3-23-511/16 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Anu Maria Brenner

Otsuse tegemise aeg ja koht

21. detsember 2023, Tallinn

Haldusasja number

3-23-511

Haldusasi

Osaühingu

Ökoteh

kaebus

Keskkonnaameti

haldustoimingu tagajärgede kõrvaldamiseks, s.o Eesti

looduse infosüsteemi kande nr XXX kustutamiseks ja

eelneva registrikande taastamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja Osaühing Ökoteh (registrikood 10085210),

volitatud esindaja Aleksander Sven Esse

Vastustaja Keskkonnaamet, volitatud esindaja Moonika

Järvela

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 21.11.2023

RESOLUTSIOON

1. Jätta Osaühingu Ökoteh kaebus rahuldamata.

2. Menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.

3. Asendada avaldatavas otsuses kinnistute nimed ja elupaiga koodid tähemärkidega.

SELGITUSED

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 22.01.2024 (halduskohtumenetluse

seadustik (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 184).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi,

tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei

peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks

peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

3-23-511

HKMS § 52 lg 1 kohaselt tuleb avaldus sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt.

Sekretäril saata kohtuotsus menetlusosalistele (esindajate kaudu).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. OÜ Ökoteh esitas 20.01.2023 Keskkonnaametile taotluse kustutada kinnistutele

aadressiga Xxxxxxxxx, Vana-Otepää küla, Otepää vald, Valga maakond (katastritunnus

xxxxx:xxx:xxxx; edaspidi Xxxxxxxxx kinnistu) ning Xxxxxxxxx, Vana-Otepää küla, Otepää

vald, Valga maakond (katastritunnus xxxxx:xxx:xxxx; edaspidi Xxxxxxxxx kinnistu) Eesti

looduse infosüsteemi (EELIS) kantud rukkiräägu elupaik (leiukoht) koodiga XXX.

2. Keskkonnaameti loodushoiutööde büroo spetsialist T. E vastas 07.02.2023 e-kirjas, et

Keskkonnaameti hinnangul on elupaik Xxxxxxxxx ja Xxxxxxxxx katastriüksustel säilinud ja

Keskkonnaamet ei tee Keskkonnaagentuurile ettepanekut EELIS-e registrikaadrile XXX

kantud rukkiräägu elupaiga kustutamiseks.

3. OÜ Ökoteh esitas 05.03.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse Keskkonnaameti

haldustoimingu tagajärgede kõrvaldamiseks, s.o EELIS kande nr XXX kustutamiseks ja

eelneva registrikande taastamiseks.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

4. Kaebaja leiab, et vastustaja toiming rukkiräägu elupaiga registreerimisel EELIS-s ning

07.02.2023 e-kirjaga antud haldusakt elupaiga mitte kustutamise kohta ei ole õiguspärased, on

kaalutlusvigadega, ei ole proportsionaalsed, on põhjendamata ja antud olulise menetlusveaga.

Vastustaja on rikkunud olulisel määral uurimispõhimõtet, jättes välja selgitamata olulised

asjaolud. Kaebajale ei ole võimaldatud ärakuulamist.

4.1.

Puudub Xxxxxxxxx ja Xxxxxxxxx kinnistutele kantud rukkiräägu elupaiga

registreerimise alusdokument. Xxxxxxxxx ja Xxxxxxxxx kinnistule rukkiräägu elupaiga

kandmine EELIS-sse on menetlustoiming, millest vastustaja peab teavitama maaomanikku

(haldusmenetluse seadus (HMS) § 35 lg 2). Ebaõige on vastustaja seisukoht, et

looduskaitseseadusest (LKS) tulenevalt ei ole kohustust teavitada maaomanikku II ja III

kaitsekategooria liikide leidmisest ja nende kandmisest EELIS-sse. Teavitamata jätmine on

oluline menetlusviga, mis toob kaasa vigased otsused ja ebaõiged piirangud. Samuti ei ole see

kooskõlas hea halduse tavaga.

4.2. Vastustaja ei ole esitanud tõendeid, mis tõendaksid rukkiräägu olemasolu Xxxxxxxxx ja

Xxxxxxxxx kinnistul. EELIS-e sellekohased andmed ei ole tõesed ega kontrollitavad.

