3-23-927/10 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Einar Vene, Tiina Pappel Määruse tegemise aeg ja koht 22.12.2023, Tartu Haldusasja number 3-23-927 Haldusasi M.M. kaebus Viru Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 30.11.2023. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus M.M. määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja/määruskaebuse esitaja M.M. RESOLUTSIOON

1. Jätta M.M. määruskaebus Tartu Halduskohtu 30.11.2023. a määruse peale rahuldamata.

2. Asendada arvutivõrgus avaldatavas ringkonnakohtu määruses M.M. nimi initsiaalidega. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse resolutsiooni p 1 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muus osas ei ole määrus vaidlustatav.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. M.M. esitas 23.04.2023 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla vastu mittevaralise kahju summas 10 000 eurot hüvitamise nõudes seoses vanglaametnike väidetava valetamisega. Kaebaja leidis, et kaebuse esitamine on riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 12 alusel riigilõivuvaba.

2. Tartu Halduskohus jättis 07.09.2023. a määrusega kaebuse käiguta. Kaebajal tuli kahjunõuet täpsustada ja põhistada. Kaebajal tuli täpsustada, kui suure summa nõutavast kahjuhüvitisest moodustab väärikuse alandamine ja kui suure tervise kahjustamine. Kohus märkis, et kaebajal tuleb väärikuse alandamisega seonduva kahjunõude eest tasuda riigilõivu või taotleda menetlusabi ning teatada ka menetlusvormi eelistus.

3. Kaebaja selgitas 19.09.2023. a kaebuse täienduses, et kahjunõue on esitatud tervisekahju põhjustamise eest (s.t 10 000 eurot on tervisekahju), mis omakorda on väärikuse alandamine (kuna ei võimaldata ravi). Kaebus on RLS § 22 lg 1 p-st 12 lähtudes riigilõivuvaba.

4. Tartu Halduskohus jättis 18.10.2023. a määrusega kaebuse veelkord käiguta ning andis kaebajale riigilõivu summas 300 eurot tasumiseks või menetlusabi taotluse esitamiseks 7 päeva alates määruse kättesaamisest. Kohus leidis, et kaebusele ei laiene RLS § 22 lg 1 p-st 12 tulenev riigilõivuvabastus, vaid tuleb maksta riigilõivu lähtudes RLS § 60 lg-st 2. Kohus märkis, et 19.09.2023. a kaebuse täienduses märgitust lähtudes nõuab kaebaja kahjuhüvitist mitme õigushüve rikkumise eest ning sel juhul tuleb kaebajal erinevate kahjuosade suurused välja tuua. Kaebaja ei ole kahjude summasid eristanud. Kohus selgitas, et RLS § 22 lg 1 p-st 12 tulenev riigilõivuvabastus ei ole tingimusteta ja piiramatu ning kui kaebaja ei ole kaebuses kehavigastust või terviseriket üldse põhjendanud, on tegemist ilmselgelt sisutühja väitega selleks, et kaebusele laieneks riigilõivuvabastus (RKHKm 12.05.2020, 3-3-1-12-10). Kaebaja väited, et vanglaametnike väidetava valeandmete esitamise tõttu jätab vangla meditsiiniosakond ta ravita ja sellega seoses on kahjustatud tema tervist, on paljasõnalised ja tõendamata. Kohus ei pidanud ka tõenäoliseks, et kaebajal diagnoositud kroonilise mittespetsiifilise nimmevalu võis põhjustada vanglaametnike poolne valeandmete esitamine. Tõendatud ei ole, et vanglaametnike väidetavate valeandmete esitamise ja kaebajale tekkinud tervisevaevuste vahel esineb põhjuslik seos. Kohus ei pidanud põhjendatuks laiendada kaebusele RLS § 22 lg 1 p-st 12 tulenevat riigilõivuvabastust.

5. Tartu Halduskohus tagastas 30.11.2023. a määrusega kaebaja kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 2 alusel. Kohus märkis, et riigilõivu tasumine või tasumise kohustusest vabastamine on kaebuse menetlusse võtmise ja asja läbivaatamise üheks vältimatuks eelduseks. 18.10.2023. a määruse kohaselt tuli kaebajal tasuda riigilõivu 300 eurot või esitada menetlusabi taotlus riigilõivust vabastuse saamiseks 7 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. Kaebaja sai 18.10.2023. a määruse kätte allkirja vastu 23.10.2023. Kaebaja ei esitanud andmeid kaebuselt riigilõivu tasumise kohta ega ka menetlusabi taotlust. Ka kohtute infosüsteemist ei nähtu, et kaebuselt oleks riigilõiv tasutud. Kuna kaebaja jättis riigilõivu kohtu määratud tähtajaks tasumata ega ole ka riigilõivust vabastamist taotlenud, siis on see puuduseks, mis takistab asja läbivaatamist.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

6. M.M. palub 18.12.2023. a määruskaebuses tühistada Tartu Halduskohtu 30.11.2023. a määrus. Kaebaja väitel tervisekahju eest ei tule riigilõivu maksta ja ta selgitas seda korduvalt kohtule, kuid kohus jätkas alusetult raha nõudmist. Kaebaja palus menetleda määruskaebust lähtudes kõikidest eelneva menetluse jooksul esitatud dokumenditest. Veel palus kaebaja asendada kohtuotsuses tema nimi initsiaalidega.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.

8. Määruskaebemenetluses vaidlustatud Tartu Halduskohtu 30.11.2023. a määruse kohaselt tagastas kohus kaebaja kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel, kuna kaebaja jättis riigilõivu kohtu määratud tähtajaks tasumata ega ole ka riigilõivust vabastamist taotlenud. See on puudus, mis takistab asja läbivaatamist. Halduskohtu 30.11.2023. a määrusele eelnevalt jättis halduskohus esmalt 07.09.2023. a määrusega ja seejärel 18.10.2023. a määrusega kaebuse käiguta. Kohus selgitas kaebajale kaebuselt riigilõivu tasumise küsimust. Halduskohus märkis 30.11.2023. a määruses õigesti, et kaebaja sai 18.10.2023. a määruse kätte isiklikult allkirja vastu 23.10.2023. Halduskohus andis kaebajale võimaluse puuduse kõrvaldamiseks, selgitades 18.10.2023. a määruses põhjalikult, miks kohus leiab, et kaebajal tuleb tasuda riigilõivu. Kaebaja ei ole halduskohtule tasunud nõutud riigilõivu ega ka esitanud menetlusabi taotlust. Halduskohus märkis 18.10.2023. a määruses (põhjenduste p 11), et kui määratud tähtajaks ei ole puudust kõrvaldatud, on halduskohtul õigus kaebus määrusega selle esitajale tagastada. Kuna kaebaja ei kõrvaldanud puudust, siis tagastas halduskohus kaebuse põhjendatult, sest kohus ei saa menetleda kaebust, mille esitamisel nõutud riigilõiv on tasumata. Eelnevat arvestades jätab ringkonnakohus kaebaja määruskaebuse Tartu Halduskohtu 30.11.2023. a määruse peale rahuldamata.

9. Kaebaja palub määruskaebuses asendada tema nimi initsiaalidega. Kuna halduskohtu määrus sisaldab kaebaja tervist puudutavaid andmeid ning haldusasja numbri kaudu on võimalik kaebaja isikut tuvastada, asendab ringkonnakohus HKMS § 175 lg 3 alusel avaldatavas kohtumääruses kaebaja nime tähemärgiga initsiaalidega.

(allkirjastatud digitaalselt)