3-23-365/37 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Maret Altnurme ja

Virgo Saarmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

21.12.2023, Tallinn

Haldusasja number

3-23-365

Haldusasi

X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 09.02.2023 otsuse

nr 12209030052-1 tühistamiseks ning vastustaja

kohustamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja X, esindaja Erki Casar

Vastustaja Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja AK

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 19.05.2023 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Politsei- ja Piirivalveameti apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta asja juurde Politsei- ja Piirvalveameti apellatsioonkaebuse lisad ning X

07.08.2023, 24.08.2023 ja 05.12.2023 menetlusdokumentide lisad.

2. Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti apellatsioonkaebus.

3. Tühistada Tallinna Halduskohtu 19.05.2023 otsus haldusasjas nr 3-23-365 ja teha uus

otsus, millega jätta X kaebus rahuldamata.

4. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

5. Jätta avaldamata kohtuotsuse kirjeldava osa p-d 1–5. Muus osas asendada

kohtuotsuse avaldamisel kaebaja nimi, sünniaasta ning Eestisse saabumise ja Eestist

lahkumise kuupäevad tähemärkidega.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse

peale

võib

Riigikohtule

esitada

kassatsioonkaebuse

hiljemalt

22.01.2024

(halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1).

Vastuseks

esitatud

kassatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem

kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

3-23-365

2(10)

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213

lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest, võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi

vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Eemaldatud vastavalt resolutsiooni p.5

2. Eemaldatud vastavalt resolutsiooni p.5

3. Eemaldatud vastavalt resolutsiooni p.5

4. Eemaldatud vastavalt resolutsiooni p.5

5. Eemaldatud vastavalt resolutsiooni p.5

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

6. PPA palub apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus ja teha uus otsus, millega jätta

kaebus rahuldamata.

Halduskohtu kriitika ei ole asjakohane. Puudub vaidlus, et enne Venemaalt lahkumist ei kiusatud

kaebajat taga ja ta ei olnud riigivõimu huviorbiidis, sest ta tegutses ettevaatlikult ja avaldas oma

poliitilist meelsust üksnes kitsas ringis. Kaebaja on ka Eestis tegutsenud selliselt, et vältida

sattumist Venemaa riigivõimu huviorbiiti. Halduskohtu prognoos kaebaja käitumisest

päritoluriigis on vastuolus kaebaja senise tegevusega. Asjaolu, et kaebaja viisa ja pass on

aegunud, ei tähenda, et ta satuks piiril tingimata täiendavasse kontrolli. Pole vaidlust, et kaebaja

elektroonikaseadmete läbivaatamisel võib leida teavet, mille alusel oleks Venemaa riigivõimul

võimalik kaebajat karistada, kuid see põhineb hüpoteetilisel eeldusel, et kaebaja satub piiril

täiendavasse kontrolli ja tema elektroonikaseadmed vaadatakse läbi. Piisav pole kaebaja

paljasõnaline kinnitus, et Venemaale tagasi pöördumisel hakkaks ta käituma vastupidiselt oma

senisele tegevusele, sh ei varjaks piiri ületades oma meelsust. Usutav pole kaebaja väide, et ta on

Venemaast lõplikult lahti öelnud. Nii fundamentaalsed veendumused ei saa tekkida üksnes

sellest, et rahvusvahelise kaitse taotlus jäi rahuldamata. Ukraina sümboolikaga esemete omamine

ei ole piisav, et anda kaebajale rahvusvaheline kaitse.

Kaebaja tõenäosust sattuda täiendavasse piirikontrolli ei suurenda see, et teda võidakse käsitada

mobilisatsioonist kõrvalehoidjana. Kaebaja selgitas 05.10.2022, et ta läbis ajateenistuse üle 30

aasta tagasi ning tema profiiliga isikuid ei kutsuta reservõppekogunemistele. Kaebaja kinnitas,

et ta ei kuulu mobiliseerimisele ka oma vanuse tõttu.

7. X palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, jäädes varasemate seisukohtade juurde ja

nõustudes halduskohtu otsuse põhjendustega.

Kaebaja on põhistanud ja võimaluse piires tõendanud tagakiusamise ohtu. PPA ei ole

kontrollinud kaebaja telefoni ja arvutit ning kaebaja seost ettevõttega, mille kaudu kaebaja

abistab Ukrainat. Seega pole asjakohaselt välja selgitatud ka seda, milline oht varitseks kaebajat

Venemaale tagasi pöördumise korral. Kaebaja sõnad ja teod on olnud kooskõlas. Kaebaja pelgalt

ei hoia enda juures Ukraina sümboolikaga esemeid, vaid valmistab neid ja toetab nende

3-23-365

3(10)

võõrandamisest saadud vahenditega Ukrainat. PPA ei selgita, millel põhineb tema veendumus,

arvestades mh päritoluriigi teavet, et kaebaja profiiliga inimene tõenäoliselt ei satu täiendavasse

piirikontrolli.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. PPA apellatsioonkaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

I Rahvusvaheline kaitse

9. HKMS § 158 lg 31 esimene lause sätestab, et rahvusvahelise kaitse andmisest keeldumise

otsuse õiguspärasust hindab halduskohus kohtuotsuse tegemise aja seisuga. See tähendab

kohustust võtta arvesse uusi faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, mis ilmnesid pärast vaidlusaluse

otsuse vastuvõtmist (Riigikohtu 12.12.2023 otsus nr 3-22-2509, p 12). Seepärast võtab

ringkonnakohus asja juurde apellatsioonimenetluses esitatud uued tõendid. PPA esitatud tõendid

puudutavad üldmobilisatsiooni Venemaal. Kaebaja esitas tänukirja, mille ta sai Ukraina

toetamise eest. Samuti esitas kaebaja fotod, millel ta on koos Ukraina kogukonna esindajatega.