4.3. Vastustaja 07.02.2023 e-kiri (keeldumine) on haldusakt. Nimetatud keeldumine ei ole

õiguspärane, on motiveerimata, ei ole proportsionaalne, ei vasta vorminõuetele ning on

kaalutlusvigadega. Vastustaja ei ole viidanud õiguslikule alusele, millest lähtuvalt III

kaitsekategooria liikide elupaikade EELIS-sse kandmisel ei ole kohustuslik maaomanikku

teavitada. Puuduvad uuringud, ekspertiisid ja tõendid rukkiräägu olemasolu kohta Xxxxxxxxx

ja Xxxxxxxxx kinnistutel.

4.4. Maa-ameti geoportaali Xxxxxxxxx ja Xxxxxxxxx katastriüksuse kõlvikukaardil on

nähtav, et valdavalt on katastriüksusel haritava maa kõlvik. Geoportaali väljavõttele koostatud

skeemil on näha Vana Otepää külas asuvad rukkiräägu elupaigad.

4.5. Eesti Ornitoloogiaühingu tellimisel on 2019. a viidud läbi Otepää linnuala valitud

linnuliikide inventuur, mille eesmärgiks oli inventeerida Otepöö looduspargi järve linnustiku,

väike-kärbsenäpi ja rukkiräägu elupaigad ning hinnata nende arvukust. Inventuuri viis läbi

2(7)

3-23-511

MTÜ Otepää Loodusselts, kelle juhatuse liikmeks on mh T. E. Inventuuri kohaselt viidi

rukkiräägu loendus läbi kogu linnualal, kuhu olid hõivatud kõik olulisemad rukkiräägu

elupaigad. Välitööd toimusid 17.06.-20.06..2019. a oli rukkiräägu arvukus Otepää linnualal

suhteliselt madalseisus. Aastatel 2015-2019 on arvukust hinnatud Vana-Otepää küla

kontrollalal, 2019. a loendustulemustel oli liigi arvukus kontrollalal vaid 1 paar, samas 2016.

a oli arvukus 5 paari. Rukkiräägul puudub kinnitatud tegevuskava.

5. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.

5.1. Vastustaja 07.02.2023 e-kiri ei ole haldusakt (HMS § 51 lg 1), vaid toiming.

5.2. Kanne registrikoodiga XXX on endisesse keskkonnaregistrisse sisestatud 18.10.2016 ja

on automaatselt üle kandunud EELIS-sse ning on nähtav kuni tänase päevani. Kanne on olnud

nähtav järjepidevalt. Viimane kinnitatud vaatlus on registrisse kantud 18.10.2016.

5.3. Vastuses selgitas Keskkonnaameti spetsialist, et EELIS-e andmete ajakohasena

hoidmiseks neid uuendatakse pidevalt ja vajadusel ka kustutatakse. Uuendamine (sh ka

kustutamine) toimu pidevalt, vastavalt uute õigusaktide kinnitamisele, inventuuride andmete

või andmestikes sisalduvate objektide seisundi kohta lisateabe laekumisel. Viimase kinnitatud

vaatluse kirje lisati EELIS registrisse 01.07.2018. Uus vaatlus viiakse läbi 2023. a

vaatlusperioodil.

5.4. Elupaiga vaatlused tegi linde hästi tundev ekspert T. E, kes töötab Keskkonnaametis

eluslooduse valdkonna loodushoiutööde büroos peaspetsialistina. Aastast 1997 on spetsialist

tegelenud riikliku röövlindude seirega, kotkaste riikliku seirega ja aastast 2007. a rähniliste

riikliku seirega. Tegemist on tunnustatud, linde (sh rukkirääku) hästi tundva spetsialistiga.

Pole kahtlust, et ekspert (inventuuri teostaja) on omas valdkonnas pädev.

5.5. Rukkirääk (Crex crex) on III kaitsekategooria looduskaitsealune ränd- ja haudelind, kes

on pesitsusajal levinud vaid Euraasias (vt keskkonnaministri 19.05.2004 määrus nr 51 „III

kaitsekategooria liikide kaitse alla võtmine“ § 4 lg 2 p 40; LKS § 46 lg 3 p 1). Eestis on

rukkirääk laialt levinud ja asustab erinevaid avamaastikke. Ka Eesti populatsiooni

iseloomustab mõõdukas langustrend ja selle suuruseks hinnatakse kuni 40 000 laulvat

isaslindu1. Rukkiräägul on kindlad elupaigaeelistused: taimestik peab olema vähemalt 20-30

cm kõrge, et rääk sellesse varjuda saaks. Rukkiräägule ei sobi liigtihe taimestik, mis tekib

hästi väetatud rohumaal või rohumaa pikemalt kasutamata olemisel. Tänapäeva kõrgelt

mehhaniseeritud ja järjest varasem heina- ja silotegu on ilmselt üks peamisi ohte rukkiräägule.

