eurot (bruto) ja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

samalt summalt alates 04.03.2021 kuni lõpparve tasumiseni, s.o:

3.2.1. hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud osas 272,41 eurot;

3.2.2. VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni;

3.3.mõista kostjalt hageja kasuks välja 135,13 eurot TLS § 40 ja töölepingu alusel ning

viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 04.03.2021 kuni hüvitise

tasumiseni, s.o:

3.3.1. hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud osas 4,71 eurot;

3.3.2. VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni.

4. Hagiavalduse ja selle täienduse kohaselt oli hageja 17.02.2017 kuni 28.08.2018 kostja

juhatuse liige ja 15.02.2017 kuni 23.08.2018 kostja osanik. 01.04.2019 sõlmisid pooled

töölepingu, millega hageja asus tööle kostja peadirektori ametikohale ülesandega

komplekteerida meeskond ja taaskäivitada tööandja ravimitehas (tehases ei olnud töötajaid ega

elektrit).

5. 01.02.2021 saatis kostja juhatuse liige D hagejale e-kirjaga töölepingu ülesütlemise avalduse.

Ühtegi etteheidet ega hoiatust hagejale enne ülesütlemist ei tehtud. Tööandja ütles töölepingu

erakorraliselt üles, järgimata TLS § 97 lg-s 2 toodud etteteatamistähtaega. Samuti ei pakutud

hagejale teist tööd. Lisaks on avalduses esitatud ebaõiged väited ja ebapiisavad alused

töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks. Ülesütlemisavaldus on tühine (TLS § 104 lg 1) ning

selles puudub alus töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks usalduse kaotuse tõttu (TLS § 88

lg 1 p 5). Lisaks on avaldus esitatud pärast TLS § 88 lg-s 4 sätestatud mõistliku aja möödumist.

6. Ülesütlemisavalduses põhjendatakse erakorralist ülesütlemist ja sisustatakse usalduse

kaotust järgmiste hageja tegudega:

2-21-12503

1) hageja on väidetavalt korduvalt eiranud tööandja seaduslikke korraldusi ja ta ei täitnud

nõuetekohaselt oma töökohustusi (ei korraldanud ettevõtte igapäevatööd, ei täitnud

eelarvet, ei juhendanud alluvaid, ei korraldanud asjaajamises ja töökorralduses vajalike

normdokumentide väljatöötamist jne);

2) hageja on väidetavalt täitnud töökohustusi teises asukohas kui tööandja asukoht ja

töötanud vähem töötunde töölepingus kokku lepitud tööaja normist;

3) hageja sõlmis tööandja nimel 12.08.2019 töölepingu oma abikaasa Qga, jättes

väidetavalt töötasu suuruse tööandjaga kooskõlastamata, ning kuritarvitas nii oma

ametikohast tulenevaid volitusi;

4) hageja on esitanud raamatupidajale arved telefonikulude hüvitamiseks;

5) hageja ei ole esitanud esinduskulude ettemaksu kohta kostjale alusdokumente 6598,18

euro ulatuses ega ettemaksu ka tagastanud.

7. Hageja on väidetavalt omavoliliselt tööandjaga kooskõlastamata täitnud töökohustusi teises

asukohas kui tööandja asukoht ja töötanud vähem töötunde töölepingus kokku lepitud tööaja

normist. Hageja selgitas, et tal on elukoht nii Eestis kui ka Venemaal. Tema abikaasa ja alla

kolme aastane laps elavad Venemaal. Tööandja on sellest teadlik alates 2019. aastast (hageja

laps sündis XX.XX.XXXX, s.o enne töölepingu sõlmimist aprillis 2019) ning töötaja elukoht

Venemaal ei ole kunagi probleem olnud. Hageja töötas kuni eriolukorra väljakuulutamiseni

regulaarselt Eestis tööandja asukohas, kuid tema töörütm oli selline, et ta ei viibinud viis päeva

nädalas tööandja asukohas. Eriolukorra ja pandeemia ajal oli tööandja kodukontori režiimil ja

peadirektor ei oleks samuti pidanud töökohas viibima. Seega ei saanud hageja viibida tööandja

asukohas vääramatu jõu tõttu, kuid täitis vaatamata sellele pidevalt tööülesandeid. Ükski hageja

tööülesanne ei olnud täitmata. Hageja on kogu töösuhte jooksul teinud samal viisil ning mahus

tööd. Mitte kordagi enne ülesütlemist ei tehtud hagejale etteheiteid, et ta ei ole Eestis (või ei

täida tööülesandeid Eestis või ei täida enda tööülesandeid või ei täida neid ajaliselt piisavalt).

8. Hageja sõlmis kostja nimel 12.08.2019 töölepingu oma abikaasa Qga. Hagejal oli volikirjast

ja tööülesannetest tulenevalt õigus vastav leping sõlmida. Lisaks oli Qga töölepingu sõlmimine

kooskõlastatud tööandja juhatuse ja omanikega. Kostja oli töölepingust ja selle sisust teadlik

juba alates 13.08.2019. Ka personalitöötaja oli teadlik nii vastavast töölepingust kui ka selle

tingimustest alates lepingu sõlmimise momendist. Hageja ei ole töölepingut kuidagi varjanud.

Q on kantud töötamise registrisse juba 2019. aastal ja tööleping on samast ajast tööandjal

olemas.

9. Seoses telefoniarvetega märkis hageja, et sõlmitud oli kokkulepe, et hageja kulud

hüvitatakse, ja varem on kulusid korduvalt hüvitatud. Kui tööandjal oli kahtlus esitatud arvete

korrektsuses, oleks ta pidanud andma hagejale võimaluse hüvitamistaotlust selgitada.

10. Hageja leidis, et kui ei tuvastata töölepingu ülesütlemise tühisust, siis tuleb tühistada

töölepingu ülesütlemine selle vastuolu tõttu hea usu põhimõttega (TLS § 106). Tööandja ei

pakkunud hagejale teist töökohta, ei hoiatanud ette ja käitus pahauskselt ka kulude hüvitamata

jätmisel. Abikaasaga sõlmitud leping oli tööandjale ammu teada ja temaga kooskõlastatud.

Lisaks ei saa hea usu põhimõttest tulenevalt kohustada lapsevanemat jätma enda pere ning

siirduma teadmata ajaks teise riiki. Kostja ütles töölepingu üles põhjusel, et töötaja täitis olulisi

perekondlikke kohustusi ja oli enda alla kolme aasta vanuse lapse juures, kelle ainsaks toitjaks

ta on. Seetõttu on ülesütlemine tühine ja hea usu põhimõtte vastane (TLS § 92 lg 1).

2-21-12503

11. Töölepingust nähtub kostja kohustus tasuda hagejale töölepingu lõppemisel või lõpetamisel

12 kuu töötasu (12 x 7170,98 eurot = 86 051,76 eurot) suurune hüvitis. Hageja töölepingut hoiti

tööandja kontoris seifis, millele hagejal puudus alates 01.02.2021 juurdepääs.

12. Lõpparve kohaselt on hagejal õigus saada 7816,66 eurot (s.o töötasu ja kasutamata puhkuse

tasu). Kostjal puudub töötaja vastu nõue, mille arvelt töötasu ja kasutamata puhkuse tasu osas

tasaarvestus teha.

13. Kostja väidab, et töötajal on õigus saada kuluhüvitist ja töötaja hüvitisetaotluse summa oli

6182,22 eurot. Seega oleks kostjal lõpparvest tasaarvestamise õigus üksnes 415,96 euro

ulatuses (6598,18 – 6182,22 = 415,96). Tegelikult on hageja kulusid teinud ka jaanuaris, mida

tõendab telefoniarve 551,09 euro ulatuses (hagi lisa 7). Hageja kulud ületavad kostja ettemakse.

Hüvitamata kulu 135,13 eurot (551,09 – 415,96 = 135,13) tuleb hüvitada või see peab kuuluma

lõpparve koosseisu.

Kostja vastuväited

14. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

15. Kostja ütles töölepingu üles 01.02.2021. Töölepingu ülesütlemise aluseks olevad asjaolud

said kostjale teatavaks sellele eelnevalt vähem kui kuu jooksul. Kostja juhatusel, mille liikmed

asuvad Venemaal, puudus hageja ülesannete tõttu võimalus saada objektiivset teavet hageja

töökohustuste täitmise puudulikkuse kohta enne 14.01.2021 laekunud brändiauditi raporti

valmimist. Kostja on töölepingu üles öelnud mõistliku aja jooksul.

16. Kostja ütles töölepingu üles usalduse kaotuse tõttu TLS § 88 lg 1 p 5 alusel, sest hageja

rikkus lojaalsuskohustust, käitus pettuslikult ning jättis tööülesanded täitmata:

1) oma töölepingu kohta valetamisel;

2) volituste kuritarvitamisega oma abikaasa ebatavalise palgatingimusega tööle

vormistamisel (kuupalk 6000 eurot);

3) kuluhüvitistega petmisel;

4) juhtimisülesannete täitmata jätmisel.

17. Kostja tõi välja, et hageja töötas tööandja juures peadirektori ametikohal. Hageja allus vaid

juhatuse liikmele ja tema peamiseks tööülesandeks oli ettevõtte igapäevatöö korraldamine.

Töötamise registri andmetel töötas hageja kostja juures alates 01.04.2019. Sellel ajal ega hiljem

ei allkirjastatud hagis viidatud tingimusega töölepingu kirjalikku dokumenti.

18. Hageja viibis ettevõttes kohapeal haruharva ja sisuliselt tööd ei teinud. Ukse logiandmetel

käis hageja viimati töökohas 05.09.2020. Kodutööl olles hageja juhtimisülesannetega ei

tegelenud. Kodutööl hageja ülesannete täitmata jätmist tõendab ka 14.01.2021 laekunud

brändiauditi raport. Vastav hindamine algas 2020. aasta sügisel. Osakonnajuhatajate kirjeldusel

valitses ettevõttes kaos ja infopuudus, keegi ei tegelenud struktuuri ega protsesside

optimeerimisega, keegi ei osanud selgitada toodete valikut ega turu vajadusi, info oli vananenud

ja puudus äristrateegia.

19. Hageja sõlmis 12.08.2019 tööandja nimel töölepingu oma abikaasaga tööandja struktuuris

(olematu) ebavajaliku ametikoha (peadirektori asetäitja arenduse alal) täitmiseks, jättes kuni

2-21-12503

6000 euro suuruse töötasu tööandjaga kooskõlastamata ning seega kuritarvitas oma ametikohast

tulenevaid

volitusi.

Samal

päeval,

12.08.2019,

esitas

hageja

abikaasa

avalduse

lapsehoolduspuhkusele jäämiseks. Q palk 6000 eurot ületas kõikide teiste töötajate töötasu

mitmekordselt.

20. Töölepingu kohaselt hüvitati hageja isiklikud telefonikulud. 2020. aasta detsembris ja

2021. aasta jaanuaris esitas hageja tööandja raamatupidajale arved telefonikulude hüvitamiseks

6182,22 euro ulatuses. Hageja esitas hüvitamiseks oma teise ettevõte arved. Kuna tööandjal ei

ole võimalust kontrollida ja mõjutada kolmandatele isikutele väljastatavaid arveid ning

tööandjal oli põhjust kahelda hüvitamiseks esitatud arvete korrektsuses ja õiguspärasuses, oli

alust arvata, et hageja üritas tööandjat petta.

21. Samuti seisneb hageja pettuslik käitumine selles, et hageja võttis tööülesannete täitmisega

seotud kuludeks ettemaksu kokku 6900 eurot (neto), aga ei esitanud selle kohta kuludokumente

suuremas ulatuses kui 301,82 eurot.

22. Kostja kaotas töötaja vastu usalduse, kuna töötaja on sõlminud tööandjale kahjumliku

töölepingu oma abikaasaga, üritas tööandjat petta endaga või töökohustuste täitmisega

mitteseotud arvetega, ei teinud tööd kokku lepitud kohas ja ajal, ei täitnud oma kohustusi

nõuetekohaselt ning rikkus lojaalsuskohustust. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud

töölepingu erakorraline ülesütlemine usalduse kaotuse tõttu. Käesoleval juhul puudus alus

ülesütlemise eelseks hoiatamiseks. Hageja puhul ei olnud võimalik täita hoiatuse eesmärki anda

töötajale võimalus oma käitumise parandamiseks olukorras, kus hageja üritas kostjat petta, elas

Venemaal ega tegelenud sisuliselt juhtimisülesannetega.