Need tõendid on kaebaja rahvusvahelise kaitse taotluse lahendamisel asjassepuutuvad (HKMS §

62 lg 2, § 198 lg 3).

10. Halduskohus heitis PPA-le ette puudusi haldusmenetluse läbiviimisel ja kaebaja

varjupaigataotluse tagasilükkamise otsuse põhjendamisel. Halduskohus leidis, et PPA ei

kõrvaldanud neid puudusi ka kohtumenetluses, kuid halduskohus ise ei pidanud võimalikuks

puuduliku haldusmenetluse ja päritoluriigi teabe tõttu hinnata, kas kaebajat saaks tunnustada

pagulasena. Seetõttu saatis halduskohus asja tagasi PPA-le kaebaja rahvusvahelise kaitse

taotluse uueks läbivaatamiseks. See halduskohtu seisukoht ei ole kooskõlas Riigikohtu

12.12.2023 otsuses nr 3-22-2509 (p-d 14–16) antud juhistega, mille kohaselt peavad kohtud

PPA‑le taotluse uueks läbivaatamiseks tagasisaatmise asemel ise andma hinnangu kohtuotsuse

tegemise hetkeks ilmnenud asjaoludele ja sellest lähtuvalt PPA otsuse jõusse jätma või

pagulasstaatuses veendumise korral kohustama PPA‑d andma kaebajale rahvusvaheline kaitse.

Ringkonnakohus saab selle menetlusvea kõrvaldada apellatsioonimenetluses.

1) Pagulase staatus

11. Välismaalast tunnustatakse pagulasena, kui tal on põhjendatud alus karta tagakiusamist,

tagakiusamiseks esineb vähemalt üks VRKS § 4 lg-s 1 nimetatud viiest põhjusest – rass, usk,

rahvus, poliitiline veendumus või kuulumine sotsiaalsesse gruppi – ning tagakiusamise ja

eespool nimetatud põhjuse vahel on põhjuslik seos.

12. Tagakiusamine (tegu või teod) võib seisneda füüsilises või vaimses vägivallas,

seadusandliku,

täidesaatva

või

kohtuvõimu

diskrimineerivates

meetmetes,

ebaproportsionaalses või diskrimineerivas süüdimõistmises või karistamises jms (vt

VRKS § 19 lg-s 2 ja direktiivi 2011/95/EL art 9 lg-s 2 esitatud näitlikud loetelud). Selleks, et

tegu võiks pidada tagakiusamiseks, peab see olema 1) olemuse või kordumise poolest piisavalt

tõsine, et kujutada endast põhiliste inimõiguste rasket rikkumist, või 2) kogum meetmetest (sh

inimõiguste rikkumine), mis on piisavalt raske, et mõjutada isikut samal viisil, nagu on

nimetatud p-s 1 (VRKS § 19 lg 1, direktiivi 2011/95/EL art 9 lg 1). Põhilisteks inimõigusteks

on eeskätt õigus elule, piinamise ja väärkohtlemise keeld, orjuse keeld ja keeld kohaldada

karistust tagasiulatuvalt. Tagakiusamise tuvastamisel ei ole siiski alati vaja rangelt eristada,

millist õigust või õiguse elementi (nt n-ö õiguse tuuma) rikutakse, vaid eeskätt on määrav isiku

suhtes rakendatud või rakendada võidavate meetmete ja karistuste raskus (vt Riigikohtu

01.10.2018 otsus nr 3-17-1026, p 13).

13. Kaebaja on taotluse aluseks olevate asjaoludena välja toonud, et ta on sündinud ja elanud

Moskvas ning tal on Venemaa kodakondsus, kuid ta on rahvuselt ukrainlane ja vanaisa kaudu

on tal õigus Ukraina kodakondsusele. Kaebaja on Venemaal ukraina rahvuse tõttu 2014. a-st

3-23-365

4(10)

alates tajunud vaenulikku suhtumist endasse. Kaebaja valmistab Ukraina sümboolikaga

esemeid ja müüb neid esemeid endale kuuluva äriühingu vahendusel. Kaebaja annetab enda

valmistatud esemete müügist saadud tulu Ukraina abistamiseks. Kaebaja äripartnerid on

Ukraina kodanikud. Eestis viibides on kaebaja teinud koostööd siinse Ukraina kogukonnaga.

Kaebajat on Eestis tänatud ja tunnustatud Venemaa alustatud sõjas Ukraina toetamise eest, sh

sotsiaalmeedias. Venemaal kaebaja ei varjanud oma vaateid, aga ka ei afišeerinud neid, kuid on

avaldanud kitsamas ringis Venemaa riigivõimu kritiseerivad seisukohti. Kaebaja kardab, et

Venemaale tagasipöördumise korral võidakse teda eeltoodud asjaolude tõttu vahistada ja

kriminaalkorras karistada Venemaa KrK § 275 alusel, sest need asjaolud võivad olla saanud

Venemaa ametivõimudele teatavaks või saavad teatavaks Venemaa piiri ületamisel, kus

kaebajat ähvardab kehtetu viisa ja välispassi tõttu oht sattuda põhjalikumasse kontrolli. Lisaks

kardab kaebaja, et Venemaale tagasi pöördumisel võidakse ta saata Ukrainasse sõdima.

