3-23-2391/41 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Maret Altnurme ja

Virgo Saarmets

Määruse tegemise aeg ja koht

21.12.2023, Tallinn

Haldusasja number

3-23-2391

Haldusasi

Politsei-

ja

Piirivalveameti

taotlus

X

kinnipidamiskeskuses

kinnipidamise

tähtaja

pikendamiseks

Menetlusosalised

Taotluse esitaja Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja KB

Puudutatud isik X, esindaja Aleksei Ratnikov

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 27.11.2023 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 27.11.2023 määruse

haldusasjas nr 3-23-2391 resolutsiooni p 2 peale.

2. Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 27.11.2023 määruse

resolutsiooni p 2 muutmata.

3. Määruse avaldamisel asendada puudutatud isiku nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 235 lg-d 1 ja 3, § 265 lg

5).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Venemaa Föderatsiooni kodanik X (puudutatud isik) ilmus 25.10.2023 Politsei- ja

Piirivalveameti (PPA) Põhja prefektuuri ning avaldas soovi taotleda rahvusvahelist kaitset. PPA

pidas ta pärast asjaolude selgitamist välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse

(VRKS) alusel 48 tunniks kinni.

2. PPA esitas Tallinna Halduskohtule 26.10.2023 taotluse anda luba puudutatud isiku

kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks. PPA märkis mh, et puudutatud isik

viibis enne rahvusvahelise kaitse taotluse esitamist Eestis ilma seadusliku aluseta. Tema

küsitlemisel selgus, et ta saabus Schengeni viisaruumi 24.10.2023 öösel, ujudes üle Narva jõe,

3-23-2391

2(6)

s.o ületas Eesti välispiiri ebaseaduslikult. Eestisse saabudes ei pöördunud puudutatud isik kohe

PPA poole, vaid väidetavalt liikus Narvas ringi. Ta väitis, et ei pöördunud kohalike

ametiasutuste poole või lähedal olevasse Eesti piiripunkti halva enesetunde tõttu. PPA

hinnangul ei ole puudutatud isiku ütlused usutavad, sest need on vastuolulised ning puudutatud

isik ei suutnud täpselt selgitada Eestisse saabumise ja siin liikumise asjaolusid.

3. Tallinna Halduskohus andis 27.10.2023 määrusega loa paigutada puudutatud isik

kinnipidamiskeskusesse kuni 27.11.2023. Kohus leidis, et täidetud on VRKS § 361 lg 2 p-des 3

ja 4 sätestatud eeldused ning isiku puhul esineb põgenemisoht väljasõidukohustuse ja

sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 68 p 8 alusel. Tallinna Ringkonnakohus jättis 28.11.2023

määrusega halduskohtu 27.10.2023 määruse resolutsiooni muutmata, kuid muutis määruse

põhjendusi. Ringkonnakohus leidis, et puudutatud isiku kinnipidamise aluseks saab olla üksnes

VRKS § 361 lg 2 p 4. Ringkonnakohus nõustus, et puudutatud isiku puhul esineb põgenemisoht

VSS § 68 p 8 alusel.

4. PPA esitas Tallinna Halduskohtule 22.11.2023 taotluse anda luba X kinnipidamiskeskuses

kinnipidamise tähtaja pikendamiseks kuni neljaks kuuks.

Jätkuv kinnipidamine on vajalik, sest puudutatud isikuga seotud asjaolud ei ole veel välja

selgitatud ja rahvusvahelise kaitse menetlus on pooleli. Puudutatud isikuga peeti 08.11.2023

vestlus, et selgitada välja rahvusvahelise kaitse vajadus, ning 09.11.2023 vestlus riigipiiri

ületamise asjaolude täpsustamiseks. PPA peab saadud teavet kontrollima ning võrdlema seda

päritoluriigi infoga (VRKS § 18 lg 2). Pärast seda on vaja viia läbi täiendav intervjuu.

Esineb puudutatud isiku põgenemise oht VSS § 68 p 6 järgi, sest ta on mitmel intervjuul

kinnitanud, et ei soovi Venemaale tagasi pöörduda. Väljasaatmise korral soovib ta, et teda

saadetakse mõnda kolmandasse riiki. Põgenemisoht esineb ka VSS § 68 p 8 kohaselt, sest

puudutatud isik saabus Eestisse ebaseaduslikult, omamata alust riigis viibimiseks. Puudutatud

isik kinnitas ka ise, et ebaseaduslik piiriületus oli teadlik ja tahtlik tegevus. Puudutatud isiku

käitumine kinnipidamiskeskuses annab aluse kahelda tema motivatsioonis saada Eestis

rahvusvahelist kaitset.

