Legislator Case Law & Legislation
DE FR IT EN
Analyze in Legislator
2-20-8832/11 AI generated

2-20-8832/11 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

Case Number 2-20-8832/11
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Open official source Machine-readable Markdown (.md)

Legislator summary

AI generated

Kinnitada Aktsiaseltsi PlusPlus Capital ja D V vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevas: Kostja D V tasub PlusPlus Capital AS arveldusarvele XXX (Swedbank) viitenumbriga XXX kokku 6916,95 eurot (põhivõlgnevus 6426,95 eurot, pool riigilõivust 350 eurot, lepingulise esindaja kulud 140 eurot) 70 kuu jooksul. Igakuise makse suurus on 100 eurot, v.a viimasel kuul, kui makse suurus on 16,95 eurot. Igakuine makse tuleb teha 15. kuupäeval ja esimese makse tähtpäev on 15.01.2024.

Legislator headnote

AI generated

2-20-8832/11 · Viru Maakohus Narva kohtumaja: TsMS § 168 lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on menetluskulude jaotuse kokku leppinud. Kohus jätab kompromissis nimetamata muud menetluskulud poolte endi kanda. Kompromissis nimetamata ja pooltele hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad. TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Menetlusosalised taotlesid kompromissis hagejale hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu poole tagastamist. Seega tuleb kohtul tagastada hagejale pool tema tasutud riigilõivust.

Keywords

AI generated
bank credit balance capital band balance of payments savings deposit bank charges banking system
AI generated
2-22-105132/26
Kinnitada Aktsiaseltsi PlusPlus Capital ja Vxxxx Uxxx vahel 26.10.2022 kirjalikult sõlmitud kompromiss, mille tingimused on alljärgnevad: 1.1 Kostja Vxxxx Uxx tasub hageja PlusPlus Capital AS-i arveldusarvele EE082200221053320710 Swedbank, viitenumbriga 25019908, põhivõlgnevuse 483,07 eurot, intressid 73,44 eurot, viivised 57,30 eurot, pool riigilõivust 122,50 eurot ja lepingulise esindaja kulud 140 eurot, kõik kokku 876,31 eurot järgmise maksegraafiku järgi:
2-21-122311/5
Lõpetada tsiviilasjas nr 2-21-122311 menetlus ning kinnitada PlusPlus Capital AS ja M E´u vaheline kompromiss järgmistel tingimustel: Võlgnik M E tasub põhivõlgnevuse 1500 eurot, riigilõivusummas 149,57 eurot, kõik kokku 1649,57 eurot. Nõutud summad tasub võlgnik PlusPlus Capital AS, arveldusarvele XXX Swedbank, viitenumbriga 24338004 järgmise maksegraafiku järgi: Makse tähtaeg Tasumata jääk Tasumisele kuuluv osa Jääk peale tasumist 15.09.2021
2-17-17686/6
PlusPlus Capital AS esitas hagi S.
2-09-18141/2
117 985,27 krooni Tsiviilasi Swedbank AS-i hagi KK vastu 127 907,32 krooni ja viivise saamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Swedbank AS (registrikood XXX, asukoht XXX) Hageja volitatud esindaja: S Kark Kostja: KK(isikukood XXX; elukoht XXX) Menetlusviis Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
2-20-414/48
Lõpetada tsiviilasja nr 2-20-414 menetlus, Swedbank AS hagis N J vastu põhivõla 7511,02 euro, intressi 380,08 euro, viivise 435,81 euro ja edasise viivise saamiseks alates 09.01.2020 ning kinnitada poolte vahel sõlmitud alljärgnev kompromiss: 1.1. Kostja kohustub tasuma hagejale hagiavalduses nõutud võlgnevuse, mis 05.10.2020 seisuga on kokku 8742,28 eurot (s.h lepingute põhivõlgnevused kokku 7041,26 eurot), millele lisandub igapäevaselt viivis püsimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu puhul VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, lepingu nr xxxx puhul 0,047% päevas, lepingu nr xxxx puhul 0,056% päevas ja lepingu nr xxxx puhul 0,058% päevas tagastamata põhiosa jäägilt ning pool hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust, so 275 eurot igakuiste maksetena kuni kogu võlgnevuse (s.h lisanduv viivis) ja poole riigilõivu tasumiseni. 1.2. Igakuise makse suurus on esimesel aastal minimaalselt 150 eurot, teisel aastal minimaalselt 200 eurot ning alates kolmandast aastast minimaalselt 250 eurot ja see tuleb hagejale tasuda hiljemalt iga kuu 15. kuupäevaks. Igakuiste maksete tasumist tuleb alustada hiljemalt 15.10.2020. 1.3. Igakuised maksed tuleb tasuda Swedbank AS arvelduskontole nr EE722200221011367058, selgitusega „N J lepingud nr xxxx, xxxx, xxxx ja xxxx vastavalt kompromissile“. 1.4. Kohustused loetakse tasumiste arvel täidetuks järgmises järjekorras: riigilõiv, põhiosa, intress, viivis. 1.5. Pärast poole riigilõivu ja põhivõlgnevuste tasumist kohustub kostja hagejalt üle täpsustama tasumisele kuuluvate kõrvalnõuete suuruse, tagamaks kogu võlgnevuse tasumine ja kompromissi kohane täitmine. Kõik kõrvalnõuded tuleb kostjal tasuda hagejale igakuiste maksetena minimaalselt 250 eurot kuus kuni kogu võlgnevuse tasumiseni. 1.6. Kostjal on õigus kokkuleppe punktis 1.1 toodud summad tasuda hagejale ennetähtaegselt. 1.7. Juhul kui kostja hilineb kokkulepitud summade tasumisega rohkem kui 7 päeva või ei tasu neid üldse, on hagejal õigus nõuda kogu võlgnevuse, s.h lisandunud viivise kohest tasumist ja õigus esitada käesolev kokkulepe täitmiseks kohtutäiturile ning taotleda sissenõude pööramist kogu kostja varale. Kostja eelnev informeerimine käesoleva kokkuleppe täitmiseks esitamisest kohtutäiturile ei ole hagejale kohustuslik. 1.8. Hagejal peale riigilõivu menetluskulud puuduvad.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

