2-20-13046/62 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Iris Kangur-Gontšarov, Margo Klaar ja Meeli Kaur

Määruse tegemise aeg ja koht 21.12.2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-13046

Kohtuasi

ODGOVARA SHABLI OÜ (likvideerimisel) hagi X

vastu võlgnevuse nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 06.04.2023 määrus (menetlusse võtmisest

keeldumine)

Kaebuse esitaja ja liik

ODGOVARA

SHABLI

OÜ

(likvideerimisel)

määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja ODGOVARA SHABLI OÜ (likvideerimisel;

registrikood 14045182), seaduslik esindaja PJ

Kostja X (isikukood XXXXXXXXXXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Täiendada Pärnu Maakohtu 06.04.2023 määruse resolutsiooni menetluskulude

jaotuse osas, jättes menetluskulud maakohtus ODGOVARA SHABLI OÜ

(likvideerimisel) kanda. Jätta muus osas Pärnu Maakohtu 06.04.2023 määruse

resolutsioon muutmata, kuid muuta ja täiendada osaliselt määruse põhjendusi.

2. Jätta ODGOVARA SHABLI OÜ (likvideerimisel) määruskaebus rahuldamata.

3. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus ODGOVARA SHABLI OÜ (likvideerimisel)

kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale ei saa Riigikohtule määruskaebust esitada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. ODGOVARA SHABLI OÜ (likvideerimisel) (hageja) esitas 08.09.2020 (täpsustatud

08.04.2021 ja 26.04.2021) Pärnu Maakohtule Y ja C vastu hagi, milles palus mõista hageja

kasuks välja Ylt 18 900 eurot ja Clt 100 eurot või alternatiivselt neilt solidaarselt 19 000 eurot

2-20-13046

või alternatiivselt Ylt ja Xlt (kostja) solidaarselt 19 000 eurot ning viivise nendelt nõuetelt

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 08.09.2020 kuni

nõude täitmiseni. Menetluskulud palus hageja jätta solidaarselt kostjate kanda.

Hagiavalduse ja selle täienduste kohaselt sõlmisid Y ja C 07.05.2016 hageja asutamislepingu

ning võtsid kohustuse tasuda osaühingu osakapitali sissemakse ühe aasta jooksul, kuid mitte

hiljem kui äriseadustiku (ÄS) § 1401 lg-s 2 nimetatud tingimuse saabumisel (põhikirja lisa p

2.2). Y võttis kohustuse kapitaliseerida osaühing 18 900 euro ulatuses ja C 100 euro ulatuses.

09.05.2016 kanti osaühing äriregistrisse ning Y ja C said osanikeks ja juhatuse liikmeteks.

Esmase kapitaliseerimise kohustus saabus hiljemalt 07.05.2017 ning hageja nõue muutus seega

sissenõutavaks 08.05.2017. Kuivõrd senini ei ole osakapitali sissemakset tasutud, siis on

hagejal õigus nõuda täitmist (VÕS § 108 lg 1). Nõude rahuldamise aluseks saab olla ka

ÄS § 147 lg 4, mis näeb ette spetsiifilise asutajate vastutuse. Hilisemad põhikirja muudatused

ei mõjuta asutamislepinguga võetud kohustuse kehtivust. Hageja nõudis alternatiivselt kahju

hüvitamist (VÕS § 115 lg 1, ÄS § 187 lg 2), sest Y ja C on hageja juhatuse liikmetena rikkunud

hoolsus- ja lojaalsuskohustust, kui jätsid osaühingu tähtaegselt kapitaliseerimata ja selle

kohustuse sisse nõudmata. Osaühingu esmase kapitaliseerimise kohustus ei ole kehtivalt

23.10.2017 sõlmitud hageja osa müügilepinguga uuele osanikule (kostjale) üle läinud, sest

hageja selles tehingus ei osalenud ega ole kohustuse üleminekuga nõustunud, kuid kostja on

kohustusega ühinenud (VÕS § 175 lg-d 1 ja 2, § 178 lg 1). Isegi kui kohustus on kostjale üle

läinud, siis rikkusid Y ja C sellega oma juhatuse liikme kohustusi, sest andsid kohustuse üle

varatule isikule. Samuti on kostjate tegevusetus esmase kapitaliseerimise kohustuse sisse

nõudmata jätmisel ja hageja üle kontrolli andmisel kostjale vastuolus hea usu põhimõttega ja

õiguste kuritarvitamise keeluga ning lojaalsus- ja hoolsuskohustusega.