23. Poolte vahel puudus kokkulepe 12 kuu töötasu suuruse hüvitise tasumiseks töölepingu

lõppemisel. Hageja selgitustel tuli sellist hüvitist tasuda sõltumata töölepingu lõppemise

põhjusest. Hageja väidetud tingimusega töölepingut ei sõlmitud ning hageja on esitanud

töölepingu kohta ebaõigeid andmeid.

24. Hageja töötasu ja puhkusepäevade hüvitise nõue on tasaarvestatud. Hageja võttis

tööülesannete täitmisega seotud kuludeks ettemaksu kokku 6900 eurot (neto), aga ei esitanud

kuludokumente suuremas ulatuses kui 301,82 eurot. Seetõttu tasaarvestas kostja töölepingu

ülesütlemise avaldusega lõpparve, s.o 2021. a jaanuari töötasu ja kasutamata puhkuse hüvitise

nõude (6153,27 eurot neto) hageja poolt kulude ettemaksena võetud summaga. Tasaarvestuse

tagajärjel võlgneb hageja kostjale 444,91 eurot (6900 - 301,82 - 6153,27 = 444,91). Kostja

esitas maakohtu menetluses 02.09.2021 täiendava menetlusliku tasaarvestuse avalduse,

tasaarvestades hageja nõuetega hageja poolt tagastamisele kuuluva kulude ettemaksu 6598,18

eurot, kui kohus peaks leidma, et mingisuguses ulatuses on hagi põhjendatud.

Maakohtu otsus ja põhjendused

25. Harju Maakohtu 24.04.2023 otsusega jäeti hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja

kanda.

26. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on käesoleval juhul täidetud ülesütlemise

formaalsed ja materiaalsed eeldused. Hageja on rikkunud töölepingut olulisel määral ja

käitunud viisil, millest saab teha järelduse, et hageja on olnud seeläbi tööandjale

märkimisväärselt ebalojaalne. Rikkumise olulisust suurendab ka mitmeepisoodiline rikkumine.

Riigikohus on selgitanud, et TLS § 15 lg-s 1 sätestatud lojaalsuskohustuse rikkumine võib anda

tööandjale õiguse öelda tööleping erakorraliselt üles usalduse kaotuse tõttu TLS § 88 lg 1 p 5

2-21-12503

alusel (RKTKo 16.03.2016, 3-2-1-187-15, p 12). Hageja rikkumised olid piisavalt kaalukad

õigustamaks töösuhte erakorralist ülesütlemist tööandja poolt usalduse kaotuse tõttu. Tööleping

lõppes kostja ülesütlemisavalduse alusel 01.02.2021.

27. Hagejal tuli töölepingust tulenevaid kohustusi täita töölepingu kehtivuse jooksul ainult ja

vahetult isiklikult tööandja tegevuskohas, milleks oli Eesti riik Harju Maakond Viimsi

(TLS § 15 lg 1 p 2, § 20). Hageja ühepoolne otsustus mitte täita isiklikult ettevõtte asukohas

töölepingus kokkulepitud tööülesandeid annab tööandajale aluse usalduse kaotuse tõttu

töölepingu ülesütlemiseks. Hageja töötas alles alustava ja areneva äriettevõtte peadirektori

ametikohal. Valdav osa hageja ametijuhendi järgsetest tööülesannetest eeldas hageja isiklikku

vahetut kohalolu. Hageja kui ettevõtte peadirektori suhtes kehtivad kõrgendatud standardid,

ettevõtte juhina on tal kõrgendatud vastutus ettevõtte toimimise ja töötajate ees, samuti on

ettevõte juht eeskujuks ja autoriteediks kõigile ettevõtte töötajatele. Tööandjal oli ülekaalukas

huvi, et hageja ettevõtte peadirektorina, kes vastutas täielikult ettevõtte toimimise ja püstitatud

eesmärkide saavutamise eest, töötaks ja osaleks ise vahetult igapäevaselt ettevõtte töö

juhtimisel ettevõtte asukohas. Kostja vajas peadirektorit mitte ainult tehase käivitamiseks ja

meeskonna komplekteerimiseks, vaid alaliselt igapäevaseks ettevõtte ja tehase tegevuse

juhtimiseks ning ettevõtte tuleviku arendamiseks. Hageja viibis pärast 2020. aasta märtsi Eestis

Viimis tehases tööandja juures kohapeal äärmiselt harva. Hageja ei teinud tööd tavapärastel

tööaegadel ning ta tegi nimetatud ajast alates valdavalt kaugtööd. Hageja ei saanud valdavalt

kaugtööd tehes nõuetekohaselt oma tööülesandeid täita. Kostja juhatus hindas hageja vahetut

tööpanust ettevõttes kohapeal ebapiisavaks. Tõendatud ei ole, et kaugtöö tegemiseks oleks

olnud kokkulepe (TLS § 6 lg 9). Mõjuvaks põhjuseks ega erandiks ei saa pidada COVID-19

epideemiat ega sellega kaasnevaid piiranguid riigisisesel ega piiriülesel liikumisel. Tähtsust ei

oma, mis põhjusel oli ettevõtte asukohas töökohustuste täitmine takistatud. Töösuhte pool,

kellel takistus esines, pidi sellest teavitama töösuhte teist poolt (tööandjat) ja vastavalt varem

töölepingus kokkulepitule otsustama, kas töölepingu täitmine kokkulepitud tingimustel on

võimalik või tuleks tingimusi muuta (TLS § 15). Samuti ei ole põhjendatud hageja väited, et ta

ei saanud viibida tööandja asukohas, kuna tema abikaasa ja laps viibisid Venemaal. Seega ei

ole hageja jälginud töölepingu täitmisel järgitava hoolsuse määra nõuetekohaselt (TLS § 16).

28. Abikaasaga töölepingu sõlmimisel on hageja toime pannud kostja huvide vastase teo.

Vastav rikkumine annab kostjale õiguse töösuhe üles öelda usalduse kaotuse tõttu. Ainuüksi

selle ühe episoodi tuvastamine võis tekitada tööandjal usalduse kaotuse. Puudub vaidlus, et

hagejal oli õigus töölepinguid sõlmida. Hageja sõlmis töölepingu strateegiliselt olulisele

ametikohale (peadirektori asetäitja arenduse alal) enda abikaasaga sellest eelnevalt juhatust

teavitamata (ametijuhendi p 14) olukorras, kus ettevõte oli jätkuvalt arenduse faasis (sh kostja

majanduslik olukord ei olnud hea) ning kus tuli eelduslikult kohe startiva ettevõtte

igapäevatöösse ja arendusse panustada. Tööleping hageja abikaasaga sõlmiti ametikohale, mida

struktuuris ei olnud, ning seda keskmisest kõrgema palgaga. Hageja seadis kahtluse alla oma

usaldusvääruse, kui sõlmis oma abikaasaga töölepingu, mis ei järginud ametijuhendi p-s 3.7

sätestatud otstarbekuse põhimõtet, sest samal päeval töölepingu sõlmimisega esitas hageja

abikaasa lapsehoolduspuhkusele siirdumise avalduse. Hageja eelistas kostja ärihuvidele enda

perekondlikke huve. Selline tegevus tekitab juhatusele kartuse, et hageja tegevusmuster jätkub

ja hageja lojaalsus kostja ees on tõsiselt kahjustatud. Arvestades hageja ametipositsiooni ja

vastutuse ulatust, ei saa juhatus sellises olukorras riske võtta ja senisel viisil koostööd juhiga

jätkata. Kostja juhatus sai hageja abikaasa töölepingust teada 2020. aasta keskel. Ei saa eeldada,

et juhatus sekkuks, uuriks ja tuvastaks igapäevaselt ettevõtte asjaajamist ja töökorraldust.

29. Töölepingus oli kokku lepitud hageja isiklike telefonikulude hüvitamine, kuid hageja esitas

tööandjale hüvitamiseks ka enda abikaasa ja oma teise ettevõtte (F OÜ) arved. Hageja selline

2-21-12503

käitumine võis kostjale ühel hetkel ebausaldusväärsena näida ka siis, kui varem oli sarnaselt

kulutusi hüvitatud. Kui hageja soovis osalist arvete hüvitamist kostja poolt, tulnuks hagejal seda

kostjale öelda ning raamatupidamisele selgitada. Kostjal puudub kohustus ning hagejal mõistlik

ootus kolmandate isikute kõneteenuste hüvitamiseks kostja poolt.

30. Kostja võis töölepingu üles öelda ilma eelneva hoiatamiseta (TLS § 88 lg 3). Äriettevõtte

tippjuhina töötanud hageja, kes ei täitnud nõutavat hoolsuskohustust korduvalt reegleid

rikkudes, ei saanud mõistlikult eeldada eelnevat hoiatamist. Hageja käitumine tekitas kostjal

hageja suhtes usalduskriisi, kus hoiatamisega ei ole võimalik muuta või heastada juba toimunud

minetusi. Hoiatamisega ei olnud võimalik heastada hageja poolt tööandjale tekitatud kahju ja

tulevikus tekkida võivat kahju.

31. Kostja võis lepingu üles öelda etteteatamistähtaega järgimata (TLS § 97 lg 3). Kuna osad

hagejale etteheidetavad teod olid pöördumatud (abikaasaga töölepingu sõlmimine ja loata

kaugtöö tegemine), mida heastada ei ole sisuliselt võimalik, siis ei pea kostja taluma sellises

olukorras edasist koostööd hagejaga. Töösuhte sisuks ja eesmärgiks on töötaja poolt tasu eest

tööandja oodatava kvaliteediga töö tegemine ja kokkulepitud reeglite täitmine, mida hageja on

täitnud valikuliselt ja kohati teadvalt kohustusi rikkudes. Etteteatamise tähtaja jooksul ei saaks

sellises olukorras kumbki töölepingu pool heas usus oma eesmärke ja kohustusi täita.

32. Tööleping on lõpetatud mõistliku aja jooksul pärast ülesütlemise aluseks olevatest

asjaoludest teadasaamist (TLS § 88 lg 4). Tõendatud ei ole, et tööandja juhatus võis saada

objektiivset teavet hageja töökohustuste täitmise puudulikkuse kohta enne tööandja juhatuse

tellitud auditi valmimist. Kohus ei nõustunud hageja seisukohaga, et juhatus pidi informatsiooni

vajadusel ise hankima või sellest muul moel teada saama. Audit tööandja juures toimus

2020. aasta novembris ning auditi esimese etapi aruanne valmis 14.01.2021. Kostjataolise

ettevõtte tippjuhi osas järelevalve teostamiseks ja juhatuse otsuse langetamiseks on mõistlik

aeg 60-90 kalendripäeva, mida käesoleval juhul ei ole ületatud. Mida kõrgemal positsioonil juhi

suhtes järelevalvet teostatakse, seda ulatuslikum ja mahukam see üldjuhul on, ning kaaluka,

õige ja õiglase otsuse tegemiseks võib see juhtkonnal võtta pikema aja.

33. Lojaalsuskohustuse rikkumine (TLS § 15 lg 1) on töökohustuse oluline rikkumine. Sellest

tulenevalt puudub hagejal alus taotleda ülesütlemise tühistamist selle vastuolu tõttu hea usu

põhimõtetega (TLS § 106, § 92 lg 1 p 2). Lisaks ei saa põhjendada vastuolu hea usu põhimõttega

asjaoluga, et töötaja on kogu töösuhte jooksul oma lojaalsuskohustust rikkunud ning

töölepingut ebapiisavalt hoolsuskohustust järgides (mitte)täitnud. Seadusandja ei pea oluliste

perekondlike kohustuste all silmas pikaajalisi perekondlikke kohustusi, sh lapse kasvatamist

kolme aastaseks saamiseni, vaid lühiajalisi kohustusi, mille tõttu töötaja poolt töö tegemine

pikemas perspektiivis ei kannata (nt lapsega arsti juures viibimine, koolikatsete tegemine) ning

vajadusel on tööandjal võimalik töötaja lühiajalise eemalviibimise korral tööd ümber

korraldada ja oma tegevust jätkata.

34. Eeltoodust tulenevalt jäävad rahuldamata ka hageja nõuded töölepingu lõpetamiseks

(TLS § 107 lg 2) ning TLS § 109 lg 1 ja § 100 lg 5 alusel hüvitiste väljamõistmiseks.