2-20-8832

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Viru Maakohus Kohtunik Liina Naaber-Kivisoo Määruse tegemise aeg ja koht

21. detsember 2023, Narva Kohtuasja number 2-20-8832 Kohtuasi Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi D V vastu võlgnevuse nõudes Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine, kohtuistung 19.12.2023 Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (RK 11919806; asukoht Tartu mnt 83-601, Tallinn) Hageja lepinguline esindaja: Jekaterina Lumiste (e-post: jekaterina.lumiste@plusplus.ee) Kostja: D V (IK XXX; elukoht XXX) RESOLUTSIOON

1. Kinnitada Aktsiaseltsi PlusPlus Capital ja D V vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevas:

1.1. Kostja D V tasub PlusPlus Capital AS arveldusarvele XXX (Swedbank) viitenumbriga XXX kokku 6916,95 eurot (põhivõlgnevus 6426,95 eurot, pool riigilõivust 350 eurot, lepingulise esindaja kulud 140 eurot) 70 kuu jooksul. Igakuise makse suurus on 100 eurot, v.a viimasel kuul, kui makse suurus on 16,95 eurot. Igakuine makse tuleb teha 15. kuupäeval ja esimese makse tähtpäev on 15.01.2024.

1.2. Kui kostja jätab kaks järjestikust makset tasumata, on hagejal õigus pöörata kogu tasumata nõude jääk sundtäitmisele ning kostja kohustub tasumata summalt tasuma viivist 0,06% päevas kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni.

2. Lõpetada menetlus Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagis D V vastu võla nõudes seoses kokkuleppe sõlmimisega.

3. Kompromissis nimetamata menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda. Kompromissis nimetamata ja hüvitatavate menetluskulude puudumise tõttu kohus menetluskulude suurust kindlaks ei määra.

4. Tagastada määruse jõustumisel NAP-i kaudu hagejale pool menetluses tasutud riigilõivust PlusPlus Capital AS arveldusarvele XXX.

5. Saata kohtumäärus menetlusosalistele teadmiseks.

2-20-8832

Edasikaebamise kord Kohtumäärus ei ole edasikaevatav.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Aktsiaselts PlusPlus Capital esitas Viru Maakohtule kostja vastu hagi kompromisslepingu/võlatunnistuse/vahekohtu kokkuleppe nr 24209861, 01.11.2016 alusel võlgnevuse 10 867,65 euro, viivise 4339,70 euro ja sissenõudekulu 35 euro saamiseks. Hageja täpsustas 7.11.2023 nõuet ning selgitas, et kompromisslepingu aluseks on AS Swedbank ja kostja vahel sõlmitud väikelaenuleping 13-018701-VL, mis on loovutatud hagejale. 19.12.2023 istungil ei vaielnud kostja välja toodud asjaoludele vastu ning oli nõus, et talle on laenu antud, kostja ei mäletanud palju ta laenu tasunud on. Pooled sõlmisid istungil kokkuleppe.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud asja kirjalike materjalidega, leiab, et menetlusosaliste taotlus kompromissi kinnitamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kuna menetlusosaliste poolt esitatud kompromiss ei ole vastuolus seaduse ega heade kommetega, kinnitab kohus poolte vahelise kompromissi nende poolt kokkulepitud tingimustel ja lõpetab tsiviilasjas menetluse. TsMS § 431 lg 1 kohaselt selgitab kohus menetlusosalistele menetlustoimingu tegemise või tegemata jätmise tagajärgi ning märgib, et vastavalt TsMS § 432 menetluse lõpetamise korral seoses poolte kompromissi kinnitamisega, ei või samad pooled sama hagi eseme suhtes esitada uut hagi. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Samuti selgitab kohus pooltele, et kui kostja ei täida kokkuleppega võetud kohustust kokkulepitud viisil, siis vastavalt täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p 1 on hagejal õigus pöörduda kohtutäituri poole kohtumääruse sundtäitmiseks. Vastavalt TsMS § 661 lg 4 poolte kokkuleppel võib määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Menetlusosalised leppisid kompromissis kokku määruskaebuse esitamise tähtaja välistamises. Kohus leiab, et edasikaebamise õiguse välistamine ei riku menetlusosaliste õigusi, mistõttu tuleb menetlusosaliste taotlus rahuldada.

Menetluskulud

2-20-8832

TsMS § 168 lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on menetluskulude jaotuse kokku leppinud. Kohus jätab kompromissis nimetamata muud menetluskulud poolte endi kanda. Kompromissis nimetamata ja pooltele hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad. TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Menetlusosalised taotlesid kompromissis hagejale hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu poole tagastamist. Seega tuleb kohtul tagastada hagejale pool tema tasutud riigilõivust.

/allkirjastatud digitaalselt/ Liina Naaber-Kivisoo Kohtunik