2. Pärnu Maakohus jättis 22.12.2021 otsusega rahuldamata hageja nõuded Y ja C vastu, samuti

alternatiivse solidaarnõude Y ja C vastu, läbi vaatamata hageja alternatiivse nõude Y ja C vastu

kahju hüvitamiseks ning rahuldamata hageja taotluse alternatiivses nõudes kostja kaasamiseks.

Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda ja määras kindlaks Yle ja Cle hüvitatavate

menetluskulude suuruse.

3. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 22.04.2022 otsusega Pärnu Maakohtu 22.12.2021 otsuse

kostja kaasamise taotluse rahuldamata jätmise osas ja saatis selles osas asja samale maakohtule

uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse osas, millega maakohus

jättis hageja hagi Y vastu kahju hüvitamise ja sellelt arvestatud viivise nõudes läbi vaatamata

ja tegi selles osas uue otsuse, millega jättis hagi selles osas rahuldamata. Ringkonnakohus jättis

maakohtu otsuse resolutsiooni muutmata osas, millega maakohus jättis hageja hagi Y ja C vastu

osakapitali sissemakse tasumise ja sellelt arvestatud viivise nõudes rahuldamata, arvestades

ringkonnakohtu otsuse põhjendusi, samuti jättis ringkonnakohus otsuse muutmata

menetluskulude jaotust ja kindlaksmääramist puudutavas osas. Ringkonnakohus märkis, et

maakohtu otsus on jõustunud osas, milles maakohus jättis hageja hagi C vastu kahju hüvitamise

ja sellelt arvestatud viivise nõudes läbi vaatamata. Otsus jõustus ülejäänud osas 24.10.2022.

4. Pärnu Maakohus määras 17.01.2023 kirjaga hagejale tähtaja uue hagiavalduse tervikteksti

või nõudest loobumise avalduse esitamiseks, kuna hagi oli osaliselt maakohtu ja

ringkonnakohtu otsustega lahendatud ning see polnud seetõttu enam ülevaatlik. Maakohus

rõhutas, et hagejal tuleb kohtule esitada korrektselt sõnastatud hagi nõue, hagi aluseks olevad

faktilised asjaolud ja viidata tõenditele, millega hageja oma nõuet tõendab. Tervikteksti alusel

lahendab kohus hageja allesjäänud nõude sisuliselt.

2-20-13046

5. Hageja esitas 15.02.2023 hagiavalduse tervikteksti, milles palus mõista Ylt välja hageja

kasuks põhivõlg 18 900 eurot, viivis 08.09.2020 seisuga 5050,96 eurot ja põhivõlalt (18 900

eurot) viivis VÕS §113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 09.09.2020 kuni põhivõla

tasumiseni; mõista Clt välja hageja kasuks põhivõlg 100 eurot, viivis 08.09.2020 seisuga 26,72

eurot ja põhivõlalt (100 eurot) viivis VÕS §113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates

09.09.2020 kuni põhivõla tasumiseni. Alternatiivselt palus hageja mõista solidaarselt Ylt, Clt

ja kostjalt välja hageja kasuks põhivõlg 19 000 eurot, viivis 08.09.2020 seisuga 5077,68 eurot

ja põhivõlalt (19 000 eurot) viivis VÕS §113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates

09.09.2020 kuni põhivõla tasumiseni. Menetluskulud palus hageja jätta solidaarselt Y, C ja

kostja kanda.

Hagiavalduse tervikteksti kohaselt sõlmisid 07.05.2016 Y ja C hageja asutamislepingu ning

võtsid kohustuse tasuda osaühingu osakapitali sissemakse ühe aasta jooksul, kuid mitte hiljem

kui ÄS § 140 lg-s 2 nimetatud tingimuse saabumisel. 27.06.2016 kinnitasid Y ja C hageja

põhikirja uue redaktsiooni, mille kohaselt muudeti 07.05.2016 põhikirja viisil, et põhikirja lisa

p 1 kohaselt kuulub osaühingu osanikule Y osa nimiväärtusega 18 900 eurot, osanikule C osa

nimiväärtusega 100 eurot, mille eest osanik tasub asutamisel või põhikirja lisa p-s 2.2 nimetatud

ajaks. Põhikirja lisa p 2.2 kohaselt tasub osaühingu sissemakseta asutamise korral osanik osa

eest täielikult ÄS § 140¹ lg-s 2 või 3 sätestatud nõude esitamisel. Y ja C võõrandasid 23.10.2017

hageja osa kostjale. Hageja osa võõrandamislepingu p-s 1.5.2. kinnitas kostja, et on teadlik, et

hageja on asutatud kapitali sisse maksmata ning asjaolust, et kuni sissemakse ei ole täielikult

tasutud, vastutab ta osaühingu ees osaühingu kohustuste eest tasumata sissemakse ulatuses.