Niitmisel hukkuvad nii lennuvõimetud pojad kui ka sulgivad vanalinnud, samuti hävivad

niitmise käigus varjuta jäänud kurnad ehk munadega pesad. Lisaks toimuvad põllumajanduse

intensiivistumise käigus mitmesugused negatiivsed muutused elupaiga kvaliteedis. Olulise

mõjuga ohutegur on ka põllumajandustegevuse lakkamine. Harilikult jäetakse sööti pigem

rohumaad kui haritav maa. Seega langevad esimesena kasutusest välja rukkiräägu

traditsioonilised elupaigad, kus domineeris kaua ekstensiivne, pigem n-ö traditsiooniline

põllumajandus. Pikapeale sellised alad võsastuvad ja muutuvad rukkiräägule sobimatuks (vt

Rukkiräägu kaitse tegevuskava eelnõu). Uued uuringud on näidanud, et rukkiräägule on

oluline mitmekesisema maakasutusega põllumajandusmaastik, kus väikese skaalaliselt

esinevad mitmekesised elupaigad väikestel pindaladel, sest isendid vahetavad tihti elupaiku

ning kui üks elupaik hävib (kasvõi lühemaks perioodiks), näiteks niitmise tagajärjel, liiguvad

linnud naabruses asuvasse elupaika. Liigi elupaiga suurus on 1-10 ha.2 Ökoloogias tähendab

1 Jaanus Elts, Aivar Leito, Meelis Leivits, Leho Luigujõe, Renno Nellis, Margus Ots, Indrek Tammekänd ja Ülo

Väli. Eesti lindude staatus, pesitsusaegne ja talvine arvukus 2013-2017. Kättesaadav internetiaadressilt:

https://www.eoy.ee/hirundo/files/Elts_et_al_2019-1.pdf

2 Riho Marja, Jaanus Elts ja Liis Keerberg, Rukkiräägu (Crex crex) individuaalne elupaigakasutus. Kättesaadav

internetis: https://www.eoy.ee/hirundo/files/Marja_jt-2022.pdf

3(7)

3-23-511

liigi elupaik territooriumi, mille ressursid ja tingimused võimaldavad organismil seda

kasutada, seal ellu jääda ja paljuneda. Elupaik ei tähenda ainult ala, kus loom parasjagu elab,

vaid ka neid liigi poolt asustatud alasid, mis on erinevatel põhjustel jäänud ajutiselt

asustamata. Rukkiräägu uuringud on näidanud, et 70% rääkudest elutseb rohumaadel ning 9%

asustab ka teraviljapõlde (Rukkiräägu kaitse tegevuskava eelnõu). Rukkiräägu elupaiga

seisundit Xxxxxxxxx ja Xxxxxxxxx katastriüksusel on vahepealsetel aastatel negatiivselt

mõjutanud ala üleskünd ja kultuuride kasvatamine, kuid need tegevused ei ole kahjustanud

elupaika pöördumatult. Keskkonnaameti hinnangul on elupaik Xxxxxxxxx ja Xxxxxxxxx

katastriüksustel säilinud.

5.6. Rukkirääk on Otepää looduspargi kaitse-eesmärgiks3 ning Otepää looduspargi, Otepää

hoiuala ja Otepää loodusala kaitsekorralduskava 2017-2026 alusel on Otepää loodusala

kaitse-eesmärgiks rukkiräägu arvukuse alampiir 30 paari4. Keskkonnaameti spetsialist T. E

viis 05.07.2016 läbi rukkiräägu inventuuri Vana-Otepää külas. Inventuuri käigus tuvastati

kolm pesitsusterritooriumi ja kanti registrisse ka 3 elupaika (suurustega 4,8; 5,3 ja 15,6 ha).

Üks nendest elupaikadest (XXX) jääb suuremas osas Xxxxxxxxx ja Xxxxxxxxx

katastriüksusele (elupaiga kogupindala 4,8 ha ja nimetatud kinnistutel 3,6 ha ulatuses).

