2-18-11818/81 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Vallo Kariler ja Mati

Maksing

Määruse tegemise aeg ja koht 20. detsember 2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-18-11818

Kohtuasi

X eestkoste pikendamine

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 24. novembri 2023. a määrus

Kaebuse esitaja ja liik

C määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Puudutatud isik X (isikukood XXXXXXXXXXX), riigi

õigusabi korras määratud esindaja advokaat Gerda-Johanna

Aasmaa

Puudutatud isik C (isikukood XXXXXXXXXXX)

Puudutatud isik W (isikukood XXXXXXXXXXX)

Puudutatud isik Kuusalu vald (Kuusalu Vallavalitsuse

kaudu)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta C määruskaebus Harju Maakohtu 24. novembri 2023. a määruse peale läbi

vaatamata.

2. Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud C kanda, välja arvatud Xle

riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud, mis jätta riigi kanda. Rahaliselt

kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva

määruse kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu 26. novembri 2018. a määrusega seati X üle eestkoste, määrates tema

eestkostjaks C kuni 24. novembrini 2023.

2 (4)

2. Kohus algatas perekonnaseaduse (PKS) § 203 lg 4 alusel 1. septembril 2023 menetluse, et

kontrollida, kas eestkoste jätkumine eestkostetava üle on eestkostetava huvide kaitseks vajalik

ning kas on alust eestkostja ülesandeid laiendada või kitsendada.

3. C esitas kohtule 12. septembril 2023 avalduse, milles palus enda vabastamist X eestkostja

ülesannetest ning esitas eestkostja kandidaadiks X isa W.

Maakohtu määrus ja põhjendused

4. Harju Maakohus pikendas 24. novembri 2023. a määrusega (vaidlustatud määrus) X üle

seatud eestkostet, vabastas C eestkostja ülesannetest, määras uueks eestkostjaks W, samuti

määras eestkostja ülesannete ringi ning aja, millal kohus hiljemalt otsustab eestkostja

ülesannete laiendamise või kitsendamise.

Maakohus leidis, et eestkoste on jätkuvalt vajalik, kuna eestkoste seadmise aluseks olevad

asjaolud ei ole ära langenud. Sealjuures leidis maakohus, et põhjendatud Xle eestkoste

määramine kaheks aastaks (24. novembrini 2025), kuivõrd X seisundit hinnanud eksperdi

hinnangul on eestkostetaval potentsiaali psühhosotsiaalseks arenguks. Maakohtu arvates tuleb

anda eestkostetavale võimalus arengupotentsiaali realiseerimiseks ning kahe aasta möödudes

eestkostetava seisundit uuesti hinnata.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

5. C esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles taotleb uut põhjalikku

kohtupsühhiaatria ekspertiisi, ekspertiisi teostamise meetoditega tutvumist, vaidlustatud

määruses kirjeldatud ekspertiisi tulemuste ümberhindamist ning Xle viie aasta pikkust eestkoste

määramist.

Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei nõustu määruskaebuse esitaja kohtupsühhiaatria

ekspertiisi tulemusega. C ei ole nõus eksperdi hinnanguga, et X puhul on toimunud edasiminek

parema sotsiaalse toimetuleku suunas ning ta tuleb toime iseseisvalt elementaarse tavaelu

korraldamisega. Ka ei nõustu määruskaebuse esitaja eksperdiga, et Xl varasemalt diagnoositud

pervasiivne arenguhäire on tänaseks leevendunud. Kokkuvõtvalt leiab määruskaebuse esitaja,

et antud juhul ei ole eestkoste ainult kaheks aastaks määramine põhjendatud ning

eksperdiarvamus, millele maakohus tugineb, on ebatäpne ning pinnapealne.

6. Eestkostetavale riigi õigusabi korras määratud esindaja leiab, et määruskaebus on esitatud

põhjendatult ja tuleb rahuldada. Põhjenduseks märgib esindaja, et eelnevalt oli eestkoste

määratud viieks aastaks, seda tähtaega toetas ka kohalik omavalitsus. Eluliselt ei ole usutav, et

isik on suuteline kahe aastaga sedavõrd arenema, et eestkoste jätkumine eestkostetava üle ei ole

tema huvide kaitseks vajalik.

7. Kohalik omavalitsus toetab määruskaebust ja eestkoste pikendamist viie aasta võrra.

Põhjenduseks märgib kohalik omavalitsus, et eestkostetava õigusi ei ole kohtumäärusega

liigselt piiratud ning kahe aastaga ei muutu olukord sedavõrd, et peaks üle vaatama eestkoste

vajaduse või eestkostja ülesanded.

8. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel lahendamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

3 (4)

9. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta TsMS § 664 lg 2 alusel läbi vaatamata.

Maakohus on ringkonnakohtu hinnangul määruskaebuse ebaõigesti menetlusse võtnud.