14. PPA hindas kaebaja tagasikiusukartust asjakohaselt poliitilise meelsuse ja rahvuse alusel.

15. Kaebaja väidab, et ta alustas 2014. a-l menetlust Ukraina kodakondsuse saamiseks, kuid

menetlus lõpetati, sest kaebaja ei saanud Ukrainast kätte vajalikke dokumente. Seega on kaebaja

üksnes Venemaa kodanik. Praeguses asjas ei ole tähtsust, kas kaebajal põhimõtteliselt oleks

õigus Ukraina kodakondsusele. PPA on arvesse võtnud asjaolu, et kaebaja on rahvuselt

ukrainlane ja oma vaadetelt Ukraina-meelne.

16. Ringkonnakohus nõustub PPA seisukohaga, et kaebaja ei lahkunud Venemaalt

põhjendatud tagakiusamishirmu tõttu, s.o sellistel asjaoludel, mille tõttu tuleks teda tunnustada

pagulasena. Kuigi kaebaja on rahvuselt ukrainlane, ta on alates 2014. a-st pooldanud Ukrainat

ja kritiseerinud Venemaa riigivõimu sissetungi Ukrainasse, samuti valmistanud Ukraina

sümboolikaga esemeid ja müünud neid enda äriühingu vahendusel (sh Venemaal elades), ei

äratanud see tegevus Venemaa riigivõimu tähelepanu ega toonud kaebaja jaoks kaasa tagajärgi,

mida saaks käsitada tagakiusamisena VRKS § 4 lg 1 tähenduses. PPA on seda 09.02.2023

otsuses (vt p-d 5.3.1 ja 7) piisavalt põhjendanud ja ringkonnakohus ei korda neid (HKMS §

165 lg 2). Kaebaja ei ole kohtumenetluses välja toonud selliseid enne Venemaalt lahkumist

toimunud olulisi sündmusi või asjaolusid, mis jäid PPA-l tähelepanuta. Kui kaebaja üldises

usaldusväärsuses ei ole alust kahelda, kuid kaebaja välja toodud asjaolude põhjal ei ületanud

temale enne Venemaalt lahkumist osaks saanud kohtlemine sellegipoolest tagakiusamise

lävendit, mis annaks aluse tunnustada teda pagulasena, ei mõjutanud asja otsustamist see, kas

PPA kogus ja uuris kaebaja tegevuse kohta enne Venemaalt lahkumist piisavalt päritoluriigi

teavet.

17. Pagulase staatus võib tekkida ka pärast päritoluriigist lahkumist (pagulane sur place).

Selle põhjuseks võib olla rahvusvahelise kaitse taotleja olukorda otseselt mõjutavate asjaolude

muutumine päritoluriigis, aga ka taotleja enda tegevus pärast päritoluriigist lahkumist. Sellisel

juhul tuleb hinnata, kas taotleja tegevus väljaspool päritoluriiki võis saada teatavaks

päritoluriigi ametiasutustele ja kuidas need ametiasutused sellist tegevust tõenäoliselt hindavad.

Hinnata tuleb ka seda, kas tegevus, millele rahvusvahelise kaitse taotleja tugineb, on

päritoluriigis omandatud veendumuste või suundumuste väljendus ja jätkamine. Välistada tuleb

varjupaigaõiguse kuritarvitamine tagakiusu teadliku provotseerimisega, eriti kui see toimub

pärast rahvusvahelise kaitse andmisest keeldumise otsust. Kui taotleja alustas poliitilise

tegevusega alles eksiilis või muutis selle seal oluliselt intensiivsemaks, peab ta ära näitama

veenvad põhjendused, et tema motiivid olid siirad. Mistahes eksiilis toimunud poliitilise

tegevuse arvestamine avaks ulatusliku võimaluse isikutele moonutada oma subjektiivse

käitumisega rahvusvahelise kaitse andmise tingimusi. Varjupaigaõiguse eesmärk ei ole tagada

sisserändeõigus kõigile autoritaarsetest riikidest pärit isikutele (vt põhjalikumalt Riigikohtu

12.12.2023 otsus nr 3-22-2509, p 18).

3-23-365

5(10)

18. Asja materjalide põhjal pole kahtlust, et kaebaja oli juba Venemaal elades ja on jätkuvalt

kriitiline Venemaa riigivõimu suhtes. Kaebaja 05.10.2022 seletustest (dtl 88), 29.01.2023

ärakuulamisel esitatud vastuväidetest (dtl 109 jj) ning kohtumenetluses esitatud seisukohadest

saab siiski järeldada, et kaebaja ei nõustu eeskätt Venemaa alustatud sõjaga Ukrainas ning

sellega, kuidas Venemaa riigivõim kohtleb ukrainlasi. Ka oma loomingus ja ettevõtluses on

kaebaja väljendanud vastuseisu just Venemaa alustatud sõjale Ukrainas ja toetanud sõjas

Ukrainat nii sõnade kui ka tegudega. Kaebaja ei ole oma Venemaa riigivõimust erinevaid

vaateid seostanud mingite muude teemadega, kuigi PPA uuris 05.10.2022 vestluses laiemalt

kaebaja poliitilise tegevuse kohta ja seda tegi ka halduskohus 16.05.2023 kohtuistungil.