35. Hageja palus kostjalt välja mõista töölepingujärgse hüvitise 12 kuu keskmise töötasu

ulatuses brutosummas 86 051,76 eurot. Vastav nõue jääb rahuldamata, kuna hüvitise

kokkuleppe on tõendamata. Hageja ei ole teadlikult esitanud töölepingut, millega ta võiks

tõendada hüvitisenõude põhjendatust. Asja materjalidest nähtub, et töölepingu eksemplar on

hageja valduses. Eluliselt usutav ei ole hageja kinnitus selle kohta, et kõnealune hüvitis kuuluks

igal juhul tasumisele, st ka juhul, kui töösuhe lõpetatakse tööandja algatusel töötaja rikkumise

2-21-12503

või usalduse kaotuse tõttu. Selline käsitlus oleks tööandja suhtes ebaõiglane ja vastuolus hea

usu ja mõistlikkuse põhimõttega (vt VÕS § 6 ja § 7; RKTKo 22.06.2001, 3-2-1-55-01; RKTKo

24.04.2013, 3-2-1-30-13, p 12).

36. Hageja alternatiivne nõue 135,13 euro saamiseks ei ole põhjendatud ega tõendatud. Hageja

viitab kulude alusena hagi lisale 7, milleks on mobiiliteenuseid pakkuva ettevõtte arve

2021. aasta jaanuari eest, kuid seda hageja osas summas 551,088 eurot. Kõnealune arve sisaldab

ka arvet kolmandate isikute telefonide ja muude teenuste eest, kuid ükski neist ei ole samas

summas, milles hageja isiklike kulude hüvitamist nõuab. Hagejal oli kokkulepe isiklike kulude

hüvitamiseks, mitte kolmandate isikute kulude hüvitamiseks. Hageja nõuet ei õigusta ka väide,

et varem on kulusid hüvitatud.

37. Kohus tuvastas, et hagejal on õigus saada 2021. aasta jaanuari eest töötasu 7350 eurot

(bruto) ning samuti on hagejal õigus kasutamata puhkuse hüvitise 466,66 eurot (bruto)

saamiseks. Kostja on esitanud menetlusliku tasaarvestuse vastuväite nii kohtueelses menetluses

(töölepingu ülesütlemisavalduses 01.02.2021) kui ka kohtumenetluses töötasu ja kasutamata

puhkusehüvitise osas (TLS § 78 lg-d 1 ja 3, VÕS § 197 lg 1, § 198). Kostja on selgitanud, et

hageja on võtnud kostjalt tööülesannete täitmisega seotud kulude ettemaksu kokku 6900 eurot

ega ole esitanud kuludokumente suuremas summas kui 301,82 eurot. Hageja kõnealusele kostja

väitele vastuväiteid ega ümberlükkavaid tõendeid esitanud ei ole. Kohus märkis, et kostja võis

tasaarvestada lõpparve, millesse kuulusid 2021. aasta jaanuari töötasu ja kasutamata puhkuse

kompensatsiooni nõue ning hageja poolt kulude ettemaksena võetud summaga (TLS § 78 lg 3).

Tasaaravestus tehakse pärast maksude ja maksete kinnipidamist, st netosummades (TrtRnKo

04.04.2018, 2-16-13106). Töölepingu ülesütlemisel tehtud tasaarvestuse tagajärjel võlgneb

hoopis hageja kostjale 444,91 eurot (s.o ettemaks 6900 eurot - esitatud kuludokumendid 301,82

eurot - lõpparve netosummas 6153,27 eurot = 444,91 eurot). Seega on hageja kuluhüvitise

nõuded alusetud.

38. Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda (tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS)

§ 162 lg 1).

Apellatsioonkaebus

39. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha asjas uus

otsus, millega hagi rahuldada. Hageja esitas apellatsioonkaebuse lisana uue tõendi (väljavõte

töötamise registrist). Hageja esitas ka taotluse tõendi kogumiseks. Hageja taotleb, et kohus

nõuaks Maksu- ja Tolliametilt välja andmed selle kohta, kes tegi kande hagejaga töölepingu

sõlmimise kohta töötamise registrisse. Hageja esitas taotluse tunnistajate (Q, Z, Õ)

ülekuulamiseks ning hageja vande all ülekuulamiseks.

40. Maakohus on ebaõigesti tuvastanud asjaolud ülesütlemisavalduse esitamise mõistliku aja

osas (sh abikaasa töölepingu osas jätnud üldse käsitlemata), samuti töökohustuste rikkumise,

kuluarvete alusetuse ning kaugtöö tegemise õiguse puudumise ja senise töökorralduse osas, mis

ei saa ette hoiatamata muutuda sobimatuks. Kohus ei ole lähtunud töötaja kui nõrgema poole

kaitsest ning on asjaolusid sisustanud põhjendamatult ja tõenditele viitamata tööandja kasuks.

41. Kohus on kohaldanud ebaõigesti TLS § 88 lg 1 p 5, § 16 lg 2 ja § 97 lg 3. Kohus leidis

ebaõigesti, et tööandja võis töölepingu üles öelda etteteatamistähtaega järgimata. Hageja

ametipositsioon ei ole aluseks etteteatamata ja hoiatamata ülesütlemiseks. Hagejale

etteheidetavad teod ei olnud pöördumatud. Kohus ei sisusta, milline üks episood piisab hageja

suhtes usalduse kaotuseks ning millised tõendid seda kinnitavad.

2-21-12503

42. Ülesütlemisavaldus on abstraktne ning konkreetsete töökohustuste rikkumisega seostamata.

Hageja töörežiim oligi kaugtöö – hageja elas Venemaal ja käis Eestis üksnes teatud päevadel.

Hageja töötas Eestis ja Venemaal ning tema tööülesanded olid täidetud. Kui tööandja oleks

soovinud, et hageja viibiks tööajal kogu aeg või rohkem Eestis, siis seda oleks saanud ja

pidanud avaldama enne ülesütlemisavalduse esitamist. Ebaõige on kohtu väide, et kokkuleppe

kohta täita töökohustusi kaugtööna tõendeid esitatud ei ole. Kohus jättis tööandja juures

kaugtöö tegemise tava kohta esitatud tõendi hindamata. Ebaõige on kohtu seisukoht, et töötaja

kohustust teha tööd tööandja juures ja tema vahenditega tuleb eeldada. Kohus oleks pidanud

tuvastama, et kuna tööandja ei esitanud tõendeid selle kohta, et kaugtööd ei tohtinud teha ja

töökoht pidi olema tööandja asukohas, siis oli kaugtöö lubatud, mitte vastupidi. Maakohus on

valesti sisustanud töötaja kahjuks COVID-19 pandeemia tõttu tekkinud liikumispiiranguid ja

üldist kaugtöö tegemise korraldust ettevõtetes, sh tööandja juures. Maakohus on kohaldatud

ebaõigesti TLS § 15 lg 1 p 2 ja § 20. Töötaja ei ole omaalgatuslikult ühepoolselt jätnud töökoha

asukohta ilmumata. Lisaks ei viibinud hageja tööandja asukohas, kuna täitis olulisi

perekondlikke ülesandeid.

43. Q töölepingust teadis tööandja rohkem kui mõistliku aja ette, kuid kohus ei ole selles osas

seisukohta võtnud. Q töötasu suurus nähtus töölepingust, mille alusel kanti registreering

töötamise registrisse. Juhatus või omanik ei saanud Q töölepingust teada alles 2020. aasta

keskel.

44. Kostja hüvitas ka hageja teise ettevõtte arveid. Tegemist on praktikas väljakujunenud

tavaga, mida aktsepteeriti pikema aja jooksul. Kohtu seisukoht, et „hageja selline käitumine

võis kostjale ühel hetkel ebausaldusväärsena näida ka siis, kui varem oli korduvalt sarnaselt

kulutusi hüvitatud“, ei ole hea usu põhimõttega kooskõlas ega õigusta töösuhte lõpetamist ilma

hoiatuse või etteteatamiseta.

45. Kohus jättis ebaõigesti välja mõistmata hüvitise hageja 12 kuu keskmise töötasu ulatuses,

s.o 86 051,76 eurot. Tööandja ei ole esitanud töölepingut, mis oli tööandja valduses, selleks, et

vabaneda hüvitise maksmisest. Kohus on teinud vale järelduse hageja võimaluste kohta

tööleping esitada. Kohus on ebaõigesti tuvastanud, et hageja töölepingu eksemplar on tema

valduses. Antud asjaolu oleks saanud tuvastada hagejalt seletuse võtmisega.

46. Kohus jättis kohaldamata või kohaldas ebaõigesti töövaidluse lahendamise seaduse (TvLS)

§ 45 lg-t 6. Hageja ei registreerinud ennast töötajana MTA töötamise registrisse.

47. Kohtu järeldused hagi lisast 7 (telefonikulude arve) on ebaõiged ja üllatavad. Tõendit ei ole

istungil uuritud. Kohus on vastavas osas rikkunud selgitamiskohustust ja teinud üllatava

lahendi.

48. Ebaõige on maakohtu väide, et hageja ei ole palunud tuvastada kostja tehtud tasaarvestuse

põhjendamatust. Hageja on tasaarvestusele vastu vaielnud, viidates, et ka tööandja ise kinnitab

ülesütlemisavalduses kuludokumentide esitamist, mida mõni rida hiljem juba eitab. Tööandja

on ülesütlemisavalduses märkinud, et töötajal on õigus saada kuluhüvitist ja töötaja

hüvitistaotluse summa oli 6182,22 eurot. Seega oleks tööandjal lõpparvest tasaarvestamise

õigus üksnes 415,96 euro (6598,18 – 6182,22 = 415,96) ulatuses. Lisaks ületas jaanuari

telefoniarve 551,09 eurot ettemakse. Maakohus ei ole hageja vastuväiteid tasaarvestusele

sisuliselt lahendanud ega tõenditega tutvunud. Kui tööandjal oli kahtlus esitatud arvete

korrektsuses, oleks ta pidanud andma hagejale võimaluse antud hüvitamistaotlust selgitada.

2-21-12503

Vastustaja seisukoht

49. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

hageja kanda. Kostja palus jätta hageja tõendite kogumise taotlused rahuldamata ja

apellatsioonkaebusega esitatud tõend vastu võtmata.

50. Kostja palus jätta apellatsioonkaebuse läbi vaatamata resolutiivosa taotluste p-de 1.2.2,

1.2.2.1 ning 1.2.2.2 osas (TsMS § 637 lg 1 p 6 ja § 643 lg 1). TLS § 100 lg 5 ja § 109 lg 1

sätestatud hüvitiste samaaegne nõudeõigus on välistatud (RKTKo 15.06.2022, 2-20-16369,

p 15.4). Kirjeldatud nõuete samaaegse esitamise välistatust selgitati hagejale ja tema esindajale

juba töövaidluskomisjoni istungil.

51. Hageja suhtes kehtis kõrgendatud usaldusstandard ja maakohus kohaldas õigesti TLS § 88

lg-d 3 ja 4 ning § 97 lg-t 3. Hageja kui ettevõtet juhtiv töötaja ei saa oodata, et pettuste

ilmnemisel tuleks teda vallandamise eelselt hoiatada ja töölepingu ülesütlemisest ette teatada.

Igal juhul puudunuks TLS § 97 lg-s 2 sätestatud etteteatamistähtaja järgimata jätmisel mõju

ülesütlemise kehtivusele (RKTKo 28.09.2016, 3-2-1-70-16, p 15 neljas lõik).

52. Hageja ei ole põhjendanud, millistel tõenditel saanuks kostja juhatus teada ülesütlemise

aluseks olnud asjaoludest enne auditi valmimist 14.01.2021 olukorras, kus kõik ettevõtte

töötajad kui teabe allikad allusid otse hagejale.

53. Töölepingu kohta valetamise tõttu on alusetu heita kohtule ette TvLS § 45 lg 6 rikkumist.

Pealegi sätestab eelviidatud norm töövaidluskomisjoni menetluskorda, mitte kohtu tegevust.

54. Hageja sõlmis abikaasa töölepingu „peadirektori asetäitja arenduse alal“ ametikohale, mida

hageja enda kinnitatud ettevõtte struktuur ette ei näinud. Abikaasa ei asunud töölepingu alusel

tööle, vaid esitas avalduse lapsehoolduspuhkusele jäämiseks. Kostjat hoiti hageja abikaasa

6000-eurosest töötasust teadmatuses kuni 2021. aasta jaanuarini. Selline töötasu on

ebatavaliselt kõrge, arvestades nii Eesti üldist elatustaset ja üldteadaolevaid keskmisi

töötasusid, kui ka kostja ettevõttes 2019. aastal makstud töötasusid ning kostja halba

majanduslikku seisukorda. Hagejal abikaasa töölepingut vormistada aidanud personalitöötaja

ei teadnud palgatingimustest ning hageja ettevõttesisese positsiooni tõttu ei saanudki kostja

juhatus palgatingimustest teada saada.

