3-23-1217/13 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Tristan Ploom

Otsuse tegemise aeg ja koht

20.12.2023, Tallinn

Haldusasja number

3-23-1217

Haldusasi

M.J-i kaebus Eesti Töötukassa 24.04.2023 otsuse nr

TVH/23/017166 ja 25.04.2023 otsuse nr TVH/23/017354

tühistamiseks, Eesti Töötukassa kohustamiseks vaadata

kaebaja taotlused uuesti läbi ning varalise ja mittevaralise

kahju hüvitamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja: M.J , volitatud esindaja S.R

Vastustaja: Eesti Töötukassa, seaduslik esindaja Meelis

Paavel

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada kaebus viivisenõude osas. Mõista Eesti Töötukassalt kaebaja kasuks välja

viivis 1,99 eurot (1 euro ja 99 senti) töövõimetoetuse väljamaksmisega viivitamise eest.

2. Jätta kaebus muus osas rahuldamata.

3. Mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulud 0,06 eurot.

4. Avaldatavas kohtuotsuses asendada kaebaja ja tema esindaja nimed tähemärkidega.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 19.01.2024 (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele

kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14

päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda

apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega

kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei

1(20)

peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi

taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. M.J (kaebaja) esitas 07.06.2022 Eesti Töötukassale (ETK, vastustaja) töövõime hindamise ja

töövõimetoetuse taotlused.

2. ETK tuvastas 08.06.2022 otsusega nr TVH/22/023026 kaebajal osalise töövõime kestusega

viis aastat (18.08.2022 - 17.08.2027). ETK määras 09.06.2022 otsusega nr TVT/22/029891

kaebajale töövõimetoetuse perioodiks 18.08.2022 – 17.08.2027. ETK muutis 07.09.2022

otsusega nr TVT/22/044724 oma 09.06.2022 otsust ja määras töövõimetoetuse maksmise

perioodiks 06.09.2022–17.08.2027, sest kaebaja võeti töötuna arvele 06.09.2022.

3. Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse (haldusasi nr 3-22-1454) ETK 08.06.2022

otsuse ja 09.06.2022 otsuse tühistamiseks ja ETK kohustamiseks teha uus otsus.

4. Kohtumenetluse ajal esitas kaebaja ETK-le 21.10.2022 uue töövõime hindamise taotluse.

ETK tunnistas 01.12.2022 otsusega nr TVH/22/048460 edasiulatuvalt kehtetuks ETK

08.06.2022 otsuse ning tuvastas kaebajal osalise töövõime perioodiks 21.10.2022 - 20.10.2027.

5. ETK määras 05.12.2022 otsusega nr TVT/22/061934 kaebajale töövõimetoetuse perioodiks

21.10.2022 – 20.10.2027.

6. Tallinna Halduskohus tegi 20.02.2023 otsuse haldusasjas nr 3-22-1454, millega rahuldas

kaebus ning tühistas ETK 08.06.2022 otsuse ja 09.06.2022 otsuse ning kohustas ETK-d tegema

kaebaja töövõime hindamise ja toetuse taotluse kohta uued otsused.

7. ETK vaatas kohtuotsusest lähtuvalt kaebaja 07.06.2022 esitatud töövõime hindamise taotluse

uuesti läbi.

8. ETK tunnistas 23.03.2023 otsusega nr TVH/23/012724 ETK 08.06.2022 otsuse algusest

peale kehtetuks.

9. ETK tuvastas 24.04.2023 otsusega nr TVH/23/017166 kaebajal osalise töövõime viieks

aastaks (18.08.2022 - 17.08.2027). Otsusest nähtuvalt vaatas ETK kaebaja 07.06.2022 esitatud

taotluse uuesti läbi ning tellis selleks teisese eksperdiarvamuse psühhiaatrina tegutsevalt

ekspertarstilt. Otsuse kohaselt on kaebajal mõõdukas tegutsemispiirang õppimise ja tegevuste

sooritamise valdkonnas, mille põhjuseks on psüühika- ja käitumishäired ja migreen; mõõdukas

tegutsemispiirang muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonnas ning kerge

tegutsemispiirang suhtlemise valdkonnas, mille põhjuseks on psüühika- ja käitumishäired.

Otsusest nähtuvalt on kaebajal emotsionaalse labiilsuse, meeleolu ja tahteaktiivsuse languse,

ärevuse, kiire väsimise, keskendumisvõime ja otsustusvõime alanemise, vaimse paindlikkuse

vähenemise, olukorrale vastava käitumisviisi valimisoskuse alanemise ning peavalu tõttu

piiratud keeruliste oskuste omandamine, probleemide lahendamine, otsuste tegemine, stressi ja

muu psüühilise koormusega toimetulek ja elementaarne inimestevaheline lävimine.

10. ETK tunnistas 25.04.2023 otsusega nr TVH/23/017354 ETK 24.04.2023 töövõime

hindamise otsus nr TVH/23/017166 edasiulatuvalt kehtetuks alates 21.10.2022. Otsuse kohaselt

on kaebajal kerge tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mille põhjuseks on toitumishaigused;

mõõdukas tegutsemispiirang nii õppimise ja tegevuste sooritamise, kui ka suhtlemise

valdkonnas ning raske tegutsemispiirang muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonnas,

mille põhjuseks on psüühika- ja käitumishäired. Kaebajal on koormustaluvuse languse, jalavalu

2(20)

ja õhupuudustunde tõttu kergelt piiratud lühikeste vahemaade käimine ja treppidest kõndimine.

Tal on tahte- ja energiapuuduse tõttu piiratud igapäevaste rutiinsete tegevuste sooritamine ning

ärevuse tõttu on piiratud stressi ja muu vaimse koormusega toimetulek. Vaimse

koormustaluvuse vähenemise tõttu on kaebajal piiratud teiste inimestega kontakteerumine.

11. ETK muutis 28.04.2023 otsusega nr TVT/23/025474 Eesti Töötukassa 05.12.2022 otsust nr

TVT/22/061934.

KAEBAJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

12. Kaebaja nõuab ETK 24.04.2023 otsuse ja 25.04.2023 otsuse tühistamist ning ETK

kohustamist vaadata kaebaja taotlus uuesti läbi. Lisaks nõuab kaebaja varalise ja mittevaralise

kahju hüvitamist.

13. Kaebaja on juba 20 aastat olnud puuduva töövõimega.

14. Tallinna Halduskohus nõustus 20.02.2023 otsuses kaebajaga.

15. ETK tegi küll tulenevalt Tallinna Halduskohtu otsusest uue ekspertiisi, kuid sarnaselt

varasemaga on see lohakas ja puudulik ning tehtud keskendumata ning reaalseid diagnoose

hindamata.

16. Kaebajaga tervise osas on kolm erinevat eksperdihinnangut, kuid nende järeldustes on

erinevusi. Nii on liikumise valdkonna sama võtmetegevust („Suudan raskusteta ringi liikuda ja

trepist käia“) hinnatud 09.05.2022 eksperdihinnangus 0 punktiga, 24.11.2022

eksperdihinnangus 1 punktiga ning 24.04.2023 eksperdihinnangus 0 punktiga. Selline

hindamine jätab ebaprofessionaalse mulje ning pole mõistlik. Eksperdihinnangute tegemise

vahele jääva ajavahemiku ajal ei ole kaebaja tervises midagi paremaks muutunud.

Muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonna võtmetegevuses „Väljaskäimine“ anti

esimeses eksperdihinnangus anti 0 punkti, teises 3 punkti ning kolmandas 2 punkti.

Suhtlemise valdkonnas hinnati piiranguid esimeses eksperdihinnangus 0 punktiga, teises 2

punktiga ning kolmandas 1 punktiga.

17. Seega ei ole eksperdihinnangutes meditsiiniliste andmetega ega ka patsiendi enda

kirjeldatuga arvestatud. Sellises olukorras on arusaamatu, mille põhjal otsused on tehtud.

Kaebajal on probleemid nii vaimse tervisega kui ka käimisega.

18. Eesti Töötukassa suhtlus kaebajaga on olnud ebaprofessionaalne ning seadusevastane.

Kaebajale olid erinevad otsused, millega varasemad otsused tühistati, ebaselged. Kogu infot pidi

kaebaja alati ise küsima ning ETK-l puudus igasugune initsiatiiv.

19. Teadmatus toetuse saamise osas tekitas stressi ja muret. Kaebaja tajus ETK käitumist

ebaõiglase võimu kuritarvitamisena. Ajal, mil kaebaja terviseseisundit uuesti hinnati, ei oleks

tohtinud toetuse maksmist peatada.

20. Kuigi ETK vabandas, ei võtnud ta mingit vastutust. Selline teguviis vajab heastamist.

Kaebaja hinnangul on kohaseks hüvitiseks tekitatud kannatuste eest summa, mis vastab osalise

töövõimetoetuse 180 päeva määrale. Seega nõuab kaebaja 1675,45 euro suuruse kahju

hüvitamist. Ühtlasi nõuab ta viivist selle eest, et vastustaja 2023. a aprillikuus töövõimetoetuse

väljamaksmisega hilines. Tegemist ei ole sissetulekust sõltuva toetusega. Seda ei saa hoida

kinni põhjusel, et ETK-l olid tehnilised probleemid.

3(20)

VASTUSTAJA SEISUKOHT

21. Kaebus tuleb jätta rahuldamata.

22. Vastustaja hindas kaebaja töövõime ulatust võttes aluseks tema enda poolt 07.06.2022

esitatud töövõime hindamise taotluses märgitud hinnanguid oma tervisele ja tervise

infosüsteemi (TIS) kantud terviseandmed.

23. Tervishoiuteenuse osutaja (TTO) Medicum Perearstikeskus AS ekspertarst dr K.P, võttes

aluseks kaebaja poolt esitatud 07.06.2022 töövõime hindamise taotluses märgitud hinnangud

oma tervisest tulenevate piirangute kohta ja kaebaja terviseandmed, koostas 09.05.2022

eksperdiarvamuse. Selle alusel tuvastas ETK 08.06.2022 otsusega nr TVH/22/023026 kaebajal

osalise töövõime.

