2-22-4446/20 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Peeter Pällin, Ele Liiv ja Neve Uudelt

Otsuse tegemise aeg ja koht

22. detsember 2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-4446

Kohtuasi

Swedbank AS-i hagi X (pankrotis) pankrotihaldur

Ene Ahase ja Y vastu ühisvara jagamise kokkuleppe

tagasivõitmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 20. oktoobri 2022. a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Y apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja Swedbank AS (registrikood 10060701),

lepinguline esindaja BJ

Kostja X (pankrotis) pankrotihaldur Ene Ahas

Kostja Y (isikukood XXXXXXXX), lepinguline

esindaja Reet Vokk

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 20. oktoobri 2022. a otsus muutmata.

2. Jätta Y apellatsioonkaebus rahuldamata.

3. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus Y kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

2-22-4446

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul

pärast kohtuotsuse jõustumist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Swedbank AS (hageja) esitas 25.03.2022 Harju Maakohtule hagi X (pankrotis, võlgnik)

pankrotihaldur Ene Ahase (kostja I) ja Y (kostja II) vastu, milles palus:

1) tunnistada täies ulatuses kehtetuks tsiviilasjas nr 2-16-9435 sõlmitud kohtulik

kompromiss ning tühistada 05.05.2021 kinnitatud kohtumäärus;

2) kustutada 13.08.2021 pankrotihalduri avalduse ja 05.05.2021 kohtumääruse alusel

kinnistu

asukohaga

XXX,

Tallinn,

(registriosa

nr

XXXXXXX,

kinnistu)

kinnistusraamatu II jakku kantud omanikukanne X (isikukood XXXXXXXXXXX)

kohta;

3) asendada kostjate tahteavaldused ning teha kinnistu (registriosa nr XXXXXXX)

kinnistusraamatu II jakku kanne, millega kanda kinnistu ühisomanikena sisse X

(isikukood XXXXXXXXXXX) ja Y (isikukood XXXXXXXXXXX).

1.1. Hagiavalduse kohaselt on hagejal laenulepingust nr 07-010119-JI ja laenulepingust nr 08-

116319-JK tulenevad hüpoteegiga tagatud nõuded. Hüpoteegid on seatud korteriomandile

asukohaga XXX, Tallinn ning selle kohta on sõlmitud võlgnikuga hüpoteegi seadmise lepingud

ning tagatiskokkulepped. Tartu Maakohus kuulutas 27.02.2013. a määrusega tsiviilasjas nr 2-

11-48403 välja võlgniku pankroti. Hageja nõudele esitati nõuete kaitsmise koosolekul

vastuväited. Hageja esitas nõude tunnustamise hagi, mille kohus rahuldas. Sõltumata

kohtulahendist keeldus pankrotihaldur vara müümisest, leides, et kuna korteriomand kuulub

võlgniku ja tema abikaasa Y (kostja II) ühisvarasse, siis ei saa asja pankrotimenetluses müüa.

Võlgniku pankrotimenetlus on kestnud 9 aastat ning kogu selle aja jooksul ei ole õnnestunud

hageja nõuet hüpoteegi arvel rahuldada.

1.2. 30.10.2019 tegi Tartu Ringkonnakohus (jõustunud Riigikohtu 03.02.2020 määrusega)

otsuse tsiviilasjas 2-18-6630, millega hageja hagi kostja II vastu hüpoteegi sundtäitmiseks

rahuldati ja kohustati Y alluma kohesele sundtäitmisele XXX asuvale korteriomandile

Swedbank AS-i kasuks seatud hüpoteegiga tagatud nõuete rahuldamiseks 221 590,10 euro

ulatuses.

1.3. Praegusel juhul on vaidlus, millises menetluses (kas pankroti- või täitemenetluses) tuleks

korteriomand müüa. See, millises menetluses vara müüa tuleks, on müügitulemi jagamise

küsimus, s t hageja peaks saama igal juhul müügitulemist 143 420,27 eurot. Maksimaalse tulemi

saamiseks on kõigi võlausaldajate huvides vara müük täitemenetluses, sest täitemenetluses on

tasud väiksemad ning ei teki pankrotihalduri kulu või see on minimaalne.