55. Väide, justkui hageja tööülesanded oleksid täidetud kaugtöö tulemusena Venemaalt, on

tõenditega sidumata. Hageja töövaidluskomisjonis esitatud kirjavahetus ei tõenda, et hageja

oleks sisuliselt juhtimisega tegelenud. Ühestki hageja tõendist ei ole võimalik järeldada, et

14.01.2021 laekunud auditi tulemused oleksid ebaõiged.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

56. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb osaliselt rahuldada. Ringkonnakohus

tühistab maakohtu otsuse resolutsiooni p 2, milles maakohus jättis töölepingu ülesütlemise

tühisuse nõude rahuldamata, ning jätab selle nõude läbi vaatamata (TsMS § 657 lg 1 p 4). Muus

osas tuleb apellatsioonkaebus jätta rahuldamata, kuid maakohtu otsuse põhjendusi tuleb muuta

ja täiendada (TsMS § 657 lg 1 p 2¹). Ringkonnakohus määrab kindlaks ka apellatsiooniastme

menetluskulude jaotuse. Kuna ringkonnakohus muudab maakohtu otsuse resolutsiooni, esitab

ringkonnakohus otsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse (TsMS § 654 lg 2 p 2²).

2-21-12503

57. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme

kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.

Käesolevas asjas jättis maakohus hagi täielikult rahuldamata (nii põhinõude kui ka

alternatiivnõuded) ning hageja esitas apellatsioonkaebuse maakohtu otsuse peale tervikuna.

Seega kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsust tervikuna.

58. Ringkonnakohus

märgib,

et

käesolevas

asjas

on

asjakohased

ka

poolte

Töövaidluskomisjonis esitatud tõendid ning kohus tugineb neile otsuse tegemisel. Arvestades,

et maakohtust ringkonnakohtusse saadetud töövaidluskomisjoni pabertoimik ei ole terviklik,

lähtub ringkonnakohus KIS-is ja digitoimikus olevatest töövaidluskomisjoni materjalidest,

kohtumenetluse osas (st alates 09.08.2021) lähtub ringkonnakohus pabertoimikutest.

59. Ringkonnakohus toob esmalt välja, mis on peamine vaidlusküsimus ja millised on hageja

nõuded ning jätab hageja tuvastusnõude läbi vaatamata.

59.1. Hageja leiab, et kostjal puudus õiguslik alus temaga TLS § 88 lg 1 p 5 alusel töölepingu

päeva pealt lõpetamiseks ning on esitanud nõude ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ning

nõuded kahju, hüvitiste ja viivise väljamõistmiseks. Alternatiivselt nõudis hageja töölepingu

ülesütlemise tühistamist TLS § 106 alusel ning esitas kostja vastu rahalised nõuded. Teise

alternatiivnõudena esitas hageja üksnes rahalised nõuded. Maakohus jättis kõik nõuded

rahuldamata. Apellatsioonkaebuses taotleb hageja maakohtu otsuse tühistamist ning hagi

rahuldamist ja on esitanud uuesti kõik maakohtus esitatud nõuded, sh tuvastusnõude töölepingu

ülesütlemise avalduse tühisuse tuvastamiseks.

59.2. Riigikohtu praktikast (RKTKo 21.12.2011, 3-2-1-136-11, p 26 ja 28.9.2016, 3-2-1-71-16,

p 12) lähtudes täpsustas ringkonnakohus 12.12.2023 istungil hageja tuvastusnõuet, selgitades,

et üldiselt puudub hagejal tuvastushuvi, kui hageja saab esitada sooritushagi, et kohustada

kostjat midagi tegema. Käesoleval juhul ongi hageja esitanud kostja vastu erinevad töölepingu

väidetavast ebaõigest lõpetamisest tulenevad rahalise hüvitise nõuded, mille kontrollimiseks

peab ringkonnakohus igal juhul ise hindama ülesütlemise kehtivust. Seega puudub vajadus

tühisuse tuvastamise nõude esitamiseks (ajamärge 00:12:49; II kd, tl 45 pöördel). Hageja vastas

kohtule, et tal ei ole tuvastusnõude esitamiseks eraldi huvi (ajamärge 00:15:00, samas). Kuigi

juba maakohus oleks sellises olukorras pidanud keelduma tuvastamisnõude menetlemisest

(TsMS § 371 lg 1 p 5) või hiljem jätma selle läbi vaatamata (TsMS § 423 lg 1 p 4), siis kuna

maakohus seda ei teinud, vaid lahendas nõude sisuliselt, tühistab ringkonnakohus maakohtu

otsuse resolutsiooni p 2 ning jätab nõude tuvastada hageja ja kostja vahel sõlmitud töölepingu

ülesütlemise tühisus läbi vaatamata (TsMS § 657 lg 1 p 4, § 425 lg 3).

60. Muus osas nõustub ringkonnakohus maakohtu lõppjäreldusega, et kõik hageja teised

nõuded, sh alternatiivnõuded, jäävad rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub lõppastmes, et

kostjal oli TLS § 88 lg 1 p 5, § 88 lg 3 ja § 97 lg 3 alusel õigus hagejaga tööleping ilma

varasemate hoiatusteta ja etteteatamistähtaega järgimata üles öelda lojaalsuskohustuse

rikkumise tõttu. Samas ei nõustu ringkonnakohus maakohtuga, et kõik kostja

ülesütlemisavalduses toodud põhjendused olid sel alusel ülesütlemiseks piisavad. Järgnevalt

vastab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse väidetele ning muudab ja täiendab osaliselt

maakohtu põhjendusi. Ringkonnakohus käsitleb esmalt, kas kostjal oli alus tööleping usalduse

kaotuse tõttu eelnevate hoiatusteta ja etteteatamisaega järgimata üles öelda, st kas hageja

rahalistel nõuetel kostja vastu on alust (I), teiseks käsitleb kohus hageja alternatiivset nõuet

töölepingu ülesütlemise tühistamiseks TLS § 106 alusel (II) ning lahendab seejärel hageja need

rahalised nõuded, mis kaasnevad kehtivalt tehtud ülesütlemisega (III). Viimasena jagab kohus

menetluskulud (IV).

2-21-12503

I Töölepingu ülesütlemine usalduse kaotuse tõttu

61. Kuigi kohtule ei ole esitatud kirjalikku töölepingut, on kostja kinnitanud, et töötamise

registri järgi töötas hageja kostja juures alates 01.04.2019 peadirektorina (vt nt hagiavalduse

p 2, I kd, tl 3 pöördel; kostja 12.04.2021 TVK-le esitatud vastus, dtl 263; kostja maakohtule

esitatud vastuse p 1.2.6, I kd, tl 45). 01.02.2021 ütles kostja hagejaga sõlmitud töölepingu TLS

§ 88 lg 1 p 5 ja § 88 lg 3 alusel üles ilma eelneva hoiatuse ja etteteatamiseta (dtl 208–211).

Selleks et tuvastada, kas hageja ülesütlemisele tuginevad nõuded on põhjendatud, tuleb hinnata

ülesütlemise formaalsete ja materiaalsete eelduste täidetust.

(i)

Formaalsete eelduste täitmine

62. Hageja ei ole vaidlustanud, et ta sai kirjalikult vormistatud ülesütlemisavalduse kätte

01.02.2021 (apellatsioonkaebuse p 6, II kd, tl 2), kuid leiab, et see ei sisaldanud piisavalt

põhjendusi,

et

kontrollida

materiaalsete

eelduste

täidetust.

Kostja

01.02.2021

ülesütlemisavalduses olid välja toodud järgmised etteheited (dtl 208–211).

62.1. Hageja rikkus TLS § 15 lg-s 1 nimetatud lojaalsuskohustust. Rikkumine seisnes selles, et

hageja eiras korduvalt tööandja seaduslikke korraldusi, ei täitnud nõuetekohaselt töökohustusi

(ei korraldanud igapäevatööd, ei täitnud eelarvet, ei juhendanud alluvaid, ei korraldanud

asjaajamises ja töökorralduses vajalike normdokumentide väljatöötamist).

62.2. Hageja ei teinud tööd kokkulepitud mahus, kohas ja ajal (TLS §15 lg 2 p 2). Hageja ei

töötanud kostja asukohas, vaid töötas omavoliliselt kodukontoris. Hageja viibis 2020. aastal

kontoris vaid loetud päevad, kuigi erikokkulepet tööaja paindliku kasutamise, kodutöö vms

kohta ei olnud. Tööandja huvi oli, et peadirektor viibiks kostja asukohas 8 tundi päevas ja 40

tundi nädalas.

62.3. Hageja sõlmis 12.08.2019 töölepingu oma abikaasa Qga, jättes töötasu suuruse kostjaga

kooskõlastamata ja kuritarvitades nii oma ametikohast tulenevaid õigusi (TLS § 88 lg 1 p 5).

Töölepingu sõlmimise päeval kirjutas Q avalduse lapsehoolduspuhkuse kasutamiseks kuni

03.03.2022, mistõttu sai kostja lepingust teada alles 2020. a keskel. Q töökoht – peadirektori

asetäitja arenduse alal – ei ole kostja struktuuris vajalik ning kostjal tekib Q tööle naasmisel

vajadus see koht koondada, mis toob kostjale kahju 16 056 eurot.

62.4. Usalduse kaotuse aluseks (TLS § 88 lg 1 p 5) pidas kostja ka seda, et hageja esitas

detsembris 2020 ja jaanuaris 2021 kostja raamatupidajale arved telefonikulude hüvitamiseks

6182,22 euro ulatuses. Hageja esitas hüvitamiseks oma ettevõtte F OÜ arved. Kostja leidis, et

hageja püüdis teda selliselt petta, kuna kostjal ei ole võimalik kontrollida kolmandale isikule

väljastatud arveid.

62.5. Ülesütlemisavalduses selgitas kostja, et TLS § 88 lg 3 alusel võib töölepingu üles öelda

ilma eelneva hoiatamiseta, kui töötaja ei saa kohustuse rikkumise erilise raskuse tõttu või muul

põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata. Kostja hinnangul rikkus hageja

kohustusi, mille täpne täitmine oli kostjale eelduseks töölepingu jätkamisel. Hageja sõlmis

kostjale kahjumliku töölepingu, üritas kostjat petta, ei teinud tööd kokku lepitud kohas ja ajal

ega täitnud oma kohustusi nõuetekohaselt, rikkudes lojaalsuskohustust. Seetõttu on kostjal

õigustatult põhjust eeldada, et hageja ei täida kohustusi ka edaspidi, ning ta ei näe võimalust

piirduda hoiatamisega.

2-21-12503

62.6. Kostja lähtus TLS § 97 lg-st 3, mille kohaselt võib tööandja töölepingu üles öelda

etteteatamistähtaega järgimata, kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või

mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kokkulepitud tähtaja või etteteatamistähtaja lõppemiseni.

62.7. Ülesütlemisavalduses on märgitud, et hagejal on õigus saada lõpparve 7816,66 eurot,

mille kostja tasaarvestab summadega, mille hageja on kostjale võlgu (esinduskulude ettemaks,

mille kasutamist õigustavaid dokumente ei ole hageja esitanud 6598,18 euro ulatuses).

63. Hinnates kostja ülesütlemisavaldust, ei nõustu ringkonnakohus hageja väitega, et

ülesütlemisavaldus ei sisaldanud piisavalt põhjendusi, et kontrollida materiaalsete eelduste

täitmist, ning et seetõttu ei olnud formaalsed eeldused täidetud. Kostja ülesütlemisavalduses on

hagejale etteheidetavad teod loetletud ning kostjal tööandjana oli õigus neid vaidluse tekkimisel

täiendavalt sisustada, mida kostja on töövaidluskomisjonis ja kohtumenetluses ka teinud (TLS

§ 95 lg 2). Hagejal töötajana on omakorda olnud võimalus kostja väidetule vastu vaielda. Seega

olid ülesütlemise formaalsed eeldused täidetud.