10. TsMS § 664 lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus menetlusse võetud määruskaebuse

saamisel, kas maakohus on kaebuse õigesti menetlusse võtnud ja teeb menetlustoimingud, mis

maakohus jättis seoses määruskaebusega tegemata. TsMS § 664 lg-st 2 tuleneb, et kui

määruskaebus on ringkonnakohtu arvates ebaõigesti menetlusse võetud, jätab ringkonnakohus

määruskaebuse määrusega läbi vaatamata.

11. TsMS § 660 lg 1 järgi võib maakohtu määruse peale määrusega puudutatud

menetlusosaline esitada määruskaebuse ringkonnakohtule üksnes juhul, kui määruskaebuse

esitamine on seaduse järgi lubatud. Praegusel juhul vaidlustab puudutatud isik maakohtu

määrust osas, milles maakohus määras eestkoste seadmise vajalikkuse kontrollimise ajaks

24. november 2025 (maakohtu määruse resolutsiooni p 5). Samuti ei olnud määruskaebuse

esitaja nõus eksperdi järeldustega eestkostetava vaimse seisundi kohta.

TsMS § 532 lg 1 kohaselt võib eestkostja määramise või avalduse rahuldamata jätmise, samuti

eestkoste lõpetamise või eestkostja ülesannete ringi muutmise ning eestkoste lõpetamisest

keeldumise, eestkostja vabastamise, uue eestkostja määramise ja eestkoste kulude määruse

peale esitada määruskaebuse isik, kellele eestkostja määramist menetleti, eestkostjaks määratu,

samuti isiku, kellele eestkostja määramist menetleti, abikaasa, otseliinis sugulane, isiku enda

nimetatud lähedane isik (usaldusisik) või isiku elukohajärgne valla- või linnavalitsus.

Kõnealune säte eestkostemääruse peale määruskaebuse esitamise õiguse kohta on detailne ning

ei näe kõigi määruses tehtud otsustuste puhul ette määruskaebuse esitamise õigust. Nii ei näe

seadus ette määruskaebuse esitamise õigust eestkostemääruse peale osas, milles kohus määrab

aja, millal kontrollitakse eestkoste jätkumise vajalikkust.

12. TsMS § 526 lg 2 sätestab, millised andmed ja otsustused peavad eestkostemääruses olema

märgitud. TsMS § 526 lg 2 p-de 3 ja 4 järgi peab märkima eestkostja ülesanded ning kas ja

milliseid tehinguid võib piiratud teovõimega isik teha eestkostja nõusolekuta. Nendega määrab

kohus eestkostja ülesannete ringi, millest tuleneb eestkostja esindusõiguse ulatus. TsMS § 526

lg 2 p 5 kohaselt tuleb märkida aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või

pikendamise. Nimetatud aeg ei või olla pikem kui viis aastat määruse tegemisest alates

(TsMS § 526 lg 3). TsMS § 532 lg 1 näeb määruskaebuse esitamise võimaluse ette eestkoste

lõpetamise või eestkostja ülesannete ringi muutmise osas. Seetõttu puudub puudutatud isikul

ringkonnakohtusse määruskaebuse esitamise kaebeõigus TsMS § 526 lg 2 p 5 kohaselt

eestkostemääruses märgitud aja peale.

Kolleegium märgib lisaks, et kohus kontrollib PKS § 203 lg 4 ja TsMS § 526 lg 3 järgi üldjuhul

hiljemalt iga viie aasta järel, kas eestkoste jätkumine eestkostetava üle on eestkostetava huvide

kaitseks vajalik ning kas on alust eestkostja ülesandeid laiendada või kitsendada. Praegusel

juhul leidis maakohus, et seaduses sätestatud maksimumtähtaeg pole põhjendatud ja pidas

vajalikuks isiku eestkostevajadust kontrollida varem. Selles osas vastab maakohtu määrus

seaduses sätestatud nõuetele.

13. Eelneva põhjal on maakohus määruskaebuse ekslikult menetlusse võtnud ning see tuleb

jätta TsMS § 664 lg 2 alusel läbi vaatamata. Kuivõrd määruskaebus jääb läbi vaatamata, ei vasta

ringkonnakohus kaebuse sisulistele väidetele.

14. Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud tuleb TsMS § 172 lg 1 teise lause

ja § 168 lg 2 alusel jätta määruskaebuse esitaja kanda, välja arvatud riigi õigusabi korras

määratud esindaja tasu ja kulud, mis jätta riigi kanda.

4 (4)

15. Määruskaebuse esitaja võib TsMS § 150 lg 1 p 3 alusel esitada taotluse määruskaebuselt

tasutud riigilõivu tagastamiseks. Riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli,

üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti

(TsMS § 150 lg 4).

16. Määruse peale saab esitada määruskaebuse Riigikohtule (TsMS § 643 lg 4 koosmõjus

TsMS §-ga 659).

(allkirjastatud digitaalselt)