24. Kaebaja esitas 08.06.2022 otsuse kehtivuse ajal 21.10.2022 uue töövõime hindamise

taotluse. Kaebaja 21.10.2022 avalduse alusel tegi vastustaja 01.12.2022 otsuse, millega tuvastas

kaebajal jätkuvalt osalise töövõime 5 aastaks (perioodiks 21.10.2022 - 20.10.2027). Otsuse

tegemisel tugines ETK AS-i Arstikeskus Confido ekspertarsti dr A.L 24.11.2022

eksperdiarvamusele. Hinnangu andmisel võttis ekspertarst arvesse ka pärast 08.06.2022 otsuse

tegemist TISi lisandanud terviseandmeid, kuid ei muutnud kaebaja töövõime ulatust ega

perioodi.

25. Tulenevalt Tallinna Halduskohtu 20.02.2023 otsusest vaatas vastustaja uuesti üle kaebaja

07.06.2022 taotluse ja kaebaja soovil 01.12.2022 taotluse ning tegi AS Meliva Qvalitas AS

ekspertarsti dr H.Ki 21.04.2023 eksperdihinnangut aluseks võttes uued otsused (käesolevas

asjas vaidlustatud 24.04.2023 otsuse ja 25.04.2023 otsuse). Haldusasja raames on kõik kaebaja

terviseandmed ja kaebaja kaebuses kirjeldatud tegutsemispiirangud üle vaadanud ETK

ekspertarst dr P.T, kes samuti leidis, et kaebaja töövõime on osaline.

26. Vastustaja kirjeldab alljärgnevalt kaebaja esitatud töövõime taotlustes kirjeldatud piiranguid

ning selgitab nendele antud ekspertarstide hinnanguid.

Liikumise valdkond

07.06.2022 taotluses on kaebaja esitanud enesehinnangulised piirangud:

1.1. Liikumine eri tasapindadel – Kui pika vahemaa suudate läbida ilma valu, nõrkuse,

väsimuse, peapöörituse, õhupuuduse või tasakaalukaotuseta? Minu võimekus liikuda on muutlik.

Väga tihti paar või rohkem kordi nädalas käib pearingi. Hood on tugevad. Abivahendid ei

kasuta. Kas suudate treppidel liikuda ja vajaduse korral takistusi (nt lävepakud, kõnnitee

äärekivid jms) ületada? Väikeste raskustega. Esineb Südamekloppimist kiiremini liikudes, valu

põlvedes. Hirm kukkumise ees, kuna on tasakaalu häired neli-viis korda nädalas

27. 21.04.2023 eksperdiarvamuse andnud TTO ekspertarst on märkinud, et kaebaja kirjeldatud

piirangud liikumise valdkonnas ei leidnud tervise infosüsteemi (TIS) andmetel kinnitust.

28. 21.10.2022 taotluses on kaebaja esitanud enesehinnangulised piirangud:

1.4. Liikumisega seotud muud piirangud – Raskused kõndimisel trepist, seda eelkõige, sest

esineb valu jalgades, õhupuudus, väsimus (võib-olla kaalust (ülekaalust)), tasakaalukaotus

(ärevus, hirm kukkumise ees).

29. 24.11.2022 eksperdiarvamuse andnud TTO ekspertarst on märkinud, et kaebaja on

ülekaaluline, mis võib põhjustada kergeid piiranguid liikumisel.

4(20)

30. Kaebaja enesehinnanguliselt esitatud püsivate pearingluste, südamekloppimise ja

põlvevalude kohta puuduvad TIS-is andmed. Taotluses esitas kaebaja kaebusi, mis võivad

seonduda ülekaaluga ning liikumise valdkonnas märgitud ärevuse ja hirmuga. Viimaseid

probleeme hinnatakse vaimse võimekuse valdkondades.

31. Kaebajal on TIS andmete alusel diagnoositud kõrgvererõhutõbi, mille tõttu on määratud

ravi. Retseptikeskuse ja perearsti sissekannete alusel on ravi muudetud aprillis 2022 ning sellega

kohanemine ja annuse täpsustamine võtab mõningase aja. Terviseandmetes ei ole viiteid, et

vererõhk poleks raviga kontrollitav, samuti ei ole olnud vajadust eriarstlikuks kardioloogiliseks

konsultatsiooniks. Ravi foonil on perearsti poolt mõõdetud vererõhk olnud valdavalt rahuldav.

Kõrgvererõhutõbi ei ole ravi kasutamisel piiranguid põhjustav, oluline on ravi järjepidevus.

32. Kilpnäärmehaiguse tõttu on kaebaja konsulteeritud endokrinoloogi poolt (kaebaja lisatud

Ambulatoorne epikriis (2).pdf, vastustaja lisatud terviseandmed 21.04.2022 lk 12-13 ja

terviseandmed 24.11.2022 lk 10-11). Jätkub seisundit kompenseeriv, vahepeal katkenud ravi.

Ravi foonil on endokrinoloogi hinnangul türeotoksikoos kompensatsioonis. Ravi katkestamine

võib põhjustada haigusseisundi ägenemist, mis toob endaga kaasa nii kehalisi kui vaimseid

kaebusi. TIS andmetel ei esine kilpnäärmehaigusest tingituna ravi kasutamisel püsivaid

piiranguid. Oluline on soovitatud raviskeemi jälgimine.

33. Püsiva või sagedase pearingluse kohta TIS-is andmed puuduvad. Võimalik, et seos võib olla

eelnevalt ravimata kõrge vererõhu ja/või ärevushoogudega. Iseseisvat kehalist haigusseisundit

diagnoositud pole. 12.04.2022 visiidil (vt terviseandmed 21.04.2022 lk 15) on perearst

märkinud, et isik eitab tasakaaluhäireid. Kaebajal esineb migreenitüüpi peavalusid. Peavalude

teke on seostatud eelkõige vaimse pingeseisundi tekkega.

Põlvevaluga seonduvat haigusseisundit ei ole terviseandmete alusel uuritud ega diagnoositud.

Perearsti sissekandes on märgitud, et esineb ülekaal, mis on seostatud vähese füüsilise

aktiivsusega. Ülekaal võib võimendada kõiki eelpool nimetatud kaebusi. Rasvumine on

perearsti poolt diagnoositud, kuid objektiivset hinnangut olulisele liikumispiiratusele peale

vähenenud kehalise aktiivsuse pole märgitud. Ilma kaasuvate kehaliste haigusteta on ülekaal ja

sellest tulenev tegutsemispiirang kerge, sellega saab arvestada töötingimuste ja -ergonoomika

valikul, kuid see ei ole püsivat töövõimet vähendav.

Liikumise valdkonnas esinev eksperdihinnangute erisus ei muuda lõppotsust kaebaja

töövõimele.

Käelise tegevuse valdkond

07.06.2022 taotluses on kaebaja märkinud, et viimase kahe aasta jooksul on tihenenud käte

värisemine. Eksperdiarvamuse andnud TTO ekspertarst on märkinud, et kaebaja kirjeldatud

käelise tegevusega seotud muud piirangud ei leidnud TIS andmetel kinnitust.

21.10.2022 taotluses kaebaja enesehinnangulisi piiranguid ei märkinud.

Teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkond

07.06.2022 taotluses on kaebaja esitanud enesehinnangulised piirangud:

3.2. Teabe vastuvõtmine – Suudan raskusteta öeldut kuulda ja kirjapandut lugeda. Kannan

prille.

21.04.2023 eksperdiarvamuses on TTO ekspertarst märkinud, et kaebaja kirjeldatud piirangud

teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonnas on kompenseeritud ega mõjuta töövõimet.

21.10.2022 taotluses on kaebaja esitanud enesehinnangulised piirangud:

5(20)

3.1 Teabe edasiandmine – Kas suudate teisele inimesele edasi anda lihtsa teabe? Minu võimekus

lihtsaid sõnumeid edastada on muutlik. Oleneb sõnumiliigist lihtne sõnum nagu näiteks

kohtume kell kolm, ei ole probleem. Nüüd aga sõnum mis on tekkinud võib-olla ärevast ja

hirmutavast olukorrast, näiteks helista palun valda ja aita rääkida probleemist-see on

problemaatiline. See sõnum on täis ärevust, hirmu, sõnad segamini, mille vahel on veel ka mure

ja paanika. Ehk siis see oleneb väga palju sõnumiliigist ja olukorrast

3.2. Teabe vastuvõtmine – Kas kuulete ja/või saate teise inimese huultelt lugeda lihtsat teavet?

Mõõdukate raskustega. Oleneb olukorrast, ja oleneb kes räägib. Ning sel momendil

enesetundest. Kui on juba ärev olukord minu jaoks siis ma ei pruugi see lugemine olla lihtne.

Kas näete lugeda suures kirjas trükitud teadet? Probleem on eelkõige sotsiaalne ärevus, hirm,

mõistmatus, piinlikkus tunne, millegi vale ütlemise või aru saama ees. Hirmu ja ärevusega käib

omakorda kaasas hingeldamine, ebamugavustunne rinnus, mis omakorda tekitab

keskendumisraskusi.

34. Eksperdiarvamuse andnud TTO ekspertarst märkis, et kaebaja kirjeldatud piirangud teabe

edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonnas on hinnatud suhtlemise valdkonnas.

35. Vastustaja selgitab, et antud valdkonnas hinnatakse piiranguid, mis on põhjustatud

nägemise, kuulmise ja kõnelemise kehalistest funktsioonihäiretest. Antud haigusseisundeid

ja/või neist tingitud kompenseerimata häireid kaebajal TIS andmetel ei esine.

Enesehinnanguliselt saab prillidega lugeda ja kirjutada. Kaebajal ei ole diagnoositud

nägemisfunktsiooni langust, mis ei oleks kompenseeritav prillidega. Pole olnud vajadust

silmaarsti konsultatsiooniks, vastavad andmed TIS-is puuduvad. Seega on õigustatud hinnata, et

teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonnas piiranguid ei esine.

36. 21.10.2022 taotluses esitas kaebaja piiranguid, mis on seotud psüühikahäirega ning

hinnatavad vaimse võimekuse suhtlemise valdkonnas.

Teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkond

07.06.2022 taotluses ei esitanud kaebaja enesehinnangulisi piiranguid.

21.10.2022 taotluses on kaebaja esitanud enesehinnangulised piirangud:

4.4 Teadvusel püsimise ja enesehooldusega seotud muud piirangud - Ainukene abivahend, mida

mul on vaja, on tahtejõud, füüsiliselt muid probleeme enesehoolitsemisel, riietumisel ei ole.

37. 24.11.2022 eksperdiarvamuse andnud TTO ekspertarst märgib, et kaebaja kirjeldatud

teadvusel püsimise ja enesehooldusega seotud muud piirangud on hinnatud valdkonnas

õppimine ja tegevuste sooritamine.