(ii)

Materiaalsete eelduste täitmine

64. Edasi tuleb hinnata eelkõige seda, kas kostjal oli alust lõpetada tööleping lojaalsuskohustuse

rikkumisest tuleneva usalduse kaotuse tõttu ning kas ta võis seda teha eelnevalt hoiatamata ja

etteteatamistähtaega järgimata. Maakohus pidas kõiki kostja ülesütlemisavalduses sisalduvaid

etteheiteid piisavaks töölepingu usalduse kaotuse tõttu ülesütlemiseks. Samuti märkis

maakohus, et kuigi käsitletud on mitut rikkumise episoodi, siis hageja kui peadirektori suhtes

usalduse kaotuseks piisab ka ühest episoodist, mis tõi kaasa hageja suhtes usalduse kaotuse.

Hageja leiab apellatsioonkaebuses, et lojaalsuskohustuse rikkumine ei saa olla nii abstraktne

kui ülesütlemisavalduses ning heidab maakohtule ette tõendite valikulist ja ebaõiget hindamist.

Samuti vaidleb hageja sisuliselt vastu kostja etteheidetele. Ringkonnakohus hindab järgnevalt

hagejale ette heidetud tegevusi ja tegevusetust, et tuvastada, kas ülesütlemiseks TLS § 88 lg 1

p 5 alusel oli alust.

65. Nagu eelnevalt märgitud, ringkonnakohus nõustub maakohtu lõppjäreldusega, et hagi jääb

rahuldamata, kuid leiab, et seda, et hagejale süükspandavad teod tingisid usalduse kaotuse ning

nende tegude raskuse tõttu või muul põhjusel ei saanud tööandjalt hea usu põhimõtte järgi

oodata eelnevat hoiatamist, on kostja tõendanud vaid osaliselt. Siiski ei nõustu ringkonnakohus

hageja väitega, et maakohus on rikkunud menetlusõiguse norme (TsMS § 436 lg-d 1-3, 438

lg 1), kuna kohtuotsusest ei saa aru, milliseid tõendeid kohus asjakohatuteks peab. Asjaolu, et

pool ei nõustu kohtu hinnanguga tõenditele, ei võrdu menetlusõiguse normide rikkumisega.

• Lojaalsuskohustuse rikkumine, tööülesannete mittenõuetekohane täitmine (TLS § 88

lg 1 p 5, § 15 lg 1, § 16)

66. Käesolevas asjas on kostja tuginenud töölepingu ülesütlemisel lojaalsuskohustuse

rikkumisele hageja poolt ja sellest tulenevale tööandja usalduse kaotusele (TLS § 88 lg 1 p 5 ja

TLS § 15 lg 1), samuti sellele, et hageja ei töötanud töölepingus ette nähtud kohas (TLS § 15

lg 2 p 2). Hageja väidab, et tegelikult on tööleping üles öeldud töökohustuste rikkumise tõttu

(TLS § 88 lg 1 p 3).

67. Ringkonnakohus selgitab, et õiguskirjanduses ja kohtupraktikas tunnustatakse, et

lojaalsuskohustuse rikkumine (TLS § 15 lg 1, § 16) võib anda tööandjale õiguse öelda tööleping

erakorraliselt üles usalduse kaotuse tõttu TLS § 88 lg 1 p 5 alusel (RKTKo 16.03.2016, 3-2-1-

187-15, p 12; vt ka TLS. Sotsiaalministeerium: Selgitused töölepingu seaduse juurde, lk 62).

2-21-12503

TLS § 15 lg-s 1 sätestatud töötaja kohustust täita oma kohustusi tööandja vastu lojaalselt aitavad

sisustada VÕS § 6 lg 1 (hea usu põhimõte) ja VÕS § 76 lg-d 1 ja 2 (kohustuse täitmine). Heas

usus käitumine tähendab, et töötaja täidab kohustusi tööandja huvisid arvestades ning väldib

oma tegevusega tööandja kahjustamist. Lojaalsuskohustuse rikkumine ilmneb mõne muu

kohustuse rikkumisel, sh kui töötaja teeb tööd hooletult, rikub kohustust teha tööd kokkulepitud

mahus ja kvaliteediga (TLS. Selgitused, lk 61–62). Riigikohus on selgitanud, et töötaja

lojaalsuskohustuse rikkumise ja seega ka tööandja töölepingu erakorralise ülesütlemise õiguse

kindlakstegemiseks tuleb mh hinnata töötaja hoolsuse määra TLS § 16 järgi. Töölepingu

täitmisel järgitav hoolsuse määr, mille järgimata jätmise korral vastutab töötaja lepingu

rikkumise eest, määratakse TLS § 16 lg 2 kohaselt tema töösuhte sisu järgi (RKTKo

16.03.2016, 3-2-1-187-15, p 12, 13). Seega saab töökohustuste rikkumine olla aluseks

töölepingu ülesütlemisele TLS § 88 lg 1 p 5 alusel.

68. Nagu juba eespool märgitud, ei ole kumbki pool käesolevas asjas kohtule töölepingut

esitanud, kuid ei ole vaidlust, et hageja asus kostja juures tööle peadirektorina ning et

28.07.2020 on kinnitatud hageja ametijuhend, kus on loetletud peadirektori peamised ülesanded

(dtl 166–168). Kostja täpsustas 12.12.2023 ringkonnakohtu istungil, et käesoleval juhul on

hageja töökohustuste ja lojaalsuskohustuse täitmise hindamisel olulised järgmised ametijuhendi

3. ptk-s loetletud kohustused: ettevõtte igapäevatöö korraldamine (p 2); ettevõttes sõlmitavate

lepingute seaduslikkuse ja otstarbekuse kontrollimine (p 7); alluvate juhendamine ning nende

tegevuse planeerimine ja kontrollimine (p 8); ettevõtte asjaajamise, sh dokumendihalduse jm

koordineerimine ja korraldamine (p 11) ning ettevõttesisese info liikumise korraldamine (p 12)

(ajamärge 00:25:20, II kd, tl 46).

69. Kostja on töövaidluskomisjonis ja kohtus sisustanud ülesütlemisavalduse etteheidet, et

hageja ei täitnud ametijuhendist tulenevaid ülesandeid juhatuse liikme 15.10.2020 algatatud

uurimisega (audit), mis valmis 14.01.2021 (nt kostja 12.04.2021 menetlusdokument, dtl 262–

271). Auditi tellimisega seoses nähtub toimikust, et 15.10.2020 on kostja juhatuse liige D

teatanud tegevjuhile Kle, et järgmisel päeval võtavad viimasega telefonitsi ühendust, ja hiljem

tulevad kohale, N ja P. B palus anda neile isikutele ülevaate kostja toodete müügi olukorrast

Baltikumis ning rääkida võimalikult avameelselt, kuna tegemist on usaldusväärsete isikutega

(dtl 692). P on isik, kes viis auditi läbi (vt ka dtl 758 kostja kvaliteedijuhi M kinnitus). Kostja

on esitanud ka 25.10.2020 WhatsAppi vestluse tõlke P ja kostja juhatuse liikme D vahel

(dtl 322–323). P sõnul kirjeldavad osakonnajuhatajad „olukorda kaosena, kus puuduvad

igasugused liikumisvektorid ja prioriteedid. Hulgaliselt on pudelikaelu, valitseb infopuudus,

puudub tellimuste kontekst. See tähendab, et osakonnad ei tööta mitte ühise eesmärgi nimel,

vaid igaüks endale.“ Samuti tõi P välja, et tal on kahtlused tooteid puudutava info osas, mh

„mitte keegi ei suutnud … vastata, miks toodab tehas just neid tooteid, mida toodab, ja millised

on turu vajadused. K ütles, et eelmistest omanikest ei jäänud midagi ning tooted said nad endale

päranduseks. Info on vananenud ja just sellepärast puudub tehasel üldine äristrateegia või

punane joon tegevuses ning kõik lepingud (sh D vitamiin) on tootmises miinusega.“

Ringkonnakohus leiab, et nende tõenditega on ümber lükatud hageja väide, et kõik töötajate

selgitused on koostatud tagantjärele kohtuvaidluse jaoks.

70. Kostja selgitas 12.04.2021 töövaidluskomisjonile esitatud vastuses (ja kordas hiljem

kohtumenetluses), et uurimise tulemusel selgus, et kõik enne 2020. a novembrit sõlmitud

lepingud on kahjumlikud, ületades oma tootmiskulusid, v.a Mucovit. Kostja märkis, et auditist

selgus, et ettevõttel oli lepinguid, mida hoiti vaid käibe näitamiseks, mitte tulu teenimiseks.

Kostja esitas 12.04.2021 vastuse lisana auditi venekeelse versiooni (dtl al 347) ja sealt valitud

lõikude tõlked eesti keelde (dtl 344). Auditi tõlkest nähtub, et esineb puudulik

kommunikatsioon töötajatega, kes ei tea, mis toimub tellimustega (viitega auditi lk 2); lahti on

2-21-12503

kirjutamata kogu osutatavate teenuste spekter ja puudub strateegiliste eesmärkide püstitamine,

mistõttu haarab ettevõte kinni kõigist sissetulevatest arendustellimustest ja kulutab palju ajalist

ja inimressurssi projektidele, mis ei ole kasumlikud (lk 6); puuduvad prioriteedid ja eesmärgid,

tellimused ei ole sihipärased, puudub läbipaistvus tehingute osas, tegevdirektor peab klientide

kontakte „isiklikuks omandiks“, kõigi ravimite edasimüüjatega on allkirjastatud kahjumlikud

lepingud (lk 11).

71. Hageja on heitnud ette, et kostja ei viidanud auditile oma ülesütlemisavalduses, kuid kohus

leiab, et kostja on ülesütlemisavalduses viidanud piisavalt puudustele juhtimises ning võis neile

täpsemalt viidata ka alles vaidluse käigus, st kostja saab kohtumenetluses tugineda auditi

järeldustele ning auditi käigus ja ka hiljem antud seletustele. Ringkonnakohus leiab, et asjaolu,

et auditi sisukorras on nimetatud turu-uuringuid ja brändiauditit (dtl 693), ei muuda asjaolu, et

auditi käigus hinnati ka ettevõtte juhtimist ja tuvastati eelnevalt välja toodud puudujäägid (vrd

hageja 12.12.2023 istungi väide auditi teistsuguse eesmärgi kohta, ajamärge 00:32:53, II kd, tl

46). Ringkonnakohus märgib siiski auditi lk 11 viite kohta „tegevdirektorile“ järgmist. Hageja

on kostja peadirektor ning kostjal ei olnud eraldi tegevdirektorit. See-eest oli kostjal tegevjuht

K (nt dtl 728, e-kirja all olev allkiri). Seega ei ole üheselt selge, kas etteheide „tegevdirektori“

kohta on mõeldud „peadirektori“ või „tegevjuhi“ kohta. Kuigi kostja on ka töövaidluskomisjoni

istungil (dtl 1030) ja mitmes oma menetlusdokumendis nimetanud hagejat tegevdirektoriks, ei

anna see ühest vastust sellele, keda auditis „tegevdirektori“ nime all silmas peeti. Eeltoodu ei

muuda asjaolu, et muud auditis välja toodud etteheited käivad peadirektori ametikohal töötava

hageja kohta.

72. Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et auditis toodud etteheiteid on võimalik siduda

peadirektori ametijuhendis toodud kohustuste täitmata jätmisega, kuna peadirektori ülesanne

oli tagada ettevõtte kui terviku sujuv ja korrektne töökorraldus, st osakonnaülene juhtimine ja

ettevõtte igapäevatöö toimimine. Selle asemel on auditiga tuvastatud segadus nii ettevõtte

sisemises juhtimises (kommunikatsioon töötajatega, osakonnad ei tee tööd ühise eesmärgi

nimel) kui ka ettevõtte kasumlikkuse poole püüdlemisel. Ringkonnakohus leiab seejuures, et

hagejale ei saaks otseselt ette heita konkreetse kasumi saavutamata jäämist või suuremat

kahjumit kui planeeritud, sest äritegevus sisaldab endas igal juhul riske, kuid etteheited

strateegiliste eesmärkide puudumise kohta, sh mittesihipäraste tellimustega tegelemine,

tehingute osas läbipaistvuse puudumine ning vaid kahjumlike lepingute sõlmimine ravimite

edasimüüjatega, on etteheited, mida saab teha peadirektorile, kellelt oodati ettevõtte

käimalükkamist. Auditiga saab lugeda tõendatuks, et hageja ei püstitanud 1,5 aasta jooksul

äriühingu tegutsemiseks selgeid eesmärke ega kujundanud strateegiat, kui veel novembris 2020

jäi audiitorile selgusetuks, miks toodab tehas just neid tooteid, mida toodab, ja millised on turu

vajadused, või miks on sõlmitud vaid kahjumlikke lepinguid.

