3-23-1145/10 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kaupo Kruusvee

Otsuse tegemise aeg ja koht

21.12.2023, Tallinn

Haldusasja number

3-23-1145

Haldusasi

X kaebus Kaitseressursside Ameti kohustamiseks esitama

täiteasjas nr 182/2023/1194 täitemenetluse lõpetamise

avaldus

ning

Kaitseressursside

Ameti

26.09.2022

ettekirjutuse nr 11-12.1/2022/1961 täitmata jätmise eest

sunniraha rakendamise keelamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – X, volitatud esindaja Olga Väina-Kesler

Vastustaja – Kaitseressursside Amet, volitatud esindaja Kerli

Metsaste

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada X kaebus osaliselt ning kohustada Kaitseressursside Ametit esitama

kohtutäiturile avaldus 05.04.2023 täitmisavalduse alusel algatatud täitemenetluse (täiteasi

nr 182/2023/1194) lõpetamiseks. Muus osas jätta kaebus rahuldamata.

2. Mõista Kaitseressursside Ametilt X kasuks välja menetluskulu 10 eurot.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 22.01.2024 (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioon-

kaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimeta-

misest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS

§ 184).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182

lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

3-23-1145

2(6)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kaitseressursside Amet (KRA) kutsus 26.09.2022 ettekirjutusega nr 11-12.1/2022/1961 X

kaitseväeteenistuse seaduse § 40 lg 1 p-de 4 ja 5 alusel arstlikku komisjoni 16.01.2023 kl 10:45.

Ettekirjutuse kohaselt on X varasemalt kutsutud 05.09.2022 arstlikku komisjoni, kuhu X ei

ilmunud. Ettekirjutuses hoiatatakse, et kui X komisjoni ei tule, siis rakendatakse sunniraha

summas 100 eurot (lisandub kohtutäituri tasu) ning sunniraha võib määrata korduvalt, kuni

ettekirjutus on täidetud.

2. X esitas 24.05.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse (täiendatud 12.06.2023) KRA

26.09.2022 kohustamiseks esitama täiteasjas nr 182/2023/1194 täitemenetluse lõpetamise

avaldus ning KRA 26.09.2022 ettekirjutuse nr 11-12.1/2022/1961 täitmata jätmise eest

sunniraha rakendamise keelamiseks. Koos kaebusega esitas kaebaja ka esialgse õiguskaitse

taotluse täitemenetluse peatamiseks.

3. Kohus võttis 14.06.2023 määrusega kaebuse menetlusse, tunnistas vastustajaks KRA ning

kohustas vastustajat kaebusele vastama. Sama määrusega jättis kohus kaebaja esialgse

õiguskaitse taotluse rahuldamata.

4. KRA esitas 06.07.2023 vastuse kaebusele, milles palub jätta kaebus rahuldamata.

5. Kohus tegi 27.11.2023 määruse, millega määras asja läbivaatamise kirjalikku menetlusse,

võimaldades menetlusosalistel esitada kuni 05.12.2023 täiendavaid seisukohti, taotlusi ja

tõendeid ning kuni 11.12.2023 vastuväiteid teise menetlusosalise esitatule. Kohus määras

kohtulahendi avalikult teatavaks tegemise ajaks 21.12.2023 kl 16.00.

6. Kaebaja esitas 05.12.2023 täiendava seisukoha ning menetluskulude nimekirja.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

7. Kaebuse põhjendused:

Kaebuse kohaselt ei saanud kaebaja komisjoni 16.01.2023 ilmuda, kuna ei olnud vastavast

kohustusest teadlik, st ei olnud KRA-lt kutset saanud. KRA 26.09.2022 ettekirjutus on kaebajale

kätte toimetatud 24.04.2023 kohtutäituri poolt koos täitmisteatega. Haldusakt peab olema

adressaadile kätte toimetatud enne täitemenetluse alustamist. Sunniraha määramine ei ole

õiguspärane ega põhjendatud. Sunniraha rakendamise menetlusest teavitamata jätmine on

oluline menetlusviga, mille tõttu on sunniraha rakendamine õigusvastane. Selles olukorras tuleb

vastustajal sunniraha õigusvastase rakendamise tagajärgede kõrvaldamiseks esitada

kohtutäiturile avaldus täitemenetluse lõpetamiseks. KRA tegevus kaebaja suhtes on pahauskne

ja ei ole õiglane.