19. Kaebaja vaated ja tegevus Ukraina toetamisel on muutunud pärast Venemaal lahkumist

intensiivsemaks. Kaebaja kirjeldas 05.10.2022 vestlusel, et ta ei kuulunud Venemaal mingitesse

parteidesse, liikumistesse või rühmitustesse (p 15); ta ei osalenud meeleavaldustel, sest pidas

seda mõttetuks (p 29); ta ei jälginud muid uudistekanaleid peale Telegrami (p 30); kaebaja ei

varjanud oma poliitilisi vaateid, kuid ka ei afišeerinud neid ning rääkis oma meelsusest vaid

kitsamas ringis (p 36); kaebaja kontrollis oma juttu selliselt, et sisse ei lipsaks ukrainakeelseid

sõnu (p 38). Juveelitoodete turustamisega seotud äriühing, mille üks osanikke on kaebaja,

tegutses Venemaal ja alates 2017. või 2018. a-st ka Eestis (p-d 4, 11). Venemaal müüs kaebaja

oma kaupa mh festivalidel ja laatadel (p 15). Kaebaja selgitas, et toetas ka Venemaal elades

Ukrainat rahaliselt, kuid raha liikumisest ei jäänud jälgi (vt ka halduskohtu 15.05.2023 istungi

helisalvestis 00:27:29). Ka pärast 24.02.2022, kui algas Venemaa täiemahuline sissetung

Ukrainasse, ei muutnud kaebaja Venemaal oma veendumuste väljendamise viise ja

intensiivsust, vaid asus tegema ettevalmistusi, et tuua oma loominguline ja ettevõtlusalane

tegevus üle Eestisse. Selleks käis kaebaja kahel korral Eestis viisa alusel (saabus

XX.XX.XXXX Venemaalt Eestisse, lahkus XX.XX.XXXX Eestist Venemaale, saabus

XX.XX.XXXX Venemaalt Eestisse, lahkus XX.XX.XXXX Eestist Venemaale, mille järel

saabus XX.XX.XXXX uuesti Eestisse ja esitas rahvusvahelise kaitse taotluse). Kaebaja märkis

05.10.2022 vestlusel, et ei soovinud ka pärast 24.02.2022 tõmmata Venemaa riigivõimu

tähelepanu oma tegevusele (p 32). Kaebaja ei esitanud 29.01.2023 seisukohas täiendavat teavet

oma poliitilise tegevuse kohta Venemaal. Eestis on kaebaja alates 2022. a märtsist teinud

koostööd Ukrainat toetavate organisatsioonidega, kellele kaebaja annetab oma valmistatud

Ukraina sümboolikaga esemete müügist saadava raha, mida omakorda kasutatakse Ukraina

toetamiseks. Eestis on kaebaja tegevust kajastatud ka sotsiaalmeedias.

20. Ringkonnakohtul puudub veendumus, et Venemaale tagasi pöördumise korral muutuks

kaebaja poliitilise veendumuse väljendus oluliselt, võrreldes Venemaalt lahkumisele eelnenud

ajaga. Kaebaja hoidis oma meelsusest hoolimata Venemaal pikka aega n-ö madalat profiili,

avaldades oma Ukrainat toetavaid seisukohti vaid kitsama ringis ja püüdes jääda Venemaa

ametivõimudele märkamatuks, et vältida igasuguseid probleeme. Ka pärast 24.02.2022 ei

muutunud kaebaja tegevuse iseloom Venemaal, vaid ta tegutses selle nimel, et tuua oma

loominguline töö ja ettevõtlus Eestisse – seda olukorras, kus kaebajat ei olnud Venemaal taga

kiusatud (või isegi tema poliitilist tegevust märgatud). Eestis ei ole kaebaja tegevus Ukraina

toetamisel samuti olnud väga aktiivne ja silmapaistev, piirdudes eeskätt Ukraina sümbolitega

esemete valmistamise ja oksjonitele esemete annetamisega (vt ka halduskohtu 16.05.2023

istungi helisalvestis alates 00:18:01). Näiteks ei ole kaebajat nimetatud meeskonna liikmena

Ukraina Organisatsioonide Assotsiatsioon Eestis (UOAE), kes on olnud kaebaja

koostööpartneriks, veebilehel1. UOAE andmetel oli 2022. a-l kaasatud nende tegevusse rohkem

kui 233 vabatahtlikku2. UOAE tegevjuhi 27.01.2023 e-kirja kohaselt (dtl 116) oli kaebaja

seotud Tallinna Rüütliordude Muuseumi ja UOAE koostöös Ukraina teemalise näituse

1 https://ukraine.ee/ee/page/team, vaadatud 14.12.2023.

2 https://ukraine.ee/ee/news/help-ukraine, vaadatud 14.12.2023.

3-23-365

6(10)

ettevalmistamisega, kuid nimetatud muuseumi veebilehel ei ole avaldatud selle kohta avalikku

teavet.3 Kaebaja tegevus ei ole saanud Eestis ulatuslikku meediakajastust, vaid on piirdunud

mõningate fotodega sotsiaalmeedias. Seejuures ei ole tegemist kaebaja enda sotsiaalmeedia

kontodega, sest halduskohtu 16.05.2023 istungil antud selgituste järgi lõpetas kaebaja nende

kasutamise juba 2016. a-l (helisalvestis 00:40:40). Kaebaja selgitas halduskohtu 16.05.2023

kohtuistungil, et on müünud oma valmistatud esemeid 09.05.2023 Tallinnas Vabaduse väljakul

toimunud kontserdil, kuid näiteks internetis mitte, sest ei soovi oma tegevust afišeerida

(helisalvestis alates 00:18:45). 2022. a sügisel toimunud oksjonil ei olnud kaebaja valmistatud

esemete juures mainitud tema nime (halduskohtu 16.05.2023 istungi helisalvestis alates

00:37:53). Seega ei nähtu, et kaebajale oleks omane poliitiline aktivism ja selle avalik

väljendamine muul viisil kui oma loomingu ja selle turustamise kaudu ning varjatud kujul

Ukraina rahalise toetamise kaudu. Kaebaja seletusi ja tegevust kogumis hinnates ei pea

ringkonnakohus kokkuvõttes tõenäoliseks, et Venemaale tagasi pöördumise korral hakkaks

kaebaja oma meelsust avaldama muul viisil kui enne Venemaalt lahkumist, sest kuigi kaebaja

veendumused on iseenesest olnud püsivad, ei ole talle omane nende avalik väljendamine.

