2-23-11784/44 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Imbi Sidok-Toomsalu, Margo Klaar ja Peeter Pällin

Määruse tegemise aeg ja koht 22.12.2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-23-11784

Kohtuasi

Lääne-Nigula Vallavalitsuse avaldus X (X) kolmeks

kuuks kinnisesse asutusse paigutamiseks ning temale

tahtest olenematu psühhiaatrilise ravi kohaldamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 27.09.2023 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja Lääne-Nigula vald (Lääne-Nigula Vallavalitsuse

kaudu, registrikood 75038598)

Puudutatud isik X (isikukood XXXXXXXXXXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 27.09.2023 määrus muutmata.

2. Jätta X määruskaebus rahuldamata.

3. Jätta

määruskaebuse

menetlemisega

seotud

menetluskulud

riigi

kanda.

Kindlaksmääratavad kulud puuduvad.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

2-23-11784

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla (PERH) esitas 20.08.2023 Harju Maakohtule

avalduse, milles palus kohaldada X (puudutatud isik) suhtes esialgse õiguskaitse korras tahtest

olenematut ravi neljaks päevaks ja tähtaja pikendamiseks kuni 40 päevani. Taotluse kohaselt

hospitaliseeriti puudutatud isik PERH psühhiaatriakliinikus 19.08.2023 kell 15.46 tahtest

olenematu ravi kohaldamiseks vastavalt psühhiaatrilise abi seaduse (PsAS) §-s 11 sätestatule.

2. Lääne-Nigula vald, Lääne-Nigula Vallavalitsuse kaudu (avaldaja) esitas 25.09.2023 Harju

Maakohtule avalduse, milles palus paigutada puudutatud isiku kuni kolmeks kuuks

psühhiaatriahaiglasse. Avaldaja tugineb arstide 20.08.2023 arvamusele. Avalduse kohaselt on

puudutatud isik PERH psühhiaatriakliinikus viibinud ravil mitmeid kordi. Alates 19.08.2023

viibib puudutatud isik taas PERH psühhiaatriakliinikus ravil, kuhu ta toimetati pärast luuludest

ajendatud vägivallaintsidenti politsei ja kiirabi saatel. 08.09.2023 põgenes ta kliiniku

jalutusaiast, kuid politsei viis ta psühhiaatriakliinikusse tagasi. Puudutatud isikul puudub

haigustaju ning ta on petnud ravimite võtmisega ning keeldunud ravimitest.

3. Praeguseks hetkeks on psühhiaatri hinnangul raviefekt ebapiisav ning puudutatud isik on

jätkuvalt psühhootilises seisundis, mille tõttu edasise haiglaravita jätmisel on toetusravi

katkestamise risk ning selle tagajärjel võib puudutatud isik olla nii endale kui ka teistele ohtlik.

Puudutatud isik vajab psüühilise seisundi stabiliseerimiseks ja sisulise koostöö tekkimiseks

pikemaajalist haiglaravi. Tuginedes eeltoodule on avaldaja arvamusel, et puudutatud isik vajab

jätkuvat psühhiaatrilist haiglaravi turvalises ravikeskkonnas.

4. Maakohus määras 26.09.2023 määrusega puudutatud isikule ekspertiisi selgitamaks välja,

kas isik vajab tahtevastase ravi pikendamist kolme kuu võrra. Nähtuvalt ambulatoorse

kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktist nr 7.1-3/528 on ekspert märkinud, et puudutatud isik on

vestlusel pinges, umbuskliku hoiakuga ümbritseva suhtes, küsib, mis on vestluse eesmärk.

Kõnest on kohati raske aru saada, kuna mõttekäik on seosetu, ataktiline. Avaldab laialdast

luulusüsteemi, paranoilisi jälitus, tähendus, mõjustus ja mürgitusluulu mõtteid. Aastaid on teda

väidetavalt jälitanud erinevad organisatsioonid ja isikud. Arvab, et kõik algas juba aastal 2005

identiteedivargusega. Reformierakonna liikmed jälitavad teda, Leedus olles jälitas teda maffia.

Luulusüsteemi on haaratud ka lähedased pereliikmed, ema, ema õde, meditsiinitöötajad.