Hageja osakapitali sissemakset ei ole 15.02.2023 seisuga tasutud. Hageja on likvideerimisel

olev ühing ja hageja osas toimuvad täitemenetlused. Hageja esmase kapitaliseerimise nõue on

kostjate osas arestitud täiteasjas nr 025/2023/561. Hageja esitab kostjate osas nii

asutamislepingust tuleneva täitmise nõude ja alternatiivselt juhatuse liikme hoolsuskohustuse

rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise nõude olukorraks, kus kostjate tegevuse tõttu oleks

hageja kapitaliseerimise nõue ühingu asutajate osas lõppenud.

6. Pärnu Maakohus jättis 07.03.2023 määrusega hageja 15.02.2023 esitatud hagiavalduse

käiguta ja määras tähtaja nõuetekohase hagiavalduse tervikteksti esitamiseks. Maakohus

selgitas määruses, et Tallinna Ringkonnakohus tühistas 22.04.2022 kohtuotsusega (jõustunud

24.10.2022) Pärnu Maakohtu 22.12.2021 kohtuotsuse üksnes kostja X kaasamise taotluse

rahuldamata jätmise osas ning saatis asja selles osas samale maakohtule uueks läbivaatamiseks.

Hageja nõuded hagi Y ja C suhtes on täielikult lahendatud ning vastav kohtulahend on

jõustunud 24.10.2022, mistõttu hagejal ei ole tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 371 lg 1 p 4 võimalik uuesti esitada nõuet kostjate I ja II suhtes.

7. Hageja esitas 09.03.2023 seisukoha, mille kohaselt on hageja taganenud Y, C ja hageja vahel

07.05.2016 ja 27.06.2016 sõlmitud lepingutest, mistõttu on neil tekkinud lepingute alusel saadu

osas tagasitäitmise kohustus. Lisaks esitas hageja seisukoha, et maakohus ei ole kunagi

menetlenud hageja solidaarnõuet Y ja kostja vastu. Hageja hinnangul on kostja 23.10.2017

müügilepingus ühinenud VÕS 178 lg 1 mõttes Y ja C kohustusega hageja kapitaliseerimisel.

Kuna kohustusega ühinemisel tekib solidaarkohustus, siis solidaarnõude kohustatud isikute

osas on hageja 15.02.2023 menetlusdokumendi resolutsiooni p-s 4 ja 26.04.2021

menetlusdokumendi resolutsiooni p-s 6 ka esitanud. Kas hageja on esitanud hagiavalduses liiga

palju või liiga vähe nõudeid, ei puuduta hagi menetlusse võtmist. Kuna hageja nõue kostja vastu

on solidaarnõue mida kohus ei ole veel läbi vaadanud, tuleb menetlusse kaasata kõik

solidaarvõlgnikud, keda käesolev menetlus hageja hinnangul puudutab.

2-20-13046

Maakohtu määrus ja põhjendused

8. Pärnu Maakohus keeldus 06.04.2023 määrusega (vaidlustatud määrus) menetlusse võtmast

hageja hagi kostja vastu.

Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt kohustas kohus 17.01.2023 vastavalt Tallinna

Ringkonnakohtu 22.04.2022 otsusele hagejat esitama kohtule uus hagiavalduse terviktekst ning

on teinud seda veelkord hagi käiguta jättes 07.03.2023. Maakohus on hagejale korduvalt

selgitanud, et hagi terviktekst peab vastama TsMS §-s 363 toodud nõuetele. Maakohus on

rõhutanud, et hagejal tuleb kohtule esitada korrektselt sõnastatud hagi nõue, hagi aluseks olevad

faktilised asjaolud ja viidata tõenditele, millega hageja oma nõuet tõendab. Hageja hagiavalduse

puudusi kohtu määratud tähtajaks ei kõrvaldanud. Maakohus on hagejat korduvalt hoiatanud,

et korrektse hagiavalduse kohtu määratud tähtajaks esitamata jätmisel võib kohus keelduda hagi

menetlusse võtmast ja tagastada selle TsMS § 3401 lg 2 alusel. Kuna hageja ei kõrvaldanud

hagis esinenud puudusi kohtu määratud tähtpäevaks, jättes esitama vormikohase hagiavalduse,

keeldus maakohus hagi menetlusse võtmast TsMS § 3401 lg 2 ning § 487 lg 3 alusel.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

9. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub tühistada vaidlustatud määrus terves ulatuses,

lahendada 26.04.2021 menetlusdokumendi resolutsioonitaotlus p 5 – kaasata menetlusse kostja

X, võtta menetlusse 26.04.2021 menetlusdokumendi resolutsioonitaotlus p 6 – mõista

solidaarselt Ylt ja kostjalt välja hageja kasuks põhivõlg 19 000 eurot, viivis 08.09.2020 seisuga

5077,68 eurot ja viivis põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates

09.09.2020 kuni põhivõla tasumiseni, rahuldada hageja hagi Y, C ja kostja vastu põhivõla ja

viivise väljamõistmiseks, mõista solidaarselt Ylt, Clt ja kostjalt välja hageja kasuks põhivõlg

19 000 eurot, viivis 08.09.2020 seisuga 5077,68 eurot ja viivis põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras alates 09.09.2020 kuni põhivõla tasumiseni, jätta menetluskulud

solidaarselt Y, C ja kostja kanda.

Määruskaebuse kohaselt ei saa haginõude korrektsus olla keskseks asjaoluks hagi menetlusse

võtmise otsustamisel. Hageja hinnangul ei saa kohus enne hagi menetlusse võtmist hageja

nõuete korrektsust adekvaatselt hinnata, sest selline hinnang saab kujuneda üksnes asja sisulisel

menetlemisel. Hageja hinnangul saab kohus haginõude menetlusse võtmise eelselt anda

hinnanguid üksnes nõude võimaliku perspektiivikuse osas. Puudub vaidlus, et maakohus oleks

hageja nõuded äratuntavalt perspektiivituteks hinnanud.

10. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

11. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud

määruse resolutsiooni

tuleb täiendada

menetluskulude jaotuse osas, ülejäänud osas tuleb määrus jätta TsMS § 657 lg 1 p 21

(koosmõjus §-ga 659) alusel muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta ja täiendada määruse

põhjendusi. Määruskaebus jääb rahuldamata.

12. Hageja on määruskaebuses korranud ulatuslikult samu seisukohti, mille ta esitas 09.03.2023

dokumendis maakohtule. Ainsate uute väidetena, mis puudutavad vaidlustatud määruses tehtud

otsustust, on esile toodud, et maakohus ei ole viidanud ühelegi TsMS § 371 lg-s 1 sätestatud

hagi menetlusse võtmisest keeldumise alusele ja et korrektse haginõude puudumine ei saa olla

2-20-13046

hagi menetlusse võtmisest keeldumise aluseks. Ringkonnakohus nõustub hagejaga selles osas,

et maakohus on jätnud ekslikult menetlusse võtmisest keeldumise õigele alusele viitamata,

märkides aluseks TsMS § 3401 lg 2 ning § 487 lg 3. Samas on maakohtu põhjendustest selgelt

arusaadav, et kohus jättis hagi menetlusse võtmata TsMS § 371 lg 1 p 9 ja § 3401 lg 2 alusel,

kuigi TsMS § 371 lg 1 p-le 9 on jäetud viitamata. Ringkonnakohus muudab ja täiendab selles

osas vaidlustatud määruse põhjendusi.

TsMS § 371 lg 1 p 9 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagiavaldusel ei ole

pädeva isiku allkirja või kui on rikutud muid olulisi hagiavalduse vorminõudeid.

Õiguskirjanduses on väljendatud seisukohta, et hagi võib jätta menetlusse võtmata TsMS § 371

lg 1 p 9 alusel ka haginõude ebaselguse tõttu, kui ebaselgus ei võimalda hagiavalduse

menetlemist (TsMS II komm (2017), § 371, p 3.3.9.2). Seetõttu ei ole õige hageja väide, et

haginõude ebaselguse tõttu ei saa jätta hagiavaldust menetlusse võtmata.