73. Samuti toetavad kostja tellitud auditi järeldusi töövaidluskomisjoni menetluses esitatud

kostja töötajate seletuskirjad. Kostja tegevjuht K on 07.04.2021 seletuskirjas märkinud

hagejaga suhtlemise kohta, et hageja ise praktiliselt midagi ei algata ja vastab vaid lühidalt. K

väitel ei suhelnud hageja temaga kohati mitu nädalat, ajal kui ettevõttes oli kriis (dtl 322–323).

Kostja raamatupidaja J 07.04.2021 selgituse kohaselt oli tema suhtlus hagejaga alates 2020. a

märtsist üldjoontes selline, et hageja üksnes kinnitas talle raamatupidaja saadetud aruanded ja

arved, täpsustavaid küsimusi esitas väga harva (dtl 326–334). Ostu- ja logistikaosakonna

juhataja T sõnul ei olnud tema osakonnal veebruarist 2020 – veebruarini 2021 aktiivset kontakti

hagejaga. Hageja ei tegelenud tööprotsessidega, vaid üksnes kinnitas mõne arve tasumist.

Viimase sellise e-kirja sai T 2020. a kevadel. Tl ei olnud hagejaga koosolekuid ega kohtumisi

ei kohapeal ega e-lahenduste kaudu (dtl 341).

2-21-12503

74. Kohus leiab, et alates oktoobrist 2020 läbi viidud auditi, selle käigus kogutud töötajate

seletuste ja hiljem töövaidluskomisjonile esitatud töötajate selgitustega on piisavalt tõendatud,

et hageja ei täitnud tema kui peadirektori ametiülesandeid, mis sellise ametikoha puhul on

käsitletav lojaalsuskohustuse rikkumisena. Hageja rikkus lojaalsuskohustust, kuna ei täitnud

peadirektori ülesandeid temalt nõutavas hoolsuse määras (TLS § 16 lg 1). TLS § 16 lg 2

kohaselt töölepingu täitmisel järgitav hoolsuse määr, mille järgimata jätmise korral töötaja

vastutab lepingu rikkumise eest, määratakse tema töösuhte järgi, arvestades tööandja tegevuse

ja töötaja tööga seotud tavalisi riske, töötaja väljaõpet, ametialaseid teadmisi, mida nõutakse

töö tegemiseks, samuti töötaja võimeid ja omadusi, mida tööandja teadis või teadma pidi

(RKTKo 16.03.2016, 3-2-1-187-15, p 12, 13). Arvestades, et hageja oli kostja peadirektor, oli

tema hoolsuse määr ettevõtte tippjuhina kõige kõrgem, st ta pidi olema tööandjale täiesti

lojaalne, täitma tööülesandeid täie pühendumusega ning teistele töötajatele eeskujuks olles.

Hageja selliselt ei käitunud. Kuigi hageja on töövaidluskomisjonile ja kohtumenetluses esitanud

juhuslikke e-kirju tõendamaks, et ta suhtles töötajatega ning tellijatega (nt dtl 187–192, 135–

164, 122–132), ei lükka ringkonnakohtu hinnangul alluvate või potentsiaalsete tellijatega

suhtlemine ümber kostja läbiviidud auditi järeldust selle kohta, et kuni novembrini 2020 oli

kostja sõlminud vaid kahjumlikke lepinguid, samuti muid eelnevalt välja toodud auditis

tuvastatud etteheited.

75. Ringkonnakohus peab usutavaks kostja ringkonnakohtu 12.12.2023 istungil selgitatut, et

audit telliti seetõttu, et selleks ajaks olid kostja juhatuse liikmeni (D, kes resideerus peamiselt

Moskvas) jõudnud signaalid, et ettevõttel ei lähe hästi (ajamärge 00:19:35, II kd, tl 45 pöördel

– 46). Kostja selgitas, et algselt oli juhatusel hageja suhtes suur usaldus ja hageja igapäevase

tegevuse kontrolli ei peetud oluliseks, kuna hageja oli varem olnud kostja osanik ja juhatuse

liige, mistõttu ta võetigi kostja peadirektoriks (samas). Ringkonnakohus leiab, et olukorras, kus

hageja pidi ettevõtte (uuesti) käima lükkama, ei olnudki võimalik tema ametiülesannete täitmist

kohe kontrollida ja hinnata. Ringkonnakohus leiab, et mõistetav on ka see, et kostja ootas ära

auditi valmimise 14.01.2021. Kuna kostja ütles hagejaga sõlmitud töölepingu üles pool kuud

pärast auditi valmimist, peab ringkonnakohus seda mõistlikuks ajaks töölepingu ülesütlemiseks

pärast seda, kui kostja ülesütlemise aluseks olnud asjaoludest teada sai (TLS § 88 lg 4).

76. Samuti nõustub ringkonnakohus kostjaga, et kuigi hageja oli kostja peadirektor üle 1,5 aasta

ja selle ajal jooksul talle varem juhtimisalaseid etteheiteid ei tehtud, siis tulenevalt etteheidete

sisust (vt eespool p-d 68–74) ei olnud pärast nende auditiga tuvastamist vaja hagejat esmalt

hoiatada (TLS § 88 lg 1 p 3 teine lause). Riigikohus on nõustunud, et eelnevat hoiatamist ei ole

selle sätte kohaselt vaja, kui töötaja ei saa rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda

hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata. Sellise rikkumisega on eelkõige hõlmatud

võlaõigusseaduse (VÕS) § 116 lg 2 p-des 2-4 sätestatud asjaolud (VÕS § 196 lg 2). Riigikohtu

arvates võimaldab TLS § 88 lg 3 teine lause jätta töötaja hoiatamata ka juhul, kui hoiatamisega

ei ole võimalik saavutada eesmärki anda töötajale võimalus oma käitumist parandada (vt ka

RKTKo 21.06.2017, 3-2-1-65-17, p 18). Seega, kui töötaja on käitunud viisil, mis põhjustas

tööandja usalduse kaotuse tema vastu, tuleb asjaolude kohaselt hinnata, kas töötaja sai oodata,

et tööandja teda enne töölepingu ülesütlemist hoiataks (RKTKo 16.03.2016, 3-2-1-187-15, p

12–13). Käesoleval juhul saab nõustuda, et hoiatust hagejale enne töölepingu ülesütlemist

tegema ei pidanud, kuna peadirektori tööülesannete täitmise käigus ettevõttes tekitatud kaos tõi

kostja juhtkonnas hageja suhtes kaasa usalduse kaotuse, mida heastada ei oleks olnud võimalik.

Samal põhjusel ei oleks käesoleval juhul kohaldatav TLS § 88 lg 2 esimene lause, mis näeb

ette, et enne töölepingu ülesütlemist, eelkõige TLS § 88 lg 1 p-des 1 ja 2 nimetatud alusel, peab

tööandja pakkuma töötajale võimaluse korral teist tööd. TLS § 88 lg 2 teise lause järgi pakub

tööandja töötajale teist tööd, kui muudatused ei põhjusta tööandjale ebaproportsionaalselt suuri

kulusid ning teise töö pakkumist võib asjaolusid arvestades mõistlikult eeldada. Käesoleval

2-21-12503

juhul ei saanud mõistlikult eeldada, et peadirektorile, kelle suhtes tööandja on kaotanud

usalduse, pakutakse mõnda muud töökohta.

77. Samuti leiab ringkonnakohus, et eelnevalt toodud asjaoludel võis kostja öelda töölepingu

üles etteteatamistähtaega järgimata, kuna kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei

võinud mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kokkulepitud tähtaja või etteteatamistähtaja

lõppemiseni (TLS § 97 lg 3). Hagejale ette heidetud tegude puhul ei ole ette kujutatav, et kostja

oleks soovinud hageja jätkamist peadirektorina veel ühe kuu vältel.

• Töö tegemise koht (TLS § 15 lg 2 p 2)

78. Hageja on apellatsioonkaebuses maakohtule ette heitnud, et maakohus pidas

töötajapoolseks rikkumiseks ka töö tegemist väljaspool töökohta ega võtnud arvesse, et hageja

käis kogu aeg Eesti ja Venemaa vahet ning et kostja ei heitnud hagejale seda kordagi ette.

79. TLS § 15 lg 2 p 2 järgi peab töötaja tegema tööd kokkulepitud mahus, kohas ja ajal. TLS

§ 20 järgi peab töötaja tööülesandeid täitma tööandja tegevuskohas, mis on töösuhtega kõige

rohkem seotud, kui töö tegemise koht ei ole kokku lepitud. Eeldatakse, et töö tegemise koht

lepitakse kokku kohaliku omavalitsuse üksuse täpsusega.

80. Käesolevas asjas ei ole esitatud kohtule poolte allkirjastatud töölepingut, mistõttu ei ole

üheselt tuvastatav, kuidas töötamise koht poolte vahel kokku lepitud oli. Hageja 23.04.2019 e-

kirjaga kostjale saadetud töölepingu projekti p-s 3.6 on tööülesannete täitmise kohaks märgitud

Tallinn (dtl 298–303). Kuna tegemist ei ole allkirjastatud lepinguga ning ei ole teada, kas

hagejaga kirjalikult sõlmitud leping on samal põhjal, siis ei tõenda see leping hageja

tööülesannete täitmise kohta. Lisaks oli kostja tehase asukoht Viimsis, mitte Tallinnas. Siiski

ei ole ka hageja ise väitnud, et pooled leppisid kokku kaugtöös, vaid pigem tugines hageja

sellele, et ta käis pidevalt Eesti ja Venemaa vahet, seega oli see tavapärane ning kostja talle

selle kohta märkusi ei teinud. Ka kostja möönis ringkonnakohtu istungil, et hageja töötas

mõlemas riigis ka enne märtsi 2020, st enne COVID-19 pandeemia algust (ajamärge 00:34:23,

II kd, tl 46 pöördel). Kostja väitel ei olnud selles probleemi enne, kui selgus, et ettevõtte

juhtimisega. Peadirektor oleks pidanud sellises olukorras olema kohapeal (ajamärge 00:35:20,

samas).

81. Ringkonnakohus leiab, et kuigi hageja ei ole tõendanud, et töölepingus oli kokku lepitud

kaugtöös, ning kostja ei ole tõendanud, et töö tegemise koht oli 40 tundi nädalas Viimsi tehases

kohapeal, siis asjaolu, et hageja ei olnud 1,5 aasta vältel pidevalt kontoris, pidi olema kostjale

teada ka varem kui jaanuaris 2021. Kui selline töökorraldus ei sobinud, oleks kostja pidanud

tegema hagejale selle kohta varem hoiatuse. Ringkonnakohus leiab, et olukorras, kus kostja ei

olnud hagejale varem kaugtööd ette heitnud, ei saa selline minetus olla aluseks töölepingu

erakorraliseks ülesütlemiseks ilma eelneva hoiatuseta. Selles osas muudab ringkonnakohus

maakohtu põhjendusi.

82. Samas leiab ringkonnakohus, et see, et hageja viibis 2020. aastast suurema osa Venemaal,

võis negatiivselt mõjutada hageja töökohustuste täitmist ning tuua seeläbi kaasa tööandja

usalduse kaotuse, kuna hageja ei täitnud kohustust käituda kostja suhtes lojaalselt. Arvestades,

et kostja juhatuse liige asus Moskvas, ning hageja oli kostja ettevõtte kõrgeim juht, saab seda,

et hageja ei pidanud vajalikuks juhtida halvas seisus ettevõtet sisuliselt üldse kohapealt, võtta

hageja kahjuks arvesse hageja kui peadirektori hoolsuskohustuse hindamisel (vt eespool p 74).