Haiglas antakse valesid ravimeid, käemärkide järgi saab personali suhtumisest aru. Tal esineb

nägemis, kuulmis, maitsetunde meelepetteid. Tänaval pooled inimesed teavad teda, räägivad

temast, poest ostes on toidul teine maitse, nagu koeratoit. Tunde-tahteelu on otseselt mõjutatud

psühhootilistest elamistest, mistõttu tema käitumine on olnud ettearvamatu ja agressiivne.

Luululistel ajenditel on rünnanud linnas suvalisi inimesi. Haiguskriitika puudub täielikult ja

ravi ta vajalikuks ei pea. Olulist mälu ja kognitiivsete funktsioonide tagasilangust ei tähelda,

kuid need on psühhoosist mõjutatud.

5. Ekspert on arvamusel, et puudutatud isik põeb vaimuhaigust püsikululise paranoidse

skisofreenia kujul (Rahvusvaheline Haiguste Klassifikatsioon RHK-10 kood F20.00). Haigus

on alanud noorukieas, orienteeruvalt 2005. aasta paiku ning käesolevaks on muutunud

püsikululiseks. Ravimeid ta regulaarselt vastavalt arsti ettekirjutusele ei tarvita, oma

elukorraldusega ta toime ei tule. Psühhootilistel ajenditel on ta vahetanud elukohti, katkestanud

sidemed lähedastega, kes on üritanud teda abistada ja toetada. On aastaid elanud omas

psühhootilises maailmas, viimased aastad sisuliselt ravita. Psühhootilistest elamustest tingituna

on tema käitumine olnud ettearvamatu ja agressiivne kaaskodanike suhtes. Arvestades

eeltoodut ei ole puudutatud isiku suhtes võimalik kohaldada muud psühhiaatrilist abi peale

tahtest olenematu ravi psühhiaatriahaiglas ning vajalik on ravi jätkamine kuni 3 kuuks.

2-23-11784

Maakohtu määrus ja põhjendused

6. Maakohus paigutas 27.09.2023 määrusega puudutatud isiku tema tahte vastaselt

psühhiaatriahaiglasse talle tahtevastase psühhiaatrilise ravi kohaldamiseks kuni kolmeks kuuks

alates 28.09.2023 kuni 27.12.2023. Maakohus märkis, et annab loa puudutatud isikule vajadusel

tahtevastaselt ravimite manustamiseks ja vajalike ravimeetodite rakendamiseks.

7. Maakohus rahuldas avalduse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5391 lg 1 ning PsAS

§ 11 lg 1 alusel.

8. Maakohus tuvastas, et puudutatud isik põeb vaimuhaigust püsikululise paranoidse

skisofreenia kujul, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada ja seda juhtida. Tal

puudub täielikult haiguskriitika ja ravisoostumus, tema käitumine on otseselt mõjutatud

psühhootilistest elamustest, mistõttu on tema käituimine olnud otseselt ettearvamatu, ohtlik ja

agressiivne kaaskodanike suhtes. Kohtule on esialgse õiguskaitse abinõude rakendamise

menetlusest teada, et puudutatud isik toimetati PERH psühhiaatriakliiniku valvetuppa kiirabiga

politsei saatel käeraudades. Puudutatud isik läks Radissoni hotelli, sattus seal Hispaania

kaitseväelastega konflikti – läks ühele neist kallale ja hakkas teda kägistama. Reageeris hotelli

turvamees, seetõttu puudutatud isik saabus PERH psühhiaatriakliinikusse käeraudades.

Avaldas, et tahtis kaitseväelase “maha võtta”, rohkem oma teguviisi selgitada ei osanud.

9. Maakohus kuulas puudutatud isiku ära 21.08.2023 PERH psühhiaatriakliinikus. Puudutatud

isik oli uimase olekuga ja seletas: „Mind toodi siia hotellist, andsin seal molli. See oli

etteplaneeritud. Olin hotellist üks dokk edasi ja hotell ei puutu asjasse. Vene õigeusu Kaasani

kirikust tuli musta suitsu. Üks tüüp tuli r-kioski ja mõtlesin, et võtan ta maha, et mis värk selle

hotelliga on. Mõtlesin, et pean selle suitsu kohta uurima.“

10. Kohus on raviasutuse psühhiaatrite arvamuse ja ekspertiisiaktis tuvastatu pinnalt

veendunud, et puudutatud isiku reaalsustaju on jätkuvalt häiritud ning esialgse õiguskaitse

korras kohaldatud tahtevastane antipsühhootiline ja rahustav ravi ei ole täielikult tulemuslikuks

osutunud.