8. Vastustaja vastuväited:

1) Kaebaja õiguseid ei ole rikutud, sest ta ise hoidub juba aastaid kõrvale KRA-ga

suhtlemisest, esitab KRA-le endaga kontakti saamiseks andmeid, mis hiljem on blokeeritud

(KRA-le 17.11.2021 esitatud e-posti aadress) või osutunud valelikuks (rahvastikuregistris on

märgitud elukohaks Soome, kuigi kaebuses kaebaja väidab, et elab Tartumaal) ning seadust ja

menetlusõigust ei ole X suhtes rikutud.

2) KRA 26.09.2022 ettekirjutus avalikustati 26.09.2022, seega oli see KVTS § 15 lg 3

kohaselt kätte toimetatud 26.10.2022. Kuna X ei esitanud KRA-le kontaktandmeid

dokumentide kättesaamiseks, siis ei olnud KRA-l põhjust juhinduda KVTS § 15 lg-st 4.

3-23-1145

3(6)

3) Riigikohus leidis lahendis 3-3-1-72-14 p 19, et tulenevalt haldusmenetluse seaduse (HMS)

§ 35 lg 1 p-st 2 ja § 40 lg-st 2 peab haldusorgan teavitama isikut sunniraha rakendamisest pärast

ettekirjutuse täitmise tähtaja möödumist, kuid enne sunniraha asendustäitmise ja sunniraha

seaduse (ATSS) § 15 lg-s 1 sätestatud korras sissenõudmise alustamist. Teavitamise vormi ja

üksikasjad määrab haldusorgan (HMS § 5 lg 1), kuid see peab tagama info reaalse liikumise

adressaadini, v.a seaduses sätestatud erandid. KRA hinnangul võiks käesoleval juhul erandiks

pidada KVTS § 15 lg 3 alusel kättetoimetatuks loetud info liikumist adressaadini. HMS § 35 lg

1 p 2 tingimus, et menetlusosalist tuleb teavitada sunniraha rakendamise menetluse algatamisest

on täidetud. Selline teavitus sisaldus KRA 26.09.2022 ettekirjutuses. Seega kaebaja pidi

teadma, et juhul kui ta ei ilmu arstlikku komisjoni ja ei kasuta võimalust esitada KRA-le 14

päeva jooksul komisjoni mitteilmumise põhjendusi, algatatakse sunniraha sissenõudmiseks

täitemenetlus (ATSS § 9 lg 1). KRA 26.09.2022 ettekirjutusega tagati kaebajale ka HMS § 40

lg-st 2 tulenev ärakuulamisõigus.

4) Riigikohtu lahendit nr 3-3-1-72-14 ei saa tõlgendada selliselt, et sunniraha vabatahtliku

tasumise võimaldamine on üheks eelduseks, et pidada sunniraha rakendamise menetlust

seadusega kooskõlas olevaks. Täitedokumendiks sunniraha sissenõudmisel täitemenetluse

seadustiku (TMS) § 2 lg 1 p 11 mõttes on ettekirjutus koos hoiatusega. ATSS-i § 7 lg 1 sätestab,

et haldusorgan teeb enne sunnivahendi rakendamist adressaadile kirjaliku hoiatuse. Hoiatuse

võib esitada koos ettekirjutusega või edastada mõne aja möödudes eraldi teatena. Menetluse

lihtsuse ja säästlikkuse põhimõttest tulenevalt on KRA teinud hoiatuse samal ajal

ettekirjutusega, et juba võimalikult aegsasti teha ettekirjutuse adressaadile teatavaks

ettekirjutuse täitmata jätmise võimalikud tagajärjed. Sunniraha vabatahtliku tasumise

võimaldamise kohustust haldusorganile ei tulene kehtivast seadusandlusest. Kui isik on oma

tegevuse või tegevusetusega lasknud olukorral areneda nii kaugele, et haldusorganil tekib

vajadus rakendada isikule pandud kohustuse täitmise tagamiseks sunniraha, ei saa ka hea

halduse põhimõttest või muust säärasest allikast mõistlikult tuletada haldusorganile kohustust

otsida võimalusi, kuidas isik saaks sunniraha tasuda seaduses sätestatud kulusid kandmata, eriti

olukorras, kus isik on ametile kättesaamatu ja on rikkunud lisaks terviseseisundi hindamisele

ilmumata jätmise kohustusele ka kohustust teavitada ametit viivitamata kontaktandmete

muutumisest.