21. Eespool toodud asjaolude valguses ei ole piisav pelgalt kaebaja kinnitus, et ta jätkaks

Venemaale tagasi pöördumise korral tegevusi, millega ta tegeleb praegu Eestis. PPA küsis

05.10.2022 vestlusel kaebajalt, mis juhtuks, kui tema taotlust ei rahuldata ja ta peab pöörduma

tagasi Venemaale. Kaebaja vastas, et ei soovi Venemaal elada ja lahkuks mõnda muusse riiki,

kuhu on võimalik siseneda Venemaa passiga (p 42).

22. Kaebaja kardab, et tema tegevus Eestis on saanud teatavaks Venemaa ametiasutustele või

võib teatavaks saada, kui kaebaja satub Eesti ja Venemaa vahelist piiri ületades täiendavasse

kontrolli.

23. Kaebaja loominguline tegevus või meelsus ei äratanud Venemaa ametiasutuste

tähelepanu ajal, kui ta elas Venemaal. Ka pärast seda, kui Venemaa alustas 24.02.2022

täiemahulist sõda Ukraina vastu ning kaebaja hakkas 2022. a märtsis tegema Eestis koostööd

Ukrainat toetavate ühingutega, on ta mitmel korral ületanud Eesti ja Venemaa vahelise piiri

ning veetnud aega Venemaal, kuid ta ei jäänud Venemaa ametiasutustele silma ning talle ei

tekkinud piiril mingeid ebameeldivusi – seda hoolimata asjaolust, et tema passis olid Ukraina

piiriületustemplid (vt passi koopia, dtl 73 jj). Sellest saab järeldada, et kaebaja profiiliga isik ei

olnud Venemaa riigivõimule huvipakkuv.

24. Praegu on asjaolud mõnevõrra muutunud: kaebaja viisa ja välispassi kehtivus on

lõppenud ning kaebaja on ligikaudu 1,5 aastat tegelenud Eestis Ukraina toetamisega

intensiivsemalt ja avalikumalt, kui varem päritoluriigis. Päritoluriigi teabest4 saab järeldada, et

Venemaa seadused on muutunud veelgi karmimaks erinevat laadi tegevuste suhtes, mida saab

käsitada sõjas Ukraina toetamisena ning Venemaa ametiasutuste ja armee tegevuse

kritiseerimisena. Ametivõimude tegevus on suunatud mh sõjavastaste seisukohtade

vaigistamisele.

25. Pole siiski alust arvata, et kaebaja tegevus Eestis on tõenäoliselt Venemaa ametiasutustele

teatavaks saanud. Nagu eespool märgitud, ei ole kaebaja tegevus Ukraina toetamisel olnud kuigi

avalik, sh Eestis. Ukraina sümboolikaga esemeid valmistatakse praegu üle terve maailma. PPA

on välja toonud, et müügiks pakutakse ka Ukrainat toetava sümboolikaga esemeid, mille stiil

sarnaneb kaebaja töödega (vt PPA 10.04.2023 vastuse lisa 15, dtl 117 jj; vrd kaebuse lisad 3.4–

3.7, dtl 6 jj, ja PPA 10.04.2023 vastuse lisad 9.3–9.7, dtl 97 jj). Kaebaja on annetanud enda

valmistatud esemed oksjonile, mille tulu läheb Ukraina abistamiseks, kuid kaebaja tegevuse ja

3 https://tallinnmuseum.com/?lang=et, vaadatud 14.12.2023.

4 Nt https://www.hrw.org/world-report/2023/country-chapters/russian-federation;

https://freedomhouse.org/country/russia/freedom-world/2023, vaadatud 14.12.2023.

3-23-365

7(10)

Ukraina rahalise toetamise vahel on mitu etappi (kaebaja annab esemed UOAE-le, kes müüb

neid). Kaebaja pangakontolt ei nähtu raha liikumist. Seetõttu ei ole alust arvata, et see seos on

saanud Venemaa ametiasutustele teatavaks. Kaebaja oletus, et tema tegevus võib saada

teatavaks nende kaudu, kes kaebaja valmistatud esemeid põhiliselt ostavad, on hüpoteetiline.

Kaebaja selgitas halduskohtu 16.05.2023 istungil, et tema Venemaal elaval emal või abikaasal

ei ole samuti olnud kaebaja Ukrainat toetava tegevuse tõttu mingeid probleeme, sh ei ole neid

külastatud ega küsitletud pärast kaebaja lahkumist Eestisse (helisalvestis alates 00:20:50).

26. PPA on 10.04.2023 vastuses (p 3.6) välja toonud, et pärast täiemahulise sõja algust

Ukrainas sisenes 2022. a-l ligikaudu 1,3 miljonit Venemaa kodanikku maismaapiiride kaudu

Euroopa Liitu ning umbes sama palju on pöördunud Venemaale tagasi, kuid rahvusvaheliste

inimõigusorganisatsioonide raportites5 puudub teave, et viisa kehtivusaega ületanud isikutele

oleks sellega kaasnenud väga tõsiseid tagajärgi. PPA 11.05.2023 seisukohas on esitatud

täiendav ülevaade päritoluriigi teabest seoses piiriületusega. Kuigi info on lünklik ja

fragmentaarne, saab ülevaate põhjal järeldada, et on esinenud juhtumeid, kus põhjalikult

küsitletud on Venemaa kodanikke, kes on Venemaale tagasi pöördunud pärast pikemat riigist

eemal viibimist. Ka kaebaja 07.05.2023 seisukoha lisades (dtl 140 jj) kirjeldatakse juhtumeid,

kus välismaalt Venemaale tagasi pöördunud meessoost kodanikke on Moskva lennujaamas

põhjalikult küsitletud ja nende telefone on kontrollitud. Pelgalt küsitlemine, telefoni

läbivaatamine või isegi kinnipidamine ei ole aga käsitatav tagakiusamisena VRKS § 4 lg 1

tähenduses. Rahvusvahelise kaitse menetlus on konfidentsiaalne ning on kaebaja enda

otsustada, kas ja milliseid andmeid ta soovib selle kohta Venemaa ametivõimudele avaldada.