VRKS §-s 29 sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Põgenemise

ohu korral ei tagaks leebemad järelevalvemeetmed soovitud eesmärki ka juhul, kui PPA

kohaldaks mitut järelevalvemeedet samaaegselt. Arvestades puudutatud isikuga seonduvaid

asjaolusid, sh tema viibimist Venemaa vanglas, ei ole alust teda usaldada. Puudutatud isik ei

pruugi vabaduses viibides järgida talle kohaldatud järelevalvemeetmeid ning võib omavoliliselt

ja ebaseaduslikult lahkuda teise riiki. Schengeni alal puudub riikide vaheline piirikontroll ja

dokumentideta liikumine ei ole keeruline. Teadaolevalt pole puudutatud isikul Eestis elukohta

ega lähedasi. Kui puudutatud isik vabastatakse kinnipidamiskeskusest, on tõenäoline, et ta

hakkaks end ametivõimude eest varjama, et takistada rahvusvahelise kaitse menetluse

lõpuleviimist ja võimalikku väljasaatmist pärast varjupaigamenetluse lõppu. Võimalikku

ebaseaduslikku piiriületust saab takistada vaid liikumisvabaduse piiramisega.

Kuigi kinnipidamise pikendamine riivab intensiivselt puudutatud isiku põhiõigusi, ei ole see

ebaproportsionaalne, võttes arvesse puudutatud isikuga seonduvaid asjaolusid kogumis.

5. Puudutatud isik leidis Tallinna Halduskohtu 23.11.2023 istungil, et PPA taotlus ei ole

nõuetekohaselt põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Põgenemisoht puudub, sest puudutatud

isik saabus ise PPA esindusse. Ta esitas rahvusvahelise kaitse taotluse riiki saabumise päeval.

Puudutatud isik saaks elada varjupaigataotlejate majutuskeskuses. Väited seoses keeleõppega

kinnipidamiskeskuses on otsitud. Kriminaalkaristuse fakti ei tohiks hinnata puudutatud isiku

kahjuks.

3-23-2391

3(6)

6. Tallinna Halduskohus rahuldas 27.11.2023 määrusega PPA taotluse ning pikendas X

kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaega kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid

mitte kauem kui 27.03.2024 (resolutsiooni p 2).

Kuna tegemist on taotlusega kinnipidamise loa pikendamiseks, tuleb juhinduda ka varem selles

haldusasjas esitatud tõenditest ja kohtumäärustes kindlaks tehtud asjaoludest. Need tõendid

tuleb võtta siinse asja juurde.

PPA taotluse järgi on puudutatud isiku kinnipidamine kuni tema rahvusvahelise kaitse

menetluse lõpuni ning tulevikus võimaliku sunniviisilise väljasaatmiseni vajalik, sest temaga

seotud asjaolud ei ole veel välja selgitatud ja menetlus on pooleli. Puudutatud isikuga peeti

08.11.2023 vestlus, et selgitada välja rahvusvahelise kaitse vajadus. PPA peab saadud

informatsiooni kontrollima ja võrdlema päritoluriigi infoga. Pärast seda on vaja teha täiendav

intervjuu. Menetleja peab VRKS § 18 lg 2 kohaselt kontrollima esitatud andmete õigsust,

taotleja väidete usutavust ja muid asjaolusid ning tegema selleks vajalikke menetlustoiminguid.

Näiteks on isiku väited tema tagakiusamise kohta seoses vastuseisuga Ukrainas toimuvale

sõjale üldsõnalised ja vastuolulised. Lisaks on puudutatud isik haavatavuse hindamise

küsimustikus märkinud, et on kogenud piinamist või muud tõsist füüsilist, psühholoogilist või

seksuaalset vägivalda, sh vangistuses viibides. Kohtupraktika kohaselt on vajadus selgitada

välja isiku tervislik seisund rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavaks

asjaoluks. Kuna puudutatud isik on väitnud, et on kogenud piinamist või muud tõsist vägivalda,

on vajalik neid väiteid kontrollida. VRKS § 181 lg 1 järgi vaadatakse taotlus läbi nii kiiresti kui

võimalik, kuid mitte hiljem kui kuus kuud pärast taotluse vastuvõtmist. Seaduses ettenähtud

tähtaega ei ole ületatud. Seega on puudutatud isiku kinnipidamine jätkuvalt põhjendatud VRKS

§ 361 lg 2 p 4 alusel.