1.4. Saades teada täitemenetluse algatamisest, sõlmisid kostja II ning pankrotihaldur Ene Ahas

03.05.2021 tsiviilasjas 2-16-9434 kompromissi, mille kohaselt läks XXX korteriomand siiski

X omandisse (sõltumata 6 aastat kestnud ühisvara jagamise menetlusest, kus kostja II soovis

vara enda omandisse). Kompromissi eesmärk oli takistada kostja II suhtes algatatud

2-22-4446

täitemenetlust. Pankrotihalduri huvi oli saada vara pankrotimenetlusse, mh võib pankrotihalduri

selline tegevus suurendada pankrotihalduri tasu, kuid kahjustab hageja huvisid.

1.5. Tsiviilasjas nr 2-16-9434 sõlmitud kompromissile tuginedes on pankrotihaldur Ene Ahas

asunud takistama täitemenetlust, esitades muuhulgas tsiviilasjas nr 2-21-12887 Harju

Maakohtule kaebuse Tallinna kohtutäitur Kaire Põltsi 04.08.2021 otsusele täiteasjas nr

025/2020/1748. Sama on asunud tegema kostja II. Vaidlustatud kohtutäituri 04.08.2021

otsusega jättis kohtutäitur avaldajate avalduse täitemenetluse lõpetamiseks rahuldamata, leides,

et täitemenetluse lõpetamise aluseid ei esine. Harju Maakohus jättis 28.09.2021 määrusega

(jõustunud 18.10.2021) kostja I ja kostja II kaebused Tallinna kohtutäitur Kaire Põltsi

04.08.2021 otsusele täiteasjas nr 025/2020/1748 läbi vaatamata.

1.6. Praeguses asjas on abikaasad teinud koostööd, et takistada võlausaldaja nõude rahuldamist.

Sõltuvalt olukorrast on abikaasad väitnud, et tegemist on ühis- või lahusvaraga. Kui hageja

esitas pankrotimenetluses nõude tunnustamise hagi, väideti, et tegemist on ühisvaraga. Teise

abikaasa kohta täitedokumendi saamisel oli kostja II nõus (sõltumata 6 aastat kestnud ühisvara

jagamise vaidlusest), et asi läheb täies ulatuses pankrotivara hulka. Seega on selge, et abikaasad

mängivad kokku eesmärgiga venitada erinevaid menetlusi, kahjustades seega hüpoteegipidaja

õigust saada oma nõue võimalikult kiiresti rahuldatud ning vähendades saadavat müügitulemit.

Kostjate vastuväited

2. Kostja I palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Võlgniku pankroti

korral tuleb võlausaldaja nõue seadusest tulenevalt rahuldada pankrotimenetluses.

Võlausaldajal ei ole õigust nõuda nõude rahuldamist paralleelselt nii pankroti- kui

täitemenetluses. Praeguses asjas puuduvad tagasivõitmise hagi rahuldamiseks seaduses

sätestatud eeldused – võlausaldajate, mh hageja huve ja õigusi ei ole vaidlustatud ühisvara

jagamise kokkuleppega kahjustatud. Kostja II ei loobunud varast kompromissilepinguga, mis

on tõendatav tagasivõidetava kompromissilepinguga.

3. Kostja II vaidles hagile vastu leides, et hagi on alusetu, hageja esitatud asjaoludel ei ole

võimalik hagi rahuldada, hageja esitatud tõlgendused on meelevaldsed ega vasta tegelikkusele.

Hagejal ei ole rahalist nõuet. Kostja II ei ole kinnistu omanik. Täitemenetluse läbiviimise eeldus

on täitmata. Kompromissi tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistamise eeldused on täitmata.

Kompromissi sõlmimine ei saa kahjustada hageja huve, kuna kostja II ei loobunud oma varast

või osast ühisvaras. Võlausaldajate huve ei ole kahjustatud, kuna hageja sissenõutavaks

muutunud nõuete tagamiseks kostjale I kuuluv korteriomand on koormatud hageja kasuks

seatud hüpoteekidega koos igakordse omaniku kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele.

Vaidlustatud kompromiss ei saa kahjustada hageja õigusi, sest selles on kokku lepitud, et peale

korteriomandi võõrandamist arvestatakse saadud tulemist maha hageja nõue. Arusaamatuks

jääb, kuidas saaks pankrotimenetluses korteriomandi võõrandamine kahjustada hageja huve

olukorras, kus tema nõue on tagatud esimese järjekoha pandiga.