Õppimise ja tegevuse sooritamise valdkond

07.06.2022 taotluses on kaebaja esitanud enesehinnangulised piirangud:

5.1. Tegevuste õppimine - Suudan raskusteta selgeks õppida ning teha lihtsamaid ja

keerulisemaid igapäevategevusi. Jah.

5.2. Tegevuste alustamine ja lõpetamine - Saan raskusteta igapäevategevustega hakkama. Jah.

5.3. Õppimise ja tegevuste sooritamisega seotud muud piirangud- Esineb mälu probleeme, ei

mäleta, tunnen ennast halvasti. Tunne, et midagi teha ei taha.

38. 21.04.2023 eksperdiarvamuse andnud TTO ekspertarst on kaebaja enesehinnangulisi

piiranguid võtmetegevuses 5.3 arvestanud ja hinnanud vastavalt võtmetegevustes 5.1 ja 5.2.

6(20)

Võtmetegevust 5.1 on hinnatud kerge piiranguga põhjendades, et kaebaja intellekt on normis,

TIS-is on kirjeldatud vahetu mälu häireid ja tähelepanu-keskendumisraskusi. Tegevuste

planeerimisel raskusi ei täheldatud. Täiendavat kognitiivsete funktsioonide uuringut ei ole

vajalikuks peetud. Kognitiivset häiret ei ole diagnoositud. Võtmetegevus 5.2 on hinnatud

mõõduka piiranguna, kuna viimase 5 a jooksul on kaebaja vaimne seisund olnud raviva

psühhiaatri hinnangul enam-vähem rahuldav. Pideva antidepressiivse ja rahustava toimega ravi

foonil on esinenud seisundi halvenemisi, kuid need on olnud seotud väliste faktoritega (lähedase

surm, kehalise seisundi halvenemine) ja raviga taandunud. Püsiva kõrvalise abi vajadust ei ole

TIS-is kirjeldatud. Kaebaja ei ole vajanud tugiisikut. Kaebaja ei olnud pöördunud psühholoogi

vastuvõtule ning talle ei ole soovitatud psühhiaatrilist rehabilitatsiooniteenust. Viimase poole

aasta vältel ei olnud kaebaja pöördunud psühhiaatri vastuvõtule. Retseptivaluvaigisteid ei ole

vajanud, eriarsti (närviarst, valuarst, peavalukabineti spetsialist) juurde pole olnud vaja suunata.

Tänapäevaseid migreeniravimeid pole viimase 2 a vältel peetud vajalikuks määrata.

Kokkuvõtlikult on emotsionaalse labiilsuse, meeleolulanguse, ärevuse, tahteaktiivsuse languse

(initsiatiivi vähesus, kiire väsimine), kõrgemate kognitiivsete võimete (keskendumisvõime,

vaimne paindlikkus ja olukorrale vastava käitumisviisi valimine, aja arvestamine,

otsustusvõime) alanemise ja peavalu tõttu häiritud igapäevatoimingute tegemine, keeruliste

oskuste omandamine, probleemide lahendamine, otsuste vastuvõtmine.

21.10.2022 taotluses on kaebaja esitanud enesehinnangulised piirangud:

5.1. Tegevuste õppimine - Kas suudate õppida selgeks lihtsaid tegevusi? Minu võimekus

lihtsaid tegevusi selgeks õppida on muutlik. Kõik uus on alguses keerulisem (hirm midagi

valesti teha). Kas suudate õppida selgeks keerulisi tegevusi? Minu võimekus keerulisemaid

tegevusi selgeks õppida on muutlik. Raskusteks võib-olla hirm ebaõnnestumise ees, hirm, et teen

midagi valesti, hirm, et rikun midagi ära. Tahtejõu mitte omamine ehk siis sedavõrd on

keerulisem keskenduda kõigele uuele ja õppida ning jätta meelde kõik sammud.

5.2. Tegevuste alustamine ja lõpetamine - Kas suudate ise märgata igapäevategevuste vajadust

ja neid kavandada, alustada ja lõpetada? Minu võimekus tegevusi alustada ja lõpetada on

muutlik. Muutus võib tuleneda olukorrast näiteks kui päeva jooksul on olnud mingi ärev

sündmus või olukord, peavalud või tahtejõuetus, näiteks: ma näen, et mul on vaja koristada

köök ja pesta nõud aga ma tunnen ennast halvasti, tahtejõud teha on 0 ning meeleolu ärev,

seetõttu ma ei suuda seda tegevust samal hetkel ja ajal lõpetada. Ma võib-olla lõpetan selle

mõned tunnid hiljem aga võib-olla järgmisel päeval ehk siis see on muutlik .

39. 24.11.2022 eksperdihinnangu andnud TTO ekspertarst on hinnanud võtmetegevuse 5.1.

piirangud puuduvateks, viidates, et esitatud piiranguid on arvestatud võtmetegevuse 5.2

hindamisel. Kaebaja meeleolu on muutlik, kuid võtmetegevuse sooritamine on võimalik ilma

kõrvalabita, piirang hinnatud mõõdukaks.

40. Kokkuvõtlikult on tahte- ja energiapuuduse tõttu mõõdukalt piiratud igapäevaste rutiinsete

tegevuste kavandamine, alustamine ja lõpetamine. Objektiivsete andmetena on tuginetud dr M

14.10.2022 epikriisile ja dr G-O 09.05.2022 epikriisile.

41. Vastustaja selgitab, et võtmetegevuses 5.1 Tegevuste õppimine hinnatakse eelkõige isiku

intellekti ja olulise püsiva kognitsioonivõime langusest (kaasa arvatud mäluhäirest) tingitud

õpilangust. Kaebaja on subjektiivselt korduvalt kaevanud mäluhäireid, objektiivseid

psühholoogilisi uuringuid/teste ei ole peetud vajalikuks teostada. Intellektilangust (vaimset

alaarengut või dementsust) ei ole kaebajal diagnoositud. Samas on eelnevalt dr G-O poolt

diagnoositud orgaanilist depressiooni (vt terviseandmed 21.04.2022 lk 13-14), mille korral

kognitiivsed funktsioonid on reeglina häiritud, epikriisis on viited lihtsameelsusele,

taipamatusele. Dr Mi epikriisis (vt terviseandmed 21.04.2022 lk 10-12) on välja toodud pikk

7(20)

küsitlus vastustega, mis põhineb kaebaja subjektiivsele enesehinnangule ja ütlustele. Märgitud

on, et vähenenud on keskendumisvõime, kaugmälu ja lähimineviku mälu on hinnanguliselt

normi piires, häiritud on vahetu mälu ja kohene meenutamine, mis võib tuleneda ärevusest.

42. Võtmetegevuse 5.2 hindamisel on tähelepanu all motivatsiooni, tahteaktiivsuse, üldise

vaimse energia ja kognitiivsete funktsioonide häirest tingitud piirangud igapäevaste tegevuste

planeerimisel, organiseerimisel ja läbiviimisel. Mõlemates eksperdihinnangutes on hinnatud

mõõdukad piirangud. Fikseerunud pikaajalisest meeleoluhäirest tulenevalt on tahteaktiivsus ja

vaimne energia hoolimata rakendatud ravist püsivalt vähenenud. Sümptomaatika võib olla

muutlik ja suuresti oleneda välistest lisandunud stressifaktoritest. Dr G-O epikriisis (vt

terviseandmed 21.04.2022 lk 13-14) on kirjeldatud vähenenud teotahet, raskendatud

elukorralduse ja majapidamisega toimetulekut, dr M (vt terviseandmed 21.04.2022 lk 10-12) on

hinnanud psühhomotoorse aktiivsuse ning planeerimise ja organiseerimise normi piires,

meeleolu alanenuks üldise energiataseme vähenenuks ja väsitatavuse suurenenuks. Ei kirjeldata

püsiva pideva kõrvalise abi vajadust ning TIS ei kajasta statsionaarse ravi ja süvendatud

uuringute vajadust.

43. Enesehinnanguliselt on kaebaja antud valdkonnas välja toonud piirangud, mis on hinnatavad

pigem 6.3 Toimetulek muutuste juures: „Kõik uus on alguses keerulisem“, „hirm

ebaõnnestumise ees, hirm et teen midagi valesti, hirm et rikun midagi ära.“.

Vastustaja selgitab, et psüühikahäire sümptomaatika ja sellest tulenevad piirangud on oma

olemuselt läbipõimunud, üksteist mõjutavad ning võimendavad. See selgitab, miks kaebaja on

enesehinnangulisi piiranguid esitanud erinevate valdkondade ja võtmetegevuste vahel läbisegi.

Hinnangu andmisel peab jälgima nii seda, et samu piiranguid ei hinnataks erinevate

võtmetegevuste juures korduvalt (piirangute dubleerivalt ülehindamine) kui ka seda, et mingile

piirangule ei jäeta hinnangut andmata (piirangu hindamata jätmine).

Muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkond

07.06.2022 taotluses on kaebaja esitanud enesehinnangulised piirangud:

6.1 Väljaskäimine – Kas saate emotsionaalse või vaimse pingeta ja ärevust tundmata minna

Teile tuttavatesse kohtadesse? Mõõdukate raskustega. Kirjeldage raskusi ning kas ja miks

vajate, et keegi Teiega kaasa tuleks. Tunnen ennast kindlamalt. Kardan teistega suhelda üksi.

Kas saate emotsionaalse või vaimse pingeta ja ärevust tundmata minna Teile tundmatutesse

kohtadesse? Ei. Ei saa asjade ajamisega hakkama. Tunnen ennast kindlamalt, kui keegi kaasas

on.

6.2 Riski või ohu tajumine – Suudan ohutult sooritada igapäevategevusi ja aru saada liiklusest

tingitud ohtudest. Jah.

6.3 Toimetulek muutustega – Saan raskusteta hakkama muutustega igapäevaelus. Jah.

44. 21.04.2023 eksperdihinnangu andnud TTO ekspertarst on hinnanud võtmetegevuse 6.1

mõõduka piiranguna, kodust väljaspool liikumine tekitab ärevust. Püsivalt kõrvalist abi ei vaja.

Võtmetegevuses 6.2 on ekspertarst nõustunud, et piirangud puuduvad. Võtmetegevuses 6.3 on

hinnatud piirang mõõdukas, pingetaluvus on langenud, vajab muutustega kohanemiseks

keskmisest rohkem aega.