Väide, et kaebaja ei kavatse Venemaa piiri ületamise ajaks kustutada oma telefonist ja arvutist

materjale, mis võivad kaasa tuua Venemaa ametivõimude kõrgendatud huvi tema vastu

(Ukraina sümboolikaga esemete näidised, vestlused Ukraina kodanikega esemete toomise ja

müügi teemal jne), on praegusel juhul tema enda risk, arvestades mh, et kaebajale on seni

sõjavastase meelsuse avaldamisel üldiselt olnud omane vaoshoitus ning fotosid jms materjale

on tal enda tarbeks võimalik säilitada ka muul viisil kui telefoni mälus või arvuti kõvakettal (vt

ka halduskohtu 16.05.2023 istungi helisalvestis alates 01:01:59).

27. Arvestades kaebaja vanust (sündinud XXXX. a-l), ei ole alust arvata, et kaebaja tõenäosus

sattuda täiendavasse piirikontrolli suureneks põhjusel, et teda käsitatakse mobilisatsioonist

kõrvalehoidjana (vt ka PPA apellatsioonkaebuse p 3.6 ja apellatsioonkaebuse lisad ning kaebaja

selgitused halduskohtu 16.05.2023 istungil, helisalvestis alates 00:12:33).

28. Kui eeldada, et kaebaja tegevus on saanud siiski Venemaale ametivõimudele teatavaks

või võib teatavaks saada piiri ületamisel, ei saa pelgalt sellest järeldada kaebaja tagakiusamist.

Pole vaidlust, et põhimõtteliselt võib kaebaja tegevus sõjas Ukraina toetamisel olla Venemaal

kriminaalkorras karistatav. Tuleb aga arvestada, et Venemaa rahvaarv on ligikaudu 140

miljonit, kellest paljud on Ukraina sõja vastu.6 Kõigi selliste vaadetega inimeste tegevuse

jälgimine ja karistamine ei ole Venemaa ametiasutustele ilmselt jõukohane. Kaebaja on olnud

Ukraina toetamisel pigem ettevaatlik ja hoidnud n-ö madalat profiili (vt ka halduskohtu

16.05.2023 istungi helisalvestis 00:24:18). Päritoluriigi teabe järgi7 on 2023. a novembri

seisuga alustatud 776 kriminaalasja inimeste vastu seoses nende sõjavastase tegevusega (see

arv hõlmab suurt hulka Venemaa KrK-i alusel karistatavaid süütegusid, sh terrorismi,

vandalismi jms). Vangistus või sellega võrreldav karistus on määratud vähem kui pooltel

juhtudel, kuigi tuleb möönda, et 2023. a-l on võrreldes 2022. a-ga kasvanud nii

5 Nt https://www.hrw.org/world-report/2023/country-chapters/russian-federation, vaadatud 17.12.2023.

6 Täpsemate arvude kohta on info erinev, vrd nt https://www.newsweek.com/russia-war-ukraine-pollster-

chronicles-1848315 ja https://www.voanews.com/a/russia-s-shifting-public-opinion-on-the-war-in-ukraine-

/7255792.html, vaadatud 18.12.2023.

7 https://en.ovdinfo.org/persecution-anti-war-movement-report#2, vaadatud 17.12.2023.

3-23-365

8(10)

kriminaalmenetluste arv kui ka vangistusega karistamiste arv. Samas kaebaja profiili arvestades

ei ole tõenäosus, et teda karistatakse Ukraina toetamise eest viisil, mis ületab VRKS § 4 lg-s 1

sätestatud tagakiusamise künnise, siiski piisavalt suur, et tagakiusamise hirm oleks

objektiivsete asjaoludega põhjendatud – seda hoolimata asjaolust, et süüteokoosseisude

sisustamisel on palju ebaselgust ja sõjavastase tegevuse eest pole karistatud üksnes kõrge

poliitilise profiiliga opositsionääre, vaid mõnikord ka n-ö tavalisi inimesi ja üsna tühiste tegude

eest.8 Halduskaristuste arv on 2023. a novembri seisuga 8288, kuid rahaline karistus ei oleks

käsitatav tagakiusamisena VRKS § 4 lg 1 tähenduses. Sama puudutab muud laadi

surveavaldamist sõjavastase tegevuse tõttu (esinemiste ärajätmine, töölt vallandamine vms).