Inventuuri käigus tuvastati rukkirääk häälitsuse järgi, mis on isaslinnu territooriumilaul.

Elupaik piiritleti kuuldud isaslinnu ümbruses olev kompaktne ja sobiv avamaastik, koos

nende vahel oleva võsastunud kraaviga. Inventuur viidi läbi Eesti Ornitoloogiaühingu poolt

välja töötatud metoodika alusel.

5.7. EELIS-sse kantakse kaitsealuste liikide andmed Keskkonnaagentuuri (KAUR) poolt

riikliku seire andmete alusel või Keskkonnaameti vastava kirja alusel. Selline kiri esitati

KAUR-le 12.10.2016.5 EELIS on informatiivne andmebaas.

5.8. Xxxxxxxxx ja Xxxxxxxxx katastriüksused asuvad Otepää looduspargis Neeruti-Käpa

piiranguvööndis. Katastriüksusel on registreeritud III kaitsekategooriasse kuuluv rukkiräägu

(Crex crex) elupaik (vt vastustaja 15.05.2023 menetlusdokumendi lisa 1). Otepää looduspargi

kaitse-eesmärk on mh Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku

linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.10.2010, lk 7-25) direktiivi (edaspidi linnudirektiiv) I

lisasse kuuluva liigi rukkirääk kaitsmine. Otepää looduspark on moodustatud lähtudes riigi

huvist säilitada ja kaitsta Otepää kõrgustikul kujunenud pärandmaastikke ning selle järel ka

looduslikke elupaiku ja liike. Kaitsekorralduskava ptk 1.1.2 toob Otepää looduspargi kaitse-

eesmärgina välja rukkiräägu, kelle pesitsuspaiku kaitstakse. Peatükk 2.1.6.2 – Otepää

loodusala kaitse-eesmärk on, et loodusalal on säilinud vähemalt 30 paari rukkirääke.

5.9. Eesti liikmesriigina võtab kasutusele vajalikke meetmeid liigi arvukuse säilitamiseks

tasemel, mis vastab eelkõige ökoloogilistele, teaduslikele ja kultuurilistele nõuetele. Ühtlasi

hõlmab see liigi jaoks spetsiaalsete, liigi kaitseks mõeldud linnualade moodustamist ning liigi

arvukuse jälgimist. III kaitsekategooria liigi isendite kohta kaitseteatist ei esitata (vrdl LKS §

24 p 1). Seega ei olnud vastustajal kohustust omanikku kaitsealuse linnu leiust ega

registrikande tegemisest teavitada.

KOHTU PÕHJENDUSED

6. Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata, kuivõrd vaidlusalune EELIS kanne on

õiguspärane ning selle kustutamiseks puudub alus.

3 Vabariigi Valitsuse 01.12.2016 määrus nr 135 „Otepää looduspargi kaitse-eeskiri“ § 1 lg 1 p 1.

4 https://kaitsealad.ee/sites/default/files/inline-files/otepaa_lka_kkk.pdf

5 Vt kaebuse lisa 3.

4(7)

3-23-511

7. Menetlusosaliste vahel on vaidlusaluseks küsimuseks, kas rukkiräägu elupaik kaebaja

kinnistutel on EELIS-s registreeritud õigesti.

8. Vaidlus puudub järgmistes asjaoludes: 1) kaebajale kuuluvad Xxxxxxxxx ja Xxxxxxxxx

kinnistud; 2) Xxxxxxxxx ja Xxxxxxxxx kinnistud asuvad Otepää looduspargi Neeruti-Käpa

piiranguvööndis; 3) rukkirääk on Otepää looduspargi kaitse-eesmärgiks6; 4) Otepää loodusala

kaitse-eesmärgiks on rukkiräägu arvukuse alampiir 30 paari7; 5) rukkirääk on III

kaitsekategooria looduskaitsealune ränd- ja haudelind8; 6) kanne registrikoodiga XXX on

endisesse keskkonnaregistrisse sisestatud 18.10.2016 ja on automaatselt üle kandunud EELIS-

sse9; 7) tegemist on Natura 2000 alaga; 8) kaebajat rukkiräägu elupaiga registreerimisest

vaidlusalustel kinnistutel, ei teavitatud.