21.10.2022 taotluses on kaebaja esitanud enesehinnangulised piirangud:

6.1 Väljaskäimine – Kas saate emotsionaalse või vaimse pingeta ja ärevust tundmata minna

Teile tuttavatesse kohtadesse? Minu võimekus minna tuttavatesse kohtadesse on muutlik

Kirjeldage raskusi ning kas ja miks vajate, et keegi Teiega kaasa tuleks. Koos on julgem.

8(20)

Kellegagi koos on üldjuhul hirm madalam ja igasugused kõrvalised sotsiaalsed olukorrad on

vähem hirmutavad. Näiteks: Olles jalutades kellegagi koos, kui vastu tuleb inimene ja hakkab

küsima minu või minu tuttavate käekäigu üle või kuidas neil läheb, ma üldjuhul vastan lühidalt

ja väiksema hirmutundega. Sedavõrd üksinda minnes ja kellegagi kohtudes valdab koheselt

hirm, ebameeldivustunne, piinlikkus ning soov igal võimalusel kohtumist vältida. Ei ole vahet,

ei ole on see tuttavasse või võõrasse kohta minek, teekond on sama. Kas saate emotsionaalse või

vaimse pingeta ja ärevust tundmata minna Teile tundmatutesse kohtadesse? Minu võimekus

minna tundmatutesse kohtadesse on muutlik. Üksinda olles on see kindlasti väga suur ületus

minu jaoks, mis eelnevalt nõuab suurt vaimselt pingutust, sellega võib kaasneda

ebamugavustunne rinnus, seedeprobleemid, higistamine, ja ärevus. Teisalt kellegagi koos

minnes, kui tegemist on oma inimesega, on oluliselt julgem minna. Lisaks kõigele mõjutab

olukorda, kas ma olen saanud eelneval päeva/ööl normaalselt magada ning kuidas on olnud

enesetunne. Kui tegemist on mingi ametliku asutusega, uue situatsiooniga, kohaga, kus mina

pean midagi rääkima või seletama, siis kohe kindlasti on see minu jaoks väga keeruline.

6.2 Riski või ohu tajumine – Suudan ohutult sooritada igapäevategevusi ja aru saada liiklusest

tingitud ohtudest.

6.3 Toimetulek muutustega – Kas tulete toime muutustega oma igapäevaelus? Ei, kui muutus on

ootamatu. Näiteks: olukorrad, kus mina pean midagi rääkima või seletama, teiste inimestega

kokku puutuma. Kui see muutus ei hõlma teiste inimestega( võõraste inimestega) kokku puudet

või suhtlust, siis on mul oluliselt kergem muudatustega toime tulla ja harjuda. Kui muudatus

vajab ka teiste inimestega kokkupuudet, isegi kui see on näiteks naabrinaine, siis nende

muudatustega harjumine on oluliselt raskem.

45. 24.11.2022 eksperdihinnangu koostanud TTO ekspertarst on hinnanud võtmetegevuse 6.1

raske piiranguga, terviseandmete alusel on ärevus uute olukordade ja situatsioonide ees, vältiv

käitumine; võtmetegevuses 6.2 on arst nõustunud , et piirang puudub; võtmetegevus 6.3 on

hinnatud mõõduka piiranguga. Kokkuvõtlikult on kirjeldatud, et on häiritud stressiga

toimetulek, esineb tugev ärevus uute olukordade ja situatsioonide ees. Objektiivsete andmetena

on tuginetud dr Mi 14.10.2022 epikriisile ja dr G-O 09.05.2022 epikriisile

46. Vastustaja selgitab, et võtmetegevuses 6.1 hinnatakse piiranguid, mil ärevuse või

orienteerumisraskuste tõttu on takistatud kodust väljumine. See võtmetegevus peegeldab

võimekust planeerida tegevusi ja lahkuda kodust saatjata. Võimekust mõjutavad õppimis- ja

keskendumisraskused, agora- ja sotsiaalfoobia, erinevad autismi vormid jms. Nii foobseid

ärevushäireid (ehk foobiaid) kui ka muid ärevushäireid (sh paanikahäire), mis takistavad

väljaskäimist, peavad kinnitama terviseandmed. Kaebaja on enesehinnanguliselt kirjeldanud

väljaskäimist kui eelkõige ärevust, et peab kellegagi suhtlema, mistõttu ärevus süveneb. Koos

saatjaga on ärevus tunduvalt väiksem. Terviseandmetes ei ole märgitud püsiva saatja vajadust

ega mainitud, kas arstivisiitidel on vajanud teise inimese abi ja saatmist. Ei ole andmeid, et

kaebajal oleks esinenud erakorralist meditsiinilist abi vajanud paanikahoog. Dr G-O (vt

terviseandmed 21.04.2022 lk 13-14) pole paanikahoogusid kirjeldanud, dr M (terviseandmed

21.04.2022 lk 10-12) on diagnoosinud paanikahoogudega agorafoobia, märkides, et kaebajal

kirjeldab paanikahoogusid, hirmu üksinda reisimise ees, hirmu avalike kohtade ja rahvahulgas

olemise ees, kaebaja on arstile kirjeldanud, et paanikahood koos vegetatiivse närvisüsteemi

aktivatsiooniga (südametegevuse kiirenemine, higistamine, hingamisraskused, peapööritus) on

etteaimamatud ja kestavad vähemasti mõne minuti.

Võtmetegevuses 6.3 Toimetulek muudatustega hinnatakse kohanemist igapäevaharjumusi

segavate mudatuste ja ootamatute olukordadega. Meeleoluhäirete puhul on pingetaluvus ja

muutustega kohanemise võime alanenud. Meeleoluhäire on kestnud pikema aja vältel. Samas

tuleb eristada harva esinevaid kriitilisi elusündmusi (nt lähedase kaotus, oluline muudatus

9(20)

pereelus, rasked vaidlused ja kohtumenetlused jms), millega kaasnev stress on igal juhul

ülemäärane ning tavaelu muutusi (nt buss ei tule, ootamatu külaline jms), mis vajab rutiin- või

etteplaneeritud tegevustes kohanemist ja oma aktiivsuse reguleerimist. Enesehinnanguliselt on

kaebaja väitnud, et ta saab muutustega igapäevaelus hakkama ning toob näitena raskuse

eelkõige olukorras, kus on vajadus ootamatult suhelda. Mõlemas eksperdihinnangus on antud

võtmetegevust hinnatud mõõduka raskusega (skoor 2). Kaebajal esineva psüühikahäire tõttu on

stressiga toimetulek ilmselgelt enam raskendatud kui tervel samaealisel isikul.

Suhtlemise valdkond

07.06.2022 taotluses on kaebaja esitanud enesehinnangulised piirangud:

7.1. Suhtlemisega hakkamasaamine - Kas saate tuttavate inimestega kohtuda, tundmata liigset

ärevust või hirmu? Ei. Kas saate võõraste inimestega kohtuda, tundmata liigset ärevust või

hirmu? Ei. Lähen närviliseks. Hakkan higistama. Pea hakkab ringi käima. Süda läheb pahaks.

Telefoniga rääkimisel lähen närvi, kardan. Ei suuda anda edasi infot või annan poolikult.

Kardan võõrastega rääkida. Kui olen närvis, siis ei suuda ei kirjutada ja ei suuda ka kuulata

teist.

7.2. Kohane käitumine - Suudan kontrollida enda emotsioone ja käitumist.

47. 21.04.2023 eksperdihinnangu andnud ekspertarst on hinnanud võtmetegevuse 7.1 kerge

piiranguga, kuna inimestega suheldes tunneb kaebaja ärevust ja ebamugavust. Võtmetegevuste

7.2 juures on nõustutud kaebajaga, et piiranguid ei esine. Kokkuvõtlikult on emotsionaalse

labiilsuse, meeleolulanguse, ärevuse, tahteaktiivsuse languse (initsiatiivi vähesus, kiire

väsimine), kõrgemate kognitiivsete võimete (keskendumisvõime, vaimne paindlikkus ja

olukorrale vastava käitumisviisi valimine, aja arvestamine, otsustusvõime) alanemise tõttu

häiritud inimestega suhtlemine.

21.10.2022 taotluses on kaebaja esitanud enesehinnangulised piirangud:

7.1. Suhtlemisega hakkamasaamine - Kas saate tuttavate inimestega kohtuda, tundmata liigset

ärevust või hirmu? Mõõdukate raskustega. Kas saate võõraste inimestega kohtuda, tundmata

liigset ärevust või hirmu? Suurte raskustega, peaaegu võimatu. Agorafoobia, hirm, kartused

kuumahood, külmavärinad, ebameeldiv tunne rinnus, pekslev süda. Paanika ,ehk siis

ühekorraga ühel ja samal ajal hirm ja paanika, teadmatus, segadus, ärevus. Võib-olla ütlen

midagi valesti, teen midagi valesti ja kogu selle tulemusega kohe kindlasti keskendumis võime

on väga madal, mistõttu ma tean, et osa informatsiooni läheb kaduma. Või unustan ma ise

teatud asjad ära mille jaoks ma kohtusin või mida ma rääkima pidin. Mind tabavad mõtted

mida keegi teine minust arvab ja kas ma näen välja sotsiaalselt aktsepteeritav. Tunnen ennast

ebamugavalt või inetult (paksult) ja seetõttu keskendumisvõime kaob. Ootan paaniliselt ärevalt,

et jõuda tagasi koju või mõnda teise enda jaoks mugavamasse või rahulikumasse olukorda. See

olukord või koht ei pea olema kodu, aga see võib olla ka üksinda olek, kus ma ei näe ega tunne,

et keegi mind vaatab ja hindab. Olles koos võõraste inimestega tihti minu enesetunne paneb

mind kaasa noogutama, nõustuma, sundnaeratama- seda kõike selleks, et vältida minu enda

mõistuses tunnet, et ma ei saa aru,(kas ma olen rumal?), mida ta minust mõtleb, äkki minu

mõtte ei ole mõistlik. Mõtlen ja mind tabavad väga tihti sotsiaalsed hirmud mida keegi teine

mõtleb ja arvab. Soovin olla sotsiaalselt aktsepteeritud, kuid seda mitte viisil mis on teistele

inimestele igapäevane(avaldada arvamust, mittenõustumine, küsimine).

48. 24.11.2022 eksperdihinnangu andnud TTO ekspertarst on hinnanud võtmetegevuse 7.1.

mõõdukate piirangutega, nõustudes kaebaja enesehinnanguga. Kokkuvõtlikult on hinnatud, et

teiste inimestega suhtlemine on taotleja jaoks vaimselt koormav.