Puudutatud isiku puhul esineb endiselt põgenemisoht VSS § 68 p-i 8 järgi. See on tuvastatud

varasema kohtumenetluse käigus ja põgenemisohule viitavad asjaolud ei ole oluliselt

muutunud. VRKS § 29 näeb ette ka leebemad järelevalvemeetmed, kuid neid ei ole võimalik

puudutatud isiku suhtes tõhusalt kohaldada, sest esineb tema põgenemise oht. PPA hinnangul

ei pruugi isik vabaduses viibides järgida temale kohaldatavaid järelevalvemeetmeid ning võib

omavoliliselt ja ebaseaduslikult lahkuda teise riiki, eriti kuna Schengeni alal puudub riikide

vaheline piirikontroll ja dokumentideta liikumine ei ole keeruline. PPA-le teadaolevalt ei ole

puudutatud isikul Eestis elukohta ega lähedasi. Arvestades kõiki puudutatud isikuga seonduvaid

asjaolusid, on PPA õigesti leidnud, et kui puudutatud isik vabastatakse kinnipidamiskeskusest,

on tõenäoline, et ta hakkaks end ametiasutuste eest varjama, et takistada rahvusvahelise kaitse

menetluse läbiviimist ja enda võimalikku väljasaatmist pärast varjupaigamenetluse lõppu.

Puudutatud isik võib lahkuda ebaseaduslikult mõnda teise Schengeni liikmesriiki. Võimaliku

ebaseadusliku piiriületust saab takistada vaid isiku liikumisvabaduse piiramisega. Lisaks

nähtub rahvusvahelise kaitse menetluse isikuandmete ankeedis kajastatud ütlustest, et

puudutatud isiku eesmärgiks oli jõuda Saksamaale. Ta esitas rahvusvahelise kaitse taotluse

Eestis n-ö olude sunnil, sest ei suutnud planeeritud eesmärki täita. Kinnipidamiskeskusest

vabanedes on oht, et isik proovib siiski esialgse plaani ellu viia ja jõuda Saksamaale või mujale

Kesk-Euroopa riiki. Lisaks äratavad kahtlust puudutatud isiku Eestisse saabumise asjaolud,

eeskätt isiku saabumine Eestisse väidetavalt Narva jõge ujudes ületades ning pöördumine PPA

poole mitte kohe, vaid hiljem Tallinnas. Samuti on puudutatud isikut Venemaal karistatud

vangistusega, mistõttu võib temast lähtuda oht avalikule korrale. Puudutatud isik ei ole välja

toonud selliseid uusi asjaolusid, mis välistaksid põgenemisohu.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

3-23-2391

4(6)

7. X palub 08.12.2023 määruskaebuses tühistada halduskohtu määruse resolutsiooni p 2 ja

teha uus määrus, millega jätta PPA 22.11.2023 taotlus rahuldamata ja vabastada puudutatud

isik kinnipidamiskeskusest.

Määrus on põhjendamatu, arvestatud ei ole puudutatud isiku ütluste ega tegelike asjaoludega.

PPA ei selgitanud, milliseid menetlustoiminguid isikuga tehti, ega seda, millised tähtsust

omavad asjaolud peaks PPA puudutatud isiku abil välja selgitama, mis võiks õigustada tema

jätkuvat kinnipidamist. Kohus ei arvestanud PPA taotluse puudustega ja sellega, et asjaolude

muutumatus ei pruugi enam õigustada isiku kinnipidamist. Puudutatud isikuga seotud asjaolude

väljaselgitamine ei eelda tema kinnipidamist. Puudutatud isik ei põgene, võimalik on kohaldada

leebemaid järelevalvemeetmeid. Kohus ei arvestanud, et puudutatud isik saaks elada kindlas

kohas ja käia end menetleja juures registreerimas. Arvestades kohtupraktikat, pole isiku

kinnipidamise pikendamine VRKS § 36¹ lg 2 p 4 alusel põhjendatud. Puudutatud isiku jätkuval

kinnipidamisel tuleb temale tekkivat üha intensiivsemat riivet kaaluda vabaduse võtmise

põhjuste kaalukusega, kuid seda kohus ei teinud. Puudutatud isiku kinnipidamise pikendamine

ei ole proportsionaalne.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus võtab puudutatud isiku määruskaebuse menetlusse. Määruskaebuse

esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 265 lg 5), määruskaebus on tähtaegne (HKMS

§ 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 sätestatud nõuetele. Määruskaebuse

esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1, riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).