13. TsMS § 371 lg 1 p 9 alusel hagiavalduse menetlemist takistavaks ebaselguseks võivad olla

eelkõige olulised puudused hagi esemes ja aluses TsMS § 363 lg 1 p-de 1 ning 2 mõttes.

Maakohus on vaidlustatud määruses märkinud, et menetlust takistavaks asjaoluks on

nõuetekohase haginõude puudumine, kuigi kohus oli jätnud hagi TsMS § 3401 lg 1 alusel

käiguta ja selgitanud korduvalt hagiavaldusele kehtestatud nõudeid. Tallinna Ringkonnakohus

lahendas 22.04.2023 otsusega suuremas osas mh hageja 26.04.2021 hagiavalduse täienduses

esitatud nõuded ja andis hinnangu selles esitatud faktilistele asjaoludele. Ringkonnakohus saatis

asja tagasi maakohtule üksnes kostja kaasamise taotluse osas. Seetõttu ei saanud maakohus

võtta menetlusse hageja 26.04.2021 esitatud hagiavalduse täiendust, kuivõrd selles esitatud

nõuded olid valdavalt lahendatud ning kostja vastu oli esitatud üksnes alternatiivne ja solidaarne

nõue ning hagis esitatud asjaolud ei olnud enam ringkonnakohtu 22.04.2022 otsust arvestades

enamuses osas asjassepuutuvad. Maakohus määras 17.01.2023 hagejale tähtaja, et ta esitaks

kostja vastu nõude ja hagiavalduse tervikteksti. Hageja esitas 15.02.2023 vaatamata kohtu

selgitustele uuesti nõuded nii Y, C kui ka kostja vastu. Kostja vastu oli esitatud endiselt

alternatiivne ja solidaarne nõue, millele juhtis maakohus tähelepanu 07.03.2023 määruses ning

palus esitada uus hagiavalduse terviktekst, mis käsitleb ainult seda nõuet, mis saadeti Tallinna

Ringkonnakohtu otsusega Pärnu Maakohtule uueks läbivaatamiseks, s.o üksnes kostja vastu.

09.03.2023

seisukohas

esitas

hageja

täiendavalt

taotluse

lahendada

26.04.2021

menetlusdokumendi resolutsioonitaotlus kaasata kostjana III menetlusse X ja võtta menetlusse

26.04.2021 menetlusdokumendi resolutsioonitaotlus p 6, s.o mõista solidaarselt Ylt ja kostjalt

välja hageja kasuks põhivõlg 19 000 eurot, viivis 08.09.2020 seisuga 5077,68 eurot ja viivis

põhivõlalt (19 000 eurot) VÕS §113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 09.09.2020 kuni

põhivõla tasumiseni. Lisaks jäi hageja enda 15.02.2023 taotluse juurde mõista põhivõlg ja

viivised välja solidaarselt Ylt, Clt ja kostjalt. Seega ei esitanud hageja 09.03.2023 dokumendis

endiselt nõuet üksnes kostja vastu nagu maakohus oli palunud. Ka määruskaebuses kordab

hageja enda 09.03.2023 dokumendis esitatud nõudeid. Kuna Pärnu Maakohtu 22.12.2021 ja

Tallinna Ringkonnakohtu 22.04.2022 otsusega lahendati hageja nõuded Y ja C vastu ning asi

saadeti maakohtule tagasi üksnes kostjat puudutavas osas, ei saanud hageja praeguses

tsiviilasjas esitada uuesti nõudeid Y ja C vastu (vrd RKTKm 21.12.2016, 3-2-1-120-16, p 12).

Sellele juhtis maakohus tähelepanu nii 17.01.2023 kirjas kui ka 07.03.2023 määruses. TsMS

§ 208 lg 2 sätestab, et kui hageja leiab, et hagi ei ole esitatud kõigi isikute vastu, kes on

vaidlustatud õigussuhte osalised, võib kohus hageja taotlusel kuni kohtuliku arutamise

lõppemiseni esimese astme kohtus kaasata kostjana ka need isikud. Kolleegiumi hinnangul ei

ole menetluslikult mõistlik kaasata kostjat sellisesse menetlusse, mis on oma sisult juba

lõppenud. Asjaolu, et ringkonnakohus saatis kostja kaasamise taotluse osas asja menetlusõiguse

normide olulise rikkumise tõttu maakohtule tagasi, ei tähenda seda, et hageja saab maakohtus

2-20-13046

samas tsiviilasjas alustada uut menetlust samade menetlusosaliste vastu. Hageja õigused on

tagatud sellega, et ta saab esitada uue hagi kostja vastu.