5) Riigikaitsekohustus on kodaniku põhikohustus (Eesti Vabariigi põhiseaduse § 124).

Kaebaja on teadlik oma kohustusest osaleda riigikaitses, samuti ka kohustusest läbida

terviseseisundi hindamine alates aastast 2017, mil ta kutsealusena arvele võeti. Riigikohtu

lahendi 3-3-1-72-14 p 19 kohaldamine ja tõlgendamine selliselt, et ametil oleks kohustus

võimaldada sunniraha vabatahtlikult tasuda ka neil isikutel, kes ei soovi dokumente ameti poolt

kätte saada, kes väldivad ametiga suhtlemist ning blokeerivad oma kontakte, üksnes õõnestab

riigikaitsekohustuse täitmist, venitab ja pikendab kogu haldusmenetluse kulgu ning

lõppkokkuvõttes ei too kaasa kaebaja jaoks positiivseid tagajärgi. Seda põhjusel, et KVTS § 15

lg 3 alusel kättetoimetatuks loetavad teatised jäävad suure tõenäosusega niikuinii isikule

teadmatuks ning sunniraha vabatahtlikult tasumata.

KOHTU PÕHJENDUSED

9. Kohus leiab, et vastustaja on oluliselt rikkunud sunniraha rakendamise korda ning seega

tuleb kaebaja kaebus rahuldada osaliselt, s.o kohustada vastustajat esitama täitemenetluse

lõpetamise avaldus vastavalt TMS § 48 lg 1 p-le 1. Samas ei ole alust kaebaja keelamiskaebuse

rahuldamiseks (s.o keelata vastustajal sunniraha rakendamist edaspidi), sest vajaduse korral

võib vastustaja sunniraha rakendamise menetlust nõuetekohaselt alustades uuesti asuda KRA

26.09.2022 ettekirjutuse täitmata jätmise eest sunniraha rakendama.

3-23-1145

4(6)

10. Kaebuse keskne väide on see, et kaebajale ei ole KRA 26.09.2022 ettekirjutust kätte

toimetatud. Kohus kaebaja seisukohaga ei nõustu. KVTS § 15 lg-s 1 on sätestatud, et KVTS

alusel kaitseväekohustuslase kohta tehtud otsused ja muud dokumendid toimetatakse

kaitseväekohustuslasele üldjuhul kätte elektrooniliselt Eesti teabevärava teenuse kaudu ja

saadetakse elektronposti aadressil isikukood@eesti.ee. Sama paragrahvi lõikes 3 on sätestatud,

et sel viisil saadetud dokument loetakse kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel dokumendi

kättesaadavaks tegemisest arvates, kui pole tõendatud dokumendi varasem kättetoimetamine.

KVTS §-s 15 sätestatud fiktsioonist tulenevalt ei pea KRA tõendama seda, et adressaat on

dokumendiga tutvunud. Seega peab kutsealune ise hoolitsema selle eest, et ta tutvub talle

elektrooniliselt Eesti teabevärava teenuse kaudu ja elektronposti aadressil isikukood@eesti.ee

KRA saadetud dokumentidega (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 27.06.2023 määrust haldusasjas

nr 3-23-1327, p 14).

KRA on oma 06.07.2023 vastuses selgitanud, et saatis 26.09.2022 ettekirjutuse kaebajale

elektrooniliselt Eesti teabevärava teenuse kaudu1. KRA saatis selle ettekirjutuse samal päeval

ka kaebaja e-posti aadressile xxxxxxxx, ent dokument tuli tagasi sõnumiga „Kohaletoimetamine

nendele adressaatidele või rühmadele nurjus: sisestatud meiliaadressi ei leitud“2 ning

tähtkirjaga kaebaja rahvastikuregistris märgitud aadressile Soome, kuid ka see kiri tuli KRA-le

tagasi3. Kohus nõustub KRA-ga selles, et kõnesoleva ettekirjutuse saab lugeda kaebajale

kättetoimetatuks KVTS § 15 lg 3 alusel 26.10.2022.