9. Halduskohus nõustus 27.11.2023 määruses PPA-ga, et puudutatud isiku kinnipidamine on

jätkuvalt põhjendatud VRKS § 361 lg 2 p 4 kohaselt ning isiku puhul esineb põgenemisoht VSS

§ 68 p 8 järgi. Ka ringkonnakohus on samal seisukohal.

10. Rahvusvahelise kaitse taotlejat võib VRKS § 361 lg 2 p 4 alusel vältimatu vajaduse korral

kinni pidada rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude

väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht. Selle sätte peamine eesmärk

on tagada isiku kättesaadavus rahvusvahelise kaitse taotluse menetluses tähtsust omavate

asjaolude selgitamiseks vajalikeks menetlustoiminguteks (nt ärakuulamiseks). Väljaselgitamist

vajavad asjaolud seonduvad eelkõige pagulase staatuse aluseks olevate väidete kontrollimisega

(nt tagakiusukartust põhistavad asjaolud), mis eeldavad isiku isiklikku osalust ja

kättesaadavust. Samas aitab sätte kohaldamine kaasa ka taotleja edasiliikumise ennetamisele.

Kuna vajadus teha menetlustoiminguid ei tingi taotleja kinnipidamiskeskusesse paigutamist,

peab kinnipidamiseks esinema põhjendatud kahtlus, et isik võiks kinnipidamiseta Eestist

lahkuda või asuda ennast PPA eest varjama, st isikust peab lähtuma põgenemisoht (vt

Riigikohtu 30.01.2018 määrus nr 3-17-792, p-d 18.1.–18.5; Tallinna Ringkonnakohtu

24.01.2023 määrus nr 3-22-1649, p 11). Kinnipidamine ei ole VRKS § 361 lg 1 kohaselt

lubatud, kui soovitud eesmärki on tõhusalt võimalik saavutada VRKS § 29 lg-s 1 sätestatud

järelevalvemeetmete kohaldamisega, samuti kui kinnipidamine oleks rahvusvahelise kaitse

taotlejaga

seotud

olulisi

asjaolusid

arvestades

ebaproportsionaalne

(vt

Tallinna

Ringkonnakohtu 25.08.2023 määrus nr 3-23-1235, p 8).

11. VRKS § 361 lg 21 järgi käsitatakse mh VRKS § 361 lg 2 p-s 4 nimetatud põgenemisohuna

seda, kui esineb mõni VSS §-s 68 nimetatud asjaolu või isik on loata lahkunud teisest Euroopa

Liidu liikmesriigist. VSS § 68 kehtestab siiski üksnes asjaolud, mis peavad põgenemisohu

kindlakstegemiseks vältimatult esinema, kuid ohu lõplikuks kindlakstegemiseks tuleb vaadelda

ka muid välismaalast ja juhtumit iseloomustavaid asjaolusid (nt Riigikohtu 05.12.2022 määrus

nr 3-20-2004, p 18.5; 31.05.2017 määrus nr 3-3-1-93-16, p 13). Põgenemise ohu hindamine on

prognoosotsus. Põgenemise ohu hindamisel annab kohus hinnangu põgenemise tõenäosusele ja

3-23-2391

5(6)

lähtub seejuures isikuga seotud olulistest asjaoludest kogumis (vt Tallinna Ringkonnakohtu

16.08.2023 määrus nr 3-23-1235, p 17).

12. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitajaga, et PPA ja halduskohus ei toonud

välja, milliseid menetlustoiminguid on rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel juba tehtud

ja milliseid tähtsust omavaid asjaolusid VRKS § 361 lg 2 p 4 tähenduses tuleb veel välja

selgitada. PPA viitas 22.11.2023 taotluses, et 08.11.2023 ja 09.11.2023 toimusid puudutatud

isikuga intervjuud, et selgitada rahvusvahelise kaitse seisukohast olulisi küsimusi ja saada

teavet Eesti riigipiiri ületamise asjaolude kohta. Määruskaebuses ei ole väidetud, et nimetatud

info on väär. Puudutatud isik on toonud rahvusvahelise kaitse menetluses välja, et ta on