10(20)

49. Vastustaja selgitab, et kaebaja on vaimse võimekuse valdkondades läbivalt kirjeldanud

enesehinnangulisi piiranguid, mis on seotud soovimatusega teiste inimestega suhelda. Probleem

on ilmselt segunenud tahtepuuduse (hinnatav 5.2), madala enesehinnangu ja ärevuse tõusuga

ning fikseerunud käitumisega. Dr M on diagnoosinud kaasuvalt sotsiaalfoobiat, oluliselt on

tõusnud hirm suhtlemise ja asjaajamiste ees. Samas ei ole kaebaja täielikult isoleerunud, esineb

küll vältivat käitumist, kuid esialgse ärevuse tõusu leevenedes on olnud suuteline suhtlema

näiteks raviasutustes. Dr Mi on esmavisiidil märkinud, et isik on koostööaldis, kuid sotsiaalsed

suhted põhjustavad suuri raskusi.

50. Kõik eksperdid on hinnanud kaebaja töövõime osaliseks kehtivusajaga viis aastat. Kõik

hindajad leidsid, et kaebajale sobib osalise koormusega töö.

51. Seoses kaebaja viidatud erinevustega eksperdihinnangutes selgitab vastustaja, et

terviseandmed on osaliselt muutunud, nt maikuus 2022 koostatud eksperdiarvamuses ei saadud

mõistetavalt tugineda oktoobris 2022 lisandunud terviseandmetele jne. Kuigi erinevates

eksperdiarvamuses on mõningaid erinevusi piirangute raskusastmete hindamisel, on see täiesti

tavapärane. Samuti on täheldatav muutlikkus kaebaja enesehinnanguliste piirangute

väljatoomises. Siiski on kõik eksperdihinnanguid andnud arstid jõudnud samale lõpptulemusele

- tegemist on osalise töövõimega ning kuna piirangute oluline taandumine määral, mis tooks

kaasa töövõime täieliku taastumise, ei ole tõenäoline, on otsuse kehtivusaeg maksimaalne s.o.

viis aastat.

52. Isiku enesehinnangulised piirangud on suunava ja olulise tähtsusega, kuid neid peavad

kinnitama olemasolevad objektiivsed terviseandmed. Piirangud hinnatakse n.ö.

jääkpiirangutena, mis jäävad püsima määratud võimaliku ravi kasutamisel.

53. Antud juhul ei oma tähtsust, et kaebaja on üle 20 aasta olnud 100% töövõimetu. ETK alustas

töövõime hindamist 2016. aastal. Eelnevalt andis hinnangu töövõimetuse kohta

Sotsiaalkindlustusamet, väljendades töövõimetust protsentides. Hindamismetoodika põhines

mitte tegutsemispiirangute hindamisele, vaid suuresti haigusseisundi (diagnooside) olemasolule.

Vastustajale teadaolevalt oli kaebaja töövõimetus enne ETK esimest hindamist 2017. aastal

80%. 2017. aastal esitas kaebaja taotluse töövõime hindamiseks töötukassale ja kaebaja

töövõime hinnati puuduvaks. Praeguse töövõime hindamise metoodika järgi hinnatakse

töövõimet (mitte protsentuaalset töövõimetust) ning otsus saab olla kas töövõime ei ole

vähenenud, töövõime on osaline või töövõime on puuduv. Kaebajal oli esmahindamise ajal ja

sellele eelnenult elus mitmeid kriisimomente, mis oluliselt mõjutasid tema terviseseisundit.

Seetõttu on piiranguid hinnatud raskemateks.

54. Vastustaja jäi ka pärast 21.04.2023 antud eksperdihinnangut seisukoha juurde, et kaebaja

töövõime on osaline kestusega 5 aastat. Otsuse tegemisel on hinnatud nii piirangute esinemist

valdkondades kui ka asjaolu, millistele tegevustele on töötamine võimalik rajada, seejuures on

viidatud töösoovitustele. Kuna piirangud kehalise valdkonna tegevustes praktiliselt puuduvad,

on soovitatav kerge kuni mõõdukas füüsiline töö, käeline tegevus, mis ei nõua suurt vastutust,

töö oleks võimalikult rutiinne ega nõuaks kiiret otsustamist. Ei sobi töö, mis eeldab suhtlemist.

55. TIS andmetele tuginedes on kaebajal töövõimet vähendavad piirangud vaimse võimekuse

valdkondades. Ravi kasutamisel on piirangud osaliselt kompenseeritud, kuid siiski oluliselt

väljendunud, esineb vähenenud toimetulek. Terviseandmete alusel on tegemist piirangutega,

mille vähenemine määral, et töövõime taastuks täielikult, on ebatõenäoline.

56. Kaebaja on moraalse ja varalise kahju, sh viivisenõude tekkimist, põhjendanud asjaoluga, et

vastustaja maksis kaebajale töövõimetoetuse välja alles mais 2023. Kaebaja leiab, et mõistlik

kahju, mille vastustaja võiks hüvitada, on 6 kuu (180 päeva) osaline toovoimetus toetuse

summa, päevamääraga 9.3081 eurot päevas ehk kokku 1675,45 eurot.

11(20)

57. Kaebajale maksti töövõimetoetust veebruari 2023 eest 260,63 eurot 06.03.2023. Märtsikuu

2023 eest tehti väljamakse 288,55 eurot 04.05.2023. Aprill 2023 väljamakse 318,06 eurot tehti

05.05.2023.

58. Vastustaja möönab, et tekkis kahetusväärne olukord, kus vastustaja maksis kaebajale aprill

2023 töövõimetoetuse välja hilinemisega, kuid tegemist ei olnud vastustaja süülise käitumisega.

Töövõimetuse maksmisega hilinemine oli seotud 07.06.2022 ja 10.12.2022 taotluste alusel uute

töövõime hindamise otsuste tegemisega. Selleks oli esmalt vaja kehtivad töövõime hindamise

otsused kehtetuks tunnistada (infosüsteemis) ja tellida uute otsuste tegemiseks TTO-lt uus

eksperdihinnang. Sellega seoses tekkis olukord, kus töövõime hindamise otsused kui

töövõimetoetuse maksmise alusotsused olid kehtetuks tunnistatud, kuid uus eksperdihinnang

viibis ja saabus alles 21.04.2023. Seejärel sai vastustaja teha uue töövõime hindamise otsuse,

mis on aluseks töövõimetoetuse maksmisel.

59. Kaebajal ei ole vastustaja tegevuse tõttu kahju tekkinud. Vastustaja tegevuse tõttu ei jäänud

kaebaja aprill 2023 töövõimetoetusest ilma. Töövõimetoetus on määratud ulatuses välja

makstud, kuid seda tehti viivitusega.

60. Mittevaralise kahju hüvitamise nõue on alusetu, kuna puudub vastustaja õigusvastane

tegevus, mis on esmaseks mittevaralise kahju hüvitamise eelduseks. Kaebaja ei ole suutnud ära

näidata vastustaja tegevust/tegevusetust, mis oleks seadusega vastuolus ja suunatud teadlikult

(süüliselt) kaebaja tervise kahjustamisele, väärikuse alandamisele või põhjustaks talle muid

vaimseid kannatusi.

61. Kokkuvõtvalt leiab vastustaja, et kaebaja ei ole kohtumenetluses esitatud seisukohtade ja

tõendite valguses suutnud põhjendada, et vastustaja on õigusvastaselt käitunud ja tekitanud oma

tegevusega kaebajale mittevaralist ja varalist kahju. Eeltoodust tulenevalt leiab vastustaja, et

kaebus tuleb ka kahjunõuete ja viivise osas jätta rahuldamata.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

62. Kaebus tuleb osaliselt, s.o viivist puudutavas osas, rahuldada. Muus osas jääb kaebus

rahuldamata.

63. Kohus lahendab esmalt tühistamis- ja kohustamisnõude (I), seejärel hüvitamisnõude (II)

ning jagab viimaks menetluskulud (III).

I

64. Keskne vaidlusküsimus seisneb selles, kas ETK on õigesti tuvastanud, et kaebaja on

osaliselt töövõimeline.

65. Töövõimetoetuse seaduse (TVTS) § 5 lg 1 järgi tuvastatakse töövõime hindamisega

pikaajalise tervisekahjustusega isiku töövõime ulatus. Sama paragrahvi lg 2 järgi võetakse

töövõime hindamisel arvesse isiku terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise ja

osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust. Sama paragrahvi lg 3 järgi

tuvastatakse töövõime hindamise tulemusena isikul töövõime ulatus järgmiselt: 1) töövõime ei

ole vähenenud, kui tema töötamine ei ole sama paragrahvi lg-s 2 nimetatud asjaolusid arvesse

võttes takistatud; 2) osaline töövõime, kui tema töötamine on sama paragrahvi lg-s 2 nimetatud

asjaolusid arvesse võttes osaliselt takistatud, või 3) puuduv töövõime, kui ta ei ole võimeline

sama paragrahvi lg-s 2 nimetatud asjaolusid arvesse võttes töötama.

12(20)

66. Eeltoodud sätetest tulenevalt tuleb töövõime hindamisel arvestada sellega, kas ja kuivõrd

piiravad kaebajal olevad terviseprobleemid tema tegutsemisvõimet. Mitte iga tervisehäda ei

anna alust arvata, et isiku töötamine on raskendatud või takistatud.

67. TVTS § 7 lg 1 järgi hindab vastustaja isiku töövõimet, kaasates eksperdiarvamuse saamiseks

vajaduse korral tervishoiuteenuse osutajaid ja teisi eksperte. Töövõime hindamiseks koostatakse

tervise- ja tööministri 07.09.2015 määruse nr 39 „Töövõime hindamise taotlusele kantavate

andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu“

(määrus nr 39) § 5 lg 1 kohaselt eksperdiarvamus, mille koostamisel lähtutakse töövõime

hindamise taotlusel olevatest andmetest, TIS-i andmetest ja vajadusel taotleja raviarstidelt

saadud andmetest.

68. Töövõime hindamisel lähtutakse töövõime hindamise metoodikast , milles on kirjeldatud

töövõime hindamise põhimõtted, st kuidas tuvastada pikaajalise tervisekahjustusega inimese

töövõime ulatus, tegutsemise ja osalemise piirangud ning anda soovitusi töötingimuste,

töövõime toetamise ja abivahendite vajaduse kohta.

69. Töövõimet ei saa hinnata vaid kaebaja subjektiivsest hinnangust lähtuvalt, vaid tuleb

arvestada TIS-i kantud kaebaja terviseandmetega, sh raviarstide määratud diagnooside ja raviga.