29. VRKS § 19 lg 2 p 5 kohaselt käsitatakse tagakiusamisena mh süüdimõistmist või

karistamist sõjaväekohustuse täitmisest keeldumise eest olukorras, mis toob kaasa kuritegude

või VRKS §-s 22 sätestatud tegude toimepanemise. Tagakiusu jaatamiseks peaks olema isikule

saadetud mobilisatsioonikäsk või -kutse. Hinnata tuleks, kas ja millised on isiku keeldumise

võimalused ning kas tal on võimalik neid kasutada, samuti milliseid teenistusülesandeid isik

peaks täitma (Riigikohtu 15.02.2023 otsus nr 3-20-1115, p 26). Rahvusvahelise kaitse saamise

välistab see, kui sõjaväekohustusest pääsemiseks on olemas seaduslik alus (Euroopa Kohtu

otsus C-280/21, p 35; C-238/19, p-d 27–32). Euroopa Kohus selgitas otsuses C-472/13

direktiivi asjakohaste sätete kohta järgmist: a) sätetega on hõlmatud kõik sõjaväelased, sh

logistiline ja abipersonal; b) sättes peetakse silmas olukordi, kus läbitav sõjaväeteenistus

iseenesest eeldab konkreetses konfliktis sõjakuritegude toimepanemist, sh olukorrad, kus

pagulasseisundi taotleja osaleb vaid kaudselt nende kuritegude toimepanemises, kuna oma

teenistusülesandeid täites pakub ta mõistliku usutavusega vältimatut abi nende kuritegude

ettevalmistamisel või täideviimisel; c) silmas ei peeta eranditult neid olukordi, kus on

tõendatud, et sõjakuriteod on juba toime pandud või võivad kuuluda Rahvusvahelise

Kriminaalkohtu jurisdiktsiooni alla, vaid ka neid, kus pagulasseisundi taotleja suudab tõendada,

et niisuguste kuritegude toimepanemine on väga tõenäoline; d) faktide hindamine peab

tuginema tõendite kogumile, mis kõiki kõnealuseid asjaolusid arvesse võttes saab tõendada, et

see teenistusolukord võib usutavalt viia väidetavate sõjakuritegude toimepanemiseni; e)

hindamisel tuleb arvesse võtta, et sõjaline sekkumine põhineb ÜRO mandaadil või

rahvusvahelise üldsuse konsensusel, ning et sõjalisi operatsioone läbiviivas riigis või riikides

on sõjakuriteod karistatavad; f) teenistusest keeldumine peab olema ainus vahend, mille abil

pagulasseisundi taotleja saab vältida väidetavates sõjakuritegudes osalemist, ning järelikult

asjaolu, et ta hoidus kasutamast menetlust, mis andnuks talle sõjaväeteenistusest keelduja

staatuse, välistab igasuguse kaitse andmise direktiivi alusel, välja arvatud siis, kui nimetatud

taotleja tõendab, et ühtki seda laadi menetlust ei olnud tema konkreetses olukorras võimalik

kasutada. Euroopa Kohus märkis asjades C-238/19 ja C-472/13, et pelgalt süüdimõistmine või

karistamine ei ole piisav, vaid see peab olema seotud ühega viiest tagakiusu alusest ning

karistus peab olema ebaproportsionaalne või diskrimineeriv.

30. Ringkonnakohus leiab, et eespool toodud kriteeriume arvestades on hüpoteetiline kaebaja

kartus, et ta peab osalema sõjategevuses Ukrainas ja panema seal toime VRKS §-s 22 nimetatud

tegusid, sh rahu- või inimsusvastaseid või sõjakuritegusid.

31. Eelneva põhjal on õige PPA otsuse lõppjäreldus, et kaebajat ei saa tunnustada pagulasena.

2) Täiendav kaitse

8 Vt https://en.ovdinfo.org/repressions-report-october-2023#1; https://advocacy.ovd.info/report-special-

rapporteur-situation-human-rights-russian-federation-mariana-katzarova#5-3, vaadatud 17.12.2023. Vt ka

kaebaja 07.05.2023 seisukoha lisades 3–7 toodud allikad, mis kirjeldavad mõningaid üksikuid juhtumeid

sõjavastaste vaadete eest karistamisel.

3-23-365

9(10)

32. VRKS § 4 lg-st 3 tulenevalt on täiendava kaitse saaja välismaalane, kes ei kvalifitseeru

pagulaseks ja kelle suhtes ei esine täiendava kaitse andmist välistavat asjaolu ja kelle suhtes on

alust arvata, et tema Eestist tagasi- või väljasaatmine päritoluriiki võib talle nimetatud riigis

kaasa tuua tõsise ohu, sealhulgas surmanuhtluse kohaldamise või täideviimise (p 1), tema

piinamise või tema suhtes ebainimlike või inimväärikust alandavate kohtlemis- või

karistamisviiside kasutamise (p 2) või konkreetselt tema või üldse tsiviilisikute elu ohtu

sattumise või tema või tsiviilisikute kallal vägivalla rakendamise rahvusvahelise või riigisisese

relvakonflikti tõttu (p 3). Täiendava kaitse andmiseks peab väärkohtlemine ületama teatava

raskuse künnise, mis reeglina eeldab tegelike kehavigastuste tekitamist või intensiivseid

füüsilisi ja psüühilisi kannatusi (vrd nt Euroopa Kohtu otsus C-353/16, p-d 38–43 ja sealsed

viited). Euroopa Kohtu praktika järgi peab risk tõsisesse ohtu sattuda olema reaalne (vt nt

otsused C-465/07, C-285/12 ja C-542/13).

33. Kaebaja tugineb täiendava kaitse puhul samadele asjaoludele, mis pagulase staatuse

puhul. Ringkonnakohtule ei nähtu eespool toodud põhjendusi arvestades, et kaebajat ähvardaks

Venemaale tagasipöördumise korral reaalne risk sattuda tõsisesse ohtu. Seega järeldas PPA

kokkuvõttes õigesti, et kaebaja ei kvalifitseeru ka täiendava kaitse saajaks.