9. Registrikande kustutamisest keeldumine või andmete parandamisest keeldumine ei ole

haldusakt HMS § 51 lg 1 tähenduses, vaid toiming, mistõttu ei ole tühistamisnõue asjakohane.

Tallinna Ringkonnakohus on selgitanud keskkonnaregistri kannete vaidlustamise osas oma

26.04.2019 määruse nr 3-19-286 punktis 10 järgmist: „Ka informatiivse tähendusega

ebaõiged registriandmed võivad kaudselt kaasa tuua õigustatud isikule ebasoodsaid tagajärgi

ning need võivad välistada asja kasutamise või käsutamise (RKHKo nr 3-3-1-69-15, p 14;

RKHKm nr 3-3-1-52-15, p 11). Näiteks on isikul subjektiivne õigus taotleda

rahvastikuregistri vastutavalt töötlejalt, et rahvastikuregistris ei oleks ebaõigeid,

mittevajalikke, puudulikke või aegunud andmeid (TlnRngKo nr 3-13-2252, p 7; vt ka RKHKo

nr 3-3-1-18-98). Seega on isikul õigus nõuda ebaõigete andmete muutmist, kui need võivad

mõjutada tema õigusi negatiivselt.“ Seetõttu on kohus menetlusse võtnud kaebuse

kohustamisnõudes. Kohustamisnõue aga hõlmab ka keeldumise õigusvastasuse tuvastamist.

10. Loodusobjekti kaitsega (käesoleval juhul III kaitsekategooria linnuliigi elupaiga Otepää

looduskaitseala kaudu) piiratakse kaebaja omandiõigust (PS § 32). Omandipõhiõiguse

piiranguid võib seada üksnes formaalse seadusega või seaduses sisalduva ning täpse, selge ja

piirangu intensiivsusega vastavuses oleva volitusnormi (delegatsiooninormi) alusel10.

Täitevvõimu põhiõigustesse sekkuval tegevusel peab olema seaduslik alus sõltumata sellest,

kas tegemist on õiguse üld- või üksikakti andmise või toimingu tegemisega; kuigi üksikakti

andma volitamisel ei delegeerita täitevvõimule seadusandlikku võimu, peab norm, mis volitab

haldusorganit piirama isikute õigusi haldusaktiga, olema selge ja täpne ning vastama piirangu

intensiivsusele; volituse sisu peab olema määratud seda täpsemalt, mida intensiivsemaid

riiveid volitusnorm võimaldab ning mida üldisema ja ulatuslikuma iseloomuga on haldusakt11.

11. LKS § 46 lg 3 kohaselt arvatakse III kaitsekategooriasse: 1) liigid, mille arvukust ohustab

elupaikade ja kasvukohtade hävimine või rikkumine ja mille arvukus on vähenenud sedavõrd,

et ohutegurite toime jätkumisel võivad nad sattuda ohustatud liikide hulka ning 2) liigid, mis

kuulusid I või II kaitsekategooriasse, kuid on vajalike kaitseabinõude rakendamise tõttu

väljaspool hävimisohtu. Vastavalt keskkonnaministri 19.05.2004 määruse nr 51 § 4 lg 2

punktile 40 on rukkirääk III kaitsekategooria loomaliik. III kaitsekategooria liikide vähemalt

10 protsendi teadaolevate ja Eesti looduse infosüsteemis registreeritud elupaikade või

kasvukohtade kaitse tagatakse kaitsealade või hoiualade moodustamise või püsielupaikade

kindlaksmääramisega lähtuvalt alade esinduslikkusest (LKS § 48 lg 3). Käesoleval juhul on

selliseks kaitsealaks Otepää looduspark. Vabariigi Valitsuse 01.12.2016 määrusega nr 135 on

6 Vabariigi Valitsuse 01.12.2016 määrus nr 135 „Otepää looduspargi kaitse-eeskiri“ § 1 lg 1 p 2.

7 https://kaitsealad.ee/sites/default/files/inline-files/otepaa_lka_kkk.pdf

8 Keskkonnaministri 19.05.2004 määrus nr 51 „III kaitsekategooria liikide kaitse alla võtmine“ § 4 lg 2 p 40.

9 Vt vastustaja 13.11.2023 menetlusdokumendi lisa 3.

10 Riigikohtu üldkogu 03.12.2007 otsus nr 3-3-1-41-06, p 22.

11 Vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 31.10.2022 otsus nr 5-22-4/13, p-d 58 ja 60.

5(7)

3-23-511

vastu võetud „Otepöö looduspargi kaitse-eeskiri“ (edaspidi Otepää looduspargi kaitse-

eeskiri).