11. Kohtule nähtub, et vaatamata senisele asjakohasele tahtest olenematule psühhiaatrilisele

ravile ei ole puudutatud isiku seisund oluliselt paranenud. Seetõttu vajab ta pikaajalist tahtest

olenematut psühhiaatrilist haiglaravi ja viibimist tugevalt kontrollitud ning turvalisusega

tagatud ravikeskkonnas. Puudutatud isik on käitunud nii teisi kui ka ennast ohustavalt nii enne

hospitaliseerimist kui ka hospitaliseerimise ajal (ründas hotellis inimesi, põgenes haiglast).

Puudutatud isiku psüühiline seisund ei ole paranenud vaatamata ravile, ning haiglaravita

jätmisel ohustab ta jätkuvalt teiste ja enda tervist ja turvalisust. Ekspert on lisanud, et

puudutatud isik ei mõista käesolevalt oma seisundi raskust ja ravivajadust, tema käitumine on

otseselt mõjutatud psühhootilistest elamustest, mistõttu on tema käituimine olnud otseselt

ettearvamatu, ohtlik ja agressiivne kaaskodanike suhtes. Kohus leiab, et kuna puudutatud isiku

käitumine on psüühikahäirest lähtuv, siis võib puudutatud isik asetada end ja teisi vabaduses

viibides ohtlikku olukorda.

12. Kohus leiab eksperdi poolt antud hinnangut arvesse võttes, et antud hetkel ei ole puudutatud

isiku osas võimalik ega otstarbekas kohaldada muud psühhiaatrilist abi. Kohus leiab, et

puudutatud isiku osas kohaldatav psühhiaatriline ravi peab olema pidev, et langeksid ära tahtest

olenemata psühhiaatriahaiglasse paigutamise eeldused. Puudutatud isikul pole vaatamata

senisele antipsühhootilisele ja rahustavale ravile sisulist haiguskriitikat kujunenud. Kohus on

veendunud, et puudutatud isik ei suudaks kontrollimatus keskkonnas talle määratavast

raviplaanist kinni pidada. Ravita jäämisel või selle lünklikuks muutumisel saaks puudutatud

isiku käitumine aga taas haiguslikest elamustest lähtuvaks. Seega esinevad maakohtu hinnangul

2-23-11784

PsAS § 11 lg-s 1 sätestatud eeldused puudutatud isiku kinnises asutuses tahtevastase

psühhiaatrilise ravi jätkamiseks

Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad

13. Puudutatud isik esitas määruskaebuse, milles palub sundravi lühendada või lõpetada.

14. Puudutatud isik leiab, et talle söödetakse libaravimeid. Puudutatud isik leiab, et ta ei kujuta

endale või teistele ohtu, sest ta ei põe vaimuhaigust, ta leiab, et seisundi põhjuseks on tabletid,

mitte nende võtmine. Arstid eitavad seda, et need välja kirjutatud tabletid põhjustasid talle aju

kudede hävimist. Tegemist on ravimitega, mis on segatud tapetud inimeste ajuripatsist, kogu

haiguslugu on tema terroriseerimine.

15. Puudutatud isik leiab, et tema sundravi eirab inimese põhilisi inimõiguseid. Talle söödeti

haiglas sisse sülitatud topsis ravimi puru, tal varastati sisse saamisel kõik riided ära, teda

sunnitakse kandma haiglapesu, mis on alandav, talle söödeti sisse inimliha. Valvurid retsivad

patsiente.

16. Avaldaja vaidleb määruskaebusele vastu ning palub jätta selle rahuldamata. Puudutatud

isikul esineb jätkuvalt raske psüühikahäire. Psüühilisest seisundist tulenevalt ei ole ta võimeline

mõistma ravivajadust ega kontrollima oma käitumist. Ravita jäämisel ohustab ta eelkõige

kaaskodanike.