II Lahkumisettekirjutus

34. Kuna kaebaja ei kvalifitseeru rahvusvahelise kaitse saajaks, on õiguspärane ka

lahkumisettekirjutus (VSS § 72 lg-d 1, 11 ja 4). Kaebaja ei ole selle kohta

apellatsioonimenetluses eraldi vastuväiteid esitanud, mistõttu ringkonnakohus nõustub selles

osas PPA 09.02.2023 otsuse põhjendustega ega korda neid (HKMS § 165 lg 2).

35. Kuigi ka lahkumisettekirjutuse õiguspärasuse kontrollimisel tuleb arvestada pärast selle

tegemist tekkinud või muutunud asjaoludega, mis võivad mõjutada tagasisaatmise lubatavust

(Riigikohtu 15.02.2023 otsus nr 3-20-1115, p 32), ei ole ringkonnakohtule teada uusi asjaolusid

lisaks neile, mida on eespool rahvusvahelise kaitse kontekstis juba hinnatud.

III Sissesõidukeeld

36. Sissesõidukeelu kehtestamise õiguspärasust tuleb hinnata ettekirjutuse tegemise aja

seisuga (HKMS § 158 lg 2, vt ka Riigikohtu 01.10.2019 otsus nr 3-18-1891, p 18). Seetõttu ei

ole pärast sissesõidukeelu kohaldamist muutunud asjaolud sissesõidukeelu õiguspärasuse

seisukohalt olulised.

37. VSS § 74 lg 1 järgi kohaldatakse lahkumisettekirjutuses välismaalase suhtes

sissesõidukeeldu kolmeks aastaks lahkumisettekirjutuse täitmise päevast arvates. VSS § 74 lg 3

sätestab, et kui sissesõidukeelu kohaldamise tähtaeg on kõiki tähtsust omavaid asjaolusid

arvestades ebaproportsionaalne, võib lahkumisettekirjutuses kohaldada sissesõidukeeldu

lühemaks ajaks. Kaebajale kohaldati sissesõidukeeld kaheks aastaks, arvestades neid

asjaolusid, mille kaebaja tõi välja haldusmenetluses: kaebaja on XXXX. a-l sündinud mees,

kellel ei ole tervisega probleeme; kaebajal ei ole Eestis sugulasi ja sõpru, ainult mõned tuttavad;

kaebajal pole Eestis või Euroopas vara; kaebaja ei ole Eestis töötanud; kaebajal on Eestis

tegutsev ettevõte, kuid see ei ole tema ainuomandis ja äritegevus ei nõua kaebaja pidevat

kohalolu Eestis. Sissesõidukeelu tähtaja lühendamisel kolmelt aastalt kahele sai määravaks

kaebaja ettevõtlus Eestis. Kaebaja ei ole toonud välja selliseid asjaolusid, mida PPA oleks

pidanud omal algatusel täiendavalt arvesse võtma (vt ka PPA 10.04.2023 seisukoha p-d 3.20 ja

3.21). Sissesõidukeelu kohaldamisel ei ole määravat tähtsust kaebaja ustavusel Ukrainale ja

Eestile ning tema tegevusel Ukraina abistamisel, millele ta viitas haldusmenetluses toimunud

ärakuulamise käigus.

38. VSS § 74 lg 4 alusel võib sissesõidukeelu jätta humaansetel kaalutlustel kohaldamata.

Humaanse kaalutlusena, mis annaks aluse jätta sissesõidukeeld kohaldamata, ei saa käsitada

3-23-365

10(10)

soovi tegeleda Eestis ettevõtlusega ja toetada selle kaudu Ukrainat. Humaansed kaalutlused

VSS § 74 lg 4 tähenduses peaksid seonduma esmajoones olukorraga, kus Eestisse või Schengeni

alale sisenemise keeld riivaks intensiivselt välismaalase perekonna- või eraelu, seaks ohtu tema

elu või tervise või tooks kaasa muu samalaadse tagajärje (vt Riigikogu XII koosseisu 444 SE

seletuskiri, lk 5; Tallinna Ringkonnakohtu 13.10.2022 otsus nr 3-20-2388, p 18; Riigikohtu

05.12.2019 otsus nr 3-16-2123, p 15). Kaebaja ei ole toonud välja selliseid asjaolusid. Tema

ema ja abikaasa elavad Venemaal ning lapsed Türgis ja Montenegros.

39. Asjaolude olulisel muutumisel pärast sissesõidukeelu kohaldamist on kaebajal võimalik

taotleda pädevalt asutuselt sissesõidukeelu kehtivusaja muutmist või kehtetuks tunnistamist

(VSS §-d 75, 32).

IV Kokkuvõte ja menetluskulud

40. Eelneva põhjal rahuldab ringkonnakohus PPA apellatsioonkaebuse, tühistab halduskohtu

19.05.2023 otsuse ja teeb uue otsuse, millega jätab kaebuse rahuldamata.

41. HKMS § 108 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Menetluskulude vastaspoolelt väljamõistmise eelduseks on menetluskulude nimekirja ja

kuludokumentide esitamine (HKMS § 109 lg 1). Kuna otsus tehakse kaebaja kahjuks, kuid

vastustaja ei ole taotlenud menetluskulude hüvitamist, jäävad menetluskulud poolte endi kanda.

42. Kaebaja identifitseerimise vältimiseks tuleb jätta avaldamata ringkonnakohtu otsuse

kirjeldava osa p-d 1–5. Piiratud ulatuses saab menetluse varasema käiguga tutvuda halduskohtu

otsuse kaudu. Muus osas tuleb kohtuotsuse avaldamisel asendada kaebaja nimi, sünniaasta ning

Eestisse saabumise ja siit lahkumise kuupäevad tähemärkidega (HKMS § 175 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)