Maakohtu otsus ja põhjendused

4. Harju Maakohus rahuldas 20.10.2022. a otsusega hagi osaliselt ning tunnistas tsiviilasjas nr

2-16-9435 sõlmitud kohtuliku kompromissi tervikuna kehtetuks ning tühistas 05.05.2021

kinnitatud kohtumääruse. Maakohus määras, et 13.08.2021 pankrotihalduri avalduse ja

05.05.2021 kohtumääruse alusel kinnistu omanikukanne X kohta kustutatakse. Maakohus jättis

rahuldamata hageja taotluse asendada kostjate tahteavaldused ning teha kinnistu asukohaga

XXX, Tallinn kinnistusraamatu II jakku kanne, millega kanda kinnistu ühisomanikena sisse X

ja Y. Menetluskulud jättis maakohus menetlusosaliste endi kanda.

4.1. Maakohus tuvastas järgmist:

2-22-4446

-

Hagejal on laenulepingust nr 07-010119-JI ja laenulepingust nr 08-116319-JK

tulenevad hüpoteegiga tagatud nõuded. Hüpoteegid on seatud kinnistule vastavalt

kokkuleppele Xga;

-

Tartu Maakohtu 27.02.2013 määrusega tsiviilasjas nr 2-11-48403 kuulutati välja X

pankrot.

-

27.02.2014 toimus nõuete kaitsmise koosolek, kus X, Corporate Investors OÜ ja Q

esitasid Swedbank AS-i nõudele täies ulatuses vastuväite ja W esitas vastuväite 89 000

euro ulatuses;

-

Hageja esitas nõude tunnustamise hagi (tsiviilasi 2-14-11743) ning palus tunnustada

nõuet suurusega 143 420,27 eurot X (pankrotis) pankrotimenetluses. Tartu

Ringkonnakohus leidis tsiviilasjas 2-14-11743, et Swedbank AS-l on (sh X vastu)

hüpoteegiga tagatud nõue ja nõue on sissenõutav;

-

Sõltumata tehtud lahendist keeldus pankrotihaldur vara müümisest, sest kostja II esitas

16.06.2016 hagi X (pankrotis) pankrotihalduri vastu X ja kostja II ühisvara jagamiseks.

Pankrotihaldur leidis, et kinnistu kuulub ühisvarasse, mistõttu ei ole alust asja

müümiseks pankrotimenetluses.

-

Swedbank AS esitas 27.04.2018 Harju Maakohtule kostja II vastu hagi, milles palus

kohustada kostjat II alluma kohesele sundtäitmisele kinnistule seatud hüpoteegiga

tagatud nõude suurusega 221 590,10 eurot rahuldamiseks.

-

Tartu Ringkonnakohtu 30.10.2019. a otsusega tsiviilasjas nr 2-18-6630, kohustati

kostjat II alluma kohesele sundtäitmisele kinnistule hageja kasuks seatud hüpoteegiga

tagatud nõuete suurusega 221 590,10 eurot rahuldamiseks (laenulepingust nr 07-

010119-JI tulenev nõue 37 322,68 eurot ja laenulepingust nr 08-116319-JK tulenev

nõue 184 267,42 eurot).

-

22.04.2020 algatas Tallinna kohtutäitur Kaire Põlts võlgnike X (pankrotis) ja kostja II

ühisvara, kinnistu suhtes täitemenetluse täiteasjas nr 025/2020/1748.

-

Kostja I (pankrotihaldur Ene Ahas) ja kostja II sõlmisid 03.05.2021 tsiviilasjas 2-16-

9434 kompromissi, mille kohaselt läks kinnistu X ainuomandisse.

-

Tuginedes tsiviilasjas nr 2-16-9434 sõlmitud kompromissile esitas pankrotihaldur Ene

Ahas tsiviilasjas nr 2-21-12887 Harju Maakohtule kaebuse Tallinna kohtutäitur Kaire

Põltsi 04.08.2021 otsusele täiteasjas nr 025/2020/1748, samasisulise kaebuse esitas ka

kostja II (tsiviilasi nr 2-21-12885). Vaidlustatud kohtutäituri 04.08.2021 otsusega jättis

kohtutäitur avaldajate avalduse täitemenetluse lõpetamiseks rahuldamata, leides, et

täitemenetluse lõpetamise aluseid ei esine.

-

Harju Maakohus liitis esitatud kaebused ühte menetlusse (2-21-12885) ning jättis

28.09.2021 kohtumäärusega Y ja X (pankrotis) pankrotihaldur Ene Ahase kaebused

Tallinna kohtutäitur Kaire Põltsi 04.08.2021 otsusele täiteasjas nr 025/2020/1748 läbi

vaatamata. Seega on kohtutäituri 04.08.2021 otsus, milles täitur leidis, et täitemenetluse

lõpetamise aluseid ei esine, jõustunud.