12. Otepää looduspargi kaitse-eeskirja § 1 lg 1 punkti 2 kohaselt on looduspargi kaitse-

eesmärgiks kaitsta Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/147/EÜ loodusliku

linnustiku kaitse kohta (edaspidi linnudirektiiv) lisas I nimetatud liikide elupaiku, sh

rukkiräägu (Crex crex) elupaika. Kaebaja kinnistud kuuluvad Otepää looduspargi kaitsealasse,

mistõttu pidi kaebaja olema teadlik, et ka tema kinnistute osas võib kohaldada looduskaitselisi

piiranguid, kui tuvastatakse kaitse-eeskirjas märgitud kaitsealuse liigi elupaik.

13. Elupaik ei ole pelgalt rukkiräägu pesa, vaid hõlmab looduslikku levilat ja alasid (vt LKS

§ 3 lg 1). Elupaik ei piirdu kinnistu piiridega, vaid kaitstavate liikide eripäradest võib ka neid

ületada. Vastustaja on esitanud 15.05.2023 kohtule kuvatõmmise EELIS-st, millelt nähtub, et

rukkiräägu leiukoha (registrikoodiga XXX) vaatlusi Otepää looduspargis on tehtud 2016 ja

2018 ning mõlemal juhul on tuvastatud 1 paar isendeid (vt vastustaja 15.05.2023

menetlusdokumendi lisa 3). Asjaolu, et vaatlusi on Otepää linnualal (täpsemalt Vana-Otepää

külas, kus asuvad ka kaebaja kinnistud) peale 2016. a korraldatud kinnitab ka kaebaja esitatud

tõend „Otepää linnuala (XXXXXXXXX) valitud linnuliikide inventuur“ (vt kaebaja

13.11.2023 menetlusdokumendi lisa 6), mille tulemusel oli kontrollalal vaid 1 paar. Lisaks on

vastustaja teostanud paikvaatluse ajavahemikul 20.06. - 21.06.2023 tuvastamaks kaebaja

kinnistutel rukkiräägu elupaigad. Paikvaatluse protokolli kohaselt oli paikvaatluse eesmärk

kakuliste pesakondade kindlaks tegemine Otepää riiklikus röövlindude pesitsusaegses

seirealas ja samas ka öise eluviisiga kaitsealuste linnuliikide leiukohtade tuvastamine (vt

vastustaja 13.11.2023 menetlusdokumendi lisa 1). Seejuures nähtub paikvaatluse protokollist,

et kaebaja kinnistutel rukkiräägu asukohta ei tuvastatud (vt vastustaja 13.11.2023

menetlusdokumendi lisa 1; paikvaatluse protokoll, kaart 3). Küll aga ei saa sellest järeldada,

et EELIS-s olev registrikanne XXX oleks õigusvastane. Nimelt nagu eelnevalt on kohus

selgitanud ei ole sõnad elupaik ja pesa sünonüümid, vaid elupaik hõlmab palju suuremat ala.

Rukkiräägu isendite keskmine kodupiirkonna suurus on 25,2 ha.12 See tähendab, et kui

kaebaja kinnistu naaberkinnistu (Lillemaa kinnistu) lõunapoolses osas leiti rukkiräägu

asukoht ning kaebaja kinnistud on vastavalt 2,71 ha Xxxxxxxxx ja 3 ha Xxxxxxxxx, siis

jäävad kaebaja kinnistud keskmise elupaiga piiresse. Kohtu hinnangul puudub alus kahelda

Keskkonnaameti spetsialisti T. Ee pädevuses, kuivõrd nagu ka kaebaja on viidanud, siis 2019.

a on Otepää linnuala inventuuri läbi viinud mh T. E (vt kaebaja 13.11.2023

menetlusdokumendi lisa 6).

14. Lisaks selgitab kohus, et kuigi 21.06.2023 paikvaatlus on läbi viidud peale kaebuse

esitamist ning vaidlustatud toimingut, siiski saab kohus kohustamiskaebuse lahendamisel

arvesse võtta asjaolusid kohtuotsuse tegemise aja seisuga (vt HKMS § 158 lg 2).