Menetluse edasine käik

17. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

18. Kolleegium leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määrust tühistada,

mistõttu tuleb määruskaebus jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel koosmõjus TsMS §-ga 659

rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata.

19. Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lg 6 järgi koosmõjus §-ga 659 maakohtu määruse

põhjendustega ega korda neid. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist.

20. Maakohus asus põhjendatult seisukohale, et puudutatud isiku puhul on täidetud PsAS § 11

lg-s 1 sätestatud eeldused tema psühhiaatriahaiglasse paigutamiseks. Kohus menetleb TsMS §

533 lg 1 p 1 järgi psüühiliselt haige isiku paigutamist tema tahteta või tahte vastaselt

psühhiaatriahaiglasse koos vabaduse võtmisega ja talle haiglaravi kohaldamist isiku

elukohajärgse valla- või linnavalitsuse avalduse alusel. Kui tegemist on isiku paigutamisega

haigla psühhiaatriaosakonda, et osutada isikule tema tahtest olenemata psühhiaatrilist abi ja

kohaldada tahtevastast ravi, tulenevad isiku kinnisesse asutusse paigutamise tingimused PsAS

§ 11 lg-st 1, mille kohaselt võetakse isik tema enda või tema seadusliku esindaja nõusolekuta

vältimatu psühhiaatrilise abi korras ravile haigla psühhiaatriaosakonda ainult järgmiste

asjaolude koosesinemise korral: 1) isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma

käitumisest aru saada või seda juhtida; 2) haiglaravita jätmisel ohustab isik psüühikahäire tõttu

iseenda või teiste elu, tervist või julgeolekut ning 3) muu psühhiaatriline abi ei ole küllaldane.

21. Siinsel juhul ei ole ringkonnakohtul alust arvata, et puudutatud isiku psühhiaatriahaiglasse

paigutamise eeldused ei olnud täidetud. Puudutatud isikul on raske psüühikahäire PsAS § 11 lg

1 p 1 tähenduses, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida.

Psühhiaatrite 20.08.2023 arvamuse ning eksperdi 27.09.2023 arvamuse kohaselt põeb

2-23-11784

puudutatud

isik

püsikululist

paranoidset

skisofreeniat

(Rahvusvaheline

Haiguste

Klassifikatsioon RHK-10 kood F20.00). Haigus väljendub eelkõige paranoilistes luulumõtetes

ning kuulmis-ja nägemismeelepetetes. Puudutatud isik on PERH psühhiaatriakliinikus

psühhootilise seisundi tõttu ravil olnud mitmeid kordi. Ringkonnakohtul puudub alus kahelda

puudutatud isikule pandud diagnoosides ning selles, et tegemist on raske psüühikahäire

diagnoosiga. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et asja materjalidest nähtuvalt võib

puudutatud isik psühhootilistel ajenditel käituda agressiivselt, impulsiivselt ja ettearvamatult,

st et puudutatud isik ei suuda oma raskest psüühikahäirest tulenevalt adekvaatselt hinnata enda

tervislikku seisundit, käitumise tagajärgi ega ravivajadust. Eelnev kinnitab ringkonnakohtu

hinnangul raske psüühikahäire olemasolu, mis piirab puudutatud isiku võimet oma käitumisest

aru saada ja seda juhtida PsAS § 11 lg 1 p 1 mõttes.

22. Haiglaravita ohustaks puudutatud isik nii enda kui ka teiste elu, tervist ja julgeolekut PsAS

§ 11 lg 1 p 2 tähenduses. Ringkonnakohus märgib, et puudutatud isik saabus PERH

psühhiaatriakliinikusse käeraudades politsei kaasabil. Hospitaliseerimisele eelnevalt läks

puudutatud isik Radissoni hotelli, sattus seal Hispaania kaitseväelastega konflikti – läks ühele

neist kallale ja hakkas teda kägistama. Sündmusele reageeris hotelli turvamees. PERH

psühhiaatriakliinikus selgitas puudutatud isik intsidenti luululiselt - olevat Soome laevast maha

jäänud, mistõttu hulkus Tallinnas ringi, et näha, mis muutunud on. Radissoni hotellis tundus