14. Hageja leiab, et kui hageja on esitanud hagiavalduse resolutsioonitaotluses liiga palju või

liiga vähe nõudeid, ei puuduta see hagi menetlusse võtmist. Ringkonnakohus leiab, et praegusel

juhul ei saa asuda seisukohale, et maakohus oleks pidanud jätma hageja nõudest vajadusel

kõrvale Y ja C vastu esitatud nõuded ja menetlema üksnes kostja vastu esitatud nõuet.

Ringkonnakohus ei pea põhjendatuks, et maakohus peaks võtma menetlusse ühe kostja vastu

hagi, milles on märgitud hagi esemena rahaline nõue solidaarselt mitme isiku vastu, kellest osad

ei ole menetlusosalised, ning hagi alus seondub samuti peamiselt nende isikutega. Praegusel

juhul nähtub tsiviilasja materjalidest, et hagejal ei ole õnnestunud ka vaatamata korduvatele

tähelepanu juhtimistele ning puuduste kõrvaldamiseks tähtaegade määramisele kohtule esitada

seadusele vastavat hagiavalduse teksti. Nii ei ole hageja esitatud hagiavalduse terviktekstis ja

hilisematest dokumentides selgeid ja konkreetseid faktilisi asjaolusid, millest oleks kohtul

võimalik üheselt aru saada, et hagejal on väidetav nõue kostja vastu. Asjaolusid arvestamata ei

ole haginõue eristatav teistest samaliigilistest nõuetest, mis võivad poolte vahel tekkida. Hageja

on tuginenud endiselt asjaoludele, mis olid välja toodud juba 26.04.2021 hagiavalduse

täienduses ja millega seotud nõuded on Pärnu Maakohtu 22.12.2021 ja Tallinna

Ringkonnakohtu 22.04.2022 otsustega lahendatud. Hageja uued väited, et hageja on

likvideerimisel olev ühing, kelle osas toimuvad täitemenetlused ning hageja on taganenud

asutamislepingust ja põhikirja muutmisest, ei kõrvalda hagiavalduse puudusi. Hageja

menetlusdokumentides esitatud asjaolud seonduvad eelkõige Y ja Cga, mitte kostjaga. Õige ei

ole kätte toimetada kostjale sellist hagiavaldust, millest ei selgu, milliste faktiliste asjaolude

pinnalt on tema suhtes hagi esitatud, kuivõrd sellises olukorras ei ole kostjal võimalik hagile

mõistlikult vastuväiteid esitada. Maakohus andis hagejale võimaluse hagi täpsustada ja

täiendada, kuid hageja ei teinud seda.

15. Kuivõrd maakohus oli hagejale andnud tähtaja hagiavalduses esinevate puuduste

kõrvaldamiseks, hageja puudusi tähtajaks kõrvaldada ei suutnud ning puudused hagiavalduses

takistavad asja menetlemist, tuli maakohtul kostja suhtes hagiavalduse menetlusse võtmisest

TsMS § 371 lg 1 p 9 ja § 3401 lg 2 alusel keelduda. Maakohtu määrus jääb lõppjärelduses

muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

16. Maakohus jättis vaidlustatud määruse resolutsioonis ekslikult märkimata menetluskulude

jaotuse. Kolleegium saab selle vea kõrvaldada. Vaidlustatud määruse p-s 11 on maakohus

märkinud, et menetluskulud jäävad TsMS § 168 lg 1 alusel hageja kanda ning hüvitatavad

menetluskulud puuduvad. TsMS § 168 lg 1 sätestab, et hageja kannab menetluskulud, kui

kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Ringkonnakohus nõustub, et hagi

menetlusse võtmisest keeldumise tõttu tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Järelikult tuleb

vaidlustatud otsust täiendada otsustusega, et menetluskulud maakohtus jäävad hageja kanda.

17. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebuse menetlemisega seotud

menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel samuti hageja kanda. Kuna määruskaebemenetluses ei

osalenud teisi menetlusosalisi, ei ole hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud.

18. TsMS § 372 lg 5 teise lause ja TsMS § 340¹ lg 2 kolmanda lause järgi ei saa käesoleva

määruse peale Riigikohtule edasi kaevata.

(allkirjastatud digitaalselt)