Vastustaja ega ekspertarsti pädevuses ei ole kaebaja töövõime hindamisel talle diagnoose või

ravi määrata. Seda peab tegema kaebaja raviarst. Ekspertarsti pädevuses on kontrollida, kas

kaebaja on TIS-i andmetel pöördunud oma terviseprobleemidega arstide poole, millise

diagnoosi ja ravi on raviarstid talle määranud, kas kaebaja on seda ravi järginud ja kas see ravi

on olnud efektiivne, st kas kaebaja terviseprobleemi on võimalik raviga kõrvaldada või

kompenseerida. Samuti tuleb arvestada sellega, kas kaebaja kasutab terviseprobleemi korral

abivahendeid ja kas need kompenseerivad terviseprobleemist tingitud piiranguid. Ekspertarst

peab nende andmete koosmõjus hindama, kas kaebaja töövõime on piiratud või mitte. Kui

kaebaja ei ole oma probleemidega arsti poole pöördunud, talle ei ole ravi määratud või ta ei

järgi määratud ravi, siis ei saa tema terviseprobleemi pidada tema igapäevaelu häirivaks ja seega

ka töövõimet mõjutavaks. Töövõime hindamisel ei ole oluline kaebaja terviseprobleemide

rohkus, vaid see, mil määral need mõjutavad tema töövõimet.

70. Selleks, et ekspertarstil oleks võimalik TIS-is olevatest terviseandmetest lähtuda, peab

kaebaja olema 6 kuu jooksul enne töövõime hindamise taotluse esitamist käinud perearsti, teda

põhiliselt raviva eriarsti või töötervishoiuarsti vastuvõtul (TVTS § 6 lg 4). Arsti juures käimise

nõue tõendab, et taotleja terviseprobleemid on aktuaalsed ja vajavad ravi. Sotsiaalkaitseministri

ning tervise- ja tööministri 22.02.2016 määruse nr 15 „Töövõime hindamiseks, puude

raskusastme tuvastamiseks ning hüvitiste määramiseks ja maksmiseks vajalike tervise

infosüsteemi andmete loetelu ja päringute perioodid“ § 2 lg-st 3 nähtuvalt saab vastustaja

töövõime hindamisel lähtuda viimase 5 aasta kohta TIS-i kantud andmetest. See nõue

võimaldab jätta kõrvale kõik mitteaktuaalsed terviseprobleemid, mida taotlejal enam ei esine

või mis talle enam probleeme ei tekita. Kuid ka viimase 5 aasta andmeid arvestades tuleb

ekspertarstil hinnata haiguste dünaamikat ja ravi efektiivsust. Seega tuleb ekspertarstil töövõime

hindamisel arvestada nende terviseprobleemidega, mis on leidnud terviseandmete kohaselt

arstide poolt tuvastamist.

71. Töövõime hindamisel ei ole oluline, milline on kaebaja haridus, eriala, varasem töökogemus

või praegune töökoht. Töövõime hindamisel ei tule hinnata seda, kas kaebaja on võimeline

töötama omandatud erialal, praegusel või eelmisel ametikohal, vaid kas kaebaja on võimeline

töötama ükskõik millisel töökohal, mis talle tema terviseseisundit arvestades võiks sobida.

Töökohta on võimalik muuta ja otsida endale selline töökoht, mille töötingimused on kaebaja

tervislikule seisundile sobivad. Seega ei too terviseprobleemide olemasolu alati kaasa osalist või

puuduvat töövõimet, kui taotlejal on võimalik teha muud tööd, mille tegemist tema

13(20)

terviseprobleemid ei takista. Selleks tuleb töövõimet hindaval eksperdil määruse nr 39 § 7 lg 5

järgi anda soovitused sobivate ja mittesobivate töötingimuste kohta. Sobiva töö leidmise

raskused ei õigusta osalise või puuduva töövõime tuvastamist. Sobiva töö otsimiseks on ette

nähtud tööturuteenused ja -toetused.

72. Määruse nr 39 § 6 lg 1 järgi antakse eksperdiarvamus isiku tegutsemisvõime kohta sama

määruse § 3 lg-s 2 nimetatud valdkondade võtmetegevuste kaupa, välja arvatud §-s 4 nimetatud

töövõimet välistava seisundi kinnitamisel.

73. Määruse nr 39 § 3 lg 2 järgi annab isik taotlusel hinnangu igapäevaelus osalemise tahte

olemasolu kohta ning piirangute esinemise või puudumise kohta alljärgnevates kehalise ja

vaimse võimekuse valdkondades ja võtmetegevustes:

1) liikumine – liikumine eri tasapindadel, ohutu ringiliikumine, seismine ja istumine,

liikumisega seotud muud piirangud;

2) käeline tegevus – käte sirutamine, asjade liigutamine, käteosavus, käelise tegevusega seotud

muud piirangud;

3) teabe edasiandmine ja vastuvõtmine – teabe edasiandmine, teabe vastuvõtmine,

teabevahetusega seotud muud piirangud;

4) teadvusel püsimine ja enesehooldus – teadvusel püsimine, tualettruumi toimingud, söömine

ja joomine, teadvusel püsimise ja enesehooldusega seotud muud piirangud;

5) õppimine ja tegevuste sooritamine – tegevuste õppimine, tegevuste alustamine ja lõpetamine,

õppimise ja tegevuste sooritamisega seotud muud piirangud;

6) muutustega kohanemine ja ohu tajumine – väljaskäimine, riski või ohu tajumine, toimetulek

muutustega, muutustega kohanemise ja ohu tajumisega seotud muud piirangud;

7) suhtlemine – suhtlemisega hakkamasaamine, kohane käitumine, suhtlemisega seotud muud

piirangud.

74. Määruse nr 39 § 6 lg 3 järgi hinnatakse võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute

raskusastmeid ja iga valdkonna võtmetegevuste kokkuvõtlikku raskusastet vastavalt sama

määrusega kehtestatud võtmetegevuste raskusastmete vastavustabelile:

1) 0 – piiranguid ei tuvastatud;

2) 1 – kerge piirang: piirang, mis ei takista eriti isiku igapäevaelu või esineb vähem kui 25%

ajast;

3) 2 – mõõdukas piirang: piirang, mis takistab sageli isiku igapäevaelu või esineb 25–50% ajast;

tegevus on ilmselgelt raskemini teostatav kui ilma pikaajalise tervisekahjustuseta inimesel;

4) 3 – raske piirang: piirang, mis segab oluliselt isiku igapäevaelu, esineb väga sageli või

pidevalt; tegevuse sooritamine on peaaegu võimatu, kuid mingil määral siiski teostatav;

5) 4 – täielik piirang: piirang, mis segab ja takistab pidevalt igapäevaelu; tegevust ei ole

võimalik sooritada, vastav funktsioon puudub.

75. Määruse nr 39 lisa „Võtmetegevuste raskusastmete vastavustabel“ järgi tähendab punkti 9

kasutamine seda, et taotleja võimekus mingis võtmetegevuses on muutlik. Sel juhul peab

ekspertarst andma piirangule punktiväärtuse vastavalt skaalale 0-4. Ekspertarstil tuleb iga

kaebaja kirjeldatud piirangule anda omapoolne eksperdihinnang ja vajadusel piirangute

raskusastmeid korrigeerida. Kaebaja enda antav hinnang peab olema kooskõlas tema

terviseandmetega. Seega on ekspertarstil kaebaja töövõimet hinnates kohustus kontrollida, kas

TIS-ist nähtuvad või kaebaja esitatud terviseandmed kinnitavad tema enesehinnangulisi

piirangute raskusastmeid.

14(20)

76. Kaebaja tõi töövõime hindamise taotluses välja piirangud liikumise valdkonnas, käelise

tegevuse valdkonnas (ainult 07.06.2022 taotluses), teabe edasiandmise ja vastuvõtmise

valdkonnas, õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonnas, muutustega kohanemise ja ohu

tajumise valdkonnas, suhtlemise valdkonnas ja ravimite kõrvaltoimete juures. Konkreetsed

kaebaja poolt välja toodud piirangud nähtuvad eespool (vt vastustaja seisukohta), mistõttu

kohus nende kordamist vajalikuks ei pea.

77. Vastustaja lähtus 24.04.2023 otsuse tegemisel kaebaja 07.06.2022 taotlusest ning tugines

Medicum Perearstikeskus AS-i ekspertarsti K.P eksperdihinnangule. Ühtlasi on vastustaja

selgitanud, et tulenevalt Tallinna Halduskohtu 20.02.2023 kohtuotsusest vaatas Meliva Qvalitas

AS-i ekspertarst dr H.K eelneva eksperdihinnangu üle ning esitas 21.4.2023 uue

eksperdihinnangu. ETK lähtus 25.04.2023 otsuse tegemisel kaebaja 21.10.2022 taotlusest ning

tugines AS-i Arstikeskus Confido ekspertarsti A.L 24.11.2022 eksperdihinnangule.

Täiendavalt on asjas esitatud ETK ekspertarsti P.T 03.08.2023 arvamus kaebaja töövõime

kohta.

78. Tallinna Halduskohus analüüsis 20.02.2023 otsuses üksikasjalikult dr K.P 09.05.2022

eksperdihinnangut ning tõi välja selle võimalikud puudused. Seetõttu ei analüüsi kohus uuesti

seda eksperthinnangut.

Kohus kontrollib vaidlustatud otsuste õiguspärasuse hindamisel, kas vastustaja on suutnud

varasemas menetluses esinenud puudused kõrvaldada ning kas vaidlustatud otsuste aluseks

olevates eksperdihinnangutes on kõikide oluliste asjaoludega arvestatud.

79. Kõik kolm ekspertarsti jõudsid lõppkokkuvõttes seisukohale, et kaebajal on osaline

töövõime (ning selle järeldusega on nõustunud ka vastustaja ekspertarst). Arvestades

eksperdihinnangutes märgitut ning pidades silmas ka vastustaja ekspertarsti selgitusi, leiab

kohus, et 24.11.2022 ja 21.04.2023 eksperdihinnangutes on arvestatud kõikide oluliste ja asjas

tähtsust omada võivate asjaoludega. Kohtule ei nähtu, et nende pinnalt tehtud järeldused oleksid

põhjendamatud.