talle, et Hispaania kaitseväelased on maffiast, mingid rahad liiguvad. Oma agressioonile kindlat

põhjust tuua ei osanud. Ka varasemalt on puudutatud isik olnud äärmiselt ettearvamatu

käitumisega. Näiteks on puudutatud isik psühhoosielamuste mõjul lahkunud kodunt jalgratta ja

magamiskotiga, suundunud Leetu, kus elanud keldrites ja parkides. Samuti on varasemad

hospitaliseerimised psühhiaatriakliinikusse toimunud politsei ja kiirabi korras, mille on

puudutatud isik endale ise hirmuseisundis kutsunud, arvates, et teda soovitakse tappa. Ühtlasi

on puudutatud isik haiglaravil olles 08.09.2023 põgenenud jalutusaiast, kuid toodi politsei poolt

tagasi.

23. Ringkonnakohus leiab, et eeltoodu põhjal saab asuda seisukohale, et ohtlikkus enda ja teiste

elule ja tervisele on lähitulevikus pigem kindel kui tõenäoline. Kolleegium selgitab, et

puudutatud isiku enda arusaam, et ta ei ole ohtlik ega vaja ravi, ei lükka ümber psühhiaatrite

hinnangut ega eksperdi arvamust tema tervislikule seisundile ega saa olla määrav PsAS § 11

lg-s 1 sätestatud tingimuste hindamisel. Kolleegium märgib mh ka seda, et Riigikohus on

leidnud, et isiku ohtlikkuse tuvastamine ei eelda, et ta oleks juba jõudnud enda või teiste isikute

elu või tervist kahjustada ning et isiku ohtlikkusele võib viidata puudulik haiguskriitika, st

olukord, kus isik ei saa aru oma haiguse tõsidusest (RKTKm 14.02.2018, 2-15-3662, p 14-

14.1). Seega leiab kolleegium, et eelnev on piisav, et jaatada puudutatud isiku ohtlikkust

psüühikahäire tõttu.

24. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et käesoleval juhul ei olnud muu psühhiaatriline abi

küllaldane (PsAS § 11 lg 1 p 3). Muu psühhiaatriline abi ei olnud määruse tegemise ajal

küllaldane ega võimalik seetõttu, et puudutatud isikul ei olnud piisavat arusaama

ravivajadusest, sest tal puudus haiguskriitika ning puudutatud isik ei olnud varem järginud talle

antud ravisoovitusi, haiglast vabanemisel on ta ravi lõpetanud, võtnud ravimeid ebaregulaarselt

või omavoliliselt annuseid vähendanud. Arvestades, et samal ajal esines eelnevalt tuvastatud

oht puudutatud isikule enda kui ka teiste elule, tervisele ja julgeolekule, siis ei oleks muust

psühhiaatrilisest abist piisanud. Ringkonnakohtul puudub alus kahelda arstide ja eksperdi

selgituses, et puudutatud isik vajab psühhiaatrilist ravi ja järelevalvet, mis on võimalik ainult

statsionaarse haiglaravi tingimustes. Seega järeldas maakohus õigesti, et puudutatud isik ei

olnud võimeline ravi vajaduse üle otsustama ning seetõttu ei olnud võimalik osutada puudutatud

isikule vältimatut psühhiaatrilist abi muul moel, kui talle psühhiaatriahaiglas tema tahtest

olenematut ravi osutades.

2-23-11784

25. Ülaltoodut arvestades ei ole maakohus kohaldanud puudutatud isikule tahtest olenematut

ravi psühhiaatriahaiglas õigusliku aluseta, mistõttu ei ole alust maakohtu määrust tühistada ega

puudutatud isikut haiglast vabastada.

26. Määruskaebuse menetlemisel kantud menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 3 esimese lause

alusel riigi kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

27. Kinnisesse asutusse paigutamise määruse peale võib TsMS § 543 lg 1 järgi esitada

määruskaebuse isik, kelle suhtes on abinõusid rakendatud, tema abikaasa ja muud temaga koos

elavad pereliikmed, eestkostja, isiku nimetatud usaldusisik, rehabilitatsioonimeeskonna

liikmed ja valla- või linnavalitsus, samuti kinnise asutuse juht.

(allkirjastatud digitaalselt)