Nimelt viibis hageja kostja tegevjuhi K seletuse järgi kontorist eemal alates märtsist 2020, käis

kontoris korra juulis („vist 06.07“), augustis käis Eestis, aga kontorisse viiruse tõttu ei jõudnud,

2-21-12503

ning oktoobris oli 2-3 päeva (viimast korda) ka kontoris (dtl 290). Ringkonnakohtu istungil

avaldas kostja lepinguline esindaja, et hageja oli uksekaardi järgi viimast korda Viimsi tehases

05.09.2020 (ajamärge 00:36:37, II kd, tl 46 pöördel). Hageja ei ole neid väiteid sisuliselt

vaidlustanud, märkides vaid, et kui hageja oli Eestis, siis ta käis ka kontoris (ajamärge 00:37:37,

samas). Sõltumata sellest, kas hageja käis kostja asukohas viimast korda paar päeva septembris

või oktoobris, on tuvastatud, et hageja viibis kostja kontoris/tehases mitme kuu tagant vaid

mõned päevad. Sellist käitumist saab koosmõjus auditi negatiivsete tulemustega hinnata kui

käitumist, mis ei ole kooskõlas TLS § 15 lg-ga 1 ja §-ga 16.

Ringkonnakohus lisab siinkohal, et hageja väited, et ta pidi Venemaale jääma perekondlikel

põhjustel, st oma abikaasa ja väikese lapse juurde, ei ole asjassepuutuvad. Kui hagejal ei olnud

neil põhjustel võimalik oma tööülesandeid kohaselt täita, siis oleks ta pidanud kostjat sellest

teavitama ning pooled oleksid saanud arutada, kas hageja saab sellisel juhul jääda tegutsema

kostja peadirektorina.

• Töölepingu sõlmimine abikaasaga

83. Kostja heitis ülesütlemisavalduses hagejale ette ka seda, et hageja sõlmis 12.08.2019 oma

abikaasa Qga töölepingu 6000 euro suuruse palgaga kohale, mida kostja struktuuris ei olnud.

Hageja pidas seda teoks, mis annab aluse usalduse kaotuseks (TLS § 88 lg 1 p 5). Maakohus

nõustus kostjaga, et kooskõlastamata ja enda ametikohast tulenevaid volitusi kuritarvitav

tegevus võib anda aluse usalduse kaotuseks. Hageja rõhutab apellatsioonkaebuses, et tal olid

kõik volitused sellise töölepingu sõlmimiseks ning kostja oli lepingust teadlik algusest peale.

Seega ei toimunud sel alusel ülesütlemine hageja väitel mõistliku aja jooksul.

84. Ringkonnakohus nõustub, et hagejal oli volitus mh töölepingute sõlmimiseks, kuna

16.05.2019 on kostja juhatuse liige S andnud hagejale volikirja kostja esindamiseks, sh

lepingute sõlmimiseks (dtl 206). Siiski ei tähenda volitus kostja nimel lepinguid sõlmida seda,

et hageja ei pidanud töölepinguid või muid lepinguid sõlmides lähtuma hoolsuskohustusest

tulenevast põhimõttest lähtuda tööandja kasust. Ringkonnakohus leiab, et Qga sõlmitud

tööleping ei olnud kostja huvides (kostja struktuuris ei olnud sellist ametikohta, Q ei töötanud

reaalselt, vaid jäi kohe töölepingu sõlmimise järgselt lapsehoolduspuhkusele, temaga sõlmitud

lepingus oli lepitud kokku kordi kõrgemas töötasus kui teistel töötajatel ning Q tööle naasmisel

oleks kostjal tekkinud kohustus tasuda 6000-eurost kuupalka või Q koondada ja tasuda

koondamishüvitist) ning sellise lepingu sõlmimine võiks põhimõtteliselt olla aluseks usalduse

kaotusele. Käesoleval juhul see usalduse kaotuse aluseks olla ei saa. Nimelt on kostja ise

möönnud, et kostja hilisem juhatuse liige D (kostja osanik) oli teadlik Qga töölepingu

sõlmimise faktist (12.12.2023 ringkonnakohtu istung, ajamärge 00:39:54, II kd, tl 46 pöördel,

vt ka M 07.04.2021 seletuskiri, dtl 283). Seega fakt, et hageja sõlmis 12.08.2019 ebavajaliku

lepingu struktuuris mitteoleva koha täitmiseks isikuga, kes reaalselt tööle ei asunud ja kostjale

kasulik ei olnud, oli kostjale teada juba augustis 2019.

85. Isegi kui vastaks tõele, et kostja juhatuse liige arvas, et Qga sõlmitud tööleping on sõlmitud

sümboolse tasuga ning kostja sai töölepingus sätestatud töötasu suurusest (6000 eurot) teada

alles jaanuaris 2021, mil valmistati ette hagejaga töölepingu lõpetamist (vt M 14.08.2019 e-kiri

hagejale, dtl 1066; 12.12.2023 ringkonnakohtu istung, ajamärge 00:39:54, 00:43:47, II kd,

tl 47), siis ei anna see ringkonnakohtu hinnangul alust usalduse kaotuseks. Kostja on olnud nõus

fiktiivse töölepingu sõlmimisega sotsiaalhoolekandelistel põhjustel. Pelgalt töötasu suurus ei

anna alust väita, et hageja pettis kostjat. Arvestades, et kostja juhatuse liige teadis asjaomase

lepingu sõlmimise faktist, oli juhatuse liikmel igal ajahetkel võimalik selle lepingu tingimusi

kontrollida.

2-21-12503

86. Eeltoodust tulenevalt ei nõustu ringkonnakohus kostja ega maakohtuga, et Qga töölepingu

sõlmimise episood sai olla 01.02.2021 töölepingu ülesütlemisel usalduse kaotuse aluseks.

Ringkonnakohus muudab selles osas maakohtu põhjendusi.

• Telefonikulude hüvitamine

87. TLS § 88 lg 1 p 5 nimetatud teoks pidas kostja ka seda, et hageja esitas detsembris 2020

kostja raamatupidajale arved telefonikulude hüvitamiseks 6182,22 euro ulatuses, st jaanuari

kuni detsembri 2020 telefoniarved, mis olid esitatud hageja ettevõttele F OÜ (vt perioodi

täpsustuse kohta ka 12.12.2023 ringkonnakohtu istung, ajamärked 00:45:28, 00:47:16, II kd, tl

47). Kostja leidis, et hageja püüdis teda selliselt petta, kuna tegemist ei olnud hageja kantud

kuludega, vaid F OÜ-le esitatud arvetega. Maakohus nõustus kostjaga. Hageja omakorda leiab,

et kui varem selliseid arveid aktsepteeriti, siis oleks tulnud hagejale anda vähemalt tähtaeg

selgitamiseks.

88. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja kui kostja töötaja telefonikulud kuulusid hüvitamisele.

Samuti on kostja ringkonnakohtu istungil möönnud, et 2019. aastal on kostja (eelmine

raamatupidaja) hüvitanud hagejale analoogsed arved, kuid et hagejale selgitati, et ta peab

registreerima oma töötelefoni kostja nimele (ajamärge 00:49:18, II kd, tl 47; vt ka J seletuskiri,

dtl 336–339). J seletuskirjast nähtub ka see, et hageja oli võtnud kostjast ettemaksu (6900

eurot), mille katteks ei olnud 6597,48 euro ulatuses kuludokumente esitatud. Vastuseks J

17.12.2020 e-kirjale esitaski hageja kuludokumentidena asjaomased telefoniarved 6182,22 euro

ulatuses (neid arveid hageja töövaidluskomisjonile ega kohtule esitanud ei ole).

89. Ringkonnakohus leiab, et kui hageja esitas detsembris 2020 kostjale oma telefoniarved

kogu 2020. aasta eest, siis ei saanud tava teise äriühingu arvete hüvitamise osas väga pikalt

kestnud olla, arvestades, et hageja asus tööle aprillis 2019. Samuti nähtub J seletuskirjast, et ta

on hagejale selgitanud, et telefoninumber tuleb kanda üle kostja nimele, et kostja ei kaotaks

käibemaksu (dtl 336–339). Hageja on jaanuaris 2021 raamatupidajale vastanud, et „see on minu

isiklik telefon ja seda ma ei registreeri enam teise firma arvele, kuna seal on tehtud Telia poolt

spetsiaalselt minule mõeldud allahindlused“ (dtl 337–338). Seega on kostja selgitanud hagejale,

et selliseid telefonikulusid ei hüvitata, kuid hageja on jäänud esitatud nõude juurde, milleks olid

F OÜ-le esitatud arved.

90. Siiski leiab ringkonnakohus, et asjaomaste arvete esitamist ei saa pidada TLS § 88 lg 1 p 5

mõttes pettuseks, kui 2019. aastal hageja kulusid sel moel hüvitati. Seega ei annaks see episood

eraldiseisvana alust töölepingu eelneva hoiatuseta ülesütlemiseks ning ringkonnakohus muudab

selles osas maakohtu põhjendusi. See aga ei tähenda, et hagejal on õigus nõuda kostjalt selliste

kulude hüvitamist (vt allpool al p 104). Samuti näitab hageja käitumine (keeldumine korrektsete

arvete esitamisest) hageja suhtumist kostja huvidesse, sh kinnitab, et hageja ei käitunud ka

üldiselt tööandja suhtes lojaalselt ega pidanud silmas tööandja kasu (esitas kuludokumente, mis

käibemaksu arvestuses oleksid kostjale ebasoodsad).

91. Eeltoodust tulenevalt asub ringkonnakohus seisukohale, et kuigi mitte kõik 01.02.2021

ülesütlemisavalduses toodud põhjendused ei olnud piisavad usalduse kaotuse tõttu töölepingu

ülesütlemiseks, oli kostjal piisav alus hagejaga töölepingu sel alusel ülesütlemiseks (vt eespool

otsuse p-d 68–74, 82) ning kostja tegi seda mõistliku aja jooksul rikkumisest teadasaamisest

(p 75). Arvestades, et tegemist oli piisavalt raske rikkumisega, oli kostjal õigus öelda tööleping

01.02.2021 üles ilma eelneva hoiatuseta (TLS § 88 lg 3) ning etteteatamistähtaega järgimata

(TLS § 97 lg 3) (eespool p-d 76–77). Seega nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et hagejaga

sõlmitud tööleping on kehtivalt alates 01.02.2021 üles öeldud.

2-21-12503

92. Eelnevast tulenevalt on maakohus õigesti asunud seisukohale, et puudub alus hageja

rahaliste nõuete rahuldamiseks, sh nõue alates 02.02.2021 kuni kohtuotsuse jõustumiseni

saamata jäänud töötasu saamiseks, ning nõuded, mis põhinevad TLS § 100 lg-l 5 (ühekuuline

etteteatamine) ja TLS § 109 lg-l 1 (töölepingu lõpetamine kohtus või töövaidluskomisjonis).

Kuna hageja rahalised nõuded ei kuulu rahuldamisele, ei kuulu rahuldamisele ka viivisenõuded.

II Alternatiivnõue töölepingu ülesütlemise tühistamiseks

93. Hageja on alternatiivselt tuginenud TLS §-le 106, mille järgi võib töötaja 30 kalendripäeva

jooksul arvates ülesütlemisavalduse saamisest esitada kohtule hagi või töövaidluskomisjonile

avalduse kehtiva ülesütlemise vaidlustamiseks vastuolu tõttu hea usu põhimõttega, välja

arvatud, kui tööandja ütles lepingu üles töötajapoolse töölepingu rikkumise tõttu.

94. Käesoleval juhul on ringkonnakohus leidnud, et hagejaga 01.02.2021 töölepingu

ülesütlemine oli kehtiv, seega peab ringkonnakohus lahendama ka hageja alternatiivnõude.

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kuna tööleping lõpetati töötajapoolse töölepingu

rikkumise tõttu, siis ei saa hageja sellele alusele tugineda (TLS § 106 lause lõpp). Käesoleval

juhul on tuvastatud, et töölepingu lõpetamine usalduse kaotuse tõttu oli põhjendatud ning

usalduse kaotuse tingis hagejapoolne töökohustuste rikkumine. Ringkonnakohus on juba

selgitanud, et lojaalsuskohustuse rikkumine on samuti käsitatav töökohustuse rikkumisena. Ka

õiguskirjanduses on selgitatud, et töötaja ei saa ülesütlemist vaidlustada tuginedes vastuolule

hea usuga, kui tööandja on töölepingu üles öelnud põhjusel, et töötaja rikkus lepingut. Hea usu

põhimõtte rakendamise eesmärk on töötajale ülesütlemisega kaasneva ebaõiglase tagajärje

ärahoidmine, mis ei saa tulla kõne alla, kui töötaja on ise lepingu rikkumisega põhjustanud

lepingu ülesütlemise (TLS. Selgitused, lk 198, 199).