4.2. Maakohus analüüsis kostja vastuväiteid seoses täitemenetluse jätkumisega ning leidis, et

praeguses vaidluses ei lahendata täitemenetluse seaduslikkuse küsimust, kuna vastavat nõuet ei

ole esitatud. Praeguses asjas lahendatakse küsimust, kas pankrotimenetluses sõlmitud

kompromiss kui tehing kahjustab hageja huve käimasolevas täitemenetluses või mitte.

4.3. Maakohus leidis, et hagejal on täitedokument ning tema nõue on muutunud sissenõutavaks

(ringkonnakohtu lahend asjas nr 2-18-6630). Samuti leidis maakohus menetluses tuvastatud

2-22-4446

asjaoludest lähtudes, et ükskõik kummas menetluses (kas pankroti- või täitemenetluses) vara

müüa tuleks, peaks hageja igal juhul saama müügitulemist vähemalt 143 420,27 eurot.

Täitemenetluses saaks hageja oma nõude rahuldatud 221 590,10 euro ulatuses. Seega on

kostjate seisukohad eksitavad ja eelnevat faktilist asjaolu eiravad. Maakohtu hinnangul ei

muuda kostjate väited asjaolu, et kompromissi kohaselt saaks hageja nõue rahuldatud 78 169,83

eurot väiksemas summas.

4.4. Kompromissist nähtub sõnaselgelt, et kostja II loovutab korteriomandi abikaasa

ainuomandisse ja saab pärast nõuete täitmist 50% alles jäävast summast. Tegemist on varast

loobumisega, sest täitemenetluse jaoks on kostja II menetletav varaese kadunud ja hageja

huvides kasulikumat täitemenetlust ei ole enam võimalik lõpuni viia. Sissenõude pööramisega

kostja II varale ei ole kaasnenud hageja nõude täielikku rahuldamist ning on alust eeldada, et

sissenõude pööramine ei vii nõude rahuldamiseni, kuna sellest varast on täitemenetluse võlgnik

pankrotis oleva abikaasa kasuks loobunud. Eelnevast tulenevalt on täidetud täitemenetluse

seadustiku (TMS) § 187 lg-tes 1 ja 2 ning §-s 190 sätestatud eeldused tehingu tagasivõitmiseks.

4.5. Maakohus rahuldas hageja nõude tunnistada täies ulatuses kehtetuks tsiviilasjas nr 2-16-

9435 sõlmitud kohtulik kompromiss ning tühistada 05.05.2021 kinnitatud kohtumäärus. Kuna

kompromissil ei ole tagasivõitmise järel üldse mingeid õiguslikke tagajärgi, siis tuleb rahuldada

ka hageja nõue kustutada kinnistu omanikukanne X kohta, mis on sisse kantud 13.08.2021

pankrotihalduri avalduse ja 05.05.2021 kohtumääruse alusel.

4.6. Maakohus jättis rahuldamata hageja nõude asendada kostjate tahteavaldused ja teha

kinnistu kinnistusraamatu II jakku kanne, millega kanda ühisomanikena sisse X ja kostja II,

kuna sellise nõude rahuldamiseks puudub alus. Nimelt on eelmärgitud kustutatavast

omanikukandest varasem omanikukanne X kohta, mitte ühisomanikena X ja kostja II kohta.

Seega ei oleks tegemist varasema olukorra taastamisega, vaid uue muudatusega, millel ei ole

õiguslikku ega muud põhjendatud alust.

4.7. Hagi osalise rahuldamise tõttu jättis maakohus menetluskulud poolte endi kanda

(tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 163 lg 1), mistõttu neid ei olnud vaja rahaliselt

kindlaks määrata.

Apellatsioonkaebus

5. Kostja II esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, millega

maakohus hagi rahuldas, ning teha uue otsuse, millega jätta hagi tervikuna rahuldamata.

Menetluskulud jätta hageja kanda.

5.1. Maakohus jättis tähelepanuta, et Tallinna Ringkonnakohtu 30.10.2019 otsus tsiviilasjas nr

2-18-6630 ei saa olla täitedokumendiks kostja I osas ega kohustada kostjat I mingiks

soorituseks hageja kasuks. Maakohtu põhjendus, nagu hageja saaks selle täitedokumendi alusel

rohkem raha, on eeltoodud asjaolu arvestades asjakohatu. Tallinna Ringkonnakohtu 30.10.2019

otsusega tsiviilasjas nr 2-18-6630 ei ole ka kostjalt II midagi välja mõistetud ja see

täitedokument ei ole lahendiks, mis kohustaks kostjat II tegema hageja kasuks rahalist sooritust,

vaid tegemist on kohtulahendiga, millega sätestatakse kostja II kui kinnisasja omaniku

sundtäitmisele allumise kohustuse maksimumulatus.