80. Kontrollinud 24.11.2022 ja 21.04.2023 eksperdihinnanguid ning nende põhjal tehtud ETK

otsuseid, leiab kohus, et vastustaja on uute otsuste tegemisel suutnud kõrvaldada varasemas

menetluses esinenud puudused.

81. Dr H.K on arvestanud kaebaja viidatud mäluprobleeme ning hinnanud neid koosmõjus TIS-i

andmetega (sh tuginenud nii dr M 14.10.2022 kui dr G-O 09.05.2022 epikriisidele). Kuigi dr

A.L ei ole otsesõnu eksperdihinnangus võimalikke mäluprobleeme nimetanud, on ta arvestanud

kaebajal diagnoositud orgaanilise depressiooniga ning nii dr E.M 14.10.2022 kui ka dr G-O

09.05.2022 epikriisidega. Mõlemad ekspertarstid olid seisukohal, et õppimise ja tegevuste

sooritamise valdkonnas saab piirangut pidada mõõdukaks.

82. ETK ekspertarst on seoses õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonnaga märkinud

(töötukassa ekspertarsti seisukoha lk 6-7), et kaebaja on subjektiivselt korduvalt mäluhäireid

kaevanud, kuid objektiivseid psühholoogilisi uuringuid/teste ei ole peetud vajalikuks teostada.

Dr Mi epikriisis on välja toodud pikk küsitlus vastustega, mis põhinevad kaebaja subjektiivsele

enesehinnangule ja ütlustele. Märgitud on, et vähenenud on keskendumisvõime, kaugmälu ja

lähimineviku mälu on hinnanguliselt normi piires, häiritud vahetu mälu ja kohene meenutamine,

mis võib tuleneda ärevusest. ETK ekspertarst leidis, et antud andmete alusel saab nõustuda

maksimaalselt kerge piiranguga (skoor 1) tegevuste õppimisel, kuid aktsepteeritav on ka

objektiviseerimise vähesuse tõttu hinnata piirang puuduvaks (skoor 0). Töövõime

lõpphinnangule see mõju ei avalda (skoor 0 või skoor 1).

15(20)

Kohtu hinnangul ei ole alust pidada sellist järeldust ilmselgselt põhjendamatuks. Olukorras, kus

nii TTO ekspertarstid kui vastustaja ekspertarst on leidnud, et kaebaja mäluprobleemid ei ole

sellised, mis annaksid aluse pidada piirangut raskeks või täielikuks, ei mõjuta see praegusel

juhul ka vastustaja lõppjäreldust osalise töövõime kohta.

Lisaks on 21.04.2023 eksperdihinnangus arvestatud kaebajal diagnoositud

peavalude/migreeniga (Tallinna Halduskohtu 20.02.2023 otsuse nr 3-22-1454 p 24.1.3.).

Ekspert võttis arvesse, et kaebajal on olnud küll peavalu, kuid seda on saanud leevendada

käsimüügiravimitega. Retseptivaluvaigisteid ei ole ta vajanud ning eriarsti (närviarst, valuarst,

peavalukabineti spetsialist) juurde pole teda olnud vaja suunata. Lisaks pole viimase kahe aasta

vältel peetud vajalikuks määrata tänapäevaseid migreeniravimeid. 24.11.2022

eksperdihinnangus on ekspertarst muude tervisehäirete osas (p 9) leidnud, et olemasolevad

terviseandmed ei kinnita peavalu, mis oleks esinenud regulaarse valuravi foonil. Eeltoodust

järeldub, et mõlemad ekspertarstid on eksperdihinnangu koostamisel arvestanud muu hulgas

kaebaja viidatud peavaluga. Seega oli vastustajal võimalik vaidlustatud otsuste tegemisel nende

asjaoludega arvestada.

83. Võtmetegevuse „väljaskäimine“ osas on dr A.L 24.11.2022 eksperdihinnangus

paanikahoogudega agorafoobia diagnoosile tuginedes hinnanud piirangu raskeks ning dr H.K

21.04.2023 eksperdihinnangus orgaanilise depressiooni diagnoosile tuginedes hinnanud

piirangu mõõdukaks. Seega on erinevalt varasemast hinnangus (Tallinna Halduskohtu

20.02.2023 otsuse p 25.1.3) ekspertarst piisava põhjalikkusega hinnanud kaebaja

enesehinnangulisi piiranguid ning analüüsinud neid koosmõjus diagnoositud

terviseprobleemidega. Vaatamata konkreetsete võtmetegevustega seotud piirangute hindamisel

esinevatele erinevustele on mõlemad ekspertarstid seisukohal, et kaebaja on osaliselt

töövõimeline.

84. Erinevalt 09.05.2022 eksperdihinnangust on 24.11.2022 ja 21.04.2023 eksperdihinnangutes

hinnatud eraldi suhtlemise valdkonnas esinevaid piiranguid ning loetud need kas mõõdukaks

(24.11.2022 eksperdihinnang) või kergeks (21.04.2023 eksperdihinnang). Seejuures on kaebaja

ise oma hilisemas, 21.10.2022 esitatud taotluses hinnanud oma piirangud suhtlemise valdkonnas

mõõdukaks. ETK ekspertarst on seoses suhtlemise valdkonnaga märkinud, et nõustub pigem

mõõduka, st oluliselt töövõimet mõjutava piiranguga kui kerge piiranguga ning selgitanud, et

kaebajale ei sobi töötamine, mis nõuab suhtlemist.

Kohtule nähtub, et nii dr A.L kui H.K on asjas tähtsust omada võivate asjaoludega arvestanud.

Erinevus konkreetse võtmetegevuse piirangu raskusastme määramisel ei mõjuta käesoleval

juhul vaidlustatud otsuste õiguspärasust. Kaebaja terviseandmeid, kõiki eksperdihinnanguid

ning vastustaja ekspertarsti seisukohta arvestades ei nähtu kohtule, et piirangu kergeks või

mõõdukaks hindamine oleks ilmselgelt põhjendamatu. Kuivõrd mõlemad eksperdid on

seisukohal, et kaebajal esineb raskusi inimestega suhtlemisel, sai vastustaja selle asjaoluga

arvestada vaidlustatud otsuste tegemisel.

85. Kohus nõustub vastustajaga selles, et erinevused eksperdihinnangute üksikutes punktides ei

tähenda, et mõne arsti hinnang oleks vale. Erinevused võivad tuleneda nii sellest, et lähtuti

erinevatest taotlustest (kaebaja kirjelduste erinevused piirangute kohta, nt võtmetegevuse 6.1.

juures) kui ka sellest, et konkreetse arsti professionaalne hinnang võib olla kolleegi arvamusest

mõnevõrra erinev.

86. ETK ekspertarst nõustus TTO ekspertide koostatud ekspertiiside ning nendes tehtud

järeldustega. Kokkuvõttes märkis ta, et on nõus TTO ekspertarsti poolt antud eksperdiarvamuse

ja hinnanguga kaebaja töövõimele, mille kohaselt on kaebaja töövõime osaline. Ta põhjendas

oma hinnangut sellega, et „[t]ervise infosüsteemi andmetele tuginedes on töövõimet vähendavad

16(20)

piirangud vaimse võimekuse valdkondades. Ravi kasutamisel on piirangud osaliselt

kompenseeritud, kuid siiski oluliselt väljendunud, esineb vähenenud toimetulek. Töötukassa

ekspertarsti arvamusel on hinnatud piirangud vastavuses esitatud töösoovitustega ja

eksperdiarvamus abistab vajadusel juhtumikorraldajat (vajadusel karjäärinõustajat,

rehabilitatsioonimeeskonda jt) edaspidistes tegevustes, et kaebaja leiaks enda terviseseisundile

vastava sobiva töö. Terviseandmete alusel on tegemist piirangutega, mille vähenemine määral,

et töövõime taastuks täielikult, on ebatõenäoline.“

87. Kokkuvõtvalt nähtub ekspertarstide hinnangutest, et kaebajal esineb küll terviseprobleeme,

kuid TIS-i märgitud andmetest ei saa teha järeldust, et nendega kaasnevad piirangud oleksid

sellised, mis vastaksid puuduvale töövõimele. Vastustaja ekspertarst on põhjendatult selgitanud,

et töövõime hindamisel tuleb arvestada sellega, kas ja kuivõrd piiravad kaebajal diagnoositud

haigusseisundid tema tegutsemisvõimet. Mitte iga terviseprobleem ei anna alust arvata, et isiku

töötamine on sellest tingituna raskendatud või takistatud. Piiranguid arvestatakse sellisena nagu

need väljenduvad adekvaatse määratud ravi kasutamisel.

88. Arvestades eeltoodut on vastustaja põhjendatult leidnud, et TIS-i andmete alusel on

põhjendatud asuda seisukohale, et kaebajal on osaline töövõime. Seega on vaidlustatud otsused

õiguspärased ning nende tühistamiseks puudub alus. Tühistamisnõude rahuldamata jätmisel

tuleb ka sellega olemuslikult seotud kohustamisnõude jätta rahuldamata.

89. Kui kaebaja tervislik seisund peaks tulevikus muutuma ja see leiab ka meditsiiniliselt

kinnitust, on kaebajal võimalik esitada vastustajale uus töövõime hindamise taotlus. Käesoleva

haldusasja raames kaebuse rahuldamata jätmine ei tähenda, et tulevikus uue taotluse esitamisel

võiks igal juhul eeldada, et kaebaja on osaliselt töövõimeline.

II

Mittevaralise kahju hüvitamise nõue

90. Füüsiline isik võib nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse

alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi

saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral (RVastS § 9 lg 1).

91. Kaebaja on seoses mittevaralise kahju hüvitamise nõudega väitnud, et Eesti Töötukassa

ametnikud olid temaga suheldes ebaprofessionaalsed, ei andnud piisavalt infot ning jätsid tema

pöördumistele ja päringutele vastamata. Ka on kaebaja väitnud, et see tekitas stressi ja muret

ning kurbust ja oli talle traumeeriv. Olukord, kus töövõimetoetus oli kaebaja jaoks väga oluline

sissetuleku osa, kuid kaebaja ei teadnud, kas tema taotlus rahuldatakse või mitte, tundis ta

ebaõiglust ning seda, et tema usaldust kuritarvitati. Ühtlasi jäi talle mulje nõrgemate

hülgamisest ning võimu kuritarvitamisest. Töötukassa vabandas küll toetuse maksmisega

hilinemise eest, kuid ei võtnud oma tegevuse eest vastutust, mistõttu tuleks kaebajale kaasnenud

vaimsed kannatused hüvitada rahas.