95. Ka ei nõustu ringkonnakohus hagejaga, et TLS § 92 lg 1 p 2 välistas temaga töölepingu

ülesütlemise, kuna ta täitis Venemaal olulisi perekondlikke kohustusi. Ringkonnakohus

nõustub maakohtuga, et see säte ei tähenda lapse kasvatamist kolme aastaseks saamiseni, ega

seda, et hagejaga ei võiks töölepingut lojaalsuskohustuse rikkumise ja usalduse kaotuse tõttu

lõpetada.

96. Eelnevast tulenevalt ei ole alust hageja alternatiivnõudega koos esitatud rahaliste nõuete

rahuldamiseks (vt eespool p 92 nimetatud taotlused).

III Hageja muud hüvitisenõuded

97. Ringkonnakohus on juba tuvastanud, et kuna hagejaga sõlmitud tööleping lõppes

01.02.2021 ülesütlemisest, siis puudus hagejal alus nõuda alates 02.02.2021 kuni kohtuotsuse

jõustumiseni saamata jäänud töötasu, samuti on õigesti jäetud rahuldamata hageja TLS § 100

lg-l 5 ja § 109 lg-l 1 põhinevad hüvitisenõuded ning seonduvad viivisenõuded (vt eespool p 92

ja 96). Kuna hageja on vaidlustanud maakohtu otsuse tervikuna, hindab ringkonnakohus

järgnevalt ka hageja nõuet 12 kuu töötasu suuruses hüvitise saamiseks ning lõpparvega

seonduvat.

• 12 kuu töötasu suurune hüvitis

98. Hageja on esitanud eraldi nõude 12 kuu töötasu ehk 86 051,76 euro saamiseks ja

viivisenõude alates 04.03.2021. Hageja väidab, et temaga sõlmitud kirjalik tööleping sisaldas

sellise hüvitise maksmise kohustust sõltumata sellest, mis alusel tööleping lõpetatakse. Hageja

tugineb sellele, et TLS § 5 lg 5 kohaselt säilitab tööandja töölepingu andmed ja teabe andmete

2-21-12503

edastamise või vastuvõtmise kohta töölepingu kehtivuse ajal ning kümme aastat töölepingu

lõppemisest arvates. Samuti tugineb hageja TvLS § 45 lg-le 6, mille kohaselt, kui seadusest

tuleneb poole kohustus säilitada tõendeid või andmeid, ning pool töövaidluskomisjonile neid

põhjuseta ei esita, võib vastaspoole väiteid tõendi või andmete sisu kohta lugeda tõendatuks.

Hageja leiab, et kuna kostja ei ole esitanud hageja töölepingut, saab hageja väited töölepingu

tingimuste, sh 12-kuulise hüvitise kokkuleppe osas lugeda tõendatuks.

99. Esiteks vastab ringkonnakohus siinkohal kostja pärast töölepingu ülesütlemist esile toodud

väitele, et ülesütlemiseks andis aluse ka hageja pettus seoses töölepinguga. Kostja väidab, et

hageja on oma töölepingud ära kaotanud selleks, et tugineda asjaolule, et kostja peab hageja

töölepingut säilitama, ning kui kostja seda teinud ei ole, saab lähtuda hageja väidetud

töölepingu tingimustest (nt kostja 12.04.2021 vastus töövaidluskomisjonile, dtl al 262;

02.09.2021 vastus kohtule, I kd, tl 44 – pöördel – 45 pöördel). Ringkonnakohus leiab, et kostja

ei saa sisustada töölepingu ülesütlemist tagantjärele selle väitega. 01.02.2021, kui kostja

hagejaga töölepingu lõpetas, oli kostjal teada, hagejaga sõlmitud kirjalikku töölepingut leitud

ei ole. Kostja ei heitnud ülesütlemisavalduses hagejale töölepingu kaotamist ette. Samuti ei ole

kostja ka kohtumenetluses tõendanud, et just hageja kaotas ära tööandjale kuuluva eksemplari

hageja töölepingust.

100. Eeltoodust hoolimata nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et hageja ei ole tõendanud, et

tal on alust nõuda kostjalt 12 kuu töötasu suurust hüvitist. Ringkonnakohus nõustub, et töötaja

kui nõrgema poole kaitseks on sätestatud, et tööandja peab säilitama töölepingu andmeid.

Käesoleval juhul on aga hageja ise väitnud, et pooled sõlmisid kirjaliku töölepingu kahes

eksemplaris, millest tema kui töötaja eksemplar on tema enda käes hoiul. Täpsemalt on hageja

29.01.2021 e-kirjas vastanud kostja juhatuse liikmele järgmist (dtl 274): „Täpselt nii,

töölepingud peavad olema igasuguste eranditeta ettevõttes (vastavalt registrile) ning neid

hoitakse kas kaadriosakonnas või seifis (peadirektori kabinetis) nõuetekohasel viisil. See, mida

Anna ütles, et „mina hoian oma lepingut (erandkorras) oma käes“, tähendab seda, et 1

eksemplari hoitakse firmas seifis („minu kabinetis“, millele omavad juurdepääsus tegevdirektor

/ sekretär / raamatupidaja / teised sekretäri registris olevad isikud) ja 2. eksemplar on töötaja

käes (nii nagu kõigil teistel - on minu käes isiklikult hoiul). Kuna ma ei viibi praegu sunnitud

asjaoludel (piiride sulgemine COVID-19 pandeemia tõttu) VF-s, ei saa ma ka saata Teile

skaneeritud

dokumenti,

mis

asub

füüsiliselt

EL

territooriumil“.

22.06.2021

töövaidluskomisjoni istungil väitis hageja komisjonile, et tööleping on „kas kodus sahtlis,

töökohas sahtlis või seifis. Loogilline, et mõlemad olid seifis. Ei kandnud dokumente kaasas

igapäevaselt“ (dtl 1028-1029).

101. Eeltoodust nähtuvalt on hageja esmalt (jaanuaris 2021) kinnitanud, et tema töölepingu

eksemplar on tema käes. Kuigi hageja e-kiri on vastuoluline selles osas, et ta väidab, et ei viibi

Vene Föderatsioonis, kuid ei saa saata EL-i territooriumil olevat töölepingut, on ta siiski

kindlalt kinnitanud töölepingu tema enda käes olekut. Alles töövaidluskomisjoni istungil on

hageja tulnud välja versiooniga, et see võib tal olla ka töökohas sahtlis või seifis.

Ringkonnakohtu istungil väitis hageja lepinguline esindaja, et ka hageja enda leping oli kostja

juures seifis, kuna seda oli seal hea turvaline hoida (ajamärge 00:16:58, II kd, tl 45 pöördel).

Ringkonnakohus leiab, et hageja väited on vastuolulised ning ta on oma väiteid menetluse

käigus muutnud. Kui hageja oleks leidnud, et töölepingu töökohas hoidmine on kõige

turvalisem, siis ei oleks ta varem väitnud, et see on ta enda käes. Ei ole usutav, et isik unustas

ära, et pidas tegelikult töökohta (kus ta käis väga harva) kõige turvalisemaks kohaks enda

dokumentide hoidmiseks. Samuti leiab ringkonnakohus, et kuigi TLS § 5 lg 5 kohaselt peab

tööandja säilitama töölepingu, et vaidluse korral oleksid asjakohased dokumendid

aegumistähtaja jooksul pooltele kättesaadavad, ei tähenda see seda, et kirjaliku dokumendi

2-21-12503

puudumisel tuleb lähtuda töötaja väidetud töötingimustest. Olukorras, kus hageja töötajana ei

ole väitnud, et talle tema töölepingu eksemplari ei antud, vaid on kinnitanud, et see on tema

käes isiklikul hoiul, „nagu kõigil teistel“, oli hagejal kohustus tõendada, et poolte vahel oli 12-

kuulise hüvitise kokkulepe. Seda ka põhjusel, et üldjuhul oleks käsitlus, et tööandja kohustub

maksma hüvitist ka siis, kui töösuhe lõpetatakse tööandja algatusel töötaja rikkumise või

usalduse kaotuse tõttu, tööandja suhtes ebaõiglane ja vastuolus hea usu ning mõistlikkuse

põhimõttega (RKTKo 22.06.2001, 3-2-1-55-01; RKTKo 24.04.2013, 3-2-1-30-13, p 12).

102. Kuna hageja ei ole esitanud kostjaga sõlmitud töölepingut ega tõendanud, et see sisaldaks

tingimust, mille kohaselt peab kostja maksma talle 12 kuu töötasu suurust hüvitist sõltumata

sellest, millisel alusel tööleping lõpetatakse, siis nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et see

nõue on õigesti jäetud rahuldamata.

• Lõpparvega seonduv

103. Hageja on esitanud nõude ka jaanuari 2021 töötasu (7350 eurot) ja puhkusehüvitise

(466,66 eurot) eest, kokku 7816,66 eurot bruto (6153,27 eurot neto). Kostja on selle arvutusega

nõustunud, kuid on selle kohta nii kohtueelses kui ka kohtumenetluses esitanud tasaarvestuse

vastuväite, mille tulemusel on kostja hinnangul hagejal kostja ees võlgnevus.

104. Kostja tugines raamatupidaja J 05.04.2021 seletuskirjale, et hageja on võtnud kostjalt 6900

eurot ettemaksu, kuid on esitanud kuludokumendi vaid 301,82 eest. Kostja ei aktsepteerinud

hageja 2020. aasta lõpus esitatud kuludokumente, milleks olid 2020. aasta jaanuari – detsembri

telefoniarved kokku 6182,22 eurot. Kostja ei aktsepteerinud neid arveid, kuna need olid

kolmandale isikule (F OÜ) esitatud arved (vt pikemalt eespool p 87–89). Ringkonnakohus on

eespool juba asunud seisukohale, et kuigi telefonikulude hüvitamine oli ette nähtud, siis kuna

hageja ei esitanud kostjale asjakohaseid kuludokumente (ega ole esitanud neid ka kohtule), siis

ei pidanud ega pea kostja selliseid arveid kuludokumentidena aktsepteerima. Seega nõustub

ringkonnakohus kostjaga, et kostjal oli hageja suhtes 6597,48 euro nõue (hageja saadud

ettemaks 6900 eurot – 301,82 eurot).

105. Kohtus nõudis hageja lisaks ka jaanuari 2021 telefoniarve tasumist summas 551,09 eurot.

Ringkonnakohus saab aru, et hageja hagiavalduses esitatud nõue 135,13 eurot tuleneb sellest,

et hageja arvutuste järgi oli kostjal lõpparvest tasaarvestamise õigus üksnes 415,96 eurot

(551,09 – 415,96 = 135,13). Kostja on vaidlustanud selle telefoniarve samal põhjusel kui

2020. aasta telefoniarved, st põhjusel, et tegemist on F OÜ-le esitatud arvega (dtl 185).

Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et kostja ei pea hüvitama hagejale kolmanda isiku arveid.

Seega nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et 135,13 euro ja viivise nõue jääb rahuldamata.

106. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on õigesti leidnud, et tasaarvestuse tulemusena ei ole

hagejal kostja suhtes täiendavalt hüvitamisele kuuluvaid nõudeid. Maakohus on õigesti leidnud,

et tasaarvestus tehakse pärast maksude ja maksete kinnipidamist, st netosummades (Trt RKK

04.04.2018, 2-16-13106). Lõpparve 7816,66 eurot (eespool p 103) netosumma on 6153,27

eurot ning töölepingu ülesütlemisel tehtud tasaarvestuse tagajärjel võlgneks hoopis hageja

kostjale 444,91 eurot (6900 (ettemaks) – 301,82 (kuludokumentidega tõendatud kulud) –

6153,27 (lõpparve neto) = 444,91 eurot).

107. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga ja leiab, et kõik hageja rahalised nõuded on õigesti

jäetud rahuldamata.

2-21-12503

IV Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

108. Kuigi ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse resolutsiooni p 2, siis ei muuda

ringkonnakohus maakohtu otsusega määratud menetluskulude jaotust, kuna otsus on jätkuvalt

tehtud hageja kahjuks (TsMS § 162 lg 1).

109. Kuigi

ringkonnakohus

rahuldab

apellatsioonkaebuse

osaliselt,

jäävad

poolte

apellatsiooniastmes kantud menetluskulud hageja kanda, kuna hageja ei saavutanud

apellatsioonkaebusega soovitud eesmärki, st hagi rahuldamist (TsMS § 171 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Maris Kuurberg Imbi Sidok-Toomsalu Neve Uudelt