15. Eeltoodust lähtuvalt leiab kohus, et tõendatud pole vaidlusaluse EELIS-e kande

õigusvastasus. Seejuures on vastustaja asjakohaselt selgitanud, et EELIS-sse kantakse

kaitsealuste liikide andmed Keskkonnaagentuuri (KAUR) poolt riikliku seire andmete alusel

või Keskkonnaameti vastava kirja alusel13. Selline kiri esitati KAUR-le 12.10.2016.14

16. Kaebaja hinnangul on vastustaja rikkunud registrikande tegemisel ärakuulamiskohustust.

Esmalt ei ole meil vaidluse esemeks esmase registrikande tegemine. Siiski peab kohus aga

vajalikuks selgitada vastustaja kohustust ka kande esmasel tegemisel teavitada omanikku.

12 R. Marja, J. Elts ja L. Keerberg. Rukkiräägu (Crex crex) individuaalne elupaigakasutus. Hirundo 2022 35 (1)

1-16. Kättesaadav internetist: https://www.eoy.ee/hirundo/files/Marja_jt-2022.pdf lk 1.

13 Keskkonnaministri 08.06.2022 määrus nr 26 „Eesti looduse infosüsteemi asutamine ja andmekogu pidamise

põhimäärus“ § 13 lg 1 p 5 ja p 8.

14 Vt kaebuse lisa 3.

6(7)

3-23-511

17. Ekslik on vastustaja seisukoht, et kuivõrd LKS § 24 lg 1 nimetab üksnes I

kaitsekategooria liigi isendite kasvukoha või elupaika sisaldava või selle piiresse jääva

kinnisasja omanikule kaitsekohustuse teatise saatmise kohustuse, et siis saab sellest järeldada,

et II või III kaitsekategooria liigi isendite elupaigast kinnisasja omanikku teavitama ei pea.

Selline lähenemine on vastuolus hea halduse tavaga. Lisaks on ka Riigikohus selgitanud, et

isikul peab olema ajend, et registriga tutvuda; isik võib vastasel juhul heas usus astuda

samme, mida ta võimalikest tulevastest piirangutest teades ei astuks; seetõttu on kolleegiumi

hinnangul oluline, et kinnistuomanikke teavitatakse, kui kinnistul leitakse ja kantakse

registrisse kaitsealuse liigi elupaik; selline teavitussüsteem on võimalik luua mh

automatiseerituna, saates omanikule näiteks e-kirja (vt Riigikohtu halduskolleegiumi

04.12.2023 otsus nr 3-21-552/28, p 22.2). Sisuliselt on rukkiräägu kui III kaitsekategooria

liigi vaatlused ja inventuurid ning elupaiga registreerimine toimunud kaebaja selja taga, mida

ei saa pidada kooskõlas olevaks hea halduse tavaga. Ühtlasi on see vastuolus haldusmenetluse

avalikkuse põhimõttega (haldusmenetluse seadus (HMS) § 7 lg 1). Eeltoodust lähtuvalt on

haldusorgan rikkunud menetlusnormi, kui jättis kaebaja registrikande XXX tegemisest

teavitamata. Samas ei saa nimetatud rikkumine tuua kaasa kande õigusvastasust, kuivõrd

tegemist on menetlusnormi rikkumisega, mis ei saanud asja sisuliselt mõjutada. See tähendab,

et ka juhul, kui kaebajat oleks teavitatud elupaiga registreerimisest ning kaebaja oleks saanud

esitada oma seisukoha, oleks vastustaja ikka registreerinud vastava kanda.

18. Ülaltoodust tulenevalt leiab kohus, et EELIS-s olevad vaidlusalused andmed on

korrektsed, mistõttu jääb kohustamiskaebus tervikuna rahuldamata.

19. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Käesoleval juhul on otsus tehtud kaebaja kahjuks, mistõttu jäävad menetluskulud kaebaja

kanda. Vastustaja ei ole taotlenud kaebajalt menetluskulude väljamõistmist (HKMS § 109 lg

1). Seetõttu jäävad menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

20. Kohus asendab avaldatavas otsuses kinnistute nimed ja elupaiga koodi tähemärkidega

(HKMS § 175 lg 5).

(allkirjastatud digitaalselt)

7(7)