5.2. Asjas ei oma tähtsust, et Tallinna kohtutäitur Kaire Põltsi 04.08.2021 otsus täitemenetluse

lõpetamise aluste puudumise kohta on jõustunud. Kostja II ei ole enam kinnisasja omanik, seega

ei saa tema suhtes täitemenetlust läbi viia. Täitemenetlust ei saa läbi viia ka kostja I suhtes,

kuna tulenevalt TMS § 51 lõikest kuulub täitemenetlus võlgniku suhtes alustatud

pankrotimenetluse tõttu lõpetamisele. TMS § 511 kohaselt ei ole alust täitemenetluse

läbiviimiseks kostja I suhtes. . TMS § 51¹ reguleeritud täitemenetluse jätkamine sõltumata

2-22-4446

pankroti välja kuulutamisest on mõeldud reguleerima erandlikke olukordi, kus juba välja-

kuulutatud enampakkumise katkestamine ei ole põhjendatud.

5.3. Põhjendamatu on maakohtu järeldus, et täitemenetluses saaks hageja nõue rahuldatud 221

590,10 euro ulatuses ja pankrotimenetluses 143 420,27 euro ulatuses. Vaidlusalune

kompromiss sätestab, et kõik kinnisasja koormavate hüpoteegipidajate nõuded arvestatakse

müügi korral maha ja juhul, kui peale nõuete täitmist jääb raha järele, siis järelejäänud tulem

jagatakse kostjate vahel võrdeliselt. Põhjendamatu on maakohtu järeldus, et kostja II on varast

loobunud.

6. Kostja I toetas oma seisukohas kostja II apellatsioonkaebusele apellatsioonkaebust ning

leidis, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada.

Vastustaja seisukoht

7. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

hageja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

8. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata.

Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata ja kostja II kannab menetluskulud ringkonnakohtus.

9. Apellatsiooniastmes vaidlevad pooled eelkõige selle üle, kas esinevad alused ühisvara

jagamise kokkuleppe tagasivõitmiseks TMS § 190 järgi. Maakohus on õigesti selgitanud, et

praeguses vaidluses ei saa kohus võtta seisukohta, kas täitemenetluse jätkuv toimumine on

õiguspärane või mitte. Kolleegium nõustub selles osas maakohtu põhjendustega ega korda neid

(TsMS § 654 lg 6).

10. Kolleegium leiab, et hagejal on õigustatud huvi ühisvara osalise jagamise kokkuleppe

tagasivõitmiseks. Kohtupraktikas on selgitatud, et sissenõudjal võib puududa tagasivõitmise

hagi esitamiseks õigustatud huvi, kui tagasivõitmise nõudega koos ei esitata ühisvara jagamise

nõuet, mis võimaldaks sissenõudja rahalise nõude rahuldamise huvides kohtutäituri käsutusse

(tagasi) saada vähemalt osa tehinguga üleantud varast (vt RKTKo 20.12.2016, 3-2-1-74-16,

p 15). Samas on kohtupraktikas selgitatud, et ühisvarasse vara tagasivõitmiseks esitatud hagi

rahuldamine, ilma et oleks esitatud hagi ühisvara jagamiseks, ei ole iseenesest välistatud. Nt

võib sissenõudjal olla õigustatud huvi kinnisasja tagasivõitmiseks ühisvara jagamata siis, kui

sissenõudjal on täitedokument mõlema abikaasa vastu (RKTKo 05.04.2017, 3-2-1-9-17, p 12).

Kohtupraktikas on ka selgitatud, et TMS § 14 lg 1 mõtte kohaselt saab teise abikaasa

nõusolekuta ühisvarale sissenõude pöörata üksnes siis, kui täitmisel olevast täitedokumendist

või -dokumentidest tuleneb mõlema abikaasa ühine kohustus sama võlausaldaja vastu (RKTKm

04.11.2015, 3-2-1-113-15, p 9).