Venemaal tagaotsitav seoses Ukrainas toimuva sõja vastase tegevusega. Samuti vastas

puudutatud isik 25.10.2023 haavatavuse hindamise aktis jaatavalt küsimusele, kas ta on

kogenud piinamist või muud füüsilist, psühholoogilist või seksuaalset vägivalda. Puudutatud

isik selgitas, et Venemaal vangistuses viibides peksid teised vangid teda seoses tema

maailmavaadetega. PPA selgitas 22.11.2023 taotluses, et kontrollib puudutatud isiku väidete

tõele vastavust ja muid olulisi aspekte ning teeb selleks nõutavaid menetlustoiminguid VRKS

§ 18 lg 2 kohaselt. PPA selgitas, et kogutava informatsiooni põhjal on kavas pidada puudutatud

isikuga veel üks vestlus, et selgitada välja rahvusvahelise kaitse vajadus. Seega on PPA ja

halduskohus põhjendanud, milliseid asjaolusid on vaja täiendavalt kontrollida. PPA ei ole

ületanud VRKS § 181 lg-s 1 sätestatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise 6-kuulist

tähtaega ning asja materjalide põhjal puudub alus järeldada, et PPA on täiendava intervjuu või

muude toimingutega põhjendamatult viivitanud.

13. Seoses põgenemisohuga leiab puudutatud isik sisuliselt, et PPA ja halduskohus ei

arvestanud tegelike asjaoludega ning ei põhjendanud piisavalt põgenemisohu olemasolu. Samas

ei tulene määruskaebusest, milliste tegelike faktiliste asjaoludega PPA ja halduskohus ei

arvestanud. Ringkonnakohtu hinnangul leidis halduskohus õigesti, et puudutatud isiku puhul

saab endiselt jaatada põgenemisohtu VSS § 68 p 8 kohaselt. Praeguses haldusasjas tuvastati

puudutatud isiku puhul põgenemisoht juba kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks loa andmise

menetluse raames. Põgenemisohu põhjendused VSS § 68 p 8 kohaselt pole muutunud, s.t

jätkuvalt pole vaidlust selles, et puudutatud isik on kinni peetud Eesti välispiiri ebaseadusliku

ületamise tõttu ning ta ei ole saanud luba või õigust Eestis viibida. Puudutatud isiku põgenemise

ohtu suurendab asjaolu, et tema algne eesmärk ei olnud taotleda rahvusvahelist kaitset Eestis,

vaid kasutada Eestit üksnes transiitriigina, et liikuda Kesk-Euroopasse, eelkõige Saksamaale,

kus isiku selgituste kohaselt elab tema sõber. Puudutatud isikul ei ole Eestis lähedasi.

Määruskaebuses ei ole esitatud mingeid asjaolusid, mille põhjal saaks ümber hinnata

halduskohtu järelduse, et puudutatud isik võib vabaduses viibides Eestist lahkuda. PPA märkis

õigesti, et Schengeni alal ei ole riikide vahel piirikontrolli ja ilma dokumentideta ühest riigist

teise liikumine pole keeruline. Seni on ebaselged puudutatud isiku Eestisse saabumise täpsemad

asjaolud ning alles päev pärast Eestisse jõudmist teises linnas (Tallinnas) rahvusvahelise kaitse

taotluse esitamine viitavad tõenäosusele, et vabaduses viibides asuks puudutatud isik end

varjama PPA eest, takistades sellega rahvusvahelise kaitse menetluse läbiviimist.

14. Määruskaebuses ei ole toodud välja ühtegi konkreetset põhjendust, mille alusel saaks isiku

kinnipidamist hinnata ebaproportsionaalseks (nt tervise või turvalisuse kaalutlustel). Kui

puudutatud isiku puhul saab jaatada põgenemisohtu, siis ei saa leebemate järelevalvemeetmete

kohaldamist pidada tõhusaks isiku põgenemise ärahoidmisel (vt Riigikohtu 29.01.2015 määrus

nr 3-3-1-52-14, p 18).

15. Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 27.11.2023

määruse resolutsiooni p 2 muutmata.

3-23-2391

6(6)

16. VRKS § 13 lg 1 ning HKMS § 175 lg 3 ja § 179 lg 4 alusel tuleb määruse avaldamisel

asendada puudutatud isiku nimi tähemärgiga.

(allkirjastatud digitaalselt)