92. Kaebuses märgitut arvestades järeldab kohus, et kaebaja on mittevaralise kahjuna RVastS §

9 lg 1 mõttes pidanud silmas väärikuse alandamist ning nõuab selle hüvitamist rahas.

93. RVastS sätestab avalik-õiguslikus suhtes tekkinud kahju hüvitamise korra. Isik, kelle õigusi

on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda

talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada

RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega (RVastS § 7 lg 1).

Seega on avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamise nõude eeldused kokkuvõtvalt

järgmised: avaliku võimu kandja õigusvastane tegevus; tekkinud on kahju; põhjuslik seos

õigusvastase tegevuse ja kahju tekkimise vahel; muude õiguskaitsevahendite ammendatus. Kui

17(20)

kasvõi üks eelnimetatud kahjunõude eeldustest on täitmata, ei ole kahjunõue põhjendatud ning

jääb rahuldamata.

94. Kohtu hinnangul tuleb hüvitamisnõue mittevaralist kahju puudutavas osas jätta rahuldamata.

Kohus möönab, et vastustaja tegevus kaebaja taotluse lahendamisel võis olla mõnel juhul

ebaselge. Ka kohtule jääb arusaamatuks, miks pidas vastustaja vajalikuks tunnistada algusest

peale kehtetuks otsus, mille halduskohus on juba tühistanud (vt ETK 23.03.2023 otsust nr TVH/

23/012724). Ühtlasi võib kaebaja kirjeldatust järeldada, et hea halduse põhimõtte järgimiseks

tulnuks vastustajal teatud küsimusi kaebajale paremini selgitada või talle menetluse käigust

rohkem infot anda.

95. Kuigi vastustaja tegevus võis põhjustada kaebajale teatavaid ebamugavusi ja ka muret, ei

ületa see lävendit, mida saaks pidada inimväärikuse alandamiseks.

Seega ei ole vastustaja kaebajale mittevaralist kahju tekitanud ning nõude rahuldamiseks

puudub alus. Kuivõrd mittevaralist kahju tekkinud ei ole, puudub vajadus hinnata muid nõude

eeldusi.

Varalise kahju hüvitamise nõue

96. Kuivõrd kaebusest ega ka muudest kaebaja esitatud dokumentidest ei nähtu muid varalise

kahju tekkimisega seotud asjaolusid, järeldab kohus, et kaebaja on varalise kahjuna pidanud

silmas üksnes viivist. Seda, et viivist on võimalik käsitada erilaadse kahjuhüvitisena, kui on

täidetud RVastS § 7 lg-s 1 sätestatud eeldused, on kinnitanud ka kohtupraktika (RKHKo

27.11.2014, 3-3-1-66-14, p 19).

97. Kaebaja nõuab aja eest, mil Eesti Töötukassa 2023. aasta aprillikuus töövõimetoetuse

väljamaksmisega viivitas, viivise väljamõistmist.

98. Vastustaja selgitas, et töövõimetoetus 2023. aasta veebruari eest (260,63 eurot) maksti

kaebajale välja 06.03.2023, kuid märtsikuu eest (288,55 eurot) tehti väljamakse alles

04.05.2023.

99. TVTS § 17 lg 1 sätestab, et töötukassa maksab töövõimetoetuse välja igakuiselt eelmise

kalendrikuu eest jooksva kalendrikuu kümnendaks kuupäevaks.

100. Seega pidanuks töövõimetoetus märtsikuu eest laekuma kaebajale hiljemalt 10.04.2023.

Kuivõrd väljamakse tehti alles 04.05.2023, oli vastustaja 24 päeva viivituses.

101. Kohtupraktikas (nt RKHKo 27.11.2014, 3-3-1-66-14, p 19) on leitud, et avalik-õiguslikus

suhtes on võimalik viivist nõuda RVastS § 7 lg 1 alusel koostoimes VÕS §-ga 113 RVastS § 7

lg-s 4 tehtud viite kaudu.

Kohtu hinnangul võib kaebaja viivisenõue olla käsitatav lihtsustatud korras maksma pandava

kahjunõudena (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 27.02.2023 otsus haldusasjas nr 3-20-2015, p

12.1.). Kohus leiab, et töövõimetoetuse väljamaksmise kohustust saab käsitada kui rahalist

kohustust VÕS § 113 lg 1 mõttes. Lisaks on Riigikohtu tsiviilkolleegium 14.04.2014 otsuses

asjas nr 3-2-1-26-14 (p 12) leidnud, et avalik-õiguslikus suhtes rahalise kohustuse täitmisega (nt

toetuse või pensioni maksmisega vms) viivitamisel võib makse saaja üldjuhul nõuda

seadusjärgses määras viivist.

102. RVastS § 7 lg 2 kohaselt võib isik nõuda tegevusetusega tekitatud kahju hüvitamist juhul,

kui haldusakt jäi õigeaegselt andmata või toiming sooritamata ning sellega rikuti isiku õigusi.

Riigikohus selgitas 03.04.2020 otsuses haldusasjas nr 3-17-98 (p 27), et viivisenõude

rahuldamiseks ei tule tõendada kahjuhüvitise maksmisega viivitamisest tingitud kahju tekkimist

18(20)

(Riigikohtu otsus asjas nr 3-3-1-9-14, p 51). Viivis VÕS § 113 tähenduses väljendab

minimaalset eeldatavat kahju hüvitamise nõuet, mida võib raha maksmisega viivitamise korral

nõuda, sõltumata tegelikust kahjust (nt otsus asjas nr 3-2-1-28-17, p 13). Seadusest tuleneva

viivisenõude mõte on lihtsustada raha maksmisega viivitamisest tekkiva ja hüvitamisele

kuuluva kahju suuruse arvestamist (nt otsus asjas nr 3-3-1-83-10, p 22).

Ka selgitas Riigikohus, et tegemist on hüvitamiskaebusega, sest viivis on hüvitis kahju eest, mis

raha maksmisega viivitamise korral eeldatavalt alati tekib. Seega ei tule kaebajal viivisenõude

esitamisel tõendada kahju tekkimist ega põhjuslikku seost õigusvastase teo ja kahju tekkimise

vahel. Küll aga peab nõude lahendamise käigus kontrollima, kas haldusorgan on rahalise

kohustuse täitmisega viivitanud avalik-õiguslikus suhtes ning kas viivitus on õigusvastane ja

rikub kaebaja õigusi (Riigikohtu 03.04.2020 otsus haldusasjas nr 3-17-98, p 30).

103. Arvestades eeltoodut tuleb kohtul kontrollida, kas nõude eeldused on täidetud. Vaidlust ei

ole selles, et vastustaja ja kaebaja vahel on avalik-õiguslik suhe, sest kaebajale makstakse TVTS

alusel töövõimetoetust. Samuti ei ole vaidlust selles, et vastustaja on avaliku võimu kandja.

104. Kuigi vastustaja on õigesti märkinud, et kaebaja osalist töövõimet tuvastavad haldusaktid

olid ajal, mil toetuse maksmisega viivitati, kehtetuks tunnistatud, on vastustaja jätnud

tähelepanuta, et töövõimetoetust puudutav otsus (s.o ETK 05.12.2022 otsus nr TVT/22/061934)

oli jätkuvalt kehtiv. Kuigi töövõimetoetuse määramise otsus oli otseselt seotud osalise töövõime

tuvastamise otsus(te)ga, ei saanud vastustaja pelgalt ebaselgele olukorrale tuginedes jätta

töövõimetoetust õigeaegselt välja maksmata. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 60 lg 2

sätestab, et haldusakti resolutiivosa on kohustuslik igaühele, sealhulgas haldus- ja

riigiorganitele. Isegi kui haldusakt osutus muutunud asjaolude tõttu õigusvastaseks, oli ta

jätkuvalt kehtiv ning seega täitmiseks kohustuslik teiste seas ka ETK-le. Jättes kaebajale 2023.

aasta märtsi eest töövõimetoetuse õigeaegselt maksmata, rikkus vastustaja kaebaja õigust saada

igakuiselt talle kehtiva haldusaktiga määratud töövõimetoetust.

105. Arvestades eeltoodut leiab kohus, et vastustaja oli rahalise kohustuse täitmisel

õigusvastases viivituses ning see rikkus kaebaja õigusi. Seega on täidetud RVastS § 7 lg 2 ning

VÕS § 113 kohaldamise eeldused.

Kohtu hinnangul ei ole viivise nõudmine töövõimetoetuse maksmisega viivitamise korral

vastuolus õigussuhte olemusega ning see pidi olema ka haldusorganile ettenähtav.

106. VÕS § 113 lg 1 teise lause järgi loetakse viivise määraks VÕS §-s 94 sätestatud

intressimäär, millele lisandub 8% aastas. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb

vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa

Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta

1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. 2023. aasta I

poolaastal oli intressimääraks 2,5%1, seega oli viivise määraks 2023. a I poolaastal 10,5%

aastas.

107. Kuivõrd vastustaja viivitas 288,55 euro suuruse kohustuse täitmisega kokku 24 päeva

(11.04.2023 – 04.05.2023), on viivise suuruseks 1,99 eurot2.

Nimetatud summa tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista.

III

https://www.eestipank.ee/volasuhete-intressimaar

Vt ka: https://viivisekalkulaator.ee/

19(20)

108. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS §

108 lg 2 sätestab, et kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse menetluskulud

proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Kaebaja on tasunud riigilõivu 50,26 eurot.

Arvestades, et kaebaja taotles vastustajalt 1675,45 euro väljamõistmist ja kohus rahuldas

kaebuse 1,99 euro osas, rahuldas kohus kaebuse 0,119% ulatuses. Seda arvestades tuleb

vastustajalt kaebaja kasuks menetluskuluna välja mõista 0,06 eurot (see on 0,119% tasutud

riigilõivust, st 50,26-st).

109. Muude menetluskulude kandmise kohta ei ole kumbki menetlusosaline kohtule

kuludokumente esitanud. Seega jäävad nende võimalikud muud menetluskulud nende endi

kanda.

110. HKMS § 175 lg 3 sätestab, et andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel asendatakse

avaldatavas kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avaldata tema

isikukoodi, sünniaega, registrikoodi, aadressi ega muid andmeid, mis võimaldavad teda üheselt

identifitseerida. Kohus asendab avaldatavas kohtuotsuses omal algatusel kaebaja ja tema

volitatud esindaja (s.o tema tütre) nimed tähemärkidega.

(allkirjastatud digitaalselt)

Tristan Ploom

20(20)