Kohus selgitab siinkohal, et KVTS § 15 lg 2 annab küll võimaluse toimetada dokumente kätte

ka muul viisil, ent ei pane vastustajale kohustust neid teisi viise kasutada. Vastustaja ei pea ka

enne ettekirjutuse täitmata jätmise eest sunniraha rakendamist veenduma, et kaitseväe-

kohustuslane on talle saadetud dokumendi tegelikult kätte saanud, vaid piisab sellest, et

dokument on talle nõuetekohaselt kättesaadavaks tehtud. KVTS § 15 lg-s 1 sätestatud eriline

kättetoimetamise kord on põhjendatav sellega, et kutsealustena on kaitseväeteenistus-

kohustuslasteks kõik 17-27-aastased Eesti kodanikest mehed. Kohustus osaleda riigikaitses

peab olema teada igaühele ning sellest tulenevalt peab iga kutsealune hoolitsema selle eest, et

ta oleks riigikaitset korraldavatele asutustele vajadusel kättesaadav. See hõlmab põhimõtteliselt

kohustust teha endale selgeks, kuidas KRA oma dokumente edastab ning jälgida Eesti

teabevärava kaudu talle saadetud dokumente ja/või suunata aadressile isikukood@eesti.ee

saadetud kirjad edasi otse oma igapäevases kasutuses olevale e-posti aadressile.

Kuna KRA 26.09.2022 ettekirjutus tuleb lugeda kaebajale kättetoimetatuks 26.10.2022, on

tegemist kehtiva ettekirjutusega. Ettekirjutus sisaldab ka sunniraha hoiatust. Vaidlust ei ole ka

selles, et kaebaja ettekirjutust ei täitnud ning seega võis vastustaja asuda sunniraha rakendama.

Oluline on ka märkida, et KRA 26.09.2022 ettekirjutuse kehtivus ei langenud arstlikku

komisjoni / terviseseisundi hindamisele mitteilmumisega ära. Kaebajal on jätkuvalt kohustus

terviseseisundi hindamisele ilmuda või põhjendada mitteilmumist. Ettekirjutuse täitmata

jätmise korral on sunniraha rakendamine lubatav ka selleks, et motiveerida kutsealust ilmuma

järgmise terviseseisundi hindamise kutse/ettekirjutuse peale.

11. Kohus on aga seisukohal, et vastustaja on rikkunud oluliselt sunniraha rakendamise korda,

pöördudes sunniraha sissenõudmiseks kohtutäituri poole ilma, et oleks sunniraha rakendamisest

kaebajat teavitanud. Riigikohus on oma 22.04.2015 kohtuotsuses haldusasjas nr 3-3-1-72-14

selgitanud, et sunniraha rakendamine on eriliigiline haldusmenetlus, mille läbiviimisel tuleb

siiski täita HMS § 53 lg 1 p-st 2 ning § 40 lg-st 2 sätestatud kohustused, kuna ATSS ei sätesta

neist kohustustest erandit (p 18). Riigikohus märkis eelviidatud kohtuotsuse p-s 19, et

1 KRA vastuse lisa 13

2 KRA vastuse lisa 12

3 KRA vastuse lisa 11

3-23-1145

5(6)

„tulenevalt HMS § 35 lg 1 p-st 2 ja § 40 lg-st 2 peab haldusorgan teavitama isikut sunniraha

rakendamisest pärast ettekirjutuse täitmise tähtaja möödumist, kuid enne sunniraha ATSS § 15

lg-s 1 sätestatud korras sissenõudmise alustamist“. KVTS ei sätesta erandit, mis lubaks

vastustajal asuda sunniraha sisse nõudma ilma sellest isikut eelnevalt teavitamata. Seega

olukorras, kus ettekirjutuse adressaat ettekirjutust ei täida, ei või ettekirjutuse teinud

haldusorgan vahetult pöörduda sunniraha sissenõudmiseks kohtutäituri poole, vaid peab

eelnevalt ettekirjutuse adressaati teavitama sunniraha rakendamise menetluse alustamisest. See

on vajalik mh selleks, et ettekirjutuse adressaadil oleks võimalik vajadusel taotleda sunniraha

rakendamise edasilükkamist (ATSS § 8 lg 2) või esitada oma arvamus sunniraha rakendamise

proportsionaalsuse kohta. Lisaks märkis Riigikohus eelviidatud lahendi p-s 19, et isiku

teavitamine sunniraha rakendamise menetlusest enne seda, kui vastustaja kohtutäituri poole

pöördub, annab isikule sunnirahaga mittenõustumise korral tõhusa võimaluse selle

vaidlustamiseks kohtus ning samuti annab see talle sunnirahaga nõustumise korral võimaluse

tasuda sunniraha ilma sissenõudmiseta ja kohtutäituri tasuta.