11. Praegusel juhul on sissenõudjal kostja II vastu täitedokument Tallinna Ringkonnakohtu

30.10.2019 otsus. Kostja I vastu on täitedokument kohesele sundtäitmisele allumise kokkulepe

TMS § 2 lg 1 p 19 järgi. Seega oli hagejal tagasivõitmise hagi esitamiseks õigustatud huvi, kuigi

tagasivõitmise nõudega koos ei esitanud ta ühisvara jagamise nõuet.

12. Ühisvara jagamise lepingu täitemenetluses tagasivõitmise aluseks on TMS §-d 187 ja 190.

TMS § 190 on tagasivõitmise erikoosseis, mille puhul eeldatakse, et tagasivõidetava tehinguga

on võlausaldajate huve kahjustatud. Kostjatel on võimalus TMS §-s 190 sätestatud eeldus

ümber lükata.

13. Ühisvara jagamise kokkuleppe tagasivõitmine eeldab, et võlgnik on loobunud olulisel

määral oma varast või oma osast ühisvaras ehk lepinguga on kahjustatud sissenõudja võimalust

2-22-4446

rahuldada oma nõue selle vara arvel, mida võlgnikust abikaasal oleks õigus saada kogu ühisvara

jagamise korral (vt RKTKo 20.12.2016, 3-2-1-74-16, p-d 15.1.2 ja 19).

14. Maakohus on õigesti järeldanud, et 03.05.2021 kokkuleppega loobus kostja II talle

kuuluvast ühisvara osast korteriomandile asukohaga XXX, Tallinn ja andis selle kostja I

omandisse. Muud ühisvara 03.05.2021 kokkuleppega pooled ei jaganud. Kolleegium leiab, et

kostjad ei ole ümber lükanud TMS §-st 190 tulenevat eeldust, et loobumisega kahjustas kostja

II sissenõudja huve.

15. Kolleegium ei nõustu kostja II väitega, et tõendamata on asjaolu, et täitemenetluses on

hageja nõue kostja II vastu hüpoteegi realiseerimiseks 221 590,10 eurot ja pankrotimenetluses

nõue kostja I vastu 143 420,27 eurot.

16. Hageja on menetluses selgitanud, et pankroti väljakuulutamisega peatus kõrvalnõuete

arvestamine pankrotivõlgniku suhtes, kuid ei peatunud pankrotivõlgniku abikaasa suhtes (dtl

316). Kohtupraktikas on selgitatud, et kolmandast isikust pantija puhul ei kehti pankrotiseaduse

(PankrS) § 35 lg 1 p-st 6 tulenev põhivõlgniku pankrotimenetluse ajal intressi ja viivise

arvestamise keeld (RKTKo 18.06.2021, 3-2-1-81-12, p 13).

17. Tallinna Ringkonnakohtu 30.10.2019 otsusest tsiviilasjas nr 2-18-6630 nähtub, et otsusega

kohustati kostjat II alluma kohesele sundtäitmisele korteriomandile asukohaga XXX, Tallinn

hageja kasuks seatud hüpoteegiga tagatud nõuete rahuldamiseks suurusega 221 590,10 euro

ulatuses. Ekslik on kostja II seisukoht, et nimetatud otsusega ei kontrollinud kohus hageja

nõude sissenõutavust ega suurust. Õiguskirjanduses on selgitatud, et sundtäitmise läbiviimise

hagi menetlemisel kontrollib kohus nõude sissenõutavust ning hindab selle detailset arvestust

(TsMS II Komm (2016), § 406, p 3.2.3.2). See tähendab, et kuigi kohus ei mõistnud

hüpoteegiga koormatud kinnisasja omanikult midagi välja, hindas ta hüpoteegiga tagatud nõude

sissenõutavust ja ulatust. Viidatud otsusest nähtub, et nõude ulatus on otsuse tegemise aja

seisuga 221 590,10 eurot. Poolte vahel ei ole vaidlust, et hageja nõue kostja I vastu

pankrotimenetluses on 143 420,27 eurot. Kostja II ei ole esile toonud, mil viisil saaks hageja

rahuldada oma nõude 223 590,10 eurot ulatuses kostja I pankrotimenetluses.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

18. TsMS § 162 lg 1 kohaselt jäävad menetluskulud ringkonnakohtus kostja II kanda. Kuna

maakohus ei ole menetluskulude rahalist suurust kindlaks määranud, ei tee seda TsMS § 174 lg

4 järgi ka ringkonnakohus.

(allkirjastatud digitaalselt)

Peeter Pällin, Ele Liiv, Neve Uudelt