Praegusel juhul ei ole vaidlust selles, et KRA ei teavitanud kaebajat sunniraha rakendamise

menetluse alustamisest, vaid saatis täitmata ettekirjutuse koheselt kohtutäiturile sundtäitmiseks.

Kohus ei nõustu KRA-ga selles, et sunniraha rakendamisest teavitamise nõue oli täidetud KRA

26.09.2022 ettekirjutuses sisalduva sunniraha hoiatusega. Kõnealuse hoiatuse sisaldumine

ettekirjutuses on sunniraha rakendamise eeldus (ATSS § 7), ent see ei asenda sunniraha

rakendamisest teatamist. Hoiatus tuleb teha enne ettekirjutuse täitmise tähtaja lõppu, sunniraha

rakendamisest teatamine peab aga eelviidatud Riigikohtu lahendi kohaselt toimuma pärast

ettekirjutuse täitmise tähtaja möödumist ja enne sunniraha rakendamisele (sissenõudmisele)

asumist. Seetõttu ei ole võimalik sunniraha rakendamisest teatamine juba ettekirjutuses endas.

Oluline on, et sunniraha rakendamine on haldusorgani kaalutlusotsus – ka juhul kui adressaat

ettekirjutust ilma mõjuva põhjuseta ei täida, on haldusorganil võimalik valida, kas rakendada

sunniraha või mitte, hinnates eelkõige sunniraha rakendamise otstarbekust. Ettekirjutuse

tegemise ajal ei ole haldusorganil põhimõtteliselt võimalik võtta lõpliku seisukohta, et kui

adressaat arstlikku komisjoni / terviseseisundi hindamisele ei ilmu, rakendatakse sunniraha.

Seda juba põhjusel, et juhul kui adressaat peaks esile tooma mõne ilmumist takistava asjaolu,

peab haldusorgan igal juhul hindama, kas see asjaolu õigustab ettekirjutusega pandud kohustuse

täitmata jätmist. Õigeks ei saa pidada ka seda, et sunniraha rakendamise korral ei jäeta

adressaadile põhimõtteliselt võimalust tasuda sunniraha ilma, et see tingiks vääramatult ka

täitemenetlusega seotud kulude kandmise. Sealjuures asjaolust, et ATSS näeb ette sunniraha

täitmisele pööramise TMS-s sätestatud korras, ei saa teha järeldust, et täitemenetlusega seotud

kulude tasumine on sunniraha rakendamisel paratamatu. Kohtu eelnevat seisukohta ei muuda

ka vastustaja argument, et KVTS § 15 lg 3 alusel kättetoimetatuks loetavad teatised jäävad suure

tõenäosusega niikuinii isikule teadmatuks. Kohtu hinnangul ei saa siiski välistada võimalust, et

adressaat saab sunniraha rakendamise teate kätte ning tasub vabatahtlikult sunniraha.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et sunniraha rakendamise menetlusest teavitamata jätmine on

oluline menetlusviga, mille tõttu on sunniraha rakendamine õigusvastane. Selles olukorras tuleb

vastustajal sunniraha õigusvastase rakendamise tagajärgede kõrvaldamiseks esitada

kohtutäiturile avaldus täitemenetluse lõpetamiseks.

12. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja

on taotlenud menetluskulude väljamõistmist, olles tõendanud üksnes 40 euro suuruse riigilõivu

tasumise. Kuna 20 eurot riigilõivu oli tasutud esialgse õiguskaitse taotluse esitamise eest, mille

kohus jättis oma 14.06.2023 määrusega rahuldamata, siis ei ole menetluskulu väljamõistmine

selles osas põhjendatud. Kohtu hinnangul saab kaebuse lugeda rahuldatuks umbes poole

ulatuses, mistõttu tuleb kaebuse esitamisel tasutud 20 euro suurusest riigilõivust välja mõista

pool ehk 10 eurot.

3-23-1145

6(6)

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaupo Kruusvee

kohtunik